1982-10-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. oktoobril 1982 — Thursday, October 14, 1982 Nr. 78
OB
iuroopa Meistrivõistlused
Ateenas toimusid 13, tegejöastilkiii Euroopa Meistrivõistlused
(IM) uhiuuel 80.000 pealtvaatajat mahutaval staadionil, mida kreeklased
nimetavad olümpiaareeniks, lootes et olümpiamängude 100. aastapäeva
märkivad 1996. aasta mängud antakse Ateenale. Seekordsel
EM-1 tuli jagamisele 41 medalikomplekti, rohkem kui kunagi varem.
Kava oli täiendatud naiste aladega, seekord ka naiste maraton jooksuga.
Võistlejate hulgas oli 11 EM võistluste rekordi omajat.
Avapäeval toimunud naiste kuulitõukel
tuli meistriks idasakslanna
Ilona Slupianek 21.59-ga. Ka teised
kuus said tulemuse üle 20 m.
10.000 m jooksus võistles kaasa
Toomas Turb, kes jäi 15. kohale.
Kuldmedali võitis itaallane Alberta
Cova ajaga 27.41,03, kuna
soomlane Martti Vainio jäi ajaga
27.42,51 kohnandaks.
Meeste odaviskes võistles kaasa
eestlane Heino Puuste, tänavune
Eesti rekordi parandaja. Üle 80
m viskasid 12 meest.
Heino Puuste viskas esimese
vilkega 89.56 ja juhtis hulk aega
võistlust, kuni viiendal viskel
20-aastane idasakslane Uwe
Hohn saavutas 91.34.
> • •
Soomlasist jäi A. Härkönen 86.76-
ga- viiendaks ja A. Toivonen
84.34-ga seitsmendaks.
Naiste kaugushüppes tuli.Euroo-pameistriks
rumeenlanna Valeria
lonescu 6.79-ga, ka teiseks tuli rumeenlanna.
Naiste 100 m jooksu
võitis idasakslanna Marlies Göhr
ajaga 11,01, meestest tuli esimeseks
samal distantsil idasakslane
Frank Emmelmann 10,21. 20 km
käimises tuli m*eistritiitli omajaks
hispaanlane J. Marini 1:23.43.
Naiste 800 m jooksus võitis venelanna
0. Minejev ajaga 1.55,41,
meestest läänesakslane H. P. Fer-ner,
aeg 1.46,33; kolmandaks tuli
soomlane J. Härkönen 1.46,90,
200 m jooksus võitis naistest idasakslanna
B. Wöckel 22,04, meestest
O. Prenzler 20,46,
naiste odaviske kreeklanna A.
Verouli 70.02, kuna eesti-soom-lannast
maailmarekordi omanik
TÜna Lillak saavutas 66.26.
Meeste 400 m jooksus võitis
läänesakslane H. Weber 44,72.
Teivashüppes võitsid venelased
kaksikvõidu, A. Krupski ja V. Pol-jakov
said mõlemad 5.60. Kaugushüppes
võitis idasakslane Lutz
Dombrowski 8.41, teiseks jäi hispaanlane
A, Gorgos 8.10. Kuulitõuke
võitis Udo Beyer tulemusega
21.50.
Tähelepandavamaks osutus, et
EM-1 tehti ühe päevaga kolm maailmarekordit.
Rekordite saija avas 1957. a.
sündinud Marita Koch, kes oli
1978. a. 400 m maailmarekordi
vünud 48,94-ni ja aasta hiljem
48,60-ni.
Uueks, Ateenas tehtud rekordiks
tuli 48,15, mis oli talle eneselegi
üllatuseks.
Naiste kõrgushüppes viis maailmarekordi
2.02-le sakslanna Ulri-ke
Meyfarth, Müncheni mängude
16-aastane üllatusvõitja. Meyfarth
alustas 1.80-st ületades selle ja
kõik järgmised kõrgused esimesel
hüppel kuni saavutas uue maaü-marekordi.
Kolmanda maaihnarekordi tegi
inglane Daley Thompson, saavutades
8744 punkti. Juba maikuul
saavutas ta uueks maaihnarekor-diks
8704, mille aga ületas 2 m
pikJc ja 100 kg raskune läänesakslane
Jürgen Hengsen, kelle tulemuseks
oli 8723.
Stokholmi eestlaste jahtklubi ,.,Naiutic" on eesti organisatsioonide peres
üks kiiremini kasvavaid, JahtkluM suurürituseks oli väljasõit 30.
Juulist 1. augustini St. Halhoimi saarde, millest võttis osa 22 paati 79
purjetajaga. Pildil vaade eesti iste laevasÄule.
Veel t3-st ka
Ateenas oliv mõlemate, vahel
eriti pingeline võistlus, esimesel
päeval juhtis Thompson 4549
punktiga Hingsemi 443S vastu.
