Vaba eestlane , February 26, 1985

              r
VABA EESTLANE teisipäeval, 26. veebruaril 1985 — Tuesday, February 26,1985 Nr. 16
nmututiixam
Lk, 2
Vi;::.;::
et nad kavatsevad jätkata keha­liste
harjtituste programmi,
a kuigi nad on võitnud FIT FIVE
kõi^epa auhinna. 70-aastane Paul ja 68-aastane Benita
hajutavad igal esmaspäeva
voimleinistunn^^^
|a avaldab abielupaarist pildi, kes harjutavad pallidegao
Ajakirjanik Stasia Evasuk kir- eest, nad said seliekohase tõendi
jutab Paul ja Benita Kaljust, kes ja rinnamärgi Ontario Sports and
on seigekš -tõendiks, et tervishmu- Fitness BrahcMt. Nad ütlesid aja-harjutused
iile 50-äastai5tele^^o^^ või- kirjanikule,
malikud ja ka meelelahutu
Kaljud on esimene vanem abielu­paar,
kes saanud Ontario meelela-hutusministri.
kõrgeima auh
FIT FIVE isiklikus tervishoiu pro- kõrgeima
granimis.
Ontario meelelahutusminister
Claude Bennett ütles, et Kaljud on
suurepärane näide kõnekäänule:
„Sa pole kunagi liiga vana, et te-
Ma harjutusi."
> Ä
m d a i ^
selle viiend^
menepa et Pan-Aineeri..
vanusegrupis. ka^ Mängudel Ottawas te^d maaü-
,,Nende juhtum jMjie mitte üks- K.and (63 a.)
nes Idnhituseks meie väitete, et^ po- vasaraheites 27,44 m, Jaan Roos
le olemas miiigitv^^
üivÄele ekviisile, vaid dem(mstree-^^^^K^
db ka Väärtusi, ^.^m^^^
lioidliku programmi jagamine an- Esimese estoonlasena sai maail-öab
perekonnas," üües minister marekordimeheks ja kahekordseks
Bennett. maäihnameistriks Jaan Roos, kes
• FIT FIVE programni on viieast- aastal võistles Ülemaaihnsete
meline isekontrollitav programm, Masterite Mängudel PuertorükOs.
EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
EESTI S1:ÄOTLUS V M S K Ü M M E O T A A S T A T 2.—
ESTOiSIIAN SCOUTING ............ 3.—
Fred limberg—ISAMAA EEST ^^^..^ .. . . 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja maalila . . . . .
Ivar IvaSk — ELUKOGU 10.—
Heino Jõe —LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HorbertMichelson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
$1,.
$1..
Herbert Miclielson — SKAUTLIKUL TEEL 3.-
S*— $1.
4—
8.80
i l . Omaaegse eesti ka­rikaturisti
signatuur, 4. Äsja ame­tist
lahkunud tihe provintsi peami-nister,
7. ... ryllis-populaarne
itaalia laul, 1(X Traagiline kuju
Kanada ajaloos, 11. Looma keha­osa,
12. Linn Saksamaal, 13.
Komme, tava, 16. Mehe hüüdnimi,
17. Paguluses võrsunud eesti kir-janik,
18. JÕgi Tartumaal, 19. Sõ­ber
— ingl. keeles, 20. Linn Prant­susmaal,
23. Seltsimees —- lüh.,
25. Eessõna prantsuse keeles, 26.
Suuvedelik, 27.,Köht, 28. Küla. Vi­rumaal,
29.; Mehenimi, 31. Teatud
oskust või võimeid nõudev tegu,
1985. €8. sisehpöaeg
as vm
mis kujundatud selleks, et õhutada
inimesi hoidma tervist.
Need haruldased saavutused on
esilekerkinud Eesti Masterite •Ker­gejõustiku
Klubi lühikese, neljaaas-
Tegevused % Jaotatud vastavalt tase tegevusega ja on ainulaadseks
lende tervishoidlikele: i^äärtuste- Eesti^ordi ajaloos Ii­le
ja ajale, mis igale harjutusele saks veel sellele, et mullu E.M.K.
kasutatakse. ^^^^^^^^^^^ J^^^ klubide meist-'
Edasi märgitakse ka, et Paul ja^^^^
Benita, kes lahkusid kodu
aastat tagasi, käivad Eesti Pensio- P^S^ ' . ^ ^
liärideKhibiteryishoiuringis Eesti ^^^^^^^^^^^^ ^ . • ;
Majas igal esmaspäeval kella 11-st 'V... : . : \ [''.y'^
lõunani. Aga Kaljud ei lepi sel­lega.
