Vaba eestlane , February 26, 1985

              National L i i r a rv
Gcn. Aäquisitions
OmWA, Onto
iregistration nnmbef
SLMUB IGAL IiraiPAEVAL
JA NfEUAPÄEVAJL
oa
Nr. 16 (3129) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 26. veebruaril 1985Tue»y,^^ iUksiknimiliri hind 70 cen^
Eesti Vabariigi 67. aastapäeval
peaminister kuulutas 24. veebruari Eesti Vabaduse Päevaki
Julieid sõnavõite laimukampdänia se^pitsejate^ vastu
ä Vabariigi 67. aastapäeva pidulik aktus tõi kokku Toronto ülikooli aulasse
JiilBa YiliMastel aastatel kindlaks kujunenud osavõtjaskonna, keUe ail^^^^^^k^ tegelastega
tõiBSiš üle tuhande. Väüsiilaliste osavõtt näib kinnistuvat reedeõhtusele viastuvõtu|i^,
kuna aktusel oli neid amult kaks: Juri Shymko ja T. KronbergSi Meie omapoolseilö
aiiküIäMsteks oGd Vabadusristi kavalerid, Vabadu^^^^ ja mitmete organisat-esindajado-
Moonis hinnatakse eestlaste jpa-nust
Ontarios, eriti Õpetades ka­nadalasi
vabaduse mõistet hsm^
dama. ' •
A^tus algas „Estonia" orkestri ja rahvatantsust ning viivad eesti.
poolt Uno Kooki juhatusel mängi- kultuuriväärtusi edasi uutele sugu-taya
E(l. Tamme „Piduliku marsi- põlvedele. Me ei jää rahule enne,
ga , mille järel toodi skautlike kui meie sini-must-valge bn tõste-noorte
poolt sisse Kanada ja Eesti tud Pikk Hermanni, meie rahutomi
lipud, mis jäid ka kogu aktuse tippu.
ajalcs auvalvesse. Järgnes Kanada
hümn.
J. Shymko andis proklamatsioo­nid
ametlikult üle EV aupeäkonsul
TES Täiendusalgkooli EV aktusel kinnitati lõpuklassi Õpilastplö rinnale kooli lõpu- dust. Täname nende ilusaimate aas-märgid.
Pildil klassijuhataja Hella Leivat kinnitamas märki Lehte Leesmenti rinnale, ^^^^
vasakul ees Pia-Reiiee Puhm» Foto: Vaba Eestlane '^a märkis, et ta ei palu mitte
, tänase päeva puhul vaenlase
hinge, vaid me nõuame õigust:
Eesö kuulub eestlastele, ega m!t-
. -ilevkellegiie Ä^^^
Tervituse eestlastele ütles E.V. I. Heinsoole ja TES esimehele J.
aupeäkonsul IhnarJ9teinsoo, tervi-Tertsile.^^^^^^^^^^^^^^^^^
Pastor Allan Laur ütles palvuse tades kõiki aktusest osavõtjaid. ^. ^ . I '
sissejuhatuses, et 67. aastapäeva tä- Kuid öeldes, et meie ühine tervitus ^^^^^ ^' shymko meenutas, et
histamiselme täname Jumalat-va- läheb siit saalist teistesse vabade tänavu moodub 25 aastat, mil en-baduse
anni eest, mis lubas meie eestlaste-keskustesse, kus toimuvad dme peammister J. Diefenbaker pi-rahvale
paarkümmend aastat vaba- samalaadsed isamaahkult meelesta- ^^^'^ kone balti rahvaste
tud kokkutulekud. Aga kõige tuge­vamalt
läheb siit saalist loj aalne
tervitus kaugele kodumaale ja rah­vale,
kus neile Eesti- rahva suur-päeva
nimetaminegi on okupantide
kaitseks.
Shymko puudutas ka N. Liidun
osavat mängu nende s^j^ou-Jao
tegijaiks nimetamisega, kes töö°
tavad tema vastu
platisterahfee vastuvõtt iKN teeiietemärli
poolt range karistuse ähvardusega . i
keelatud. I. Heinsoo vaatles mit- ja soovitas vastukaaluks ttiua inim-meid
aspekte pagulaste Vastu suu- õiguste küsimusi, millesN. Liit oo
toodame, et %el päeval on Eesti nätud kampaaniat ja avaldas mõt- suurim süüalune,
jälle vabariik. Meie võitluse relvad teid nende pareerimiseks. (Kõne Oma väga paatosliku sõnavõtu
on vaimuhkud, need on vägevad avaldame iseseisvana. ühes järgne- lõpul ta ütles, et ,,eesti rahvjaš, 24.
n . n . . -n^ -n^-r . Jumala ees.^^^fc , veebruar" räägib.täna jälle, et ühel
reede õhtul toimus Eesti Maja S konsu- vaimulikule võitluselt meie maa ja - .