Ka teisel päeval ei kaotanud
Thompson juhikohta, kuid üheksanda
ala järele juhtis Thompson
237 punktiga, mis aga viimasel
alal 1500 m jooksu järel vähenes
226-le. Lõpptulemuseks Thompso-nil
8744, Hingseml 8518.
üksikalad võrrelduna: 10,51 —
10,74; 7.80 — 7.58; 15.44 —
15.52; 2.03 — 2.15; 47,11 —
48,09; 14,39 — 14,61; 45.48 —
44.74; 5.00 — 4.80; 63.56 —
60.42; 4.23,79 — 4.15,13.
Eurooparekordi saavutas Harald
Schmid 400 m tõkkejooksus tulemusega
47,48; endine oli 47,85.
läinud sõdurist
Vaba Eestlane avaldas oma 20. juuli numbris artikli 13 eestlase |
kohta^ kes saadeti Soomest langevarjuritena N. Liidu rinde taha. Sellele
on lisaks Erich Karjel saanud Eesti Päevalehe katke L. Mäkelä teoses!
„Fjärrpatrullen" (KaugpatrojU), milles kujutatakse eelmainitud
sündmusi järgmiselt:
Eesti patrull, mis üalgi tagasi ei Saksa major andis käsu^ et kõik
tulnud. , ' kättesaadavad eestlased peaksid
Sakslaste soovil voeti Soomes osa võtma patrullist. Sel ajal oli
vastu eestlasi, kes olid nende tee- laagris 13 eestlast. Teised olid väl-nistuses,
et neid välja õpetada pat- jas koos soome patrullidega,
rullitegevuseks. Väljappe pidi toi- Eestlased olid elütsõdurid ja füü-muma
äärmiselt kiiresti, et mehi suiselt ning psüühhiliselt hästi tree-oleks
võinud saata võimalikult rut-niüid.
tu tegevusse Arhangelski raudtee Nad oleksid äärmiselt hästi sohi-liikumise
vastu. nud patrulliteenistuseks. ükski
kiitus pole liialdatud nende suh-
Selle ala kohta ei leidunud usal- tes—
datavaid kaarte, seUepärast pidid esindasid parimat, mida Eesti
sakslased teostama ulatuslikku ^5^5 ^älja panna sõduritena.
lennufotografeerimist, et saada ma- patrullist võttis tegelikult osa
terjali kaartide joonestamiseks. ^^^^^^^ ^rupp, kes a. 1939 oli võitnud
•See võttis pool aasiat aega j J meistrivõistlused vabapüssis Loear-kürkursuse
asemel anti seUepä- «^s. Patrulli juhtis Randmäe ja
' rast eestlastele võimalikult põh- ^^^^^^ hulgas oli muuhulgas Loko-
Jalik väljaõpe. tar, spordipüssi maaümameister.
Kiiresti teostatud ettevalmistus-
Mitmed neist võtsid ka osa soome te järel startis patrull,
patrullidest vaenlase liinide taga. Kui patruU hiljem raadio abil pa-
Kui sakslaste kaardid olid vai- abi ja soovis^ et see oleks koju
mis, otsustati saata teele esimene toodud Onega tagant, hoiatasid soo-patrull
Arhangelski raudtee vastu ^epatrulliohvitserid ja lendurid
suvel 1943. Saksa vastuluure ülem sakslasi.
Soomes, fregatikapten Cellarius, ^. ^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ j^^^.
saatis oma esmdajaiks väljaõppe- ^^^^ otse kokkulepitud kohale,
laagrisse ube majori kel polnud ^..^ ^.^^
vähematki aimu patrullitegevusest.
Temale oli tähtsaim, et asi toimus Aga ka sel korral ei kuulanud saks-kitresti
— tal oli võib-oUa käsk sel- lased nõuandeid. Lennukist polnud
le kohta. Kogenud soome patrulli- üalgi enam midagi kuulda,
ohvitseride nõuandeid ei võtnud ta ükski eesti patrulli 13-st mehest
kuulda. ci tulnud tagasi".
ILMUS
EINAU SANDEN-i
(IDA JA KIVID
„EhkM teos OÜ otsene järg 1979 a. ümunud ,4^jangullahku-.
mine Tallmnast", on „Süda ja kivid" loetav ka iseseisva romaanina.
Autor jätkab siin Karl Säre elukäigu jälgimist läW
kahe kontinendi kuni lõpplahendufieai ühes linnakeses Põhja-
Devonis, Suurbritannias." '
VABA EESTLASE (alHoseslt
$19.50 -i- saatekohi 70 c
IKK Kultuurifondi ouhinnagakroofiitucS
IVAR IVASK'i poeem
VERANDARAAMAT
Lmdfitaja Ueksas iDaleraamat on pfihendatnd oma snno
vanemafle ,,keUe vaimust ja Taimmsitiisest sündisid vnanda
verandaiaamatD autor".