Teistel päevadel nad panevad New Yorgis peetud sisevõistlus-oma
TV-aparaadi mängima kell 9— tel hüppas Carl Lewis kaugust
9.30 ja töötavad koos harjutustega. 8.50. Maailmas on enne sisevõist-
Ja siis nad lähevad tunniajalisel^ iustel rohkem hüpanud ainult ta
jalutuskäigule kas enne- vÕi pärast- ise 8.79, Kõrgushüpped püstitas Ja-
Ipunal. Suvel käivad ujumas ja. tee- mes Howard 2.34-gä USA sisere-vad
aiatööd. Harjutuste tõttu niäd kordi. Rootslane Patriiik Sjöberg
t-unnevad end alati hästi. / : jäi 2.31-gä teiseks. Teivashüppes
5.60-ga esimene William Olson.
Esimesena oli „tules" 3. veeb­ruaril
kiirkõndija Jaan Roosj kes
tuli Ontario lahtise esivõistluse
(noored ja vanad) meistriks 5 km
ajaga 23.17,7. ^ -
Nädal hiljem, teisel rahvuslikul
lahtisel võistlusel, oli Roos jällegi
esimene 3 km — 13.45,1, 45 plass
vanuseklassis.
Corporate Challenge massilisest
võistlusest 1400 osalejaga 80-st
kompaniist võttis osa Jaan Lents
60 pluss vanuseklassis. _ Võistlus
peeti 16. veebr; Yoiiüliko^
ro hallis, samas kus eelmised võist­lused^
Lents võitis kaugushüppe tu­lemusega
4.29 ja oli esimene ka
kuulitõukes (4'kg) — 12.23.^^ T^
musi ei soodustanud asjaolu, et
võistlejaile anti ainult kolm katset.
erk-
33^ Riik Aasias, 34. Kitsi, 35. Elu­kutse,
36. Uskumatu sündmus, 37.
Paguluses surnud tuntud eesti muu­sikamees,
40. Vana inimene, 42.
Oli vanasti kuningate lõbustaja, 43.
Omaaegne karastavate jookide vab­rik
Eestis, 44. Isiklik asesõna, 45.
Kirjutüsmaterjal, 46. Kõrv — ühes
võõrkeeles.
Püstread: 1. Eesti presidendi su-vuresidents,
2. Eesti maakond, 3.
Kaugemal, 5. Pinna- mõõtühik, 6.
Puudub tihti haigel, 7. USA teine
president, 8. õppeaine koolis, 9.
Kunst— ladma keeles, 13^ Taa­veti
lauluraamat, 14. Vajalik ese,
15. Riietusese, 19. Kehaosa, 21.
Haruldane —saksa keeles, 22. Me­relind,
24. Pagaritoode, 30. Töö­riist,
32. Jaapani riigimees sajandi
alguses, 33. Tegelane 0. Lutsu
teostes, 36. Doonau harujõgi, 38.
Meie lehe toimetaja, 39. Jook, 41.
Värav — saksa keeles.
EJSISÕNA NR. 1229^'
LAHENDUS^.
: Põikireadj 1. Garmen, 5. Koskely
9. Oluline, 10. Hoog, 11. Rein, 13.
Siid, J5. Naak, 17. Ari, 18. Astel,
21. Ela, 22: Rosin, 23. Adrad, 24.
Tartu, 25. Vedro, 27. leping; 30.
Eee, 31. Neeva, 34. Uno, 35. Es­ko,
37, Theo, 38. Kink, 40. Haak,
42. Siemens, 43. Sireen, 44. Lau­sik.
Püstread: 1. Caesar, 2. Mood,
3. Elo, 4; Nugis, 5. Kiire, 6. ,One,
7. Sein, 8. Laukad, 10. Hiis, 12.
Naer, 14. Irokees, 16. Alaline, 18.
