Vaba eestlane , December 2, 1982

              Nr. 80 Nr. 80
KOKARAAMATUST
Piirlsild
^üga Gan. $15.—-
ise" tailtufi.
lAngelesist.
lusest"
IE talituses
"I
ID
, Jxx>jangul lahku-,
Itay ka iseseisva ro-laigu
jälgimist läbi
iimiakeses Põhjfir
m
iulu 70 e
talitusest
IIUtfiiHiilliiHiilHIIIHHiiiillilHHmi
[vahel õitseva arbuutu-plla,
et õis mattub uue
teda pole enam, aga
|;iägin teda, tundsin ta
Da see oli elav tunnis-kevadest.
Mis sai õis
et kevad osutus pet-
|tulid uued külmad ja
LÕPP
lid
ps. Kuna väljaspool
ole tehtud põhjaliku-si
sel teemal, avalda-
[levalt uuesti. Me tee-
|endaya.fe märkustega
|olt, mis on võetud
rt^iajaloolaste kirjutis-väidavad
muidugi, et
b töörahva ülestõusu-jlnud
sealjuures šunni-
|a juhtide nimed, kes
Inemaalt. Need nimed
lendus meie raamatu-põgenesid
Venemaale
pende kohta puudus
rii täpisem tõeštusma-''
[sta ebaõnnestunud
I amus häbiplekk N .
kiiikide vallutamise
büütakse igal võima-fberkujundada
ja aja-
P kommunjstijkuks
muuta. A. Sunila on
|t Sellest «töörahva
prjutanud, lisaks ar­buusi
ajakirjanduses;
pimus eesti noortele
fise keeles. limunud
yufades on neis kõl-pässuIiW
arvu suh-veel
fänapäcvanigi,
Issulisi tegelikult oli.
] hiljem põlu alla S8t-latu
Ssikuna ajaloos
¥ABA EESTLANE neljapäeval, 2. detsembrü 1982 - Thursday, December 2, 1982 Lk. 7
Õienduseks j@
E N N A L F R i D
ADVOKAAT-NOTAK
loom 1002, Royal Tnist Toweff
Toronto Dominion Centn
PosÜasdrees: P.O. 326, ToiOBto
Oist (Itey & Kkg) M ^ ^
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
A D O PARK. Q . C .
HETHERINGTON, FALLIS
. &
P A RK
Advokaadid-aotoridi
365 Bay St., Süite 401. 363-44S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU T O O ME
B.A.Se., LLoB.
ADVOKAAT — N O T A R
rkdale Place, 1 Yorkdale
Süite 207
Toronto, O i i t . M 6 A 3 A l
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
J O H N E. S O O S A A R ,
C. Ao
Chartered Accoomtomt
55 UniversJty Ave., Ste. 600..
Tel. 862-7115
Toronto, Ont M5J 2H7
OPTICÄL STÜDIO Ltde
RVSCHJVIID, saksa optik
Suur valik euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
Spetsialiseerunud contact lenside
süaL
1586 BLOOR STJ W. 1 tänav lää-ee
pool Dundas'e subway^d
, Tel. 535-6252
JillliillllllliilllilliilllillllilliiilillillilliiliiliiiiSllllllllllllli
TRIPS, T R A P S . TRULL
nmunnd 5,Vaba Eestlases** pere­konna
|a kodu aasta puliul 1982
IseseisYSQ
REKTOR; TOGO KÄHO. : • J ; .
Ä. 1937—1940
Uus Ülikooli Seadusi kitsendas
ülikooli autonoomiat või tegi seÜe
olematuks/Rektoriks määrati prof.
H. Kaho. Prorektorite ametinime­tused
ja funktsioonid muudeti ning
võimupiire vällendati. Nüüd oli te­gemist
haldus- ja õppeprorektorite­ga,
kelleks said vastavalt H. Per-litz
ja E. Roots. Majanduse juhti­mine
võeti ülikooli käest ära, Va­bariigi
Valitsuse poolt määrati ma-jaAdusdirektor,
kes kuulus ka üli­kooli
valitsusesse. SeUele kohale
saabus E. Veidemann' Tallmnast.
Professorite ametisse määramine
kuulus haridusministri kompetent­si.