Hind $7i00 pluss 50 eenti postikulia
Miiägil VABA EESTLASE talituses
Prof. FELIX OINAS
..KALEVIPOEG KÜTKES
muid esseid eesti rahvaluulest,
mütoloogiast ja kirjandusest"
Saadaval VABA EESTLASE talituses
Hind $13.— + saatdmin $1.—
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
JUS bass-bariton
CHARLES KIPPER — kloverisoode
Metsateell (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks ma (M. Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettik*), Sind tervitame
koldapäike (A. Karindi) Ja Rändaja õhtolanl (J. Tall) Ja
rahvalaule: E. Raidi seades Laula mõju, Koi ma tuhkan laiip
lemaie, Ara viies ja Kivikasokas, L. Virkhaasi seades ^ Eas on
kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Unakatkoja Ja J. Zelgori
seades — Kanneldajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $1.--»
kest linast, kodukootud kireva nad harmoonilise orkestri." vad nmg naistel jätkub aega kõigi le kui ainult maastik, isegi majad
mustriga tekke ja kardinaid. Pere- Ta kõneles mulle oma niehest, nende asjade tegemiseks ja näge- ja laudad olid sarnased minu kö-mees
oli valitsusele peagu kogu endisest haridusministrist,'kešpaä^mis€^s,m^ ei oi- dukoha majadele ja lautadeW
oma maaostu võla tasunud ja aas- ri päeva pärast pidi Inglismaalt liud. Mina olen nüüd vaba ja mul ei ösfanüd seda kuidagi seletadair
ta või kahe pärast on ta võlast va^ naasma.; . T a oli sõitnud Inglis- on Võimalik M meenus müUe, et on
ba. Ainuke asi, mille üle ta kae- maalejaltaaliasse sealseid turust^ kauget maad merede taga. ju rootslased ja soojnlašed^eestlas-bas,
di^ tahitööliste puudus. misvõimalusi uiuima,>:^^^^^^^^^^^^^^^';^^^^^^^^^ L^^ rända;.
See õitsev tahx pii kaugel suitsu- „pleksin soovinud "temaga kaa- teatud kindhist, et kord tuleb ka sidi Uude Maaihna, siis asusid nad
tarest,mida muuseumis olime näi- sa sõita, et koos naha ja kogeda, tema aeg rändamiseks ja uute loomulikult eläraä paikadesse, mis
meenutasid nende kodumaad nmg
nende uued niajad ja laudad ehi-
' tati nii, nagu seda tehti nende kodumaal.
Väga võimalik, et rootsla^
šed ja soomlased tõid endaga kaasa
Wisconsini ka ühistegevusliku
vaimu, sest wisconslased on säih-tänüd
tänapäevani põhjamaalaste
1 2 o
nüd. Vanadest suitsutaredest olid Kuid mul oii siin oma töö ja see maade avastamiseks,
veel vaid iiksikud alles ning nen- vajab ka tegemiste Kui me Ä •
des ei elanud enam keegi; neid lusime, jagasime teineteisega igat v ^^^^^^^
hoiti alles kui muistse aja males- mõtet. Läbi Vabadussõja töötasi-tusi.
me kiäg külje kõrval. Meie kodu^^TO
i( ; asub Tartus, meie lapsed käivad MITTE-KOMMUNISTLIKKU
Elva on Tartu: lähistel asuv ,su^ siin^ü^
vituskoht, kus oma suved veeda- eest hoolitsema küi mu mees on
yad looduse rahus peamiselt tartla- väljas ,,laias maailmas". Kui ta I^apäey^ varahommikul alus- progressiivsed iselooinüjo^^
sed. Villad asuvad järveäärsetes sealt koju tuleb, leiab ta võib-oUa, tasime autosõitu Petserisse, See Luteri kirikud kahnistutega
metsades ja neid peab oskama üles et ma olen ebahuvitav, kuna olen niüinsuslik vene Imnake asub Tar- nende kõrval irieenutasid samuti
leida. Proua Hünerson tegi minu- kogu aeg vaid väikeses Tartus is- tust 200 km lõunasse ning mul wisconsini kirikuid Ka need olid
ga pika jalutuskäigu Elva metsa- tunud. Tema peab olema Tallinnas polnud vähimatki kavatsust seda puutornidega Kuid midagi oli siin
desse, me puhkasime sillal/ning oma töö tõttu. Kas pole kurb, külastada. Kuid nii palju mu üu- g^jgj^j erinev —• kirikuesišed sildid
jälgisime suplejaid, Proua R
„Vanasti polnud meil võimalik putame naela otsa. Ja sinna nad lise keel oli veatu. Kuulsin, et teda Lapsed kasvavad üles ja jätavad ka peab, külastama, kuna see-on Küsisin selle kohta seletust '
