1985-02-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National L i i r a rv Gcn. Aäquisitions OmWA, Onto iregistration nnmbef SLMUB IGAL IiraiPAEVAL JA NfEUAPÄEVAJL oa Nr. 16 (3129) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 26. veebruaril 1985Tue»y,^^ iUksiknimiliri hind 70 cen^ Eesti Vabariigi 67. aastapäeval peaminister kuulutas 24. veebruari Eesti Vabaduse Päevaki Julieid sõnavõite laimukampdänia se^pitsejate^ vastu ä Vabariigi 67. aastapäeva pidulik aktus tõi kokku Toronto ülikooli aulasse JiilBa YiliMastel aastatel kindlaks kujunenud osavõtjaskonna, keUe ail^^^^^^k^ tegelastega tõiBSiš üle tuhande. Väüsiilaliste osavõtt näib kinnistuvat reedeõhtusele viastuvõtu|i^, kuna aktusel oli neid amult kaks: Juri Shymko ja T. KronbergSi Meie omapoolseilö aiiküIäMsteks oGd Vabadusristi kavalerid, Vabadu^^^^ ja mitmete organisat-esindajado- Moonis hinnatakse eestlaste jpa-nust Ontarios, eriti Õpetades kanadalasi vabaduse mõistet hsm^ dama. ' • A^tus algas „Estonia" orkestri ja rahvatantsust ning viivad eesti. poolt Uno Kooki juhatusel mängi- kultuuriväärtusi edasi uutele sugu-taya E(l. Tamme „Piduliku marsi- põlvedele. Me ei jää rahule enne, ga , mille järel toodi skautlike kui meie sini-must-valge bn tõste-noorte poolt sisse Kanada ja Eesti tud Pikk Hermanni, meie rahutomi lipud, mis jäid ka kogu aktuse tippu. ajalcs auvalvesse. Järgnes Kanada hümn. J. Shymko andis proklamatsioonid ametlikult üle EV aupeäkonsul TES Täiendusalgkooli EV aktusel kinnitati lõpuklassi Õpilastplö rinnale kooli lõpu- dust. Täname nende ilusaimate aas-märgid. Pildil klassijuhataja Hella Leivat kinnitamas märki Lehte Leesmenti rinnale, ^^^^ vasakul ees Pia-Reiiee Puhm» Foto: Vaba Eestlane '^a märkis, et ta ei palu mitte , tänase päeva puhul vaenlase hinge, vaid me nõuame õigust: Eesö kuulub eestlastele, ega m!t- . -ilevkellegiie Ä^^^ Tervituse eestlastele ütles E.V. I. Heinsoole ja TES esimehele J. aupeäkonsul IhnarJ9teinsoo, tervi-Tertsile.^^^^^^^^^^^^^^^^^ Pastor Allan Laur ütles palvuse tades kõiki aktusest osavõtjaid. ^. ^ . I ' sissejuhatuses, et 67. aastapäeva tä- Kuid öeldes, et meie ühine tervitus ^^^^^ ^' shymko meenutas, et histamiselme täname Jumalat-va- läheb siit saalist teistesse vabade tänavu moodub 25 aastat, mil en-baduse anni eest, mis lubas meie eestlaste-keskustesse, kus toimuvad dme peammister J. Diefenbaker pi-rahvale paarkümmend aastat vaba- samalaadsed isamaahkult meelesta- ^^^'^ kone balti rahvaste tud kokkutulekud. Aga kõige tugevamalt läheb siit saalist loj aalne tervitus kaugele kodumaale ja rahvale, kus neile Eesti- rahva suur-päeva nimetaminegi on okupantide kaitseks. Shymko puudutas ka N. Liidun osavat mängu nende s^j^ou-Jao tegijaiks nimetamisega, kes töö° tavad tema vastu platisterahfee vastuvõtt iKN teeiietemärli poolt range karistuse ähvardusega . i keelatud. I. Heinsoo vaatles mit- ja soovitas vastukaaluks ttiua inim-meid aspekte pagulaste Vastu suu- õiguste küsimusi, millesN. Liit oo toodame, et %el päeval on Eesti nätud kampaaniat ja avaldas mõt- suurim süüalune, jälle vabariik. Meie võitluse relvad teid nende pareerimiseks. (Kõne Oma väga paatosliku sõnavõtu on vaimuhkud, need on vägevad avaldame iseseisvana. ühes järgne- lõpul ta ütles, et ,,eesti rahvjaš, 24. n . n . . -n^ -n^-r . Jumala ees.