Suuremad muudatused toimusid
nooremate Õppejõudude ametinir
metustes. Paljud dotsendid nimeta­ti
ümber adjuhktprofessoriteks,
ilm selt noorema generatsiooni poo­lehoiu
võitmiseks.. Muudest refor­midest
võiks nimetada, et 1937. ä;
puht rakendusliku uurimistöö jaoks
loodud Loodusvarade Instituut, mu­ie
juhatajaks sai keemüc J . Annuk-son,
võttis osa katse- ja uurimiste­gevust
ülikoolilt iile.
1938. a. loodi puhtteadusliku uu­rimistöö
otstarbeks Eesti Teaduste
Akadeemia, miUe presidendiks sai
prof. K. Schlossmann. Akadeemial
oli kaks sektsiooni ja lisaks viidi
ülikooli juurest üle neli teaduslikku
ühingut: õpetatud Eesti Selts. Loo­dusuurijate
Selts, Akadeemilme
Ajaloo Selts ja Akadeemiline Kodu-uurijate
Selts.
Samal aastal muudeti õigustea­duskonna
m a j andusteaduseosakond
iseseisvaks teaduskonnaks ja Õigus­teaduskonna
juurde asutati kahe­aastase
kursusega Haldusämetnike
Instituut, mis pidi ettevalmistama
keskmise astme riigi- jä ohiavalit­suse
ametnikke.
1939, a. loodi tervet ülikooli hõl­mav
Riigikaitselise Õpetuse Insti­tuut,
mille õppejõududeks olid sõ­javäelased.
Instituudi õppekavasse
kuulusid sõjaline treening, kehaline
kasvatus, loengud, suvelaagrid jne.
Uus tjlikoolide Seadus tõi suiu-i
muudatusi ka üliõpilaskonna ja
üliõpilasorganisatsioonide nimetu­ses
ja stniktuiu-is. Neid katsuti al­lutada
suuremale järelvalvele. '
Siin võiks nimetada, et 1938. a.
lõpul nimetati äsjaavatud TaUinna
Tehnika Instituut ümber Tehnika­ülikooliks.
1939. aastal oli Tartu ülikooli
immatrikuleerinud 2689 üliõpüast
ja selleks ajaks oli ülikooli lõpeta­nud
5751 iiiimest, nende hulgas 1557
•naist.- .
Puhkenud II maailmasõda hak­kas
peatselt mõjutama ka elu Ees-
\ 350-aastcises 0» •»
tis. Esimesel sõjasügisel tuli vene­laste
survel sõlmida nendega baa­side
leping, mis põhjustas muuseas,
muudatuse ülikooli juhtkonnas.
Prorektor H.Perlitz, kes oli kon­verentsil
Rootsis ja tundes venela­si
ijlihästi; keeldus sealt tagasi tu­lemast:
Tema asemele määrati pro-
•rektoriks prof E. Kant. Selle järele
leidis aset sündmus, mis tekitas
rohkesti elevust. Saksasoost õppe­jõud
ja riiuidugi ka üliõpilased laft"
küsid Juhi kutsel Eestist. Õppetöö­le
see erilist mõju ei avaldanud,
küU aga tähendas see kiiremat
edutamist mõnelegi nooremale õp­pejõule.
Viimaseks õppe semestriks
vabariikliku valitsuskorra all jäi
1940. a. kevadsemester, mil ülikoolil
oli 211 õppejõudu ja 190 assistenti.
LÕPPÄASTÄD 1940—1944;
1940. a. suvel toimunud N. Ludu
annektsiooni • tulemusena lõppes
meie riiklik isesieisvus, seega peak­sime
ka oma vaatluse ülikooli tege­vuse
kohta lõpetama. See pole aga
päris õige, sest mõnesügiises ula­tuses
elas ja tegutses Tartu Ülikool
vanas vaimus ja vanade traditsioo­nide
järgi veel neli aastat, mis oli
tingitud väga mitmest asjaolust.
Kommunistliku korra sissesead­misel
võeti muidugi üle ka ülikool
ja selle juhtkond vallandati. Uueks
rektoriks määrati prof. H. Riikoja
ja prorektoriks prof. A. TÕeleid-
Klüman ja K. Kure. Kohe alguses
suleti usuteaduskond ja Riigikaitse­lise
õpetuse Instituut. Samal aja
aga loodi kogu ülikooli hõlmav
Marksišmi-Leninismi : Kateeder.