osta importeeritud teed. Pidime ise jäävad kuni neid tarvitama hakka- peeti ^ Eesti intellektuaalseimaks meid maha. Mina vananen ' ; : '
lehitama oma tee ja nii avastasime me." naiseks. Ta kõneles viit keel ning omas kodus. Ja minu ^^^^^
mitmeid teeliike. Mõned neist täit- ,,Me- keedame teed ka õuna- ta teadmised olid suure haardega, iga aastaga ikka suurem ja suuremi üks vähestest maaiM^ mis veel
sid arstirohtude ülesannet ja teised koortest," iitlespreiU kogeda. Mi- maailmakodanik — mida ma talle tänapäeval kasutusel ja elav. Prei- ^^j^h. Raha läheb kiriku heaks
on maisevad joogiks, nagu see siis valime punased õunad, need nu meelest ei kõnelenud ta mitte kogu südamest soovin. Tunnen li Üprusnmuseumist tuli kaasa kui jnirnesed toovad kokku asju mida
praegunegi." " annavad teele kauni värvi." üksnes head inglise keelt, vajd oli rõõmu, et ta armastab 6m^^^ tegema j^^^j enam ise ei vaia ^^äuariõu-
„ P a l u n jutustage mulle pisut „Keedame teed ka marjadest ja ka õppinud mõtlema inglise kee- tunnen rõõmu tema siirusest ja vahepeatuse, et PWa Põldu suvi-enam
sellest teest. Millest tuleneb mitmesugustest õitest ning metsa- les ja mõtlema nagu inglane seda praktilisest idealismist, Kuid, kui last kaasa võtta. kasulik tava oma maia kor-ta
ilus värv?" taimedest," ütles proua Põld. „Nil teeb. Ma ütlesin talle seda ja tü mina hoian kodutuled elavana,^ et^^^^^^M ^^^^^ kiriku aitamiseks'''
„Peate hästi valima lehti, mida tunneme mitmesuguseidTteesid. See vastas, et see ongi võõrkeelte õp- mu mehel ja lastel oleks alati tas niup "
.teeks korjata. See peab olema ha- on jällegi näide, kuidas meie rah- pimise peapõhjus — tunda seda koht kuhu tulla, siis maksan selle olen tagasi Wisconsinis. Samad ' ' o eru on
pude õuntega puu ning lehti tuleb yäs, holimata orjusest, sijški oskas rahvast, kelle keelt kõneldakse. • eest lõivu: Minu vaimne areng sei- vöorelised kõrgendikud, samad
korjata sügisel, just siis, kui n a d rahuldada oma väikesi tahtmisi ja ; ,,Minu rahVas teab oma vaksa- sab ja ma pole -enam osa oma me- metsatukad, samad väikesed jar-värvi
muudavad. Lehed peavad soove." Mest kogemustest kui täh^ ja jõed. Isegi põllud, mis oöta-olema
kuldkollased, ilma ühegi Kogu talupere kokku umbes le inimesele tema keel ja seetto sel kombel." - • ' sid koristamist, olid sarnased mu
priiüni plekita/' kakskümmend inimest ---^^^^^t keeli. Me kõnelesime nagu kaks vana kodupõldudele - - ainult siiU: ei
Ja mida teete edasi?" meiega kaasa kui läksime vaatama Keele kaudu saab:läheneda rahva- sõpra, sest need küsimused oii igi- kasvatatud nisu, vaid rukkist. Hei-
,„Ašetame lehed puhtale riidetü- samal hommikul sündinud vasikat, le, keele kaudu ön võimalik mõis- vanad ja glpbaalsed naiste problee- nakuhjad erinesid, need olid nagu
kile ja panenie nad üleöö ahju Talus^^^^d^ lehma, kaks tööho- ta, mida nad mõtlevad, kuhu pür- mid. Me kõik kardame vanadust, mesipuud, millest läbitõmmatud
kuivama. Ahi muidugi peab olema bust. Need, koos lõikamist ootava- givad. Iga keel on nagu omaette kardame oma kaaslase kaotamist latid, moodustades Xrtähe. Preili
soe, teeme seda pärast leivaküpse- te põldudega ja saaki täis pui^^ orkestris, ning jätanie kahersihna-vahele t)prus mainis, et eestk^^
taihist.. Järgmisel hommikul korja- jaaiaga, moodustasid talu rikkuse, puhkpillid kõnelevad hoopis teist kõik need eelised, mis kaasuvad nasaegadest peale ehitanud just
me kuivatatud lehed kokku ja pa- Kuid talul olid veel teisedki varad, keelt kui keelpillid või näiteks vanadusega. Vanadus toob kaasa nüsuguseid hemakuhje;
neme riidest kottidesse, kotid ri- need olid veim.evakad täis peeni- trammid. Alles koos moodustavad uue vabaduse^ kohustused kahane- Sarnasus ulatus paljii sügavama^
sama
'iga".
