1981-07-09-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6
Nr. 51
-i.
•'SŠ.
*-
UI
2
ei
|\5
kiW6 sr w.
Of
h
„Vaba Eestlsise** toimetase ja
Fõikreadj 1. Töötasu, 5. Loodu-senähe,
9. Planeet, 12. HiMie, 13.
Mehenimi, 14. Kondi sees, 15.
Karp, 16. Soliidne naine, 17. Punane,
ühes i võõrkeeles, 18. Edasijõudmine,
19. Metsloom, 20. F i l mikoomikul
eesnimij 23. Lühend
arsti tiitlisji 24. Sudermanni teos,
25. Kõrgemast seisusest isik, vanem,
27. Koht, kus peetakse järgmised
talve-olümpiamängud, 32.
Kohanimi jHarjumaal, 34. Põhi,
baas r— mitmuses, 35. 0sa serviisist,
37. Osa leheküljest, 38. .Eitus,
39. Sõna lastemängus, 42. Riietusese,
45. Segane, ähmane, 47. üks
maailma varadest, 48. Itaalia au-tovabrik,
49. Annus, portsjon, 53.
Naisenimi, [54. Naisenimi, 55. Mehe
hüüdnimi, 56. Inglise saar, 57.
Talvine sõiduriist, 58. Raiumiseks
eraldatud metsaosa.
Püstread^ 1. Naisenime lühend,
2; Soome kirjanik, 3. Eesti ooperi-lauljatar,
4! Ebameeldiv häälitsus,
5, Endine Inglise koloonia Aafrikas,
6. Moest läinud naisenimi, 7;
Pealinn Euroopas, 8. Mehenimi, '9.-.
Teatud heli, 10. Põllütööriist, 11.
Vald Vii j andimaal, 19. Kunstnik,
20. Tähtis päev, 21. Alles, 22.
Aeglaseim loom, 24. Aja! luulevormis,
26. Koha määrsõna, 28.
Kuju Vene ajaloost, 29. Korteri
osa, 30. Transport, 31.- Mitte kallis,
36. Tegusõna (vihma kohta),
42. Jõud, tugevus, 43.. Linn Eestis,
44. Koha määrsõna, 45. Uimastu-se,
46. Ilmakaar, 48. Sama, mis
' fa-bemoll, 50. * Terava otsaga, 51.
Osmik, 52,... -sak,
RISTSÕNA Nt. im ~
LAHENDUS
Põikread: 1. Garibaldi, 7. Lot,
9. Anneks, 10. Borg, 11. Saag, 12.
Meenen, 13. Verism, 15. Osad, 16.
Maniküür,! 19lRavitsus, 21. Kisa,
23. Upakil, 24. Modell, 27. Vüe,
28. Maal, 30. Eskiis, 31. Sak, 32.
Karbonaad.
Püstread? 1. Gib^ 2. Amores, 3.
Ingrid, 4. Ausammas, 5. Daam, 6.
Ingeri, 7. Lein, 8. Tsentraal, 13.
Voorimees, 14. Raev, 17. Nisuleib,
18, ürik, 20. Talvik, 21. Kaiman,
22. Sigala, 25. Dokk, 26. Lisa,
29. Lad.
TOIMETUS l A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242 ^
Hai^nes Oja 481-5316
. KuulBitosI v®etak§© vaste
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni' kol-map.
homm. kella 11-ni.
K U U L U T A M I N E
Ontario suurepärastes provintsiparkides juhtub alati ime°
sid. Reserveerige endale mõni meie laagripjatsidest või peatuge
läheduses asuvas suvituskohas või eraomanikele kuulu^
vatel laagriplatsidel, Teü on tuhat võimalust loodusesse tagasi
minna 131-es Ontario avalikus provintsipargis. Postitage
oma sedel seiklusteks juba täna aadressü: Ontario Travel-
Parks, Bos 33, Queen's Park, Toronto M 7 A 1N3, või tele-foneerige
COLLECT
O N T A R I O P R O V I N C I A L P A R K S
ÄDVOKAABIO
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttti.
ADVOKAAT-NOTAR
5l(iM)M l®e2, Royal Trüst Tawei
Toronto Dominion Cenfre
Postiaadress: P.O. 326, T«'rontt
OnL (Bäy. & ^King) M5K XK7 •
Telefon: p^M7f7
24-tundi^telefoni valveteenistus
133 Richmond Sl. W.> Ste m
Toronto, M5H 2L3 • ,
TeL 364.7©72
üks toll ühel veeru! $4.—
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestite talitias
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Oht. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. LeMa Marky .
