Vaba Eestlane, November 16, 1968

              ¥
M
Lk 2
NIXONI VÄLISPOLIITIKA
Ehkki puudub vastav statisti-ka
viitavad nii mitmedki tunnu-sed
sellelr et suur osa eestlastest
andis hiljutistel presidcndlvall-miste- l
USAs miu hääle Richard
Xlxonlle S-ll- e valiku peamiseks
põhjustajaks oli tõenaoliselt loo-tus
et NUon asub kindlamale
välispoliitilisele liinile ja osutub
osavamaks meheks kommunistli-ke
jõududega tegelemisel kui se-da
võiks eeldada ta rivaalidest
Kas Nixon täidab ttstlaste lootu-sed
või valmistab neile pettumu-se
see saab hakata pikkamööda
selguma alles eeloleva aasta algu-ses
millal uus president ametisse
kinnitatakse kuid tema välispo-liitilise
programmi põhijooned
kajastusid juba valimiskampaa-nias
võimaldades kujundada
umbkaudset tulevikupilti
Nixon on toonitanud et ta ka-vatseb
USA viia uuesti „lübirää-kimis- te
ajastusse" märkides sel-le
kohta: „Me usume et see peaks
kujunema rahuliku võistluse pe-rioodiks
mitte üksnes produktsi-ooni
alal vabrikutes vaid ka meie
ideede väärtuse osas Me ulatame
sõbrakäe kõigile rahvastele Vene
rahvale Hiina rahvale Kõigile
inimestele terves maailmas Mis
puutub maailma suurvõimudesse
siis ei ole nendevahelises suhtle-mises
mingit muud võimalust kui
vaid rahulikud läbirääkimised"
Seega on Nixonl välispoliitilise
programmi esimene pool rajatud
uutele läbirääkimistele N Liidu-e- a
Sellega kaasneb aga teine kin-del
põhimõte et läbirääkimistel
on tulemusi ainult siis kui need
on USA pnolt rajatud jõupositsi-oonile
Täienduseks ja selgituseks
sellele ütles Nixon oma valimis-kampaanias:
„Ma ei mõtle aga
jõupositsiooni all seda et me
peaksime jälle omandama mas-siivse
üleoleku nagu viiekümnen-datel
aastatel Seda ei juhtu enam
kunagi Ja ma ri räägi üksikutest
relvaliikidest vaid Ameerika
fhendriikide üldisest jõupositsi-oonist"
Mxonil on ühtlasi kavas põh
jalikumad ümberorganlseerimi-v- d
USA kaitseministeeriumis
kus ta tahab edaspidi kasutada
nõuandjatena ka sõjjväejuhte
noorte tarkade tsiviilteoreetiku-te- "
asemel kes Kennedy ajal vii-sid
USA välispoliitilised program-mid
nii mõnelgi korral eksiteede-le
Suurema rolli kavatseb ta an-da
ka USA Rahvuslikule Julge-olekunõukogule
Kokkuvõttes on
ta oma programmi defineerinud
järgmiselt: Me restaureerime
Ameerika jõu selliselt et me lä-birääkimiste
aluseks on edaspidi
alati tugevus mitte kunagi aga
nõrkus" la põhjendab seda eda-si:
Me peame arvestama et ole
ÄIKESEPILVED
Vastastikused kahuriduellid
õhulahingud ja rünnakrühmadega
t-os- tatud tagalarünnakud annavad
käige selgema pildi pinevast olu-korrast
mis valitseb praegu Iis-rae- li ja Araabia riikide vahel
Kevk-Ida- s Liitunud Rahvaste Or-ganisatsiooni
katset! mõlemate
poolte lepitamiseks ja kokkulepe-te
saavutamiseks ei ole kandnud
loodetud vilja ning praeguses äi
kesest tulvil õhkkonnas võib
Krsk-Ida- s oodata Iga silmapilk uue
sõja puhkemist Olukord on seda
ohtlikum et X Liit on pidevalt
täiendanud moodsate relvadega
Araabia riikide arsenale ning Kai
rost saabunud andmete kohaselt
töötavad vene sõjaliselt eksperdid
ja instruktorid isegi nõuandjate-na
Egiptuse armees