ÜjS ,,rummage sale-
Aidake kaasa
II
levikule, sellega aitate' kaasa
eesti keele ssöitamisele»
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 14, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821014 |
Description
| Title | 1982-10-14-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. oktoobril 1982 — Thursday, October 14, 1982 Nr. 78 OB iuroopa Meistrivõistlused Ateenas toimusid 13, tegejöastilkiii Euroopa Meistrivõistlused (IM) uhiuuel 80.000 pealtvaatajat mahutaval staadionil, mida kreeklased nimetavad olümpiaareeniks, lootes et olümpiamängude 100. aastapäeva märkivad 1996. aasta mängud antakse Ateenale. Seekordsel EM-1 tuli jagamisele 41 medalikomplekti, rohkem kui kunagi varem. Kava oli täiendatud naiste aladega, seekord ka naiste maraton jooksuga. Võistlejate hulgas oli 11 EM võistluste rekordi omajat. Avapäeval toimunud naiste kuulitõukel tuli meistriks idasakslanna Ilona Slupianek 21.59-ga. Ka teised kuus said tulemuse üle 20 m. 10.000 m jooksus võistles kaasa Toomas Turb, kes jäi 15. kohale. Kuldmedali võitis itaallane Alberta Cova ajaga 27.41,03, kuna soomlane Martti Vainio jäi ajaga 27.42,51 kohnandaks. Meeste odaviskes võistles kaasa eestlane Heino Puuste, tänavune Eesti rekordi parandaja. Üle 80 m viskasid 12 meest. Heino Puuste viskas esimese vilkega 89.56 ja juhtis hulk aega võistlust, kuni viiendal viskel 20-aastane idasakslane Uwe Hohn saavutas 91.34. > • • Soomlasist jäi A. Härkönen 86.76- ga- viiendaks ja A. Toivonen 84.34-ga seitsmendaks. Naiste kaugushüppes tuli.Euroo-pameistriks rumeenlanna Valeria lonescu 6.79-ga, ka teiseks tuli rumeenlanna. Naiste 100 m jooksu võitis idasakslanna Marlies Göhr ajaga 11,01, meestest tuli esimeseks samal distantsil idasakslane Frank Emmelmann 10,21. 20 km käimises tuli m*eistritiitli omajaks hispaanlane J. Marini 1:23.43. Naiste 800 m jooksus võitis venelanna 0. Minejev ajaga 1.55,41, meestest läänesakslane H. P. Fer-ner, aeg 1.46,33; kolmandaks tuli soomlane J. Härkönen 1.46,90, 200 m jooksus võitis naistest idasakslanna B. Wöckel 22,04, meestest O. Prenzler 20,46, naiste odaviske kreeklanna A. Verouli 70.02, kuna eesti-soom-lannast maailmarekordi omanik TÜna Lillak saavutas 66.26. Meeste 400 m jooksus võitis läänesakslane H. Weber 44,72. Teivashüppes võitsid venelased kaksikvõidu, A. Krupski ja V. Pol-jakov said mõlemad 5.60. Kaugushüppes võitis idasakslane Lutz Dombrowski 8.41, teiseks jäi hispaanlane A, Gorgos 8.10. Kuulitõuke võitis Udo Beyer tulemusega 21.50. Tähelepandavamaks osutus, et EM-1 tehti ühe päevaga kolm maailmarekordit. Rekordite saija avas 1957. a. sündinud Marita Koch, kes oli 1978. a. 400 m maailmarekordi vünud 48,94-ni ja aasta hiljem 48,60-ni. Uueks, Ateenas tehtud rekordiks tuli 48,15, mis oli talle eneselegi üllatuseks. Naiste kõrgushüppes viis maailmarekordi 2.02-le sakslanna Ulri-ke Meyfarth, Müncheni mängude 16-aastane üllatusvõitja. Meyfarth alustas 1.80-st ületades selle ja kõik järgmised kõrgused esimesel hüppel kuni saavutas uue maaü-marekordi. Kolmanda maaihnarekordi tegi inglane Daley Thompson, saavutades 8744 punkti. Juba maikuul saavutas ta uueks maaihnarekor-diks 8704, mille aga ületas 2 m pikJc ja 100 kg raskune läänesakslane Jürgen Hengsen, kelle tulemuseks oli 8723. Stokholmi eestlaste jahtklubi ,.,Naiutic" on eesti organisatsioonide peres üks kiiremini kasvavaid, JahtkluM suurürituseks oli väljasõit 30. Juulist 1. augustini St. Halhoimi saarde, millest võttis osa 22 paati 79 purjetajaga. Pildil vaade eesti iste laevasÄule. Veel t3-st ka Ateenas oliv mõlemate, vahel eriti pingeline võistlus, esimesel päeval juhtis Thompson 4549 punktiga Hingsemi 443S vastu. Ka teisel päeval ei kaotanud Thompson