jaEKN,iihme:vastuvõ^^^^
arvnäis^^^^
däsz/nnništer H^^^^^^^ . ' P
' JT , r y- TEW esmiees ulo Tamre ma- maa. Ta t^^ kuir mitee esimees T. Kronbergs, väites
lestas Eesti eest langenuid, öeldes das võitlesid eestlased aastasadade et kuna oleme 4000 aastat elanud
et ii^k ja lootus on kandnud eest- jooksul, kuidas võitlesid ja lange- samas asukdias, siis on meie ko­hus
edasi püsida eestlastena, lätlas-päeval
pärast pimedat ööd saabub
lanõuiukke, paljud^ teiste
Päi-ast kofcteiUtuüdi avas kavali­se
osa teadustaja; Mehis Vahtra,
tervitades Idilalisi Eesti IVaba
S7. aastapäeva puhul, märkides et
eesüäsed mäletavad, mis N; Mt
neüt võttis, kuigi oleme saanud
swst, et Kanada looks permaheit- caustiks'-> sest meie
se üünioiguste rikkumisi könM kannatanud: samal viisil,
.liva^komitee. • -'^'^ -
vabaduse Kanadas, meie südamed veebruaril kuiüütasime end iseseis-
Iraülu^^dködumaalš. Ta tutvustas^ ^^^^ demokraatlikuks riigiks, mis
kohal olevaid Idilalisi, kelle arv kõ­nede
jooksul veelgi suurenes.
EKN esimees Laas LeiVat tänas
lasi suguj^õlvest teise. Muinassõdur sid, andes meile eeskuju.
« • -11 T ^ ®^pWisvähida Eesti valhitäm^^^ vt J. r . ^
EKNväUskomisjom esimees M.^ uues oma k1-õ nes, et 24; -U^KSgK^ora^t meD ometigi mõistma, et iM^Te^ ^p«o« .lie^ *tOaU *h« ,t, An u, , odi i ,t, +eo ^io s r ,f,e^m a vo. id^ vapper olla. ^ ^
maid, me pole tahtnud tulla ran-(Avakiame selle kaasahaarava kP-Muusikalises^
osas Jeremy Viina- dama võõrastele radadde. Eesti sõ- ne teksti ühes lähemas numbris),
1920. aas^lvüs rahulepinguni, kus lass viiulil ja Charles'Kipper kla^ ^ kaitses x>ma rahva vabadust ja
N. Venemaa üües end igaveseks
lahti nõudmisest Eesti üle. Eesti
sai Rahvasteliidu liikmeks. Kuvflu-tena
ja leedulastena.
Ta uskus, et baltlased on pari­mad
Kanada kodanikud, kunsi
nad õpetavad kanadalasiie vaba»
dnst hindama ja et seda tuleh
veri! esitasid J. Bachi Ja K£il-
Ja Raidi helitöid.
püüdis Eestile iseseisvust. See nõu-^ .^^^ J- V ^^
dis palju ohvreid, nende rivi pn Shymkaesmdas peammistnt Frank ^nunr«« ^ nmiA o«
pikk, otse.
nada poliitikas, ta ütles, et nüüd on
isdoomustäväpüdi tas end sõja-alui^^^n
lõputu aegade kestel, |^ll^t.^Ta^^^^M^ ^^^^ ^^^^
toendadeni ja Siberi et inimesed, kes jahtud vaba ^ vmispoUitihsel alal.
Lääne liirjandus, -oä toidupuudus §a.yii mitmeia Komueppeid JN. . ^^"^^^ puüa tõotuse i^ca uu aixm^x « l a ..auac. ja x ^^1^^ aktsepteerida koUöktüvset süü=
ja kontaktide puudus välismaaü- Luduga, kuid Molotov-Ribbentropi j^^^.f . ^ ^ ^ selle eest võidelda. Sõnavõtu järel konverentsil, pole võimalik radee-^^^^^^^ g^^^.. vabaduspäeval on
mmaaggaa.. 4400 aaaassttaatt oonn eeeessttllaasseedd ssääüüii-- ssaallaajjaannee ppaakktt ppiittsseeeerriiss,, EEeessttii ssaaaa-- julgustades uksiteist jj^^ngis „Palve "da teiste rahvaste hulgast Eesü ^^^^^ ^^.^^^ oma õiguste ia
tanud oma vabadusnõude. tuse ja andis Eesti N. Ludule. Esi- souaaarsusega.
\ algul nõuti baase, veidi hüjem oku- , Ta ütles, et teisipäeval, 26. veefo-
Selle aja jooksul on sün maal mei- peeriti kogu Eesti. See oli kibe õp- ruarü kohtub Kanada valisminis-le
kanadalasüe, kel on mõju, esi- petund Eestüe. . Järgnes ajajärk, teeriumis Mr. Jay inimõiguste alal
tatud meie probleeme mõjuta- balti rahvaste hävitamisega, mida, kolme senaatoriga, mis on etteval-^
.maks Kanada ühiskonda Ja valit- võilcsime :nimetada Balti ,,holo- mistuseks aprillis- mais toimuvale
; ; . suuremale konverentsile. Ta tervi­tas
Laas Leivatit ja dr. Lukssi, kes
mängis orkester J. Aaviku
langenute mälestamiseks".