Liitunud Rahvaste Organisat-siooni
diplomaatilistes ringkon-dades
kalkuleeritakse et maailma-organisatsioo-n
ei ole enam võime
line Kesk-Ida- s rahu saavutama ia
mõlemaid pooli lepitama ning
kokkuleppe võti on kahe maailma
suurvõimu — fhendriikide ja X
Liida — valduTS Leitakse et mõ
lemad riigid peaksid ühises koos-töös
välja tõotama mingisuguse
lahenduse Kesk-Ida- s ning selle
mõlemale antagonistile peale su-ruma
fhendriikide Ja X Liidu
omavaheline kokkulepe on Liitu-nu- d
Rahvaste Organisatsiooni
ringkondade mõttelaadi kohaselt
seda olulisem et mõlemad pooled
saavad oma relvad ühendriikidelt
ja X Liidult ning kui neile relva
me defensiiv ses positsioonis ja
meie ei ründa kunagi esimesena
Järelikult peab meil olema rahu
säilitamiseks suurem sõjaline
jõud kui mõnel teisel kes omab
lofensllvse positsiooni USA peab
olema läbirääkimistel kindel kuid
J mitte taotlema domineerivat rolli
ega ilmutama sõjakust"
I Vabariiklaste konventsioonil
Miamis antud pressikonverentsil
'võttis Nixon avameelselt omaks
et tema vaated kommunismi osas
on muutunud kuna olukord on
nüüd sootuks teissugune kui te-ma
eelmise valimiskampaania
ajal 19C0 aastal Tookord oli
kommunistlik maailm monoliit-ne
kuid tänapäeval on see lõhev
fatud ja mitmepalgeline eriti
Ida-Kuroo- pa osas Oma artiklis
mis ilmus USA ajakirjas „Foreign
Affairs" kirjutab Nixon: Kom-munismi
järjest süvenev rahvu-slik
iseloom ja kommunistliku
kontrolli detsentraliseerumine on
muutnud kommunistliku maail-ma
taktikat Rahvuslik kommu-nism
kujutab enesest teissugust
ähvardust kui vana stiili rahvus-vaheline
kommunism" Nixon li-sas
et kõigepealt tuleb hakata
uuesti pidama läbirääkimisi N
Liidu juhtidega ja edaspidi para-tamatult
ka järgmise suurjõu
Puna Hiina valitsusega
Mõnelt poolt avaldatakse arva-must
et Nixon kavatseb kulutada
tohutuid summasid relvastuseks
Nixon ise nn eitanud seda väites
ainult et ta tahab erilist rõhku
panna uute relvade väljakujunda-misele
vabatahtlikule sõjaväele
ja maailmaruumi uurimisele nii
et USA oleks sel alal esimesel ko-hal
maailmas See kõik läheks
maksma 108 miljardit dollarit
aastas ja peaks laekuma USA ma-janduselu
edasiminekust tingitud
suuremate maksude ning valitsu- -
se kokkuhoiu läbi muudel aladel
Nixon rõhutab et sõda Vietna-mis
tuleb lõpetada nii et see ei
riiva Ameerika Ühendriikide au
ja et lahendus oleks kooskõlas
j USA eesmärkide ning pikaajalise
rahu eeltingimustega Aasias Va
hepeal tuleb aga üõjapldamist
muuta efektiivsemaks ja anda
järk-järgulise- lt suuremaid üles
andeid Lõuna-Vietnami- le enese-le
Nixon on ühtlasi märkinud et
Vietnami rahu võti on N Liidu
käes ja viitanud võimalusele et
selles suhtes tuleb jälle otsida
Moskva vahendust Rohkem aga
(Nixon pole oma plaane selgita-nud
põhjendusega: Inimesed kü- -
sivad mida ma pakun Põhja-Vietnami- le
vastutasuks? Seda ma
aga teile ei ütle Mitte keegi kel-le
õlul on selline vastutus ja kes
kandideerib US presidendi ko-hale
ei tohi oma kauplemisposit-sioon- i
enneaegselt reeta"
KESK -IDAS
de juurdevool lõpetatakse siis
peavad nad neid toetavate suur-riikide
seisukohtadega arvestama
