1981-09-24-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/
Nr. m VABA EESTl,AWE neljapäeval, 24. septembrH 1981 - Thursday, September 24, 1981 lA. 7
•n.
ADVOKAADID
%DVOKAAT-NOTAR
Boom l§92, Royal Trust Tmm
Toronto Dorisüiion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Torone®
Osit f Bay & King) M5E IK?
Tolcfon: 8^5-1777
2-^'twndi telefoni yalv8teep]:-tuö
Nädalalõpul, 12. ja 13. septembril toimus Eotkajärvel skautiiksus iembitu Maleva juhtide konvereHts
—• Lembitu Maapäev. 19 osavõtjat arutlesid möödwmid tegevusaastat ja selle kestel ilmnenud kasvatus-lakke
prolbleeme, koostasid aruanded, komplekteerisid juhtkonna ja kavandasid tegevuse algavaks tööaastaks,
Ume tegevusaasta pidulik avakoondus on laupäeval, 3. oktoobril kell 10.00—12.00 Peetri Mrlku saa-
Hdes, X
Skaiitlik tegevus Lembitu Male- moodustavad ülesajalise kogu ja.saadetakse kõikidele üksuse Uik-kõikides
allüksustes toimub ees- arv on püsiv aasta-aastalt.' Poiste meieJe, ;nagü see juba aastaid on
tr keeles. vJuhid õpetavad poisse ja väljalangemist huvipuudusel ja rraditsiooniks. See hõlbustab vjne
poisid sooritavad katseid eesti kee- muudel põhjustel peaaegu ei esine, "mate ja juhtide vahelisi konta
les, rivi toimuh eestikeelsete käsk- Üksusest lahkumine toimub ena- ning aegade varumist skautlikuks
^ luste järgi, lauldakse, vesteldakse masti pätast vanemskaudi aaslaid, tegevuseks.
T^'D ^OLÄMD LAÄH vaieldakse eesti keeles. Kirjali- nagu see on normaalne. Töötati välja Kotkajärve Lom-kud
ülesanded — kui neid esineb Üksuse majandusaruanne möö- bitu küla kasutamise kord ja tös-
— täidetakse eesti keeles. Kui dunud aastal oli tasakaalus $7800. leti hoonete kindlustus-summat. :
poiss ei tea vajalikku eestikeelset Eelarve kinnitati $8110 suuruses.. Maapäevast võttis laupäeval
sõna, siis on lubatud kasutada ing- Allüksuste kassade pidamise ja re- ka Eesti Skautide Mal^^^^^
lise keelt, mille juht tõlgib ja laseb videerimise korda arutleti jamuu- juht Silver Kask,^^^^^k^ eel-poissi
sõna või lauset korrata. deti — revideerimist teostab lelle- seisva skaudijuhtide aastakoosole-de
pere juhatus. kuga seotud/küsimusi, eri^
1"':? ^-^sehffiond W., SU: m
fimnito, tVISH 2LS
Tel. :
Kõigi skauditöös süstemaatilist Lembitu Maleva juhtkond kom- laagri korraldamist 1982. a. suvel.
;da-UERINGTON. FÄLLIS '
&
PAKK
Advokaadid-Qotarid
i^l. Bay St., Snite 401. 3634451
Ohtutr, 447-2017 või 929-3425
keeSeopetust ei tomm, kasuta- lekteeriti üldjoontes endisel ku- Laupäeva õhtut täitis fiimihnalt
akse eesti keelt rohkem kui ees- Täiendusena maleva juhatuses esitatud loeng erinevate generatsi-ü
kcohs, kus tünn, lõppedes lo- ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^ . ^ ^^^^^^ ^^^j^^ väärtuste-hinnangu ja vas-peo
ka eests keek kasutamme. . sekretärina Ants Evard. tastikuse mõistmise teemal. Loen-
Eesti keele tase muutub aga , Ajaliselt kõige pikemaks kava gu esitas Denveri ülikooH (Colora- Eesti kooliõpilasi Göteborgis emadepäeva lavastuses,
järjest halvemaks. Skaudi-katsed, Punktiks kujunes uue tegevusaasta do) psühholo^
milleks poisid valmistuvad inglis- töökava koostamine, mille eel toir Morris Massey. Sisult kui ka ette-keelseid
käsiraamatuid kasutades, ^Tiusid kaks lühireferaati. Heino Jõe kande omapärane loeng kestis
Foto: 0. Kopler
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale Place, i Yorkdaie Road,
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3Ä1 >
Telefon 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709
kipuvad muutuma päris umbkeel- puudutas üksikute skautlike tege- poolteist tundi ja põhjustas veel ^
seks — eriti nende poiste juures, vusalade osatähtsust. Jaan Roos tunni kestvusega elavaid arutlusi. |
kelle kodudes pidevah eesti keelt käsitles tegevuse ideid spordi ja Huvitav ja asjalik maapäev lõpe-, ^
ei kasutata või lastakse mugavalt ^"^^^l^l^l^utuse alal. Ants Evard oh tati pühapäeva pärastlõunal Harold ,. ^ ^ ^ . ^ . ^ T - . J UU V , , . ,
kahte keelt s gL niETs i T n v a l n Ä n ^ tänusõnadega osavõtjatele. Tashkendis peeti N._ Ludu me^^^^^^ luht
.köögikeele" paarsada sõna ei voii ta-kava. Maleva juht Harold Kivi Lipp Kotkajärvel langetati selleks kInseala^^Istlus. Ssiko- veega ule ujutatud ja hem jäi saa-malda
skaudikatsete sooritamist Juhtimisel ja kogu juhtkonna^ ela- aastaks ja heisatakse uuesti lume- 1^^^^^ absoluutseks tshempionikstu- mata. Ka Karusel 6n Koro soo uu-eoa
intelligentset jutuajamist vai osavõtul tehti sellest Lembitu laagris jaanuaris 1982. Lembitu 1^ ^eidre Marjamaa Rajoonide- dismaal hema rmniim, aga vesi on
^Maapäev arutas pikemalt keele Maleva 1981/82 tegevusaasta põ- poiste koondused algavad piduli- vahelisest Põllumajandustehnika peal ega ei pääse masinatega ügi.