juhikohta, kuid üheksanda ala järele juhtis Thompson 237 punktiga, mis aga viimasel alal 1500 m jooksu järel vähenes 226-le. Lõpptulemuseks Thompso-nil 8744, Hingseml 8518. üksikalad võrrelduna: 10,51 — 10,74; 7.80 — 7.58; 15.44 — 15.52; 2.03 — 2.15; 47,11 — 48,09; 14,39 — 14,61; 45.48 — 44.74; 5.00 — 4.80; 63.56 — 60.42; 4.23,79 — 4.15,13. Eurooparekordi saavutas Harald Schmid 400 m tõkkejooksus tulemusega 47,48; endine oli 47,85. läinud sõdurist Vaba Eestlane avaldas oma 20. juuli numbris artikli 13 eestlase | kohta^ kes saadeti Soomest langevarjuritena N. Liidu rinde taha. Sellele on lisaks Erich Karjel saanud Eesti Päevalehe katke L. Mäkelä teoses! „Fjärrpatrullen" (KaugpatrojU), milles kujutatakse eelmainitud sündmusi järgmiselt: Eesti patrull, mis üalgi tagasi ei Saksa major andis käsu^ et kõik tulnud. , ' kättesaadavad eestlased peaksid Sakslaste soovil voeti Soomes osa võtma patrullist. Sel ajal oli vastu eestlasi, kes olid nende tee- laagris 13 eestlast. Teised olid väl-nistuses, et neid välja õpetada pat- jas koos soome patrullidega, rullitegevuseks. Väljappe pidi toi- Eestlased olid elütsõdurid ja füü-muma äärmiselt kiiresti, et mehi suiselt ning psüühhiliselt hästi tree-oleks võinud saata võimalikult rut-niüid. tu tegevusse Arhangelski raudtee Nad oleksid äärmiselt hästi sohi-liikumise vastu. nud patrulliteenistuseks. ükski kiitus pole liialdatud nende suh- Selle ala kohta ei leidunud usal- tes— datavaid kaarte, seUepärast pidid esindasid parimat, mida Eesti sakslased teostama ulatuslikku ^5^5 ^älja panna sõduritena. lennufotografeerimist, et saada ma- patrullist võttis tegelikult osa terjali kaartide joonestamiseks. ^^^^^^^ ^rupp, kes a. 1939 oli võitnud •See võttis pool aasiat aega j J meistrivõistlused vabapüssis Loear-kürkursuse asemel anti seUepä- «^s. Patrulli juhtis Randmäe ja ' rast eestlastele võimalikult põh- ^^^^^^ hulgas oli muuhulgas Loko- Jalik väljaõpe. tar, spordipüssi maaümameister. Kiiresti teostatud ettevalmistus- Mitmed neist võtsid ka osa soome te järel startis patrull, patrullidest vaenlase liinide taga. Kui patruU hiljem raadio abil pa- Kui sakslaste kaardid olid vai- abi ja soovis^ et see oleks koju mis, otsustati saata teele esimene toodud Onega tagant, hoiatasid soo-patrull Arhangelski raudtee vastu ^epatrulliohvitserid ja lendurid suvel 1943. Saksa vastuluure ülem sakslasi. Soomes, fregatikapten Cellarius, ^. ^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ j^^^. saatis oma esmdajaiks väljaõppe- ^^^^ otse kokkulepitud kohale, laagrisse ube majori kel polnud ^..^ ^.^^ vähematki aimu patrullitegevusest. Temale oli tähtsaim, et asi toimus Aga ka sel korral ei kuulanud saks-kitresti — tal oli võib-oUa käsk sel- lased nõuandeid. Lennukist polnud le kohta. Kogenud soome patrulli- üalgi enam midagi kuulda, ohvitseride nõuandeid ei võtnud ta ükski eesti patrulli 13-st mehest kuulda. ci tulnud tagasi". ILMUS EINAU SANDEN-i (IDA JA KIVID „EhkM teos OÜ otsene järg 1979 a. ümunud ,4^jangullahku-. mine Tallmnast", on „Süda ja kivid" loetav ka iseseisva romaanina. Autor jätkab siin Karl Säre elukäigu jälgimist läW kahe kontinendi kuni lõpplahendufieai ühes linnakeses Põhja- Devonis, Suurbritannias." ' VABA EESTLASE (alHoseslt $19.50 -i- saatekohi 70 c IKK Kultuurifondi ouhinnagakroofiitucS IVAR IVASK'i poeem VERANDARAAMAT Lmdfitaja Ueksas iDaleraamat on pfihendatnd oma snno vanemafle ,,keUe vaimust ja Taimmsitiisest sündisid vnanda verandaiaamatD autor". Hind $7i00 pluss 50 eenti postikulia Miiägil VABA EESTLASE talituses Prof. FELIX OINAS ..KALEVIPOEG KÜTKES muid esseid eesti rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest" Saadaval VABA EESTLASE talituses Hind $13.