Postiaadress:
9 Parravano Ct. r
Wiilowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
Eesti y|y]ad edukad
ADO PARK. 9 X .
liETIIERINGTON. FALLI8
&
PARK
: AdUvolkaadM-notaHd '
".m Bay St., Snite 401. 3634451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU.TOO
' i«A.§.€«g LL.Bo
ADVOKAAT - NOTAR
Place, 1 Yorkdale Roaö,
Silte 207
Toronto, Önt. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789-757S,
Juuni teisel poolel toimusid Toronto
eeslinnas EtobiGoke'is rah-
'vusvahelised ujumisvõistlused, millest
võttis osa 485 võistlejat, Kanadast
409, Ameerika Ühendriikidest
68 ja l^nglismaalt 8. Eestlastest
võtsid neist osa Scarboro uju-misklubi
liige Valla Reinsalu,
Markhami klubi liige Maria Leni-ber
ja kohaliku Etobicoke'i klubi
liige Cindy õunpuu.
Võistlused noortegruppidele
olid vanuseklassides, kus noorimad
olid 10-aastased ja vanimad
15-aastased, mõnes vanusegrupis
oli osavõtjaid üle 50. Auhindadeks
olid kaheksale esikohale tulnule
medalid ja järgnevale viiele lindid.
Eestlastest võitis Cindy õunpuu
individuaalselt esikohad 100 m
rinnuliujumises tagajärjega
1.19,02, 200 m rinnuliujumises
2.47^23, ta kuulus ka esikohale
tulnud teateujumise võistkonda
200 m eristiilis 2.08,72 ja 400 m
individuaalses teateujumises
4.45,91. Lisaks vta saavutas veel
kuuenda koha vanema grupi 200
m teateujumises, teise kuuenda ko-/
ha individuaalselt 200 eristiilis
ujumises ja kaheksanda koha 50
m vabaujumises. Kolmepäevase
võistluse tulemus: 4 esikohta, kaks
kuuendat ja ühe kaheksanda koha.
C. õunpuu on oma klassis tänavu,
paremuselt teine ujuja maailmas.,
Valio Reinsalu võistles 11—-12-
aastaste grupis ja sai individuaalselt
kuuenda koha 200 m seliliujur
mises ja seitsmenda koha 200 m
O P T I C A L S T U D I O Ltd.
R. SCHMID, saksa optik
Sunr valik euroopa prilliraame: .
Zeiss, Rodenstock, Mctzler
Spefcsiališeernnnd contaet lensfde
alal
1586 BLOQR ST. W. 1 tänav lääne
pooLDandas'e snbway^d
liblikujumises, 200 m teateujumises
teise ja 400 m eristiilis ujumises
kuuenda koha.
15-aastane Maria Lember sai
neljanda koha 800 m vabastiilis ja
kuuenda koha 400 m vabastiilis.
Etobicoke Ujumisklubi liikmeist
kuuluvad neh noort ujujat
Kanada olümpia-võistkonda, nende
hulgas ka 14-aastane Gindy
õunpuu.
itiliniiillli{IS!!iili1l8liiillIillllllSi!lillllSSilillllliiillllil!l8lliliSIII!li^
1.
• ' 1938i.aastoll avaldas Eestis ilmuv ajaMri. j,¥äSis-Ees4i" maaMmas
laialt ringi rännanud eesHlase Martin Sopp'i reisikirjad Iraanist. Ajakiri
mainib autori kohta, et see lahkus kodumaalt noormehena suures seikluste
õhinas isegi ibna passita ning sattus kaugele hornmikumaale, elades
üle rohkem seiklusi kui ta oskas ette aimata.. Lõpuks sai l a püsivsa
teenistuses Pärsias (Iraanis) uue raudtee ehitamisel.
„Vaba Eestlane** alustab käesolevaga nende reisikirjade avaldamist,
mis ehkki kirjutatud üle 40 aasta tagasi, on praeguste Iraani sündmus'
te ajal teravalt akuutsed. Autor tunneb põhjalikult Iraani elu ja traditt»
sioone ning tema kirjutiste põhjal saab lugejale ka palju selgemals:^,
miUise tagasilöögi.m. õietn ajatoüah Khomeini rezMim toonud Iraam
rahvale.