^^^fc , veebruar" räägib.täna jälle, et ühel reede õhtul toimus Eesti Maja S konsu- vaimulikule võitluselt meie maa ja - . jaEKN,iihme:vastuvõ^^^^ arvnäis^^^^ däsz/nnništer H^^^^^^^ . ' P ' JT , r y- TEW esmiees ulo Tamre ma- maa. Ta t^^ kuir mitee esimees T. Kronbergs, väites lestas Eesti eest langenuid, öeldes das võitlesid eestlased aastasadade et kuna oleme 4000 aastat elanud et ii^k ja lootus on kandnud eest- jooksul, kuidas võitlesid ja lange- samas asukdias, siis on meie kohus edasi püsida eestlastena, lätlas-päeval pärast pimedat ööd saabub lanõuiukke, paljud^ teiste Päi-ast kofcteiUtuüdi avas kavalise osa teadustaja; Mehis Vahtra, tervitades Idilalisi Eesti IVaba S7. aastapäeva puhul, märkides et eesüäsed mäletavad, mis N; Mt neüt võttis, kuigi oleme saanud swst, et Kanada looks permaheit- caustiks'-> sest meie se üünioiguste rikkumisi könM kannatanud: samal viisil, .liva^komitee. • -'^'^ - vabaduse Kanadas, meie südamed veebruaril kuiüütasime end iseseis- Iraülu^^dködumaalš. Ta tutvustas^ ^^^^ demokraatlikuks riigiks, mis kohal olevaid Idilalisi, kelle arv kõnede jooksul veelgi suurenes. EKN esimees Laas LeiVat tänas lasi suguj^õlvest teise. Muinassõdur sid, andes meile eeskuju. « • -11 T ^ ®^pWisvähida Eesti valhitäm^^^ vt J. r . ^ EKNväUskomisjom esimees M.^ uues oma k1-õ nes, et 24; -U^KSgK^ora^t meD ometigi mõistma, et iM^Te^ ^p«o« .lie^ *tOaU *h« ,t, An u, , odi i ,t, +eo ^io s r ,f,e^m a vo. id^ vapper olla. ^ ^ maid, me pole tahtnud tulla ran-(Avakiame selle kaasahaarava kP-Muusikalises^ osas Jeremy Viina- dama võõrastele radadde. Eesti sõ- ne teksti ühes lähemas numbris), 1920. aas^lvüs rahulepinguni, kus lass viiulil ja Charles'Kipper kla^ ^ kaitses x>ma rahva vabadust ja N. Venemaa üües end igaveseks lahti nõudmisest Eesti üle. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. Kuvflu-tena ja leedulastena. Ta uskus, et baltlased on parimad Kanada kodanikud, kunsi nad õpetavad kanadalasiie vaba» dnst hindama ja et seda tuleh veri! esitasid J. Bachi Ja K£il- Ja Raidi helitöid. püüdis Eestile iseseisvust. See nõu-^ .^^^ J- V ^^ dis palju ohvreid, nende rivi pn Shymkaesmdas peammistnt Frank ^nunr«« ^ nmiA o« pikk, otse. nada poliitikas, ta ütles, et nüüd on isdoomustäväpüdi tas end sõja-alui^^^n lõputu aegade kestel, |^ll^t.^Ta^^^^M^ ^^^^ ^^^^ toendadeni ja Siberi et inimesed, kes jahtud vaba ^ vmispoUitihsel alal. Lääne liirjandus, -oä toidupuudus §a.yii mitmeia Komueppeid JN. . ^^"^^^ puüa tõotuse i^ca uu aixm^x « l a ..auac. ja x ^^1^^ aktsepteerida koUöktüvset süü= ja kontaktide puudus välismaaü- Luduga, kuid Molotov-Ribbentropi j^^^.f . ^ ^ ^ selle eest võidelda. Sõnavõtu järel konverentsil, pole võimalik radee-^^^^^^^ g^^^.. vabaduspäeval on mmaaggaa.. 