Kesk-Id- a probleemide lahenda-mine
ei ole siiski kaugeltki nii
lihtne kui see esialgsel vaatlemi
sel paistab Esmajoones tuleb ar-vestada
sellega et venelastel on
Kesk-Ida- s oma plaanid ning neid
huvitab ainult see kuidas nad
saavad selles strateegiliselt täht-(sa- s piirkonnas oma mõjuvõimu
suurendada ning maailma suure-mad
õliallikad oma kontrolli alla
saada Teiseks peab silmas pidama
et Araabia riikide ja Iisraeli vahe- -
I lised sügavad vastuolud on jätnud
rpuajaieie ja Kompromissi otsi-jatel- e
väga väikese mänguruumi
millel ei ole praktiliselt enam min-gisugu- sl tähtsust
Kesk-Id- a olukordade tundjad
väidavad et Jordaanias ja teistes
Araabia riikides uurrnHinH nlt- -
V alt nnu xnlmuniir imri+t 'ioonideks välja koolitatud ko- -
mandosalead ja nende juhid kes
tegutsevad sageli omal käel ja
hoolivad väa vähe valitsuse kor-raldustest
Omal ajal kuulusid
need komandosalgad Xasseri kont-rol- li alla kuid pärast Iisraelile
kaotatud sõda hakkasid need rüh-mad
tegutsema iseseisvalt Xeed
salgad kes ei poolda mingisugust
kokkulepet ega kompromissi Iis-raeliga
arvestavad ainult sõjaga
ning tahavad vabastada maa-ala-- id mis Iisrael viimase sõja ajal
Araabia riikidelt vallutas Raha ia
relvi saavad nad kõikidelt Araabia
VABA EESTLANE laupäeval 16 novembril 1963 — Saturday Nov 16 1968
bbbbbbbbVbOI&R'' %1Pn"'SKLbw4Jp rM
isisisisHSHisKHHK£C%äi'4'i '1BBÜHVVF9B&BbHV
BBBBBBBBBBBBBk'-- V' '4'"T - r" M Tar'? 'iiBBBBBBBBBBl
l'JP J IlBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBl BBBBBBBBBBBBBBBBt$Vyi-£M''°'iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB- l
Selline pilt avaneb kuult maakerale Fotol on paremal esiplaanil Aafrika Foto on võetud vene maa-ilmaruumilaev- alt
Zond 3-- lt mis sõitis Umber kuu 2 septembril
Kolonel J Maide mõisteti Moskvas surma
Eesti viimase valitsuse liikmete saatusest
Meil ei olnud midagi teada koi Jaan Maide saatusest kes 1944 a sügisel kui tuhanded eest-lased
põgenesid läände jäi Eestisse Nüüd loeme äsja ilmunud paguluses asutatud eesti liberaalse
erakonna bülletäänist ilmunud Stokholmis järgmise lõigu: „() Tiefi valitsusest pääsis väiksem
osa vabasse maailma Suurem osa neist eesotsas O Tiefiga ei jõudnud maalt põgeneda Nad van-gistati
ning mõisteti Moskvas N Liidu ülemkohtu otsusega 373 juulil 1945 krim koodeksi par 58
p 1 a põhjal pikemaajalisele vabaduse kaotamisele Koi Maide kes oli nimetatud valitsuse poolt
määratud sõjavägede ülemjuhatajaks mõisteti s ama kohtu poolt surma" Koi Maide oli kaua aas-taid
Eesti Kaitseliidu peastaabi ülemaks Ta oli lõpetanud iseseisvuse päevil ohvitseride kindral-staabi
kursused Iseseisvuse lõpupäevil moodustati 4 diviis staabiga Viljandis mille ülemaks
määrati koi Maide Punase okupatsiooni esimesel aastal ta varjas end põranda all ja oli saksa oku-patsiooni
päevil omakaitse ülema abiks Selle ülemaks oli koi Sinka kes asub praegu Austraalias
Teade mis eelpool toodud on kaubandus- - ja tööstusminister Punavägi oli siis juba Eestis sees
tulnud mõni aeg tagasi ikestatud Johannes Klesment — kohtuml- - ja paat oli jäänud kaugemale ran- -
Mjuusi AiusKYu uiciuftuiiiu sene