Reisikirjad, mis kannavad pealkirja „MummaMp® üiioMimikumM^^
avaldameikeeleliselt muutmata kujul. - . - •
Vähe on meile tuntud Pärsia,
salapärane orient, kuhu vaevu puutub
eestlase jalg. Turistid ja ajakirjanikud,
sõites luksusautodel
raiutud teid mööda või rännates
kaamelitel juhtide ja ihukaitseväe
• saatel, eii aima saladusi mägede
veergudel j vkuristikes, ega avane
neile kaljuköopad, sest tõde võib
hõlmata vaid siis, kui ta ei aima,
et teda nähakse.
Väheseid" inimesi on suutelised
uskuma osagi minu seikluste ja
elamuste pildiseeriast. Seitsme^
kümne kraadini kuumendav päike,
joogivee puudus, kuristikud ja kaljude
rägastikud, mis peidavad eneses
madusid ja kiskjaid loomi,
nõuavad vastupidavust ja julgust
võitluses olemasolu eest. Kuid ka
eestlase iseloomule on ülejõu käiv
võidelda kahejalgsete suguharudega
— need on maa päriselanikud;
kohtudes nendega võidab tugevam
ja kavalam, sest kristlase kõri lõigata
tähendab pattude lunastust.
Veel kolmekümneesimesel aastal
nägin, kuidas noaga lõigati inimesel
randmest käesooned läbi,
murti ta käeluid jne., sellal km
preester luges koraani. Või kui inimene
naelutati kõrvupidi posti
külge, peakohal, paberil märkus
koraanist, kus oli öeldud karistuse
põhjus. Mõni aasta Thiljem nägin,
kuidas sanitarid viisid kanderaamil
elavj^t inimest matusepaika ja, kui
sanitaridele ütlesin, et inimene elab
veel, rahustati mind sellega, et küllap
ta päralejõudmiseks, jõuab surra.
TALLIPOISISf
RIIGWALITSEJAIS '
Pärsia maa-ala on lõpmata mä-.
gede rägastik, mis kerkivad merepinnast
kuni 6000 meetri - kõrguseni.
Paljudest suguharudest moodustuv
rahvas on mustajuukseline
ja tõmmunahkne; enamus on mu»
hamedi usku, vaid väike osa tule-,
päikese-, isegi puutüki-, kivikillud
kese-kummardajad. Pärsia areng
on teinud kiire hüppe, alates käesoleva
sajandi kahekümnendatest
aastatest. Bürokraatia loidus ja
onupoja-poliitika andsid võimaluse
sissetungiks /võõrastele mõjudele;
Pärsiat valitsesid võistlejaina majandusalal
põhjas N . Vejrte ja lõunas
Inglismaa.
Tolleaegne sõjaminister Riza-
Khaan,- kasutades olukorda, haaras
variseva Pärsia riigi tüüri. Riza oli
lihtne mägielanik, kes kunagi ei
lahkunud noast ja püssist. Nagu
enamus rahvast, oli k a tema kirjaoskamatu.
Noormehena astus ta
Ahmed-Sahhi sõjaväkke, kus teenis
pikemat aega talupoisina. Rahvajutt
räägib, et tollal, kui naine
palunud midagi endale osta, siis
Riza olevat vastanud: „Oota, kuni
saan keisriks, siis ostan." Ta raudne
ja kindel iseloom viis-ta lühikese
ajaga sõjaministri kohale, kust
jäi troonini vaid samm — ja selle.
takistuseks oli Ahmed-Shahh.Kuid
siis naeratas . talle Õnn, Ahmed-
Shahh haigestus ning sõitis lõiku^
sele Euroopasse. Arvestades keisri
vanust ja haigust, algas äge võitlus
troonipärijate vahel, milliste hulk
tuhandeni kasvas. Riza-Khaan, kes
polnud keisri suguvõsast ja kellel
seaduslikul teel polnud loota trooni,
korjas mitusada trooninõudjat
kokku, laskis neil pead maha raiuda
ja kuulutas enese keisriks. See
oli 1926. aasta algusel, kui Riza-
Khaanist sai kroonimisega Riza-
Shahh Pahlev Pärsia isevalitseja.