4400 aaaassttaatt oonn eeeessttllaasseedd ssääüüii-- ssaallaajjaannee ppaakktt ppiittsseeeerriiss,, EEeessttii ssaaaa-- julgustades uksiteist jj^^ngis „Palve "da teiste rahvaste hulgast Eesü ^^^^^ ^^.^^^ oma õiguste ia tanud oma vabadusnõude. tuse ja andis Eesti N. Ludule. Esi- souaaarsusega. \ algul nõuti baase, veidi hüjem oku- , Ta ütles, et teisipäeval, 26. veefo- Selle aja jooksul on sün maal mei- peeriti kogu Eesti. See oli kibe õp- ruarü kohtub Kanada valisminis-le kanadalasüe, kel on mõju, esi- petund Eestüe. . Järgnes ajajärk, teeriumis Mr. Jay inimõiguste alal tatud meie probleeme mõjuta- balti rahvaste hävitamisega, mida, kolme senaatoriga, mis on etteval-^ .maks Kanada ühiskonda Ja valit- võilcsime :nimetada Balti ,,holo- mistuseks aprillis- mais toimuvale ; ; . suuremale konverentsile. Ta tervitas Laas Leivatit ja dr. Lukssi, kes mängis orkester J. Aaviku langenute mälestamiseks". 5*'*'^*^^^*****'^'^^*^^ kohtumisel kuna see on' võimalus tuua~ tähelepanu inimõi^ guste rikkumistele Balti riikides ja reedejl, 8i märtsil s.a. kell 8 õhtul Eesti Majas, 958 Broadview Avenue Kavas ffilm; jjEstonians for the Recoff# Maksuline baan Vein & õlu Suupisted; $6 Isikult, $10 parilt EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANABAS - i i^^x^^x<uyya^^^^a:^^^^^^ ^^^^ kohus scista ja <m^alisdtota«^entudt^ rahvast tabas ,,holocaust II maaÜT 5^^^^^ Kristi Lüdig.tervitas väliskülalisi, masõja ajal ja järel. Oleks vajalik, j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tuues aspekte vabast Eestist, et et Kanada kuulutaks ametiikult voorad paremini mõistaksid meie parlamendis Eesti, Läti ja Leedu f - ™ ^ ^ ^^ aastapäeva tähistamise tähtsust. vabaduspäevad. Kuid Ontario p r o - ^ [ ^ ^ ^ ^ ^ Marie ja budbury Pärast rõõmuaeea murdis N Liit vints on esimesena andnud prokla- j^^^^j. ^^^^^^^^^ «ud end igaveseks lahti nõudest S ^ OnS aia, täiendusalgkopli ja keskkooli . ^ ^^sti vastu. • £ . Jp^rol^k^la^m^a^ts^io^on icentib ^ Kum ^^p^^e»s^i ta.^d^^e^^s^ põiym^^ik^^u^ ^„ K^ueunlke, arutada neid võimalusi, mis Kana- Algasid terroriaastad, küüditami- Eesti on vaba. bndine peamimster j^^usikaline saade G. IltaUlt. davaütsusel oleks võimalik teha sed, põgenemine, paljud jõudsid W. Davis on soovitanud, et ka Ka-nende heaks. Kanadasse. Nüüd palume igal 24, nada peammister Brian Muhoney veebruaril, et meie õige põhjamaa igal aastal avaldaks samasuguse Kavatsus on lõpuks parlamendi saaks vabaks. Kuid eesü noored võ- proklamatsiooni, juurde erikomitee orgamseerimi- ^^vad osa eesti koolist, skautlusest SeUes kuepunktilises proklamat-ne, kes kontrolliks Hölsingi kokkuleppe täitmist. — — — • ...— . , • • • • . .'