osakonna Juhiks kus O Tiefijnister Hugo Pärtelpoeg — raha-grup- i
kohut peetud olnud UI- - minister Voldemar Sumberg —
uiu nui i% venes paiiisi umuuu- -
ripööret asutati punane salapo
litsei VeTsheKa töötas selle Juu-res
tribunal Ulrichi juhtimisel
Tribunali Juures oli rakendatud
alguses ka tähtsamate asjade uu-rijana
Viktor Kingissepp kes oli
muuseas tegev ülekuulajana kuul
sas Inglise konsuli Lockhardtt
protsessis
Kui Ulriehi poolt juhitud koh- -
tus koi J Maide kohta sur
maotsus tehti siis arvatavasti
viidi see ka täide
Tema hukkamise põhjuseks võis
olla Omakaitse Juhtimine missu
gust organisatsiooni enamlased
tituleerinud oma rünnakkirju- -
Itustcs bandiitide koondiseks"
järk-jä- r-nnsKunaaae
viimasel
dukamad
Johannes
Kaarlimäe
Ees-tist
põgeneda
Pärtelpoeg
Sumberg Kaarlimäe
Kui
ole'Pitka kuid mõlemad
Otto moodustati nas Ta saab tuleval olid võidelnud saksa ja soome
neamfnictor vanaks veel elus Asuvat mi Vmrio
arvatavasti
Arvatavastl pääsesid
[sealt
vahepeal
varjamispalgas
seejuures südameata- -
punased
kusagUt
tatraotsltav
tookord Eesti-Lä- ti Tallinnas tribunaalis
Vabariigi presidendi alal
käsk-- 1 Arnold kodumaal troika" Kättesaadud sõdu-kirja- s kuulutati Vabariigi kinnlistumlst Karl kõigile mõistetud aas-valits- us Järgmises koosseisus enamlise teise laagrikaristust Siberis
peaministri asetäitja okupatsiooni
siseminister Rudolf —J varjanud maal rast laagrist vabanemist ärakan- - tuttavate karistuse
riikidelt kuna ükski ei
julge hakata ning
de abistamisest ära ütelda
Kui Araabia riikides
üleminekut Swjntr te riis IieUs ajal
läbi löönud sama tendents
ringkonnad
leldi et läheks kompro-misside
teele Ja annaks araablas-tele
tagasi sõja ajal või-detud
Sõjakamad ja radi-kaalsemad
poliitikud ei taha
mldari teada nlnc
on valmis tegema ainult
puriõgvendusi kui araabia- -
vastutasuks
riixile tunnustuse
lamucvt
ian uiuan jjuimiuuiiir
Üle
lon
auiaiuauuimaici jiuiucig
sõjaminister Plkkov
— teedeminister August Rei —
välisminister ja Juhan
kindla ametita minister
ei saanud O Tief
A Susi K Liidak K
V J Ja kuul- -
davasti ka J Pikkov
Ja
se liikmed mõisteti ei
valitsus 80 a
sent 1914 liiri la on tto i„u
valitsus
nen- -
i_
viimase
annavad
oma
nisici
nuuau
enamiasie saue
teaaa otge pikaks
ajaks
ww Tiniit nulit "u"iai aSaii
1958
Siberisse
saadetud surma
välja O Tief on Siberist va- -
banedes asunud
võtnud põllu- -
toödest- -
JV JOiCUUKI OUU1UU ICUid (JUI1I1
°11 maetud kui või
olId saanud
iet surnu oli Karl rn
talvesse
kinni Jäid evaku- -
Tiefi aastal
vamsu- -
bnlinil
juba aastal
närast Staünl
Ukrai- -
Juba
teada
Uluotsa poolt kes tegut- - kusagil piiril või seal ühes mis-se- s
ülesan-- 1 lähedal Läti sugune võis olla ka tuntud NKVD
deis Samal päeval antud Susi on sur-- eesti
välja nud pärast ' relle on
Lüdak on surnud itat Ja selle
Otto Tief algul otsa 5 aastat asumist Siberis „pä-j- a Penno Ta oli end kusa- - J
— jgtl Juures Ja oli suvel tud järele"
neile vastu
võib mär- -
gata võimu
i i j i _ - j Ka„i- -
on
MW
näeksid mee -
Iisrael
maad
sel-lest
aga
väikse- -
maid
sed Iisraeli
—
—
—
kauaks
J
j
sauunua
IVn !