Sellest ajast peale tänaseni on
Riza-Shahh reformeermud Pärsia,
RAUDSE KÄEGA BIKTAATOM
Kuni 1925. a. Pärsia sõjavägi
oli juhusliku koosseisuga, juhusliku
vanuse ja arvuga. Mägielanikud
läksid sõjaväkke, sai ju seal pisut
toiduraha ja relvi — ning relvad
hõlbustasid röövimist, olgugi et
püssid olid kas vanaaegsed 2V2
meetri pikkused ja eestlaetayad,
vanad vene „Pertankad" v. m,
1927. aastal kuulutati Pärsia esimene
üldmobilisatsioon (21raastas-tele)
— ja praegu ulatub sõjavägi
kuni sajatuhande meheni. Samuti
anti 1926. aastal isikutunnistused
ja perekonnanimed. Kuid tänapäevalgi,
küsides mägielanikult: „Kui
vana sa oled?" — vastab ta kaamelite,
eeslite või lammaste sün-nituskordumisi
arvestades.
Kui - põllunduses ja töösituses
Pärsia polnud suuteline 1 ennast
toitma, siis Riza-Shahh oskas majandust
korraldada nii, et viimastel
aastatel Pärsia ekspordib suurel arvul
igasuguseid saadusi, nagu puuvilja,
pähkleid, riisi, nisu ja käsitöid.
N i i 1929. a, eksporditi ainUlt
Ameerikasse vaipu 14 milj. dollari
väärtuses, Euroopas müüakse vaipu
peamiselt Inglise- ja Prantsusmaale,
impordib Pärsia tÖöstus-tarbeks
masinaid, kuna viimastel
aastatel kõikjal linnades kerkivad
moodsad vabrikud. 1
MIKS M U H A M E E D L A N E . '
VIHKAB SIGA
Samase tööstusliku tõusu juures
osutus võimatuks transport eesleil
ning kaartieleil, kuna sel viisil 1000
km. ületamine vajab 45—60 päeva.
Alul rajati teid autotranspordile
ja 1933. a." alustati raudtee ehitust,
mida julgesti võib nimetada
üheks algupärasemaks maailmas.
Ta algab P.-Pärsias Mazanderanist,
läbistades väga niiskes kliimas
umbes 300 km. viljapuumfetsi, kus
kasvavad apelsinid, sidrunid, viinamarjad,
viigid, aprikoosid, õunad,
kirsid jne. Roopad looklevad
kord mägede harjadel,: kord all orgudes,
üle kuristiku jõgede. Mõlemal
pool teed kerkivad kõrged
metsadega mäed, mille tagant halli
vöödina tõusevad suitsusambad,
varjates kui tahmunud klaas kõrgel
hõrenevaid metsasalku — need
on söetööstused.
Metsad on tulvü igasuguseid
loomi, alates meie. mesikäpast ja
hundist, siis leopardid, tiigrid, sha-kaalid
jne., ning lõpetades teatud
aastaaegadel isegi lõvidega. Eriti
palju võib silmata suuri metssea-karju.
Ent kohalikud elanikud sigu
ei tülita, kuna muhamedi usk põlgab
ja kardab sealiha. E i söandata
isegi ligineda hoonele, kus asub
sealiha või -vorst. Muhameedlane,
puudutades kogemata sealiha, küürib
kätt nii kuidas nahk veel l u bab.
Rahva suus on liikumas järgmine
legend:
Muhamed, kuulda saades, et
Mooses kepiga kaljust vee välja
löönud, tahtis Moosest üle trumbata.
Selleks lasi ta õmmelda suure
seanahkse vanni,; asetas selle
kaljule ja sidus pika nööri vanni
avausse nii, et orust tõmmates vÕis
vanni küljes augu avada. Nüüd lasi
ta oma kuuel tosinal naisel anuma
piimaga täita. Ta kuulutus
rahvale: kogunegu kõik „biolade-ga"
kalju alla, ja võtku püha piima,
mida tema kepiga kaljust välja
lööb. Ent kui rahvas oli koos ja
ootas põnevusega, peksis Muha-med^
asjatult vihaga kaljut. Oru
põhjas vanim naine vedas nööri
— ent piima ei tulnud. Lõppeks ronis
Muhameid ise kaljule, ning jahmudes
nägi, et seakari, oli vanni
külje maha kiskunud ja lohistas
usinasti kõhuli piimas. Kaljult laskudes
needis Muhamed sea sugu,
Jubas tarvitada, vaid sea nahka,
valmistada sellest aifumaid vee,
piima, rasva jne. kandmiseks. Seda
seadust austatakse tänapäevani.