^ • . ; ••. • - " ~ Senaator Haidasz ütles @^ jjjg tohi jätta võitlust inimõiguste eesti 1 »• j i eitea de Edti südantsoojendavad oÜd ^° ni-must-valgeid lippe lehvitavad lasteaia noored. (Järg lk. 5) Toronto Eesti Baptisti-kogudus 883 Broadview Ave. Fühapwal, 10. märtsil kell 18.00 JUUBELI^MUUSilCÄ SEERIA vFeremiy Vimalass — 1. viiul, Mhjam Pyykköne^ — 2, dr. Edwin — viola, Kaljo Äaid — KÕJK LAHKELT KITOUTÜD 40 aastat tagasi, 11. veebri" sõlmisid liitlased Jaltas kokkuleppe, lubades vabadust kõigile Euroopa rahvastele, kuid see lubadus, pole veel täidetud. Ta avaldas lootust, et suvel võetakse esüe ka need jõud, kes sõlmisid Jaltas kokloilep-pe. Ta tervitas lõpuks eestiasi, kes tuleval nädalal tulevad Ottawasse inimõiguste küsimuste arutlemisele. Kanada "finantsminlstri Michael Wüsoni tervitused andis edasi San-dy Müler, lugedes ette kkjaliku tervituse, kus märgiti, et aastapäevad toovad, esüe vabadusnõude. Minister Elgie käsiües Eesti iseseisvaist Ja põhiseadust, mis oli Eesti Rahvusteater esitab pühapäeval, 19. mai pealelõunat RYERSONI TEATRIS KALURINEIU" kordusetenduse Arvestades võimaläkka postistreid palub EesÜ Rahvusteater tungivalt Ikasntadii p^smete ettetellimise võinudust järgmiste isikute ikäestt: SIGRID VALGE» tel. 469-0664 ERIKA VESKIMETS-SOLOM, td. 221-066S LYDIA VOHU-VIKSTEN, t»l. 769^33
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 26, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-02-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850226 |
Description
Title | 1985-02-26-01 |
OCR text |
National L i i r a rv
Gcn. Aäquisitions
OmWA, Onto
iregistration nnmbef
SLMUB IGAL IiraiPAEVAL
JA NfEUAPÄEVAJL
oa
Nr. 16 (3129) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 26. veebruaril 1985Tue»y,^^ iUksiknimiliri hind 70 cen^
Eesti Vabariigi 67. aastapäeval
peaminister kuulutas 24. veebruari Eesti Vabaduse Päevaki
Julieid sõnavõite laimukampdänia se^pitsejate^ vastu
ä Vabariigi 67. aastapäeva pidulik aktus tõi kokku Toronto ülikooli aulasse
JiilBa YiliMastel aastatel kindlaks kujunenud osavõtjaskonna, keUe ail^^^^^^k^ tegelastega
tõiBSiš üle tuhande. Väüsiilaliste osavõtt näib kinnistuvat reedeõhtusele viastuvõtu|i^,
kuna aktusel oli neid amult kaks: Juri Shymko ja T. KronbergSi Meie omapoolseilö
aiiküIäMsteks oGd Vabadusristi kavalerid, Vabadu^^^^ ja mitmete organisat-esindajado-
Moonis hinnatakse eestlaste jpa-nust
Ontarios, eriti Õpetades kanadalasi
vabaduse mõistet hsm^
dama. ' •
A^tus algas „Estonia" orkestri ja rahvatantsust ning viivad eesti.
poolt Uno Kooki juhatusel mängi- kultuuriväärtusi edasi uutele sugu-taya
E(l. Tamme „Piduliku marsi- põlvedele. Me ei jää rahule enne,
ga , mille järel toodi skautlike kui meie sini-must-valge bn tõste-noorte
poolt sisse Kanada ja Eesti tud Pikk Hermanni, meie rahutomi
lipud, mis jäid ka kogu aktuse tippu.
ajalcs auvalvesse. Järgnes Kanada
hümn.
J. Shymko andis proklamatsioonid
ametlikult üle EV aupeäkonsul
TES Täiendusalgkooli EV aktusel kinnitati lõpuklassi Õpilastplö rinnale kooli lõpu- dust. Täname nende ilusaimate aas-märgid.
