1986-04-04-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
kolmekordne koolile
suusameister Ingrid
km teatesuusatamises
^ks Tallinna „Dünamo .
id- koosseisus M. Vahi,
)n,^I. Tikk Ja K. Saar, aeg
|ste ja juunioride 15 km
laasuusatamises oli esimene
)an 41.28, juunioreist V. Jõ-
11.50.
0 km teatesuusatamises oli
le „Dünamo" I meeskond
[sus H. Parve, K. Ojaste, U.
e, K. Tudeberg —• 1.48.42.
27. 1^7 29. Umm, 33.
[35. Äratus, 37. Alev, 38.
|39, Katarr, 40. Aadu, 43.
^5. Vatt, 47. Tina, 49.
t. 51. Dan, 52.. Kim.
^iiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinti
^blasid, igal õndsa Nikolai-
)eal käisest esile manab.
jmlees sõitis minema, Muigul
jtunud midagi.
:lipäev oli seljataga, mart
Hilisest ajast tingituna
Kaerma taludes üksteise
Ituled, päevatööst väsinud
heitsid uneasemele. Rehe-mälptsesid
lehmad pannad
[kaela, latrites krõmpsutasid
rahulikult heinu. Ilm oli
Ija udune, poriseid teid vastikus.
Kaermaküla läbistav
leisejäFgu maantee polnud
[dieelsel hilisõhtul siiski pä-
Küla heinamaa serval elav
Jolup tuli Odavere laadalu
|etukas ohelikkupidi järel,
enamiku teest kabjalise
|i pidanud ratsaniku istmik
ihjale seljakondile enam
[a ronis maha ja asus vii°
-juppi. jalgsi lõpetama.
astus väsinud inimese ras-
[muga. Väsinud ja näljane
^urekronugi oheliku otsas.
Kaermaküla vahele muut-
|tud talude udust kerkivad
it; ühm ud mehe meeled erk-kodu
lähidus lisas astumi-jõudu.
Jalad leidsid tutta-
;teekivid, mis "jooksid röö-
|ava äärt palistava •
(Järgneb)
•Il
^^aks korda nädalas ilmuvat
BÄ EESTLAST
[istikam ja odavam eestli
ileht vabas maailmas!
EESTLANE reedel, 4. aprillil 1986 — Friday, April 4,1986 Lk.
HUiuiwmu
SCunstnik.Bepita ¥omm naisportreed maalimas
Benifce ¥®i^i?ii kyiišfiiiliudyftest
Oklahom a ülikooli juures toimu-vad
kirjanduslikud konverentsid,
mis viimastel aastatel OR saanud
Puterbaugh konverentsi nime, mille
organiseerimisel on olnud tegev
luuletaja ja ajakirja World Lite-rature
Today*' toimetaja dr. Ivar
Ivask. Möödunud sügisene konverents
oli kümnes. Sügisene WLT
number ongi 10. konverentsi juube-
Jinumber, kus artikliteseeria avab
toimetaja L ivask, misjärel on
tagasivaatayaid aspekte sõjajärgses
hispaania, prantsuse ja anglo-ameerika
kirjandustes.
Seekordne number on fotode roh^
ke. Juba kõigi konverentsidele kutsutud
külalisautorite loetelu näitab
kuivõrd kõrgetasemelised need on
olnud. Seal on olnud Jorge Guillen,
Jorge Luits BorgeSi Octavio Paz,
Damaso Alonso, J. Cortazar, Ma-rio
Vargas Llosa, Iveš Bonnefoy,
Michael Butor ja Carlos Füentes.
Tänapäeva maailmakirjanduse
suurnimed, Nobeli ja teiste kõrgemate
auhindade laureaadid.
Soome-ugri ja baltikeelsete kirjanduste
rubriigis vaatleb Victor
Terras kodumaal ilmunud koguteost
„Eesti kirjanduse ajalugu**
4. köide, teine osa, aastad 1930—
1940. Kriitik leiab, et teose toimetajad
on seda väljakutsuvat perioodi
eesti kirjanduses käsitlenud
oskuse ja taktitundega. Üheks
probleemiks oli nende rohked autorid,
kes iseseisvuse ajal olid saanud
tuntuks eesti kirjanduses ja
lahkusid kodumaalt II maailmasõ-
' Ja lõpul, jätkates loovtöM välismail.