küsimust ja otsustas eesti keele vii- nev töökalender. Uues töökavas kult laupäeval, 3. oktoobril kell Tootmiskoondisest. Noorte mehha- ^
jelemist jätkata, kuid konstateeris rohkem rõhku laske- ja purje- 10.00 hommikul Peetri kiriku saa- nisaatorile hulgas saavutas esiko- ,.Rahva Hääle" põllumajandus-et
kui eesti skautlus kord tesevuse spordile, osavõtt • Kanada skautide lis. Uute poiste registreerimiseks ha V. Liiskma Valga rajoonist, kommentaator ei saa rahule jääda
(eesti keeles) lõpetab, siis langeb suurest paraadist maailma skauilu- Lembitu Malevasse ja informatsi- kellele anti „kuldscte kätega lihatootmisega aasta esimese seits-västutus
kodule. Nooremad juhid, se 75. a^^ ooniks k' asut-a d^a t-e lef^o ne: Harol-d meistri-* n.^imv..e.t.u.s. . me kuu jooksul. TL oomade ja lindu-
• x:
Ui
RitHhojvfösr.w
Oi
^ ^ ^ de ettenähtud ilormišt täideti vaid
Erra kandis pn tänavu sadanud 48%, mis. pii 3772 tonni alla eelmi^;
_ nagu viimati 1978. aastal. Paarisa- se aasta toodangust.'>Löomapida-
^ jale hektarile ei pääse masinatega mises pn igasugunetagasiminek,
peale. Tarvis oleks roomikkombair nii on ka paaritatud lehmi jä mul-ne,
kuid vaatamata seUekohaselelikaid:vähem
nõudmisele ja tellimisele, on seni da ei saadavat pidada normäal-saadud
vaid üks. Kartulipõldudel seks, .sest: sefet olenevat vjukar-olevat
tänavune saak väike ja pai- ja Jä^elkasv^ Eriti halb
judei; kartulitel koor lahti, mistõt- kord Hiiumaal, Kohtla-Järvel^^
tu neid 'ei saavat reaUseerida. ga ja Paide rajoonides.
30 aastat eesti teatrit Adelai- Aga tegijate kõrval on olnud ka " "Ar • in:
des. Adelaide Eesti Seltsi Teat- vastuvõtjaid ja Õ. Haas märgib^et Sajune suvi on toonud probleeme .. Kes on suvel käinud Pärnus,'nal-ri
väljaame Adelaide 1980. „Adelaide eestlaskond jälgis siin-Vka mujal. Söödavarumlsega on jatatakse kodumaal,A need võtku
set eesti lavategevust huviga, eriti raskusi Lihula ja Kasari majan- oma võileib kaasa, muidu kulutad
esimesel aastakümnel, kus saalid deis. Need majandid dn igal aas^ kõik; vaba aja sabasseismiseks.^..^^^^
kes on kasvanud võõrsil, peavad Juhtkonna matrikkel ja tööka- Kivi — 221-9735 ja Heino Jõe
aga endid eesti keeles pidevalt lender tulevad paljundamisele ning 766-5107.
täiendama. , . ^ ,
Teine pikem arutlus toimus
skautluse osatähtsuse üle. "Skaudi-hikumine"
on olnud väga leplik ja
kombineerinud oma tegevust kõiki
võimlikke organisatsioone ja üritusi
arvestades. Tegelikult peaks
skautlus arvestama ainult kodu ja
kooli. Paljud huvialad ja tegevused,
mis viljelevad kitsast eriala ja
mille üldine kasvatuslik väärtus on
küsitav, blokeerivad noorte vaba
aja, mida võiks kasutada skautler
miseks, Skaudijuhid peavad, eelkõige
ise teadma skautluse mitme-
104 lk.
külgsust ja väärtust eestlase ja hea laste keskuse, Sydney ja Melbourne
kodaniku kasvatamisel. Seda tuleb kõrval kolmandaks eestlaste kesku-
„Vaba Eestlase** toimetuse Sa
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
i avatud esmaspäevast >
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
'jK:ari Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
. KouIatusD võetakse vastus ^.
nädala esimesse ajalehte kuni.
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad?
üks toll ühel veerul $4.—
esiküljeL , $5.--:
tagaküljel $4.50
. KUtjLUTUSI VÕTAVAD ;
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 •
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ontj M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley.
Postiaadress:
9 Parravanö' Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefoh: 223-0080
• • H •
'•• Inimhkkus: minna inimsööja
juurde, et vaeseke nälga ei jääks.
Arvo Valton
* Filosoofiat ei ähvarda kuristik-lm
langemine, tema köied on tehtud
kõige tugevamast ainest — ei-mülestki."
\
A. Valton
Austraalias on kahe tuntud eest- , . ., , ., ,
kippusid kitsaks jaama".
Ülevaatele lisanduvad 34 lehekül-
• . . , . , , AJ 1 -^j ge(üle 100)fotosid teatritegevusest.
seg,tada ka vanematele. Hast, kor- seks Adelaide. Arvuliselt vaikse- albumüehed,
raldatud skautl.k noortetöö on pa- voi u. aga aktuyse keskuse tegevus ^.^^ ettenägelikult on kolmel aas-rim
skautluse osatähtsuse tutvus- on laiemale eestlaskonnale tundmata.