Varsti suleti Loodusvarade Insti­tuut
ja Eesti Teaduste Akadeemia
ning teaduslikud ühingud. Majan­duste
aduskond viidi üle Tallinna.
Ülikooli ümberlülitamine kom­munistliku
korra nõudele tekitas
peatselt suuri raskusi. Kogu õppe­tegevus,
pidi nüüd põhinema dia­lektilisele
materialismile ja mark-sismüe-
ieriinisinile. õppejõududele
oli see võõras ja nende ümberkas­vatamine
oli aegaviitev ja eriti nü
veel nende vastuseisu tõttu, õppe­jõudude
asendamine äga polnud
võimalik. Marksismi-leriinismi Ka.-
teedris oli vähe kvalifitseeritud
õppe jõudusid. Mitmed neist olid pä­rit
Venemaalt ja tasemelt nõrgad.
Nii läks esialgu palju asju enam­vähem
endiselt, vähemalt reaal-aladel.
Raskusi ei olnud aga ainult
õppetegevuses vaid ka administ­ratsioonis,
H. Riikoja püsis rektori
kohal vaid paar kuud. Tema val­landamisel
sai uueks rektoriks H.
Kruus. Uus rek^tor märkas varsti,
et.ülikoöii tegelikuks juhiks oli pro­rektor
K. Kure, Leningradist tul­nud
mees; kes nimetas end keele­teadlaseks;
kuid kuulus sellena ab­surdsesse
Marri koolkonda, mis
^Jem isegi Nõukogude Ludus kuu­lutati
ekslikuks. Teadusemehena
•oH'ta tase null, kuid ta oli saanud
Jieapolütlise kooli ja alustas kohe
intensiivse nuhkimisega õppejõudu­de
seaS", hakates lieid Kaadrite
Sektori abiga polütiliselt kvalifit­seerima.
Musta nimekirja sattu-
^"ö vallandati:varsti ja tühje koh­ti
hakati täitma gümnaasiumi õp­pejõududega,
nagu A. Käsk, R.
Kleis, J . KonksJ.t Kontakt välis-i^
aaga lõpetati. Ajajooksul hakkas
uus rezhiüm jalgu alla saama, kuid
siis.oli ta aeg täis.
Sõda algas Saksamaaga ja pealt-selt
OÜ tartu lahingutegevuse pür-konnas.
Punased funktsionärid pa­gesid
ja Omakaitse jaoülemana
teeninud endme prorektor prof. E .
Kant; määrati 1941. a. suvel uueks
rektoriks. Ta püsis sellel ametiko-hall944.
a-ni. Prorektoriks said
professorid E. Roots ja P . KÕpp.
Sama aasta sügisel algas õppetege­vus
võimaluste pürides uuesti va-bariigiäegsete
õppekavade järgi.
SakSa võimud segasid ülikoolitege-vusse
vähe. Reaalteaduste alal va­helesegamisi
ei ohiud, küU tuli hu­manitaarteadusis
uutele võimu­meestele
teha järeleandmisi. Usu-teaduskonda
ei taastatud ja selle
asemel hakkas tegutsema Usutea­duslik
Instituut, ülikoolis käsüole-vad
uurimised vaadati üle ja sõ­jaliselt
mitteolulised; seisatati sõja
lõpuni. Suuri raskusi oli muidugi
kõikjal. Eritrraske oli taastada
1941. a. sõjakahjustusi. Teatavasti
põles maha kogu ülikooli ehituste
kompleks Vene tänaval, milles
olid asunud peamiselt loomaarsti­teaduskonna
asutused. Puudus oli
ka igasugustest õppevahenditest ja
üliõpilasi hakati üha suuremal ja
suuremal arvul, värbama sõjaväk­ke.
Teatud reservatsioonidega
võiksime seda aega siiski võtta
meie vabariigiaegse ülikooli töö
jätkuna. 1943. ä. tegid sakslased
ülikoolüe ettepaneku Könmgsbergi
evakueerimiseks, ülücooli Valitsus
oli selle vastu ja sõjakahjustustest
hoidumiseks hakati tähtsamaid
ttlikooli varandusi evakueerima üle
maa laiali. 1944. a. jõudis rinne
jällegi Tartuni ja ülikooli personal
lahkus Haapsallu ja Tallinna. Sep­tembri
keskel alanud Eesti üldeva-kuätsiooniga
lõppes ülikooU tege­vus
ka neis kohtades: Selleks
tähtpäevaks võime lugeda 18. sep­tembrit'
1944.