Pildil klassijuhataja Hella Leivat kinnitamas märki Lehte Leesmenti rinnale, ^^^^
vasakul ees Pia-Reiiee Puhm» Foto: Vaba Eestlane '^a märkis, et ta ei palu mitte
, tänase päeva puhul vaenlase
hinge, vaid me nõuame õigust:
Eesö kuulub eestlastele, ega m!t-
. -ilevkellegiie Ä^^^
Tervituse eestlastele ütles E.V. I. Heinsoole ja TES esimehele J.
aupeäkonsul IhnarJ9teinsoo, tervi-Tertsile.^^^^^^^^^^^^^^^^^
Pastor Allan Laur ütles palvuse tades kõiki aktusest osavõtjaid. ^. ^ . I '
sissejuhatuses, et 67. aastapäeva tä- Kuid öeldes, et meie ühine tervitus ^^^^^ ^' shymko meenutas, et
histamiselme täname Jumalat-va- läheb siit saalist teistesse vabade tänavu moodub 25 aastat, mil en-baduse
anni eest, mis lubas meie eestlaste-keskustesse, kus toimuvad dme peammister J. Diefenbaker pi-rahvale
paarkümmend aastat vaba- samalaadsed isamaahkult meelesta- ^^^'^ kone balti rahvaste
tud kokkutulekud. Aga kõige tugevamalt
läheb siit saalist loj aalne
tervitus kaugele kodumaale ja rahvale,
kus neile Eesti- rahva suur-päeva
nimetaminegi on okupantide
kaitseks.
Shymko puudutas ka N. Liidun
osavat mängu nende s^j^ou-Jao
tegijaiks nimetamisega, kes töö°
tavad tema vastu
platisterahfee vastuvõtt iKN teeiietemärli
poolt range karistuse ähvardusega . i
keelatud. I. Heinsoo vaatles mit- ja soovitas vastukaaluks ttiua inim-meid
aspekte pagulaste Vastu suu- õiguste küsimusi, millesN. Liit oo
toodame, et %el päeval on Eesti nätud kampaaniat ja avaldas mõt- suurim süüalune,
jälle vabariik. Meie võitluse relvad teid nende pareerimiseks. (Kõne Oma väga paatosliku sõnavõtu
on vaimuhkud, need on vägevad avaldame iseseisvana. ühes järgne- lõpul ta ütles, et ,,eesti rahvjaš, 24.
n . n . . -n^ -n^-r . Jumala ees.^^^fc , veebruar" räägib.täna jälle, et ühel
reede õhtul toimus Eesti Maja S konsu- vaimulikule võitluselt meie maa ja - .
jaEKN,iihme:vastuvõ^^^^
arvnäis^^^^
däsz/nnništer H^^^^^^^ . ' P
' JT , r y- TEW esmiees ulo Tamre ma- maa. Ta t^^ kuir mitee esimees T. Kronbergs, väites
lestas Eesti eest langenuid, öeldes das võitlesid eestlased aastasadade et kuna oleme 4000 aastat elanud
et ii^k ja lootus on kandnud eest- jooksul, kuidas võitlesid ja lange- samas asukdias, siis on meie kohus
edasi püsida eestlastena, lätlas-päeval
pärast pimedat ööd saabub
lanõuiukke, paljud^ teiste
Päi-ast kofcteiUtuüdi avas kavalise
osa teadustaja; Mehis Vahtra,
tervitades Idilalisi Eesti IVaba
S7. aastapäeva puhul, märkides et
eesüäsed mäletavad, mis N; Mt
neüt võttis, kuigi oleme saanud
swst, et Kanada looks permaheit- caustiks'-> sest meie
se üünioiguste rikkumisi könM kannatanud: samal viisil,
.liva^komitee. • -'^'^ -
vabaduse Kanadas, meie südamed veebruaril kuiüütasime end iseseis-
Iraülu^^dködumaalš. Ta tutvustas^ ^^^^ demokraatlikuks riigiks, mis
kohal olevaid Idilalisi, kelle arv kõnede
jooksul veelgi suurenes.
EKN esimees Laas LeiVat tänas
lasi suguj^õlvest teise. Muinassõdur sid, andes meile eeskuju.