Alles möödunud aastal, kui
Adelaide eestlased soovisid omale
taja.
Maapäev heiskas lipu laupäeva
takümnel tehtud ja jätavad ülevaate
lavapüdist, osakujundusest, mida
fotoga on Raremini kui sõnalises
. iviaat^^v^y iipti iaupt*v.va ^ärgmlste ' Ülemaailm<5ete Eesti — ^ - ^ - Ö " v... K " - - " - " -
hommikul Kokajärve kohviku li- ^..J^^ korraldamist, kandus tä- Mrielduses jäädvustatud.
tal saanud suure osa heinast Ka-
Tänavu juulikuul anti Narva-
Jõesuule kuurordi statuut. Kaubandus-
ja teenindusprobleeme saavat
seal lähendada vaid komplektselt,
kogu kuurordi väljaarendamisega;
Kuid rannas ei saa enne midagi
Aianduskiubil on tavaks, igal ära teha, kui pol^ lahendatud ran-aastal
kord või kaks väljasõita ku- taluva ja mändide kaitset. Loodeid
pumasti: Kohvikus toimusid ka xwxx^.*.vj«x.x.o., ... ^^^.^^ kirjutusüe järgnevad L.hugi aianduslikku ettevõttesse, ^^"^1^^®' projekt säüitab liiva ja
koosolekud ja söögikorrad. Juhti- ^eiepanu sealsele KesKuseie, pea- ^^^.^^^^ jj^itekirjamkest kus näidatakse mida toodetakse ja ^^ännid. Vett ei saa'enam arte3sia-de
aruannetest selgus, et üksuste ^^^^^^ ^^^^ ./^"^^ vaaaaies, ex ^^jgtraalias, kus üheks avastuseks kasvatatakse. Enamus liikmeid kaevudest võtta, kuna uurimised
tegevus on kulgenud normaalselt. |^®^ ^^^^ ^^f^^^ ^^^^ on vanaeestlane Jakob Tannenthal, teevad pisimärkmeid paberile, et on näidanud, et siis tungiks mere-
Suuremate üritustena toimusid "^""^^ teostamiseks. ^ ^^^^^ näidend „Taaramäe tammed'' vajaduse korral saadud tarkust ra- vesi põhjaveest, tühjale maa-alale.
suvel „Uudismaa" laager Kotka- Adelaide eestlaste • aktiivsete (^5^ „Taaramäe tuuled") esitati kendada ^^"^ ^^1^1^ kaevud puurida vahejärvel
ja skautide ning vendurite töötegijatega'aga on võimalus tut- ^^^^ igso-ndaü aastaü Sydney ees- Pühapäeval, 13.. septembril oh- ^alt kolme kilomeetri kaugusele
kanuuretk Algonquin Pargis, vuda Adelaide Eesti Seltsi Teatri asjaarmastajate poolt. Teised aga väljasõit Whitbys asuvasse vesi sealt torustikuga Narva •
Nuiameeste ja Lembitu lelkde pe- poolt välja antud mahukas kogu- näitekirjanikud on Eerik Laidsaar, Cullen Ga^dens and Miniature VU- Jõesuusse juhtida. Seni >aga, kuni
red tegutsesid Tallinna Festivali teoses „30 aastat eesti teatrit Ade- ^^-^^^ Teder-Malik (sündinud Tah- lage'isse Ilm oU haruldaselt soe need projektid on alustamata, on
korraldamisel ja sooritasid oma laides". Need kolmkümmend teat- nenlhal), Yri Naelapea, Gunnar ja päikesepaisteline vaatamata kuurordi pilt olnud liõukogudelikult
töö kiiduväärselt. Osavõtt niisu- rialalist tööaastat on heaks näiteks ^eeme. Mihkel Torn, Leonid Trett, et kuupäev oli 1^ Sõidu organisee- probleemideiikas. Autodel polnud
gustest üritustest on mõeldav ka palju suurematelegi eestlaste kes- Aleksander Valgma ja Agnes Vesi- rijad olid Maimu U^in ja Mart s^vel kohta peatamiseks, jäätise
tulevikus kui nende korraldamisel kustele, et kvaliteet võib olla tule- ^^j^^g^ ^^^^ ^^^^^ g^^^^ud. Joasaare. Koohbuss mahutas 44 müügikohtades olid pikad sabad
arvestatakse rohkem skauthkke musrikkam kvantiteedist, kui on ^^^^^^ ^....^^^^ ^^^^^^^ .^.^^^^ ^^^^^..^^ ^^^^^ juba hommikul.'Veel pikemad ohd
^ " T u^' 1.. 1 r-1 1 A ^^'^ ^'"^^^ sellealalise huviga ^^^^^ Austraalia eesti teatrite repe- grupiga 10 inimest. ^^^ed sööklate ja igasuguste kios-
Lembitu Maleva hikmeskond- inimesi. tuaari. Autor laiendab oma ülevaa- Culleni aed ja küla hõlmavad kjte ees. kus müüdi karastusjooke,
poisid, jumü ja vanaü skauüiü - ^^.^ .^^^^^ tutvustatakse teose te ka heliloojaina teariloommgule väga laialdase maa-ala. Sinna on Rand oli rahvast tihedalt täis/Hil-alul,
esialgul kolme juba lahkunut: kaasa aidanuUe, Erik Maascpp ja ehitatud hooned, mis on tilluke'sed J^^, saadi teada, et^ pühapäeviti
Vambola Kuike, Ada Meerit ja Elmar Rajaloo on mõlemad selleks just umbes nagu nukumajad ehk «l^vat rannas kuni 45.000 inimest
Kari^Kaldi ning neljandana prae- abi andnud. veidi avaramad. Neid ehitusi oli Enamusel neist polnud võimalusi •
gust "aktiivset teatri kandjat Johan- Teose lõpuosas' on mõned males- seal 75. Ehitused mis seal eksis- ^^^^^^Ws nädalal6pupul[}kuseks,