„Vaba Eestlases" 11. nov. leidsin
artikli „Usupuhastuspüha jumala­teenistus'
', milles esinesid teatud
vead ja puudused. Lubatagu mul
lisada sellele parandusi ja täiendu­si.
See oli õieti ,',Usüpuhastuspüha
Kontsert-jumalateenistus", miUe
muusikalises, osas olid kaastegevad
Estonia koor, sopran Valve Tali ja
organist Anita Rundans.
Nimetatud artiklis oli märgitud
„eestlaste panus õhtule oli Estonia
segakoort esinemine dr. R. Toi ju-hatuseL
Laulude nimfedR. Tõi kan­taadist
„Laudate Teo", mis peab
olema ,,Läudate Deo" ja tõlgitud
ingliskeelne koraal „Bide with
me", — peab olema ,,Abide with
me". — õiged nimed olid ju ome­ti
laululehel märgitud.
Artüdis antakse Valve Talile
osaks ainult laulda ,Jitaanilises
vormis" pastor Gaidega. Kas ar­tikli
autor lahkus vahepeal kiri­kust,
või ei pannud ta tähele Valve
Tali soololaule? Ta laulis kaks vä­ga
nõudlikku pala, R. Hausmanni ,
„Suffer Little Chüdren" ja J.S,
B a c h i , , A r i a " kantaadist Nr. 51.
Valve Tali on tuntud laulja Hamil­tonis,
esineb korduvalt eestlaste
üritustel, samuti solistina kohali­kes
kirikutes. Ta on pidevalt „laul-mise
sees* V mille tõttu ta mõjub
päris.- professionaalsena. Ta laul­mine
on hingestatud, hääl kandev,
soojalt nüansseeriv, - - diktsioon
selge, esinemine meeldivalt lihtne.
Jumalateenistuse alguses ja
lõpus õp. Ivars Gaide, ja Valve Ta­li
laulsid „Vanad kiriklikud õhtu-teenistuse
ahtifoonid", mis olid
mõeldud vastulauludeks õpetajale
ja kogudusele või solistile.
Estonia koor oli väga heas vor­mis.
Paistab, et koorijuht teeb tõ­husat
tööd, häälte kokkusidavuse,
diktsiooni ja üldse ,,laulvuse" suh­tes.
• .,, ' • ••.
Organist, läti päritoluga Anita
Rundans, mitte Edite Timermane,
on elukutseline orelikunstnik, kes
täielikult valitseb oma hiigla-instrumenti.
Soolopalad, koraalide,
koori ja solisti saade huvitava re-gistratsiooniga
näitasid kõrgekvali­teedilist
orelimuusika tundmist. —
Lõpuks järelmäng koraali ,,üks
kindel linn" teemal, oli võimsalt
meeltülendav lõppakord kontsert-jumalateenistusele.
.
L -t. • •
® Ajaloolise kokkuvõtte Sejabroo-ki
rahvusgrupi kohta on koostanud
Juhan Kangur, kelle. sulest ilmus
paarüeheküljeline ülevaade 1974. a.
Seabrooki eestlaste 25 a. juubeli
puhul. Juhan Kanguri kokkuvõte
on. ingliskeelne — 28 lehekülge t i ­hedat
masinkirja. Kokkuvõte an­nab
tõhusa ülevaate põhjuste koh­ta,
miks eestlased oma kodust ära
tulid, missugune olukord valitses
Saksamaal, millistes tmgimustes
toimus emigratsioon Saksamaalt ja
kuidas kulges elamme Seabrookis
Kokkuvõte on tehtud Upper Deeri-fieldi
ajaloo komisjonüe, kes soovis
saada ligemaid andmeid rahvus­gruppide
kohta. Komisjoni esimehe
sõnade järele on kanguri poolt esi­tatud
kokkuvõte paremaid, mis ko­misjon
seni saanud.
L E O K A N N . D . C .