Nahk kistakse tervelt sea seljast,
kael jääb koti suuks,r jalad seotakse
kinni, tagumised kugud venitatakse
välja ja nööritakse — nii kujuneb
algupärane lähker.
(Järgneb^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 9, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810709 |
Description
| Title | 1981-07-09-06 |
| OCR text | Lk. 6 Nr. 51 -i. •'SŠ. *- UI 2 ei |\5 kiW6 sr w. Of h „Vaba Eestlsise** toimetase ja Fõikreadj 1. Töötasu, 5. Loodu-senähe, 9. Planeet, 12. HiMie, 13. Mehenimi, 14. Kondi sees, 15. Karp, 16. Soliidne naine, 17. Punane, ühes i võõrkeeles, 18. Edasijõudmine, 19. Metsloom, 20. F i l mikoomikul eesnimij 23. Lühend arsti tiitlisji 24. Sudermanni teos, 25. Kõrgemast seisusest isik, vanem, 27. Koht, kus peetakse järgmised talve-olümpiamängud, 32. Kohanimi jHarjumaal, 34. Põhi, baas r— mitmuses, 35. 0sa serviisist, 37. Osa leheküljest, 38. .Eitus, 39. Sõna lastemängus, 42. Riietusese, 45. Segane, ähmane, 47. üks maailma varadest, 48. Itaalia au-tovabrik, 49. Annus, portsjon, 53. Naisenimi, [54. Naisenimi, 55. Mehe hüüdnimi, 56. Inglise saar, 57. Talvine sõiduriist, 58. Raiumiseks eraldatud metsaosa. Püstread^ 1. Naisenime lühend, 2; Soome kirjanik, 3. Eesti ooperi-lauljatar, 4! Ebameeldiv häälitsus, 5, Endine Inglise koloonia Aafrikas, 6. Moest läinud naisenimi, 7; Pealinn Euroopas, 8. Mehenimi, '9.-. Teatud heli, 10. Põllütööriist, 11. Vald Vii j andimaal, 19. Kunstnik, 20. Tähtis päev, 21. Alles, 22. Aeglaseim loom, 24. Aja! luulevormis, 26. Koha määrsõna, 28. Kuju Vene ajaloost, 29. Korteri osa, 30. Transport, 31.- Mitte kallis, 36. Tegusõna (vihma kohta), 42. Jõud, tugevus, 43.. Linn Eestis, 44. Koha määrsõna, 45. Uimastu-se, 46. Ilmakaar, 48. Sama, mis ' fa-bemoll, 50. * Terava otsaga, 51. Osmik, 52,... -sak, RISTSÕNA Nt. im ~ LAHENDUS Põikread: 1. Garibaldi, 7. Lot, 9. Anneks, 10. Borg, 11. Saag, 12. Meenen, 13. Verism, 15. Osad, 16. Maniküür,! 19lRavitsus, 21. Kisa, 23. Upakil, 24. Modell, 27. Vüe, 28. Maal, 30. Eskiis, 31. Sak, 32. Karbonaad. Püstread? 1. Gib^ 2. Amores, 3. Ingrid, 4. Ausammas, 5. Daam, 6. Ingeri, 7. Lein, 8. Tsentraal, 13. Voorimees, 14. Raev, 17. Nisuleib, 18, ürik, 20. Talvik, 21. Kaiman, 22. Sigala, 25. Dokk, 26. Lisa, 29. Lad. TOIMETUS l A TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 482-0242 ^ Hai^nes Oja 481-5316 . KuulBitosI v®etak§© vaste nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni' kol-map. homm. kella 11-ni. K U U L U T A M I N E Ontario suurepärastes provintsiparkides juhtub alati ime° sid. Reserveerige endale mõni meie laagripjatsidest või peatuge läheduses asuvas suvituskohas või eraomanikele kuulu^ vatel laagriplatsidel, Teü on tuhat võimalust loodusesse tagasi minna 131-es Ontario avalikus provintsipargis. Postitage oma sedel seiklusteks juba täna aadressü: Ontario Travel- Parks, Bos 33, Queen's Park, Toronto M 7 A 1N3, või tele-foneerige COLLECT O N T A R I O P R O V I N C I A L P A R K S ÄDVOKAABIO on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttti. ADVOKAAT-NOTAR 5l(iM)M l®e2, Royal Trüst Tawei Toronto Dominion Cenfre Postiaadress: P.O. 326, T«'rontt OnL (Bäy. & ^King) M5K XK7 • Telefon: p^M7f7 24-tundi^telefoni valveteenistus 133 Richmond Sl. W.> Ste m Toronto, M5H 2L3 • , TeL 364.7©72 üks toll ühel veeru! $4.— esiküljel $5.