naTennosaart. Selle järel kirjeldab tuskillud, V. Siskalt ,,Kuri kiUi jä teerivad, on tegelikult koopiad ori- ainelt need, K^^^ ;
Õie Haas .Adelaide eesti teatritege-kulupiUiJuku'VV.Kanguri„Mõn-ginaalsetest ehitustest. ja joogid kaasas, said aega p^^
vust aastail 1950-.1980. Ta on jaga- da Adelaide Eesti Teatri varase- Aias oU ka oma miniatuurne 10- ö i s e k s ja päevitamises,^^^^^^^^^^^^^^^
nud-oma ulatusliku ülevaate: nelja, mast ajast" ja E.M. Reinpuu„Mä- bustuspark karussellide ja muude y^'-:;-^'^'^:':
a]3L]Mm. Esimeses algusaastad lestuskilde". Lõpuks mgliskeelne naljadega ja saatemuu^ka mee- Eesti Ajaloo Instituudi- arheo-;
Lõuna-Austraalia Eestlaste Koon- resümee-ja surma läbi lahkunute nutas leierkasti viis. Lilli, piiga- loogid,e«sotsäs vanemteadur Velio^^^^^^
dise Näiteringina aastail 1950— Adelaide Eesti Seltsi TeatriHikme- tud põõsaid ja ilupuid oli lõpmatult Lõugasegä, alustasid möödunud
-1954. Teiseks tööaastad 1954—1964 te loetelu. Kaas ja ülustratsioonid palju. . suvel väljakaeVamisl^^m^
Adelaide Eesti Seltsi ' Teatriringi Adelaide eesti kunstnikult Gunnar Pärast puhkust ja kehakinnitust pü: poolsaarel uurimaks Lääne-Ees-nime
all. Kolmandaks uued tuuled Neemelt, kaunis kujundus livo Tuu- jätkus sõit Oshawasse. Sihtpunktiks ti saarte vanimaid asustus!. Väl-näitetegevusesaastaJL
1965—1969 lelt. oli valitud The Robert McLaugUinjakaevaniistelKõpü^^M^
ja neljandaks aastad 1969—1980 Adelaide Eesti Seltsi Teater on Gallery, mida propageeritakse arheoloogid kohaliku kaimiÄ^
Adelaide Eesti Seltsi Teatrina. Nei- sellise, kolmekümmet aastat koon- broshüüris — õpi tundma Ontariot. hedal muinasasula jälgedele, mille
hsanduvad veel \kirjeldiisQd la- dava väljaandega jätnud oma tööst Pika otsimise järele leidsime lise asula olemasolust! pohiud va-vastajaist
ja lavastusist, tegelasist mälestusmärgi, mille ees tuleb au- Gallery. Hoone oli moodnev aga rem mi^^^^^ Teati, et Hiiu-ja
tegev-usist. ülevaatest selgub, et kartust ja imetlust vääriv tunne. ümbrus vaikne, tundus nagu oleks maa hakkas merest kerkima just
Adelaides on 30'aasta jooksul toi; Hannes Oja ' galern suletud. Uks oh siiski lahti. Kõpu poolsaarest alat^
munud näidenditelavastusi 56, nen^ - • Momendil toimus kanadalase Ca- seks %sustiamise ajaks aorvä^^
de. kordusetendusi Adalaides 10, •: - , i . • .. ~ • ven Atkins'i näitus, organiseeritud 2000. aastat e. lü*. sündi. Nüüd lei-
Melbourne'is 5 ja Canberras 1. ©Carnivale '81 raamides toimub Windsor Art Gallery poolt. tud esemed lubavad'esialgsM^^^^^^^
Külalisotendusi on tehtud 4 Mel- Austraalias NSW-s väga mitmesu- Kojusõidul oli peatus „Burge- meil hinnata Hiiumaa as
bournelst ja. USA-st. Eriüritusina guseid etniliste gruppide üritusi, ris", et 'joogijanu kiistutada,sar 1000. aastat vahemak^^^
on olnud tubateater, kirjanduslik Eestlased annavad oma panuse muti ka ühes teeäärses müügiko- Lõugas lisas, on. praegused Kõpu
kohus, segaeeskavaga õhtud, kaks paljude rahvaste ühisüritusena toi- has — hinnad olid isegi kaUimad leiud ja mumasasula paik vanimad-teatriballi,
kuna kaasa on aidatud muvale rahvuslike käsitööde ja ra^ kui Torontos ja kauba värskus jät- Lääne-Eesti saartel. Se^gäpnHü^^^^^^
paljudele suuremaüe kogu eesti kenduskunsti näituse osas, mille tis soovida. - ' maa asustus vanem'kui Saarena
ühiskonda hõlmavaile - üritusile, asukohaks Randwick Town Hall. Maimu Usin mida seni hinnati v^nimaks.^^^^^./^^^
rhartered Accon?5?,r»®$
•«^Uiüiversi^y Ave.,
Tel. 862-7115
'?monto, Ont. M5J nn
O P T I C A L STUDTO Uä.
R. SOIIVTID. saksa optik
Snur valik euroopa prilliraame:
Zeiss. Rodenstock, Metzler
^netsialjseeruniid rontart kiafifiif
!S8fi BLOOR ST. W. l tänav läämp
pool T>nnda«V <jTfhwav'rt
Tel. 535-6252
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 24, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-09-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810924 |
Description
| Title | 1981-09-24-07 |
| OCR text |
/
Nr. m VABA EESTl,AWE neljapäeval, 24. septembrH 1981 - Thursday, September 24, 1981 lA. 7
•n.