— + saatdmin $1.— VABA EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat JUS bass-bariton CHARLES KIPPER — kloverisoode Metsateell (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks ma (M. Saar), Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettik*), Sind tervitame koldapäike (A. Karindi) Ja Rändaja õhtolanl (J. Tall) Ja rahvalaule: E. Raidi seades Laula mõju, Koi ma tuhkan laiip lemaie, Ara viies ja Kivikasokas, L. Virkhaasi seades ^ Eas on kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Unakatkoja Ja J. Zelgori seades — Kanneldajast vend. Hind $9.50 pluss postikulu $1.--» kest linast, kodukootud kireva nad harmoonilise orkestri." vad nmg naistel jätkub aega kõigi le kui ainult maastik, isegi majad mustriga tekke ja kardinaid. Pere- Ta kõneles mulle oma niehest, nende asjade tegemiseks ja näge- ja laudad olid sarnased minu kö-mees oli valitsusele peagu kogu endisest haridusministrist,'kešpaä^mis€^s,m^ ei oi- dukoha majadele ja lautadeW oma maaostu võla tasunud ja aas- ri päeva pärast pidi Inglismaalt liud. Mina olen nüüd vaba ja mul ei ösfanüd seda kuidagi seletadair ta või kahe pärast on ta võlast va^ naasma.; . T a oli sõitnud Inglis- on Võimalik M meenus müUe, et on ba. Ainuke asi, mille üle ta kae- maalejaltaaliasse sealseid turust^ kauget maad merede taga. ju rootslased ja soojnlašed^eestlas-bas, di^ tahitööliste puudus. misvõimalusi uiuima,>:^^^^^^^^^^^^^^^';^^^^^^^^^ L^^ rända;. See õitsev tahx pii kaugel suitsu- „pleksin soovinud "temaga kaa- teatud kindhist, et kord tuleb ka sidi Uude Maaihna, siis asusid nad tarest,mida muuseumis olime näi- sa sõita, et koos naha ja kogeda, tema aeg rändamiseks ja uute loomulikult eläraä paikadesse, mis meenutasid nende kodumaad nmg nende uued niajad ja laudad ehi- ' tati nii, nagu seda tehti nende kodumaal. Väga võimalik, et rootsla^ šed ja soomlased tõid endaga kaasa Wisconsini ka ühistegevusliku vaimu, sest wisconslased on säih-tänüd tänapäevani põhjamaalaste 1 2 o nüd. Vanadest suitsutaredest olid Kuid mul oii siin oma töö ja see maade avastamiseks, veel vaid iiksikud alles ning nen- vajab ka tegemiste Kui me Ä • des ei elanud enam keegi; neid lusime, jagasime teineteisega igat v ^^^^^^^ hoiti alles kui muistse aja males- mõtet. Läbi Vabadussõja töötasi-tusi. me kiäg külje kõrval. Meie kodu^^TO i( ; asub Tartus, meie lapsed käivad MITTE-KOMMUNISTLIKKU Elva on Tartu: lähistel asuv ,su^ siin^ü^ vituskoht, kus oma suved veeda- eest hoolitsema küi mu mees on yad looduse rahus peamiselt tartla- väljas ,,laias maailmas". Kui ta I^apäey^ varahommikul alus- progressiivsed iselooinüjo^^ sed. Villad asuvad järveäärsetes sealt koju tuleb, leiab ta võib-oUa, tasime autosõitu Petserisse, See Luteri kirikud kahnistutega metsades ja neid peab oskama üles et ma olen ebahuvitav, kuna olen niüinsuslik vene Imnake asub Tar- nende kõrval irieenutasid samuti leida. Proua Hünerson tegi minu- kogu aeg vaid väikeses Tartus is- tust 200 km lõunasse ning mul wisconsini kirikuid Ka need olid ga pika jalutuskäigu Elva metsa- tunud. Tema peab olema Tallinnas polnud vähimatki kavatsust seda puutornidega Kuid midagi oli siin desse, me puhkasime sillal/ning oma töö tõttu. Kas pole kurb, külastada. Kuid nii palju mu üu- g^jgj^j erinev —• kirikuesišed sildid jälgisime suplejaid, Proua R „Vanasti polnud meil võimalik putame naela otsa. Ja sinna nad lise keel oli veatu. Kuulsin, et teda Lapsed kasvavad üles ja jätavad ka peab, külastama, kuna see-on Küsisin selle kohta seletust ' osta importeeritud teed. Pidime ise jäävad kuni neid tarvitama hakka- peeti ^ Eesti intellektuaalseimaks meid maha. Mina vananen ' ; : ' lehitama oma tee ja nii avastasime me." naiseks. Ta