D O C T O R O F C H I R O P R A C T B C
212 Dinnick Cir.
Tel. 489-0562
.'«Tiruga „steamcleaning'
HEL. ERIK LOEBIK 44T-S834
Tei:293.2T28
Teema nasi ja parandame Taaafli nü
Efainas koi ka mil&tes.
V A B A EESTLANE
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: tounetus 444-4823
' talitus 444-4832
Toimetaja H . Oja kod!urie
tel. 481-5316
KUULUTAMINE-VABA
EESTLASES.
on tasuv ajalehe laialdase•
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul .... $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
Kuulutusi võetakse vastus
nädala esimesse,ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 1 l-ni.
tel. 444-4832
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Marley , 223-0080.
Postiaadress:
9 Parravano
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiffiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiHiiiiiiin^
nende järel. Jõutigi õnnelikult südalmna. Poisid
vahtisid vaünustusega iga möödasõitvat autot.
Autod meeldivad neile väga. Ja veel enam meel­dib
neile, kui saab autoga sõita.
Südalinnas t l i emal tarvis kõigepealt riidekaup-lusse
minna,
„Kas sul kaua aega läheb?" kfüsis Trips.
„Tükk aega. Mis ais?"
„Las me vaatame niikaua niängupoe aknaid!"
,,Mängupoodideks" nimetasid poisid mänguas-jade-
kauplusi. Kõik kohn tahtsid kangesti vaada­ta
i,mängup(>8" aknaid. Riidekaupluses oleks ol­nud
igav oodata, kuni ema riiet ostab.
„Mängupbod" oli just riidekaupluse kõrval;
Inimesi liikus seal kohal vähe. Proua Vaino p i ­das
nõu, mis teha, hea meelega oleks ta poistele
lubanud mänguasju vaadata. Ta ju teadis, et see
neile meeldis.
„Te vaatate ainult mäügupoe aknaid?" küsis
ta: Kaugemale te ei lähe?"
„Ei lähe!" vastasid kõik kolm kooris.
„ Ja kui teil igav hakkab, siis Mete muUe rii-dekauplusse
järele?"
„Tuleme!"
„Hea küll siis. Nägemiseni!" .
Ja proua Vaino astus riidekaupluse uksest sis­se.
,
,,Suur elevant! Kaamel! Kokn notsut! Üks ahv
ja Veel, üks ahv! Üks tola! Terve rida tolasid, kur­jud
kuued seljas! Pallid! Kui palju palle! Näe,
nukud!"
Trullile meeldisid nukud.Iga asja aknal vaa­dati
põhjalikult ja kiideti suure kilkamisega. Siis
vaadati teist akent. Seal pobud nii huvitavaid
asju: ehituspulgad, värvid, kabe, kitsemäng, nuku
5
söögilaud taldrikutega ja tassidega, püdkaama-tud.
Aga pildkaamatuid ei saa ju lehitseda läbi
akna. Mindi uuesti vaatama elevanti, kaanielit ja
ahve.
,,Kui tore kutsub'ütles äkki Trull
„Kus? Sün polegi kutsut!"
„ E i , päriskutsu. Näe, jookseb. Ilus pruun."
Trull lippas üle tänava kutsu juurde. Kutsu
astus paar sammu edasi. Trull ka. Tripsu-Trapsu
Vaatasid-vaatasid neid j a jooksid ka üle tänava,
süitasid kutsut ja patsutasid ta pead. N i i lõbus
OÜ käia lahke. näoga kutsu kõrval. Ta oli |una°
käspruun. Ja tal oUd pikad pehmed kõrvad. Poi­sid
ei pannud tähelegi, et kutsu keeras teise täna­vasse,
sealt kolmandasse... „Emaa! . . . " . karja­tas
korraga Trips: „Emaa!.. Ta märkas äkki,
et „mängupood" ühes ema riidekauplusega oli
kadunud. Oldi hoopis teisel tänaval. Ja sel täna­val
oü kölepalju inimesi.
Inimesi aina tuli ja tuli, künmeid ja sadu võõ­raid
immesi. Heleda häälega hakkas Trips kÜa-ma,
Traps haaras tal käest kmni, vahtis talle
kohkunud sumadega näkku, tõmbas suu viltu ja
huilgas kaasa:'
r^.,,Ee-maaa!... '^^
Mõned möödujad jäid seisma. Paar daami tuli,
võttis poiste käest kinni.