ADVOKAADID
%DVOKAAT-NOTAR
Boom l§92, Royal Trust Tmm
Toronto Dorisüiion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Torone®
Osit f Bay & King) M5E IK?
Tolcfon: 8^5-1777
2-^'twndi telefoni yalv8teep]:-tuö
Nädalalõpul, 12. ja 13. septembril toimus Eotkajärvel skautiiksus iembitu Maleva juhtide konvereHts
—• Lembitu Maapäev. 19 osavõtjat arutlesid möödwmid tegevusaastat ja selle kestel ilmnenud kasvatus-lakke
prolbleeme, koostasid aruanded, komplekteerisid juhtkonna ja kavandasid tegevuse algavaks tööaastaks,
Ume tegevusaasta pidulik avakoondus on laupäeval, 3. oktoobril kell 10.00—12.00 Peetri Mrlku saa-
Hdes, X
Skaiitlik tegevus Lembitu Male- moodustavad ülesajalise kogu ja.saadetakse kõikidele üksuse Uik-kõikides
allüksustes toimub ees- arv on püsiv aasta-aastalt.' Poiste meieJe, ;nagü see juba aastaid on
tr keeles. vJuhid õpetavad poisse ja väljalangemist huvipuudusel ja rraditsiooniks. See hõlbustab vjne
poisid sooritavad katseid eesti kee- muudel põhjustel peaaegu ei esine, "mate ja juhtide vahelisi konta
les, rivi toimuh eestikeelsete käsk- Üksusest lahkumine toimub ena- ning aegade varumist skautlikuks
^ luste järgi, lauldakse, vesteldakse masti pätast vanemskaudi aaslaid, tegevuseks.
T^'D ^OLÄMD LAÄH vaieldakse eesti keeles. Kirjali- nagu see on normaalne. Töötati välja Kotkajärve Lom-kud
ülesanded — kui neid esineb Üksuse majandusaruanne möö- bitu küla kasutamise kord ja tös-
— täidetakse eesti keeles. Kui dunud aastal oli tasakaalus $7800. leti hoonete kindlustus-summat. :
poiss ei tea vajalikku eestikeelset Eelarve kinnitati $8110 suuruses.. Maapäevast võttis laupäeval
sõna, siis on lubatud kasutada ing- Allüksuste kassade pidamise ja re- ka Eesti Skautide Mal^^^^^
lise keelt, mille juht tõlgib ja laseb videerimise korda arutleti jamuu- juht Silver Kask,^^^^^k^ eel-poissi
sõna või lauset korrata. deti — revideerimist teostab lelle- seisva skaudijuhtide aastakoosole-de
pere juhatus. kuga seotud/küsimusi, eri^
1"':? ^-^sehffiond W., SU: m
fimnito, tVISH 2LS
Tel. :
Kõigi skauditöös süstemaatilist Lembitu Maleva juhtkond kom- laagri korraldamist 1982. a. suvel.
;da-UERINGTON. FÄLLIS '
&
PAKK
Advokaadid-Qotarid
i^l. Bay St., Snite 401. 3634451
Ohtutr, 447-2017 või 929-3425
keeSeopetust ei tomm, kasuta- lekteeriti üldjoontes endisel ku- Laupäeva õhtut täitis fiimihnalt
akse eesti keelt rohkem kui ees- Täiendusena maleva juhatuses esitatud loeng erinevate generatsi-ü
kcohs, kus tünn, lõppedes lo- ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^ . ^ ^^^^^^ ^^^j^^ väärtuste-hinnangu ja vas-peo
ka eests keek kasutamme. . sekretärina Ants Evard. tastikuse mõistmise teemal. Loen-
Eesti keele tase muutub aga , Ajaliselt kõige pikemaks kava gu esitas Denveri ülikooH (Colora- Eesti kooliõpilasi Göteborgis emadepäeva lavastuses,
järjest halvemaks. Skaudi-katsed, Punktiks kujunes uue tegevusaasta do) psühholo^
milleks poisid valmistuvad inglis- töökava koostamine, mille eel toir Morris Massey. Sisult kui ka ette-keelseid
käsiraamatuid kasutades, ^Tiusid kaks lühireferaati. Heino Jõe kande omapärane loeng kestis
Foto: 0. Kopler
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale Place, i Yorkdaie Road,
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3Ä1 >
Telefon 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709
kipuvad muutuma päris umbkeel- puudutas üksikute skautlike tege- poolteist tundi ja põhjustas veel ^
seks — eriti nende poiste juures, vusalade osatähtsust. Jaan Roos tunni kestvusega elavaid arutlusi. |
kelle kodudes pidevah eesti keelt käsitles tegevuse ideid spordi ja Huvitav ja asjalik maapäev lõpe-, ^
ei kasutata või lastakse mugavalt ^"^^^l^l^l^utuse alal. Ants Evard oh tati pühapäeva pärastlõunal Harold ,. ^ ^ ^ . ^ . ^ T - . J UU V , , . ,
kahte keelt s gL niETs i T n v a l n Ä n ^ tänusõnadega osavõtjatele. Tashkendis peeti N._ Ludu me^^^^^^ luht
.köögikeele" paarsada sõna ei voii ta-kava. Maleva juht Harold Kivi Lipp Kotkajärvel langetati selleks kInseala^^Istlus. Ssiko- veega ule ujutatud ja hem jäi saa-malda
skaudikatsete sooritamist Juhtimisel ja kogu juhtkonna^ ela- aastaks ja heisatakse uuesti lume- 1^^^^^ absoluutseks tshempionikstu- mata. Ka Karusel 6n Koro soo uu-eoa
intelligentset jutuajamist vai osavõtul tehti sellest Lembitu laagris jaanuaris 1982. Lembitu 1^ ^eidre Marjamaa Rajoonide- dismaal hema rmniim, aga vesi on
^Maapäev arutas pikemalt keele Maleva 1981/82 tegevusaasta põ- poiste koondused algavad piduli- vahelisest Põllumajandustehnika peal ega ei pääse masinatega ügi.