5*'*'^*^^^*****'^'^^*^^ kohtumisel kuna see on'
võimalus tuua~ tähelepanu inimõi^
guste rikkumistele Balti riikides ja
reedejl, 8i märtsil s.a. kell 8 õhtul
Eesti Majas, 958 Broadview Avenue
Kavas ffilm; jjEstonians for the Recoff#
Maksuline baan Vein & õlu Suupisted;
$6 Isikult, $10 parilt
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANABAS -
i i^^x^^x<uyya^^^^a:^^^^^^ ^^^^ kohus scista ja
<m^alisdtota«^entudt^
rahvast tabas ,,holocaust II maaÜT 5^^^^^
Kristi Lüdig.tervitas väliskülalisi, masõja ajal ja järel. Oleks vajalik, j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tuues aspekte vabast Eestist, et et Kanada kuulutaks ametiikult
voorad paremini mõistaksid meie parlamendis Eesti, Läti ja Leedu f - ™ ^ ^ ^^
aastapäeva tähistamise tähtsust. vabaduspäevad. Kuid Ontario p r o - ^ [ ^ ^ ^ ^ ^ Marie ja budbury
Pärast rõõmuaeea murdis N Liit vints on esimesena andnud prokla- j^^^^j. ^^^^^^^^^
«ud end igaveseks lahti nõudest S ^ OnS aia, täiendusalgkopli ja keskkooli
. ^ ^^sti vastu. • £ . Jp^rol^k^la^m^a^ts^io^on icentib ^ Kum ^^p^^e»s^i ta.^d^^e^^s^ põiym^^ik^^u^ ^„ K^ueunlke,
arutada neid võimalusi, mis Kana- Algasid terroriaastad, küüditami- Eesti on vaba. bndine peamimster j^^usikaline saade G. IltaUlt.
davaütsusel oleks võimalik teha sed, põgenemine, paljud jõudsid W. Davis on soovitanud, et ka Ka-nende
heaks. Kanadasse. Nüüd palume igal 24, nada peammister Brian Muhoney
veebruaril, et meie õige põhjamaa igal aastal avaldaks samasuguse
Kavatsus on lõpuks parlamendi saaks vabaks. Kuid eesü noored võ- proklamatsiooni,
juurde erikomitee orgamseerimi- ^^vad osa eesti koolist, skautlusest SeUes kuepunktilises proklamat-ne,
kes kontrolliks Hölsingi kok­kuleppe
täitmist. — — — • ...— . , • • • • . .'^ • . ; ••. • - " ~
Senaator Haidasz ütles @^ jjjg
tohi jätta võitlust inimõiguste eesti 1 »• j i eitea de
Edti südantsoojendavad oÜd ^°
ni-must-valgeid lippe lehvitavad
lasteaia noored.
(Järg lk. 5)
Toronto Eesti Baptisti-kogudus
883 Broadview Ave.
Fühapwal, 10. märtsil kell 18.00
JUUBELI^MUUSilCÄ SEERIA
vFeremiy Vimalass — 1. viiul, Mhjam Pyykköne^ — 2,
dr. Edwin — viola, Kaljo Äaid —
KÕJK LAHKELT KITOUTÜD
40 aastat tagasi, 11. veebri" sõlmi­sid
liitlased Jaltas kokkuleppe, lu­bades
vabadust kõigile Euroopa
rahvastele, kuid see lubadus, pole
veel täidetud. Ta avaldas lootust,
et suvel võetakse esüe ka need
jõud, kes sõlmisid Jaltas kokloilep-pe.
Ta tervitas lõpuks eestiasi, kes
tuleval nädalal tulevad Ottawasse
inimõiguste küsimuste arutlemise­le.
Kanada "finantsminlstri Michael
Wüsoni tervitused andis edasi San-dy
Müler, lugedes ette kkjaliku
tervituse, kus märgiti, et aastapäe­vad
toovad, esüe vabadusnõude.
Minister Elgie käsiües Eesti ise­seisvaist
Ja põhiseadust, mis oli
Eesti Rahvusteater esitab pühapäeval, 19. mai
pealelõunat
RYERSONI TEATRIS
KALURINEIU" kordusetenduse
Arvestades võimaläkka postistreid palub EesÜ Rahvusteater tungivalt
Ikasntadii p^smete ettetellimise võinudust järgmiste isikute ikäestt:
SIGRID VALGE» tel. 469-0664
ERIKA VESKIMETS-SOLOM, td. 221-066S
LYDIA VOHU-VIKSTEN, t»l. 769^33