— tagaküljel $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba Eestite talitias 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Oht. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. LeMa Marky . Postiaadress: 9 Parravano Ct. r Wiilowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 Eesti y|y]ad edukad ADO PARK. 9 X . liETIIERINGTON. FALLI8 & PARK : AdUvolkaadM-notaHd ' ".m Bay St., Snite 401. 3634451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 TÕNU.TOO ' i«A.§.€«g LL.Bo ADVOKAAT - NOTAR Place, 1 Yorkdale Roaö, Silte 207 Toronto, Önt. M6A 3Ä1 Telefon 781-5556, 789-757S, Juuni teisel poolel toimusid Toronto eeslinnas EtobiGoke'is rah- 'vusvahelised ujumisvõistlused, millest võttis osa 485 võistlejat, Kanadast 409, Ameerika Ühendriikidest 68 ja l^nglismaalt 8. Eestlastest võtsid neist osa Scarboro uju-misklubi liige Valla Reinsalu, Markhami klubi liige Maria Leni-ber ja kohaliku Etobicoke'i klubi liige Cindy õunpuu. Võistlused noortegruppidele olid vanuseklassides, kus noorimad olid 10-aastased ja vanimad 15-aastased, mõnes vanusegrupis oli osavõtjaid üle 50. Auhindadeks olid kaheksale esikohale tulnule medalid ja järgnevale viiele lindid. Eestlastest võitis Cindy õunpuu individuaalselt esikohad 100 m rinnuliujumises tagajärjega 1.19,02, 200 m rinnuliujumises 2.47^23, ta kuulus ka esikohale tulnud teateujumise võistkonda 200 m eristiilis 2.08,72 ja 400 m individuaalses teateujumises 4.45,91. Lisaks vta saavutas veel kuuenda koha vanema grupi 200 m teateujumises, teise kuuenda ko-/ ha individuaalselt 200 eristiilis ujumises ja kaheksanda koha 50 m vabaujumises. Kolmepäevase võistluse tulemus: 4 esikohta, kaks kuuendat ja ühe kaheksanda koha. C. õunpuu on oma klassis tänavu, paremuselt teine ujuja maailmas., Valio Reinsalu võistles 11—-12- aastaste grupis ja sai individuaalselt kuuenda koha 200 m seliliujur mises ja seitsmenda koha 200 m O P T I C A L S T U D I O Ltd. R. SCHMID, saksa optik Sunr valik euroopa prilliraame: . Zeiss, Rodenstock, Mctzler Spefcsiališeernnnd contaet lensfde alal 1586 BLOQR ST. W. 1 tänav lääne pooLDandas'e snbway^d liblikujumises, 200 m teateujumises teise ja 400 m eristiilis ujumises kuuenda koha. 15-aastane Maria Lember sai neljanda koha 800 m vabastiilis ja kuuenda koha 400 m vabastiilis. Etobicoke Ujumisklubi liikmeist kuuluvad neh noort ujujat Kanada olümpia-võistkonda, nende hulgas ka 14-aastane Gindy õunpuu. itiliniiillli{IS!!iili1l8liiillIillllllSi!lillllSSilillllliiillllil!l8lliliSIII!li^ 1. • ' 1938i.aastoll avaldas Eestis ilmuv ajaMri. j,¥äSis-Ees4i" maaMmas laialt ringi rännanud eesHlase Martin Sopp'i reisikirjad Iraanist. Ajakiri mainib autori kohta, et see lahkus kodumaalt noormehena suures seikluste õhinas isegi ibna passita ning sattus kaugele hornmikumaale, elades üle rohkem seiklusi kui ta oskas ette aimata.. Lõpuks sai l a püsivsa teenistuses Pärsias (Iraanis) uue raudtee ehitamisel. „Vaba Eestlane** alustab käesolevaga nende reisikirjade avaldamist, mis ehkki kirjutatud üle 40 aasta tagasi, on praeguste Iraani sündmus' te ajal teravalt akuutsed. Autor tunneb põhjalikult Iraani elu ja traditt» sioone ning tema kirjutiste põhjal saab lugejale ka palju selgemals:^, miUise tagasilöögi.m. õietn ajatoüah Khomeini rezMim toonud Iraam rahvale. Reisikirjad, mis kannavad