küsimust ja otsustas eesti keele vii- nev töökalender. Uues töökavas kult laupäeval, 3. oktoobril kell Tootmiskoondisest. Noorte mehha- ^
jelemist jätkata, kuid konstateeris rohkem rõhku laske- ja purje- 10.00 hommikul Peetri kiriku saa- nisaatorile hulgas saavutas esiko- ,.Rahva Hääle" põllumajandus-et
kui eesti skautlus kord tesevuse spordile, osavõtt • Kanada skautide lis. Uute poiste registreerimiseks ha V. Liiskma Valga rajoonist, kommentaator ei saa rahule jääda
(eesti keeles) lõpetab, siis langeb suurest paraadist maailma skauilu- Lembitu Malevasse ja informatsi- kellele anti „kuldscte kätega lihatootmisega aasta esimese seits-västutus
kodule. Nooremad juhid, se 75. a^^ ooniks k' asut-a d^a t-e lef^o ne: Harol-d meistri-* n.^imv..e.t.u.s. . me kuu jooksul. TL oomade ja lindu-
• x:
Ui
RitHhojvfösr.w
Oi
^ ^ ^ de ettenähtud ilormišt täideti vaid
Erra kandis pn tänavu sadanud 48%, mis. pii 3772 tonni alla eelmi^;
_ nagu viimati 1978. aastal. Paarisa- se aasta toodangust.'>Löomapida-
^ jale hektarile ei pääse masinatega mises pn igasugunetagasiminek,
peale. Tarvis oleks roomikkombair nii on ka paaritatud lehmi jä mul-ne,
kuid vaatamata seUekohaselelikaid:vähem
nõudmisele ja tellimisele, on seni da ei saadavat pidada normäal-saadud
vaid üks. Kartulipõldudel seks, .sest: sefet olenevat vjukar-olevat
tänavune saak väike ja pai- ja Jä^elkasv^ Eriti halb
judei; kartulitel koor lahti, mistõt- kord Hiiumaal, Kohtla-Järvel^^
tu neid 'ei saavat reaUseerida. ga ja Paide rajoonides.
30 aastat eesti teatrit Adelai- Aga tegijate kõrval on olnud ka " "Ar • in:
des. Adelaide Eesti Seltsi Teat- vastuvõtjaid ja Õ. Haas märgib^et Sajune suvi on toonud probleeme .. Kes on suvel käinud Pärnus,'nal-ri
väljaame Adelaide 1980. „Adelaide eestlaskond jälgis siin-Vka mujal. Söödavarumlsega on jatatakse kodumaal,A need võtku
set eesti lavategevust huviga, eriti raskusi Lihula ja Kasari majan- oma võileib kaasa, muidu kulutad
esimesel aastakümnel, kus saalid deis. Need majandid dn igal aas^ kõik; vaba aja sabasseismiseks.^..^^^^
kes on kasvanud võõrsil, peavad Juhtkonna matrikkel ja tööka- Kivi — 221-9735 ja Heino Jõe
aga endid eesti keeles pidevalt lender tulevad paljundamisele ning 766-5107.
täiendama. , . ^ ,
Teine pikem arutlus toimus
skautluse osatähtsuse üle. "Skaudi-hikumine"
on olnud väga leplik ja
kombineerinud oma tegevust kõiki
võimlikke organisatsioone ja üritusi
arvestades. Tegelikult peaks
skautlus arvestama ainult kodu ja
kooli. Paljud huvialad ja tegevused,
mis viljelevad kitsast eriala ja
mille üldine kasvatuslik väärtus on
küsitav, blokeerivad noorte vaba
aja, mida võiks kasutada skautler
miseks, Skaudijuhid peavad, eelkõige
ise teadma skautluse mitme-
104 lk.
külgsust ja väärtust eestlase ja hea laste keskuse, Sydney ja Melbourne
kodaniku kasvatamisel. Seda tuleb kõrval kolmandaks eestlaste kesku-
„Vaba Eestlase** toimetuse Sa
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
i avatud esmaspäevast >
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
'jK:ari Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
. KouIatusD võetakse vastus ^.
nädala esimesse ajalehte kuni.
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad?
üks toll ühel veerul $4.—
esiküljeL , $5.--:
tagaküljel $4.50
. KUtjLUTUSI VÕTAVAD ;
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 •
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ontj M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley.
Postiaadress:
9 Parravanö' Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefoh: 223-0080
• • H •
'•• Inimhkkus: minna inimsööja
juurde, et vaeseke nälga ei jääks.
Arvo Valton
* Filosoofiat ei ähvarda kuristik-lm
langemine, tema köied on tehtud
kõige tugevamast ainest — ei-mülestki."
\
A. Valton
Austraalias on kahe tuntud eest- , . ., , ., ,
kippusid kitsaks jaama".
Ülevaatele lisanduvad 34 lehekül-
• . . , . , , AJ 1 -^j ge(üle 100)fotosid teatritegevusest.
seg,tada ka vanematele. Hast, kor- seks Adelaide. Arvuliselt vaikse- albumüehed,
raldatud skautl.k noortetöö on pa- voi u. aga aktuyse keskuse tegevus ^.^^ ettenägelikult on kolmel aas-rim
skautluse osatähtsuse tutvus- on laiemale eestlaskonnale tundmata.