osa
OIi
mud
j
—
Enamlased
Kas nendele inimestele midagi
kes K Liidakut varjasid
selle kohta puuduvad nende ri-dade
kirjutajal teated
Voldemar Sumberg kuulda-vasti
ka surnud Johannes PiVWrv
saatuse kohta puuduvad nende
ridade kirjutajal teated Juhan
Kaarlimäe elus töötavat ühe
sovhoosi või niMIurnahnHiuVii
Konai kui lepitud
Juhuslikult said mõned naadi
tulekust teada sumasid paadi
juurde läbi vee ja pääsesid
Siin veel teada et need kes
ei saanud põgeneda Soome ega
Rootsi katsusid viimasel momen-dil
siirduda Saksamaale Saksa
maale evakueerujaid saksa lae
vadega võeti Tallinnas ühes nn
omavalitsuse asutuses nimekirja
Ja seal olid end üles andmas oi
nua Otto Tief admiral
atsioonilaevale tulemata Mis
Ineid selles takistas pole teada
t Tl! j rima j1 a- i p-esasse seal
'mõnede kuulduste kohaselt met- -
' savennana surnud
I rneVi- - i- -u
-- Tiefi grupi üle Kodumaale Jäi
maha rohkesti eesti sAHnrHH v
Stalini surma järel X Liidus
muutus olukord osa kes va
rem laagrites ei surnud pääsis
sealt välja ja lõpuks ka asumi-selt
tagasi kodumaale
Jaan Maide oli sündinud 1896
Vana-Karis- te vallas Pärnumaal
Ohvitserikutse omandas Esimese
maailmasõja ajal vene armees Ja võttis osa Vabadussõjast kompa-niiülemana
6 Jalaväepolgus Pä- rast Vabadussõda õppis alalisväe
ohvitseride kursustel kõrgemas
IcsrotjiaoKuoolis Ja __ viibis sõjakoolis Ja
dussõja üle Fakt
1 T üksikuist sellistest tagasljõud- kaevanud et sellesolildõplhikauulat vlaehetni mlnkuUls5t otnersviiisne tkeaadotanud Ja mõne-iduda
- del neist ei lasta Tallinnas elada
tehti
on
vi
on ja
sei on kokku
uusi
25
on
ka
ja on
mXitn _i_i
Ja
:"
dsdVeeuilEnegstUdeenilabktmoseoitädvsuKjaekasslktõi-Itdru-ÜvjdaäahrleeRnldiOdcurkhhsieüaiikrsdiidmoteleuuXhsliiestpsoemrmenosioioal--ne-- jkkuiaJnutsnrueiMnsuiasdpitdõuelnlEuuJetdaesatimdsltõasnependõagetneieTsdeaadkoinKooknia j'kaõkihlanautd-e-PrsarJlaas1nt9tas2s6iausbsemikKaaaviaitatslsleeitlsiuiTsdsteueaesanbipsiserahasjnitalanjeaaomblii j vilLspoUitili probleemi mille la- - Maidet on 22 septembril 1944 ülemaks Omas Vabadusristi Ja dendaImislrsaeellei ajsaumAisrealabeiai piirsiaikiadi-e-' nSäinhntuad piMdiatpsaaalut nJeuiluereJsärelerantunlea-s- j j lteekistioriakusmäJrakeajakOilrijakaJCsaõljtaskeooKloi-nsu- lt vaid ka X Liidu huvidega arves-- 1 j mpaaat ktuulldi kseudida reaindilumsunhuodopis ütekl-s-! advua"ldvaansutdutarvaaakms attuoiidmeEteasjatiksVabOa-n-
Usu tagakiusamine
Ida-Saksama- al
Kõik Ida-Sak- sa vwa
ded näitavad 7e "-- £
tõttu usklike arv pideva '
Selle tulemusena juba j£5 kolmas DDR knrf„% _ --3
Seda kinnitas ka 1964 "5
valoendus mille korras 17 ~-n- lt
ida-sakslase-st
54 lareerisid et nad ei oW?