« • -11 T ^ ®^pWisvähida Eesti valhitäm^^^ vt J. r . ^
EKNväUskomisjom esimees M.^ uues oma k1-õ nes, et 24; -U^KSgK^ora^t meD ometigi mõistma, et iM^Te^ ^p«o« .lie^ *tOaU *h« ,t, An u, , odi i ,t, +eo ^io s r ,f,e^m a vo. id^ vapper olla. ^ ^
maid, me pole tahtnud tulla ran-(Avakiame selle kaasahaarava kP-Muusikalises^
osas Jeremy Viina- dama võõrastele radadde. Eesti sõ- ne teksti ühes lähemas numbris),
1920. aas^lvüs rahulepinguni, kus lass viiulil ja Charles'Kipper kla^ ^ kaitses x>ma rahva vabadust ja
N. Venemaa üües end igaveseks
lahti nõudmisest Eesti üle. Eesti
sai Rahvasteliidu liikmeks. Kuvflu-tena
ja leedulastena.
Ta uskus, et baltlased on parimad
Kanada kodanikud, kunsi
nad õpetavad kanadalasiie vaba»
dnst hindama ja et seda tuleh
veri! esitasid J. Bachi Ja K£il-
Ja Raidi helitöid.
püüdis Eestile iseseisvust. See nõu-^ .^^^ J- V ^^
dis palju ohvreid, nende rivi pn Shymkaesmdas peammistnt Frank ^nunr«« ^ nmiA o«
pikk, otse.
nada poliitikas, ta ütles, et nüüd on
isdoomustäväpüdi tas end sõja-alui^^^n
lõputu aegade kestel, |^ll^t.^Ta^^^^M^ ^^^^ ^^^^
toendadeni ja Siberi et inimesed, kes jahtud vaba ^ vmispoUitihsel alal.
Lääne liirjandus, -oä toidupuudus §a.yii mitmeia Komueppeid JN. . ^^"^^^ puüa tõotuse i^ca uu aixm^x « l a ..auac. ja x ^^1^^ aktsepteerida koUöktüvset süü=
ja kontaktide puudus välismaaü- Luduga, kuid Molotov-Ribbentropi j^^^.f . ^ ^ ^ selle eest võidelda. Sõnavõtu järel konverentsil, pole võimalik radee-^^^^^^^ g^^^.. vabaduspäeval on
mmaaggaa.. 4400 aaaassttaatt oonn eeeessttllaasseedd ssääüüii-- ssaallaajjaannee ppaakktt ppiittsseeeerriiss,, EEeessttii ssaaaa-- julgustades uksiteist jj^^ngis „Palve "da teiste rahvaste hulgast Eesü ^^^^^ ^^.^^^ oma õiguste ia
tanud oma vabadusnõude. tuse ja andis Eesti N. Ludule. Esi- souaaarsusega.
\ algul nõuti baase, veidi hüjem oku- , Ta ütles, et teisipäeval, 26. veefo-
Selle aja jooksul on sün maal mei- peeriti kogu Eesti. See oli kibe õp- ruarü kohtub Kanada valisminis-le
kanadalasüe, kel on mõju, esi- petund Eestüe. . Järgnes ajajärk, teeriumis Mr. Jay inimõiguste alal
tatud meie probleeme mõjuta- balti rahvaste hävitamisega, mida, kolme senaatoriga, mis on etteval-^
.maks Kanada ühiskonda Ja valit- võilcsime :nimetada Balti ,,holo- mistuseks aprillis- mais toimuvale
; ; . suuremale konverentsile. Ta tervitas
Laas Leivatit ja dr. Lukssi, kes
mängis orkester J. Aaviku
langenute mälestamiseks".
5*'*'^*^^^*****'^'^^*^^ kohtumisel kuna see on'
võimalus tuua~ tähelepanu inimõi^
guste rikkumistele Balti riikides ja
reedejl, 8i märtsil s.a. kell 8 õhtul
Eesti Majas, 958 Broadview Avenue
Kavas ffilm; jjEstonians for the Recoff#
Maksuline baan Vein & õlu Suupisted;
$6 Isikult, $10 parilt
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANABAS -
i i^^x^^x |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-26-01