Alles möödunud aastal, kui
Adelaide eestlased soovisid omale
taja.
Maapäev heiskas lipu laupäeva
takümnel tehtud ja jätavad ülevaate
lavapüdist, osakujundusest, mida
fotoga on Raremini kui sõnalises
. iviaat^^v^y iipti iaupt*v.va ^ärgmlste ' Ülemaailm<5ete Eesti — ^ - ^ - Ö " v... K " - - " - " -
hommikul Kokajärve kohviku li- ^..J^^ korraldamist, kandus tä- Mrielduses jäädvustatud.
tal saanud suure osa heinast Ka-
Tänavu juulikuul anti Narva-
Jõesuule kuurordi statuut. Kaubandus-
ja teenindusprobleeme saavat
seal lähendada vaid komplektselt,
kogu kuurordi väljaarendamisega;
Kuid rannas ei saa enne midagi
Aianduskiubil on tavaks, igal ära teha, kui pol^ lahendatud ran-aastal
kord või kaks väljasõita ku- taluva ja mändide kaitset. Loodeid
pumasti: Kohvikus toimusid ka xwxx^.*.vj«x.x.o., ... ^^^.^^ kirjutusüe järgnevad L.hugi aianduslikku ettevõttesse, ^^"^1^^®' projekt säüitab liiva ja
koosolekud ja söögikorrad. Juhti- ^eiepanu sealsele KesKuseie, pea- ^^^.^^^^ jj^itekirjamkest kus näidatakse mida toodetakse ja ^^ännid. Vett ei saa'enam arte3sia-de
aruannetest selgus, et üksuste ^^^^^^ ^^^^ ./^"^^ vaaaaies, ex ^^jgtraalias, kus üheks avastuseks kasvatatakse. Enamus liikmeid kaevudest võtta, kuna uurimised
tegevus on kulgenud normaalselt. |^®^ ^^^^ ^^f^^^ ^^^^ on vanaeestlane Jakob Tannenthal, teevad pisimärkmeid paberile, et on näidanud, et siis tungiks mere-
Suuremate üritustena toimusid "^""^^ teostamiseks. ^ ^^^^^ näidend „Taaramäe tammed'' vajaduse korral saadud tarkust ra- vesi põhjaveest, tühjale maa-alale.
suvel „Uudismaa" laager Kotka- Adelaide eestlaste • aktiivsete (^5^ „Taaramäe tuuled") esitati kendada ^^"^ ^^1^1^ kaevud puurida vahejärvel
ja skautide ning vendurite töötegijatega'aga on võimalus tut- ^^^^ igso-ndaü aastaü Sydney ees- Pühapäeval, 13.. septembril oh- ^alt kolme kilomeetri kaugusele
kanuuretk Algonquin Pargis, vuda Adelaide Eesti Seltsi Teatri asjaarmastajate poolt. Teised aga väljasõit Whitbys asuvasse vesi sealt torustikuga Narva •
Nuiameeste ja Lembitu lelkde pe- poolt välja antud mahukas kogu- näitekirjanikud on Eerik Laidsaar, Cullen Ga^dens and Miniature VU- Jõesuusse juhtida. Seni >aga, kuni
red tegutsesid Tallinna Festivali teoses „30 aastat eesti teatrit Ade- ^^-^^^ Teder-Malik (sündinud Tah- lage'isse Ilm oU haruldaselt soe need projektid on alustamata, on
korraldamisel ja sooritasid oma laides". Need kolmkümmend teat- nenlhal), Yri Naelapea, Gunnar ja päikesepaisteline vaatamata kuurordi pilt olnud liõukogudelikult
töö kiiduväärselt. Osavõtt niisu- rialalist tööaastat on heaks näiteks ^eeme. Mihkel Torn, Leonid Trett, et kuupäev oli 1^ Sõidu organisee- probleemideiikas. Autodel polnud
gustest üritustest on mõeldav ka palju suurematelegi eestlaste kes- Aleksander Valgma ja Agnes Vesi- rijad olid Maimu U^in ja Mart s^vel kohta peatamiseks, jäätise
tulevikus kui nende korraldamisel kustele, et kvaliteet võib olla tule- ^^j^^g^ ^^^^ ^^^^^ g^^^^ud. Joasaare. Koohbuss mahutas 44 müügikohtades olid pikad sabad
arvestatakse rohkem skauthkke musrikkam kvantiteedist, kui on ^^^^^^ ^....^^^^ ^^^^^^^ .^.^^^^ ^^^^^..^^ ^^^^^ juba hommikul.'Veel pikemad ohd
^ " T u^' 1.. 1 r-1 1 A ^^'^ ^'"^^^ sellealalise huviga ^^^^^ Austraalia eesti teatrite repe- grupiga 10 inimest. ^^^ed sööklate ja igasuguste kios-
Lembitu Maleva hikmeskond- inimesi. tuaari. Autor laiendab oma ülevaa- Culleni aed ja küla hõlmavad kjte ees. kus müüdi karastusjooke,
poisid, jumü ja vanaü skauüiü - ^^.^ .^^^^^ tutvustatakse teose te ka heliloojaina teariloommgule väga laialdase maa-ala. Sinna on Rand oli rahvast tihedalt täis/Hil-alul,
esialgul kolme juba lahkunut: kaasa aidanuUe, Erik Maascpp ja ehitatud hooned, mis on tilluke'sed J^^, saadi teada, et^ pühapäeviti
Vambola Kuike, Ada Meerit ja Elmar Rajaloo on mõlemad selleks just umbes nagu nukumajad ehk «l^vat rannas kuni 45.000 inimest
Kari^Kaldi ning neljandana prae- abi andnud. veidi avaramad. Neid ehitusi oli Enamusel neist polnud võimalusi •