„Kas ema on kadunud?" küsiti osavõtlikult:
„Kuhu ema jäi?"
„Poodiii!..
«Missugusesse
„Ei tea-aa!..."
Daamid küsisid üht ja teist: poiste nime, elu­kohta,
isanime.
„Tuleb lapsed politseisse viia " soovitas keegi.
„Vaene ema!" kahetses üks vanem daam:
„ Kuidas ta kohkub, kui lapsi ei leia! Kindlasti ot­sib
ta politseist a b i , . .Tulge, lapsed, lähme pea­legi
politseisse!"
Daam võttis poiste käest kmni ja püüdis neid
kaasa tõnmiata:
„Tulge, tulge!"
„Emaa!"huilgasid Tripsu-Trapsu ikka veel.
„Pole viga midagi, küll otsime ema üles," lo­hutas
lahke d a a m . ..
Äkki katkes poiste kisa.
,,Tädi Anne!" hõiskasid nadjnagu meeletud ja
pidid otse sõidukite vahelt teisele poole tänavat
tormama. Aga lahke daam hoidis ikka veel kõ­vasti
nende kätest kinni.
Tädi Anne kuulis teisel pool tänavat poiste k i ­sa.
Ta jäi seisma ja ruttas siis üle tänava nii käh­ku
kui sai. Ta pühkis nutust märjad näod kui­vaks.
Siis tänas ümberseisjaid, kõige rohkem lah­ket
vana daami. Siis vaatas tädi Anne otsivalt
ümber:
„JaTruU?..."
TruU?.. .Jah, kus oH TruU? Ja kus oli rõõm­sa
näoga pruun kutsu?
Trull oli kutsuga sõbralikult juttu ajades jalu­tanud
ama edasi ja edasi. Ümbrust ei pannud ta
tähelegi. K a seda mitte, et Trips ja Traps maha
. jäid. Vümaks kutsu nägi teist, natuke pisemat
kutsut, liputas Trullile jumalaga jättes saba ja
jooksis teise kutsuga kikesti^iinema. Alles nüüd
vaatas Trull ringi.
Ta pii tänava ja puiestee nurgal, torniga maja
lähedal, just autode seisukoha juures. TruU seisis
natuke aega paigal. Ta vaatas kõike, mis ümber­ringi
näha oli, Immesed kõndisid. Puiestee pmgi
7
ees hüples varblane. Siis vaatas Trull, kuidas
ühte autosse istus paks härra. Härral oli mitu
pakki. Tull naeratas ja astus paar sammu auto­dele
lähemale.
Autosid oli nüüd kohn: sinme, pruun ja hall,
TrullÜe meeldis sinme. Autojuhid seisid maas,
suitsetasid ja vaidlesid ei tea mille üle. Trull läks
amist autot juurest vaatama. See oh tõesti Uus
auto. Trull tõmbas korraks näpuga üle smise po-rilaua.
,,Ilus auto!" ütles ta ja ohkas. '
„ S u l on sõitja," ütles ühe teise auto juht si­nise
auto juhüe.
Smise auto juht tuli TrulH juurde. See oli meel­diva
j a lahke näoga mees.
„Noh, kas tahad sõita?" 'küsis, ta Trullilt.,
„Tahan."
„Kus siis teised on? Või oled sa päris üksi?"
„Ema on poes, ostab rüet."
„Nü. Kus poes?"
„Suures poes. Mängupoe kõrval. Me kõndisi­me
kutsuga. Sõiduta mind ema juurde."
jSelle poe nime sa ei tea?"
„Ei tea. Pärast lähme kõik koos kohvikusse,
tädi Anne ka. Mma saan k o 1 m kooki"
,,Vaata aga vaata! Kas ema su pärast mures
ei ole? Teab ta, .et sa sim omapead jalutad?"
„Ei tea . . . Trips ja Traps jalutasid k a . . . "
„ H m . . . " jäi autojuht mõttesse: „Tuleks su
ema üles otsida. Või su isa . . . Kus su isa on?"
„Koolis. Isa kohvikusse ei tule, sõidat rongiga
koju."
„Kus koolis isa on?"
«Poiste koolis." ,
«Missuguses?"
\