Anton, 19. Terve, 20. Laura, 25.
Veenus, 26. Dekk, 28. Puhk, 29.
Nooruk, 32. Elken, 33. Vahel, 36.
Oise, 37. Tasu, 39. Nie, 41. Ana.
Herbert Michelson —NOORSOOTÖÖ RADADEX. 3 .—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT ... 9.—
Paol Laan — MÕTTELEND — > peegeldiMi 5
Aarand Roos — JUMALAGA, KAiUS JA
BRZÜRUM
Ants Vomm VARJUD (Bindetiiskogii)
Salme Ekbaom — AJATAR (hndetaskogu)
JohimPitbi--' RAJUS(MLM£b^^^^^^^^..^.
Urve Karaks — KODAKONDUR (lindetiBkosis)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(ImdefnskogD)
Hannes Oja —TUNNETE PURDEL
OmüetiMkogD)
Andres Kttng — MtS TOIMUS SOOMES? .
Einar Sanden — LOOJANGUL
lAHKUMINE TALLINNAST ^. . . . . . ..
V. Vcedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
1. Unstaln — TAGURPIDI SOUDES
(MIttesW 1914—1943)^ „..^.^....^^..^.^^^..„.„.. 18^—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.— .50
3 0
.50
.50
1.50 .50
2.75
14^
A. Roos -r-RÄNDAMAIE(linrietaldn»gD) ....
Pnrf. Felix Oiiias — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid
E. Sanden ,3Ü1>A JA KIVID"
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit)
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA
ArH Tinte — VÄLGUB KASVANDIKUD 4 7 ^
Saatokoia Kanadoflto $1.50, minale
13.—
19.50
15,
.50
.50
.50
.70
« 1 ^
.70
.70
.70
o50
Gfeela MlEBride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas hndetoskogp
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL . . . . .
E. Unstahi — FOR nffiEIK)M ONLY^. .. ...
REHVITUD PURJEDEGA H
NAER ON TERVISEKS — kõdijntt® .... .
nmar JAKS — NEPTUN ........
Ivarlvask^
hndetuskoga
S. Ekbanm — InoletBskogD ÖHUMÄRGI ALL.
Ante Vomm RISTSÕNAD U
NAER ON TERVISEKS H ......
M. Juhkam — USK ON MEID AID
(Valimik vaimulikke sõnavote kodmnaal<
TAIMI PROOS — ELUKHGEL Onule
E.Eenne—EESTI EKSLIIBRIS |
VÄLISMAAL IV
H. IWeret — TEREM JUmTUS ^
USANDUSII. -
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis
A. MägiEUROOPA RAHVASIE
AJARAAMAT 264 kl., köUes
kobert Kreem — VANDEGA SEOTUD
E.Past — MAALT ja MERELT .............
5.75 .50
14.—
8.—
1 8 ^
7.—
10.—
2J5
12.—
,70
1.—
1 —
.70
1.
.70
$1.75
.70
$1.—
) 12*— $1.50
10.— .50
5.—
25.—
.70
$1.50
•20.—, 1.—
$22.— —.70
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
JHJiüuiiiiuiBSffliüitn^
MAA- JA VEEJUMALAD.
ludega, sirutatud pinnast välja oma ma ja tugevad mehed tööle. Igal nimetus ja oli pühendatud talle. üles nende kohalt. Maa, sündinu
maagüiste sõnadega. Paplid olid päeval ta kun^mardas üle lee vaata- Teised taevased jõud olid Päeva, sõnast, näitas oma tahket massi..
kasvanud tema õlgadest,: kask te^ maks/ mis tuli oli ^^v
ma oimudest, alder tema põske- Seal ihnusid nähtavale üksteise jär kõige õhk, viimase tütar oli Luon-dest,
paju tema habemest, mänd rel kuldne vibu, punane laev, kuld- notar, Vainämöise ema, kes oli
tema, otsmikust, metsmänd tema sete sarvedega õhvake, ader kuld- lähedalt seotud looniise müüdiga,
hammaste vahelt" Pärast nende sete hõlmadega ja hõbedaste käepi-puude
langetamist Väinämöinendemetega/ Aga sepp murdis kõik MAAILMA SÜND
sööstis oma rauaga kaetud teibaga need es^ed. Lõpuks,; M
hiiglase kurku. Hiiglane avas oma lee kohale kummardus, ta nägi et
suu ja neelas kangelase tema rel- sampo oli'loodud.