kõneles viit keel ning omas kodus. Ja minu ^^^^^ mitmeid teeliike. Mõned neist täit- ,,Me- keedame teed ka õuna- ta teadmised olid suure haardega, iga aastaga ikka suurem ja suuremi üks vähestest maaiM^ mis veel sid arstirohtude ülesannet ja teised koortest," iitlespreiU kogeda. Mi- maailmakodanik — mida ma talle tänapäeval kasutusel ja elav. Prei- ^^j^h. Raha läheb kiriku heaks on maisevad joogiks, nagu see siis valime punased õunad, need nu meelest ei kõnelenud ta mitte kogu südamest soovin. Tunnen li Üprusnmuseumist tuli kaasa kui jnirnesed toovad kokku asju mida praegunegi." " annavad teele kauni värvi." üksnes head inglise keelt, vajd oli rõõmu, et ta armastab 6m^^^ tegema j^^^j enam ise ei vaia ^^äuariõu- „ P a l u n jutustage mulle pisut „Keedame teed ka marjadest ja ka õppinud mõtlema inglise kee- tunnen rõõmu tema siirusest ja vahepeatuse, et PWa Põldu suvi-enam sellest teest. Millest tuleneb mitmesugustest õitest ning metsa- les ja mõtlema nagu inglane seda praktilisest idealismist, Kuid, kui last kaasa võtta. kasulik tava oma maia kor-ta ilus värv?" taimedest," ütles proua Põld. „Nil teeb. Ma ütlesin talle seda ja tü mina hoian kodutuled elavana,^ et^^^^^^M ^^^^^ kiriku aitamiseks''' „Peate hästi valima lehti, mida tunneme mitmesuguseidTteesid. See vastas, et see ongi võõrkeelte õp- mu mehel ja lastel oleks alati tas niup " .teeks korjata. See peab olema ha- on jällegi näide, kuidas meie rah- pimise peapõhjus — tunda seda koht kuhu tulla, siis maksan selle olen tagasi Wisconsinis. Samad ' ' o eru on pude õuntega puu ning lehti tuleb yäs, holimata orjusest, sijški oskas rahvast, kelle keelt kõneldakse. • eest lõivu: Minu vaimne areng sei- vöorelised kõrgendikud, samad korjata sügisel, just siis, kui n a d rahuldada oma väikesi tahtmisi ja ; ,,Minu rahVas teab oma vaksa- sab ja ma pole -enam osa oma me- metsatukad, samad väikesed jar-värvi muudavad. Lehed peavad soove." Mest kogemustest kui täh^ ja jõed. Isegi põllud, mis oöta-olema kuldkollased, ilma ühegi Kogu talupere kokku umbes le inimesele tema keel ja seetto sel kombel." - • ' sid koristamist, olid sarnased mu priiüni plekita/' kakskümmend inimest ---^^^^^t keeli. Me kõnelesime nagu kaks vana kodupõldudele - - ainult siiU: ei Ja mida teete edasi?" meiega kaasa kui läksime vaatama Keele kaudu saab:läheneda rahva- sõpra, sest need küsimused oii igi- kasvatatud nisu, vaid rukkist. Hei- ,„Ašetame lehed puhtale riidetü- samal hommikul sündinud vasikat, le, keele kaudu ön võimalik mõis- vanad ja glpbaalsed naiste problee- nakuhjad erinesid, need olid nagu kile ja panenie nad üleöö ahju Talus^^^^d^ lehma, kaks tööho- ta, mida nad mõtlevad, kuhu pür- mid. Me kõik kardame vanadust, mesipuud, millest läbitõmmatud kuivama. Ahi muidugi peab olema bust. Need, koos lõikamist ootava- givad. Iga keel on nagu omaette kardame oma kaaslase kaotamist latid, moodustades Xrtähe. Preili soe, teeme seda pärast leivaküpse- te põldudega ja saaki täis pui^^ orkestris, ning jätanie kahersihna-vahele t)prus mainis, et eestk^^ taihist.. Järgmisel hommikul korja- jaaiaga, moodustasid talu rikkuse, puhkpillid kõnelevad hoopis teist kõik need eelised, mis kaasuvad nasaegadest peale ehitanud just me kuivatatud lehed kokku ja pa- Kuid talul olid veel teisedki varad, keelt kui keelpillid või näiteks vanadusega. Vanadus toob kaasa nüsuguseid hemakuhje; neme riidest kottidesse, kotid ri- need olid veim.evakad täis peeni- trammid. Alles koos moodustavad uue vabaduse^ kohustused kahane- Sarnasus ulatus paljii sügavama^ sama 'iga". ÜjS ,,rummage sale- Aidake kaasa II levikule, sellega aitate' kaasa eesti keele ssöitamisele» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-14-06