pealkirja „MummaMp® üiioMimikumM^^ avaldameikeeleliselt muutmata kujul. - . - • Vähe on meile tuntud Pärsia, salapärane orient, kuhu vaevu puutub eestlase jalg. Turistid ja ajakirjanikud, sõites luksusautodel raiutud teid mööda või rännates kaamelitel juhtide ja ihukaitseväe • saatel, eii aima saladusi mägede veergudel j vkuristikes, ega avane neile kaljuköopad, sest tõde võib hõlmata vaid siis, kui ta ei aima, et teda nähakse. Väheseid" inimesi on suutelised uskuma osagi minu seikluste ja elamuste pildiseeriast. Seitsme^ kümne kraadini kuumendav päike, joogivee puudus, kuristikud ja kaljude rägastikud, mis peidavad eneses madusid ja kiskjaid loomi, nõuavad vastupidavust ja julgust võitluses olemasolu eest. Kuid ka eestlase iseloomule on ülejõu käiv võidelda kahejalgsete suguharudega — need on maa päriselanikud; kohtudes nendega võidab tugevam ja kavalam, sest kristlase kõri lõigata tähendab pattude lunastust. Veel kolmekümneesimesel aastal nägin, kuidas noaga lõigati inimesel randmest käesooned läbi, murti ta käeluid jne., sellal km preester luges koraani. Või kui inimene naelutati kõrvupidi posti külge, peakohal, paberil märkus koraanist, kus oli öeldud karistuse põhjus. Mõni aasta Thiljem nägin, kuidas sanitarid viisid kanderaamil elavj^t inimest matusepaika ja, kui sanitaridele ütlesin, et inimene elab veel, rahustati mind sellega, et küllap ta päralejõudmiseks, jõuab surra. TALLIPOISISf RIIGWALITSEJAIS ' Pärsia maa-ala on lõpmata mä-. gede rägastik, mis kerkivad merepinnast kuni 6000 meetri - kõrguseni. Paljudest suguharudest moodustuv rahvas on mustajuukseline ja tõmmunahkne; enamus on mu» hamedi usku, vaid väike osa tule-, päikese-, isegi puutüki-, kivikillud kese-kummardajad. Pärsia areng on teinud kiire hüppe, alates käesoleva sajandi kahekümnendatest aastatest. Bürokraatia loidus ja onupoja-poliitika andsid võimaluse sissetungiks /võõrastele mõjudele; Pärsiat valitsesid võistlejaina majandusalal põhjas N . Vejrte ja lõunas Inglismaa. Tolleaegne sõjaminister Riza- Khaan,- kasutades olukorda, haaras variseva Pärsia riigi tüüri. Riza oli lihtne mägielanik, kes kunagi ei lahkunud noast ja püssist. Nagu enamus rahvast, oli k a tema kirjaoskamatu. Noormehena astus ta Ahmed-Sahhi sõjaväkke, kus teenis pikemat aega talupoisina. Rahvajutt räägib, et tollal, kui naine palunud midagi endale osta, siis Riza olevat vastanud: „Oota, kuni saan keisriks, siis ostan." Ta raudne ja kindel iseloom viis-ta lühikese ajaga sõjaministri kohale, kust jäi troonini vaid samm — ja selle. takistuseks oli Ahmed-Shahh.Kuid siis naeratas . talle Õnn, Ahmed- Shahh haigestus ning sõitis lõiku^ sele Euroopasse. Arvestades keisri vanust ja haigust, algas äge võitlus troonipärijate vahel, milliste hulk tuhandeni kasvas. Riza-Khaan, kes polnud keisri suguvõsast ja kellel seaduslikul teel polnud loota trooni, korjas mitusada trooninõudjat kokku, laskis neil pead maha raiuda ja kuulutas enese keisriks. See oli 1926. aasta algusel, kui Riza- Khaanist sai kroonimisega Riza- Shahh Pahlev Pärsia isevalitseja. Sellest ajast peale tänaseni on Riza-Shahh reformeermud Pärsia, RAUDSE KÄEGA BIKTAATOM Kuni 1925. a. Pärsia sõjavägi oli juhusliku koosseisuga, juhusliku vanuse ja arvuga. Mägielanikud läksid sõjaväkke, sai ju seal pisut toiduraha ja relvi — ning relvad hõlbustasid