vaga. Aga ,^Väinämöinen muutis
ennast sepaks. Oma särgist ta tegi
sepikoja, särgivärrukaist ja oma.
nahkvoodriga kuuest lõõtsad, oma
põlvest alasi, oma küünarnukist
haamri. Ta hakkas taguma tuge­vate
löökidega imestust äratava
KALEVALA JUMALAD
•Maagilipe äiesnent m^
;töid, isegi.lihtsamat. Iga kord kui
mees tööl olles pidi tegelema asja­dega,
ta pidi eduka tulemuse saa­vutamiseks
teadma nende koostise.
Kui Väinämöinen ehitas oma lae­va,
„ta võis laulda ühe laulu, jõu­lise
laulu, igale laeva osale mille
ta konstrueeris. Aga kui oli aeg
ei
nud talle ä-kki meelde kohne sõna.
Sellest momendist peale polnud
yõuualik laeva ^itustööd lõpeta-da.
Väinämömen hakkas otsima neid
maagilisi sõnu. Ta läks isegi all­maailma
neid otsima, ja lõpuks
ühe karjase nõuandel, ta külastas
hiiglast Antero Vipüaist. Ta leidis
hiiglase ,,lamamas maa aü oma lau-
. Mäajumaluste hulgas, mis oli
isikustatud kui ema Mannu, oli
veel ema Metsola, kes isikustas
metsi; Pellervoinen oli põldude
Kalevala jutustab kuidas Luon- kaitsejumal, puude ja taimede va-notar,
kelle nimi tähendab looduse litseja; tumeda habemega Tapio,
tütar, muutus tüdinuks oma ste- kel oli männist müts ja samblast
riilsest neitsilikkusest ja oma üksi- palitu, kes oma naise Mielikki, po-kust
eksistentsist taevastes piirkon- ja Nyyrikki ja tütre Tuulikkiga
dades ja lasi end merre kukkuda esindasid metsajumalusi, olid
ja hõljuda valgeharjalistel lainetel, muistsetele soomlastele jahiõnne
' ; .; Hõljudes lainetel „tuulehingus pai- kindlustamiseks.
Arvestades; amult Kalevala tas ta
hiiglase kõhus." Manavale Vipuai- leianie soome-ugri mütoloogias daks." ' oma naise Vellamo ja tütardega; ta
sele vast^^ arvu jumalusi. Rootsi 'õpet- Seitse aastasada ta hõljus ilma, elas „pilvise maa kauges lõpus, sü-
„Ma tahan taguda sepise veelgi sü- lane Gastren liigitas neid oma teo- et leidnuks omale puhkepaika. Ta gavate lainete all, musta muda kes-gavamale,
kui ma ei kuule sinult ses tõsiasja kui üks kotkas, kel, paksu kalju südames." Tuleb
neid sõmi; ma taon kuni õlen õppi- süs või part sinna ümus. Ka see oli ot- märkida, et Lenrniinkäinen kandis
nud sinult need maagilised sõnad." šimas suurest merest enesele pesit- ka epiteeti Abti, mis tähendas, et
Vipuainen pidi alistuma. „Ta avas TAVALISED JUMALAD semispaika. Märgates Luonnotari jumal ja kangelane olid üks ja sa-oma
kirstu, mis oli täis-sõnu, kirst . / põlve, mis oli veest väljas. Mart ma. Ahtit ümbritses vete vaim, ta-oli
täis laule, kuid selleks, et laul- Soome-ügri jumaluste eesotsas ehitas sinna pesa ja munes munad, väliselt pahatahtlik nagu Vetehinen,
dä, puudusid sügavad algalliicate seisab Jumal, Ülem-Jumal, Looja, mille peal ta lamas kokn päeva, kes võivat olla ka slaavi päritolu-sõnad.^'
Vämämöinen, olles selliselt Ta , on pool-abstraktne jumalus, Siis tütar Ilma (õhk) tundis põle- ga Vodjanovi, ja Tursas, hirmus
maagilised laulud kiskunud välja kelle püha puu oh tamm. Tema tavat kuumust oma nahal; ta tõm- vaim, kes Kalevalas tõusis mere-nende
koopast, läks^ tagasi oma nimi on seotud sõnaga, mis tähen- bas äkki oma põlve kõveraks ja põhjast, et süüdata rohtu, mille
laeva juurde, mille ainuüksi sõna- dab hämarust ja on võimalik, et munad veeresid kuristikku. Need olid lõiganud lainete neitsid,
de jõuga sai lõpetada ilma kirve jumal oli originaalselt taeva jumal, polnud siiski kadunud mudasse; Allmaailm oli rahvastatud paha-abitä.