Sellega 318 protsestl ü rahvastikust ei tunnusta mž
enam kirikut Rahvaloendust
1950 näitas et 184 rriUi sakslasest ainul 14 rcüjo— kolinriukd (kkõiriikkukoliiuiiecmweodoaiNdü vh-- J
14 aasta jooksui enaakulüh'
janujKu oma liikmeist
Aastal 1950 kuula protest Uku kiriku koosseisu 148 eüjc- - i1n0i1memstiljoanaisttalSam1964renv(ejeela4ts(üj( loomustab ka katoliku kirik3 $'
sunau sest 1950 aasta 20 tcTr
liikme asemel loendati reid lVj
aastal veel ainult 14 miljonit
Ida -- Saksa katoliku kirun tfc
samad piirkonnad on Erf- u- j Halle Esimeses kuuluS jniv
kirikusse 163 ja teises 101 proti rahvastikust Kokku oma 400W
liikmega moodustavad nad etai
kui une neijanaiKu kõigist ida saksa katoliiklaslst Köie v
1 katoliiklasi esineb Cheaaütc n
'joonis (5 prots Ida-Berl- nj loendati katoliiklasi 74916
Statistika näitab et ka vabab- -
gudused ei suuda osutada küla
aasi vastupanu Kommumstice sr- -
veie aaneks kuuius aastal isa
vabakoguduste koosseisu cnbss
160000 usklikku aastal 1964 v:
ainult 120000 Juudi koguii!
oli aastal 1950 liikmeid 3319 aa-ta- l
1964 veel ainult 1600
alti kulla seadused-nõ- u
Briti alamkojas
1 LONDON (EPU - Neljapä-eval
31 okt esitas BntJ valitsus
Alamkojale seaduseelnõu suHep
volitatakse vastavaid airetasutus
samme astuma kahjutasu raiu-miseks
N Liidu valdusse liüd
Balti riikides TshehhoslokU
Soome Poola ja Rumeenia os-ades
briti kodanikelt vöörarJat-- J
varade eest
Siin on tegemist seaduswlnf:-g- a
mis legaliseerib Balti Irüas
väljamaksmist brit' nõuiail'-Seaduseelnõ- u
teist lugemist c'
oodata novembri esimesel poolel
Okup Eestisse repatreerus S
Paulost kauaaegne väliseestlase
Anette Kuusik üle 70 a vana T
oli üksik mis põhjustaski asxsise
okup Eestisse kus tal elab vesi
Vanainimest kes teele asus Vene
laevaga läks saatma Helmi IvisX
Mõlemad kuuluvad Sao Paio t
Baptisti kogudusse
VABA EESTLAU
TOIMETUS JA TAL-T- T
nvatud esmaspäevast re
denl kell 9- -
Telefonid: toimetus 364-5-Jl
talitus 364-- W
Toimetajad kodus viljas
pool tööaega
Karl Arro "66-20- 5'
Ilmar Kulvet 3-- M
Heino Jõe 'il
Talitu väljaspool tftv
aega:
Helmi Litvandl 251 64'
KUULUTAMINE
VABA EESTlASFs
on tarar ajalehe litaMM
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel n
KUULUTUSI VÖTVD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 36476:5 f
Postiaadress: Box 0 -
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marie'
149 Bishop Ave
Wlllowdale Ont
Tel 223-008- 0