gust "aktiivset teatri kandjat Johan- Teose lõpuosas' on mõned males- seal 75. Ehitused mis seal eksis- ^^^^^^Ws nädalal6pupul[}kuseks,
naTennosaart. Selle järel kirjeldab tuskillud, V. Siskalt ,,Kuri kiUi jä teerivad, on tegelikult koopiad ori- ainelt need, K^^^ ;
Õie Haas .Adelaide eesti teatritege-kulupiUiJuku'VV.Kanguri„Mõn-ginaalsetest ehitustest. ja joogid kaasas, said aega p^^
vust aastail 1950-.1980. Ta on jaga- da Adelaide Eesti Teatri varase- Aias oU ka oma miniatuurne 10- ö i s e k s ja päevitamises,^^^^^^^^^^^^^^^
nud-oma ulatusliku ülevaate: nelja, mast ajast" ja E.M. Reinpuu„Mä- bustuspark karussellide ja muude y^'-:;-^'^'^:':
a]3L]Mm. Esimeses algusaastad lestuskilde". Lõpuks mgliskeelne naljadega ja saatemuu^ka mee- Eesti Ajaloo Instituudi- arheo-;
Lõuna-Austraalia Eestlaste Koon- resümee-ja surma läbi lahkunute nutas leierkasti viis. Lilli, piiga- loogid,e«sotsäs vanemteadur Velio^^^^^^
dise Näiteringina aastail 1950— Adelaide Eesti Seltsi TeatriHikme- tud põõsaid ja ilupuid oli lõpmatult Lõugasegä, alustasid möödunud
-1954. Teiseks tööaastad 1954—1964 te loetelu. Kaas ja ülustratsioonid palju. . suvel väljakaeVamisl^^m^
Adelaide Eesti Seltsi ' Teatriringi Adelaide eesti kunstnikult Gunnar Pärast puhkust ja kehakinnitust pü: poolsaarel uurimaks Lääne-Ees-nime
all. Kolmandaks uued tuuled Neemelt, kaunis kujundus livo Tuu- jätkus sõit Oshawasse. Sihtpunktiks ti saarte vanimaid asustus!. Väl-näitetegevusesaastaJL
1965—1969 lelt. oli valitud The Robert McLaugUinjakaevaniistelKõpü^^M^
ja neljandaks aastad 1969—1980 Adelaide Eesti Seltsi Teater on Gallery, mida propageeritakse arheoloogid kohaliku kaimiÄ^
Adelaide Eesti Seltsi Teatrina. Nei- sellise, kolmekümmet aastat koon- broshüüris — õpi tundma Ontariot. hedal muinasasula jälgedele, mille
hsanduvad veel \kirjeldiisQd la- dava väljaandega jätnud oma tööst Pika otsimise järele leidsime lise asula olemasolust! pohiud va-vastajaist
ja lavastusist, tegelasist mälestusmärgi, mille ees tuleb au- Gallery. Hoone oli moodnev aga rem mi^^^^^ Teati, et Hiiu-ja
tegev-usist. ülevaatest selgub, et kartust ja imetlust vääriv tunne. ümbrus vaikne, tundus nagu oleks maa hakkas merest kerkima just
Adelaides on 30'aasta jooksul toi; Hannes Oja ' galern suletud. Uks oh siiski lahti. Kõpu poolsaarest alat^
munud näidenditelavastusi 56, nen^ - • Momendil toimus kanadalase Ca- seks %sustiamise ajaks aorvä^^
de. kordusetendusi Adalaides 10, •: - , i . • .. ~ • ven Atkins'i näitus, organiseeritud 2000. aastat e. lü*. sündi. Nüüd lei-
Melbourne'is 5 ja Canberras 1. ©Carnivale '81 raamides toimub Windsor Art Gallery poolt. tud esemed lubavad'esialgsM^^^^^^^
Külalisotendusi on tehtud 4 Mel- Austraalias NSW-s väga mitmesu- Kojusõidul oli peatus „Burge- meil hinnata Hiiumaa as
bournelst ja. USA-st. Eriüritusina guseid etniliste gruppide üritusi, ris", et 'joogijanu kiistutada,sar 1000. aastat vahemak^^^
on olnud tubateater, kirjanduslik Eestlased annavad oma panuse muti ka ühes teeäärses müügiko- Lõugas lisas, on. praegused Kõpu
kohus, segaeeskavaga õhtud, kaks paljude rahvaste ühisüritusena toi- has — hinnad olid isegi kaUimad leiud ja mumasasula paik vanimad-teatriballi,
kuna kaasa on aidatud muvale rahvuslike käsitööde ja ra^ kui Torontos ja kauba värskus jät- Lääne-Eesti saartel. Se^gäpnHü^^^^^^
paljudele suuremaüe kogu eesti kenduskunsti näituse osas, mille tis soovida. - ' maa asustus vanem'kui Saarena
ühiskonda hõlmavaile - üritusile, asukohaks Randwick Town Hall. Maimu Usin mida seni hinnati v^nimaks.^^^^^./^^^
rhartered Accon?5?,r»®$
•«^Uiüiversi^y Ave.,
Tel. 862-7115
'?monto, Ont. M5J nn
O P T I C A L STUDTO Uä.
R. SOIIVTID. saksa optik
Snur valik euroopa prilliraame:
Zeiss. Rodenstock, Metzler
^netsialjseeruniid rontart kiafifiif
!S8fi BLOOR ST. W. l tänav läämp
pool T>nnda«V |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-24-07