Ilma et täielikult Jumal kadunuks nende jäänused muudeti ilusaiks de vaunudega. Seal olid Lempo,
Ka sepa Ilmarise töö alus oli ^t^^^ esemeteks: muna Palia ja Hiisi, keda Kalevala kirjel-maagikä,
väsimatu raua tagumine.. gema jumalaga — .IJkko'ga, kelle alumisest poolest vormiti maa, kõi- dab kui liitunud jõudusid, mis juh-
M^dagi pole iseloom ema. ülemisest poo- tisid kirvest, mida Väinämöinen
müstilise inieveski sämpo tegemine, ge. Ukko oli „muistne isa, kes va- lest vormiti taevas. Munakollasest kasutas, et see tema põlve tabas,
müle Ilmarinen valmistas sepako- litses taevastes". Ta oli taeva ja sai kollane särav paike, munaval- „Hiis pani varre värisema, Lempo
jas „luige sule otsaga, ahtra lehma õhu jumal. See oli tema, kes toe- gest hõõguv kuu. Nende koorte pööras lõikava tera tema vastu,
piimaga, väikse odra ivaga ja pee- tas ÜM miaaUma, kes kogus pilved |Väikestest kildudest tähed ja tume- Paha juhtis kõrvale löögi. Kirves
ne viljaga viljastas". ; ; ja pani vihma sadama. Tema poo- daist osadest .pilved taevasse. Lõ- siis lõhkus kangelase põlve, Lempo
Päjrast sepise ülesseadmist pak-le^^^^^ loo- tormas selle lihasse, Hüši lükkas
sule kaljuplokile mägedesse, mis teiste jumalate poole pöördumine mistöö, lastes neemed jooksta mer- läbi soonte ja veri hakkas voola-asusid
Põhja väljade püril, ta süü- oli olnud asjatu. Ukko naine oli re, tasandas rannikud ja kaevas ma."
tas tule, viskas lõkkesse põhüised Akka, keda nimetati ka Kauniks, välja lahed. „Ka saared olid ümu-ained
ja kutsus or^ad tuld õfiuta^-^^^m^^^ cwa mägipihlaka soomekeelne nud lainetest, õhusambad tõusid
H
i
111
Un{
kommi
naks I<
sed 01
partei
all, on
tei pei
ncstuni
kapitalil
tud mi
tõstis
roopa
elüstaiK
guvad i
sed sai
vast sc(
dari m!
ncs nh
nismiksj
Tõest
da, et
teistele
le meel
käidud]
Budapes
dest käj
kaupasi(
statistilis
Ungaris!
ftiristi Al
riikidest
JanosI
guste p
üks isev^
ga me(
et ta ei
sel puhtl
le toetu(
kauplust!
jatcle,
keettevõi
käed t(
oluliseml
ki ei
misi ja
hoosidi
põllumai
sesse, k\
protsL
hoidlike
rasid
ninl nõi
reeglitele
Põ
vabadus
kuna tö^
dusalad
imunisi
Vaatam
rakenda
milt lae
dused"
tuleb 94
produkts
ettevõtet
partei k
valitensel
inisl tihe
50 prote
dusest
kommun
võib üte
vaatama
kagi ved{
gi kütke
võib satd
ohvriks.
See oli]
lovan Djl
gasi maiii
miiiiiiiii
Kinkh