röövimist, olgugi et püssid olid kas vanaaegsed 2V2 meetri pikkused ja eestlaetayad, vanad vene „Pertankad" v. m, 1927. aastal kuulutati Pärsia esimene üldmobilisatsioon (21raastas-tele) — ja praegu ulatub sõjavägi kuni sajatuhande meheni. Samuti anti 1926. aastal isikutunnistused ja perekonnanimed. Kuid tänapäevalgi, küsides mägielanikult: „Kui vana sa oled?" — vastab ta kaamelite, eeslite või lammaste sün-nituskordumisi arvestades. Kui - põllunduses ja töösituses Pärsia polnud suuteline 1 ennast toitma, siis Riza-Shahh oskas majandust korraldada nii, et viimastel aastatel Pärsia ekspordib suurel arvul igasuguseid saadusi, nagu puuvilja, pähkleid, riisi, nisu ja käsitöid. N i i 1929. a, eksporditi ainUlt Ameerikasse vaipu 14 milj. dollari väärtuses, Euroopas müüakse vaipu peamiselt Inglise- ja Prantsusmaale, impordib Pärsia tÖöstus-tarbeks masinaid, kuna viimastel aastatel kõikjal linnades kerkivad moodsad vabrikud. 1 MIKS M U H A M E E D L A N E . ' VIHKAB SIGA Samase tööstusliku tõusu juures osutus võimatuks transport eesleil ning kaartieleil, kuna sel viisil 1000 km. ületamine vajab 45—60 päeva. Alul rajati teid autotranspordile ja 1933. a." alustati raudtee ehitust, mida julgesti võib nimetada üheks algupärasemaks maailmas. Ta algab P.-Pärsias Mazanderanist, läbistades väga niiskes kliimas umbes 300 km. viljapuumfetsi, kus kasvavad apelsinid, sidrunid, viinamarjad, viigid, aprikoosid, õunad, kirsid jne. Roopad looklevad kord mägede harjadel,: kord all orgudes, üle kuristiku jõgede. Mõlemal pool teed kerkivad kõrged metsadega mäed, mille tagant halli vöödina tõusevad suitsusambad, varjates kui tahmunud klaas kõrgel hõrenevaid metsasalku — need on söetööstused. Metsad on tulvü igasuguseid loomi, alates meie. mesikäpast ja hundist, siis leopardid, tiigrid, sha-kaalid jne., ning lõpetades teatud aastaaegadel isegi lõvidega. Eriti palju võib silmata suuri metssea-karju. Ent kohalikud elanikud sigu ei tülita, kuna muhamedi usk põlgab ja kardab sealiha. E i söandata isegi ligineda hoonele, kus asub sealiha või -vorst. Muhameedlane, puudutades kogemata sealiha, küürib kätt nii kuidas nahk veel l u bab. Rahva suus on liikumas järgmine legend: Muhamed, kuulda saades, et Mooses kepiga kaljust vee välja löönud, tahtis Moosest üle trumbata. Selleks lasi ta õmmelda suure seanahkse vanni,; asetas selle kaljule ja sidus pika nööri vanni avausse nii, et orust tõmmates vÕis vanni küljes augu avada. Nüüd lasi ta oma kuuel tosinal naisel anuma piimaga täita. Ta kuulutus rahvale: kogunegu kõik „biolade-ga" kalju alla, ja võtku püha piima, mida tema kepiga kaljust välja lööb. Ent kui rahvas oli koos ja ootas põnevusega, peksis Muha-med^ asjatult vihaga kaljut. Oru põhjas vanim naine vedas nööri — ent piima ei tulnud. Lõppeks ronis Muhameid ise kaljule, ning jahmudes nägi, et seakari, oli vanni külje maha kiskunud ja lohistas usinasti kõhuli piimas. Kaljult laskudes needis Muhamed sea sugu, Jubas tarvitada, vaid sea nahka, valmistada sellest aifumaid vee, piima, rasva jne. kandmiseks. Seda seadust austatakse tänapäevani. Nahk kistakse tervelt sea seljast, kael jääb koti suuks,r jalad seotakse kinni, tagumised kugud venitatakse välja ja nööritakse — nii kujuneb algupärane lähker. (Järgneb^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-09-06