Järeldades olukorra tundlikkust
on toinietajad lahendanud
probleemi suurepäraselt, andes vä-lismaal
kirjutatud teoseist objektiivse
hinnangu, võttes sisse ka
„The ToffOEto Staif^ avddsus 6o veebff, lannnbräs pikema müMi kmstiiiik Benite autoreid, kelle tähtsus seisab selles
Vommi kunstiga täidetud kodust ja tema elukäigust. Kirjutis avaldati seoses paar päe-va
• varem avatud EKKTkuistiBiäitisega Toronto linna raamatukogus (Orchard View
Avco)
et nad olid kommunistid. Artiklid
on rohkem kirjeldavad kui hindavad;
Terras märgib selle juurde,
et kuigi sel laadil on omad voorused,
on sel ka suuremad puudu-
-\ jäägid, kuna puutumata jäävad au-
Ajakirjanik Stasia Evasuk ise- aastat tagasi, nautis ainult 22 aas- Nelja lapse vanaema väidab, et tori originaalsus, esteetilised väär-loomustabBenita
Vommi kodu kui tat vabadust enne kui uuesti oku- tal on olnud raskusi elus oma las- tused ja üldine tööde statuur. Ja
haruldasemat väikest kunstiga täi- peeriti N. Liidu poolt 1944. aastal, te kasvatamisega. ,,Katsudes olla leiab lõpuks, et seUisenä on räa-detud
maja Toronto idaosas— ise- kui Vomm põgenes oma poja Antsu nii ema kui ka isa oli raske, aga njat suurepärane teaduslik saavu-gi
lagi on dekoreeritud, koridori ja tütre Maiga, kes on ka kunstnik, kui leiad eM sellises situatsioonis, tis. Toimetajad on kogu aeg olnud
seinad kaetud tema maalidega ja Saksamaale. siis pead tegema parima mida suu- teadlikud sotsiaai ajaloolisest side-
Krossi' romaani „Professor Mar-tensi
ärasõit", mis on tegelik rongisõit
Pärnust Peterburisse 8. juunil
19Ö9. Tegevus on kokku surutud
mõnele tunnile, kriitik peab
seda tribuudiks Krossi sisemisele
monoloogile, kuhu ta lugeja lum-mutatuna
kaasa tõmbab reisi lõpuni.
George ICurman vaatleb Hando
Runneli artiklite kogu ,,Ei hõbedat,
kulda" milles m 47 arvustust, esseed
ja refleksiooni tänapäevasele
eesti kii^jandusele.
Ilmar Mikiver retsenseerib Vaino
Vahingu. Madis Koiva „Fadü-mann.
Keskpäev", iseloomustades
näidendit kui ajaloolist teost F. R.
Faehlmanni(1798---i810) elust, kes
oli ärkamisaegne suurkuju, arst ja
eesti rahValuüfe uurija. Näidend
on kahe autori poolt kiaihasse kirjutatud.
Vaatamata oma muutlikule
tegevusel jääb näidend siiski lugemisdraamaks
sellest huvitavasit
arštistv
Veel viiendalegi eesti raamatule
leidub ruumi. George Kurman
vaatleb Enn Vetemaa kahte lühiromaani
„ Ah soo . . . või nii" ja
peab, arvestamata mõningaid puudusi,
sellele vägagi väärtuslikuks,
mis kutsub võrdlema K. Ristikivi
romaaniga „Hingede öö^*, kusjuures
mõlemad romaanid on üsna
huumoriküllased.
laes suur mask, mis jäänud ühest
maskeraadist. Tema vannitoa sei- õnnestus pääseda Saksa-dad.
mest eesti kirjanduses, samuti
paigutatud lakke.
Ilse Lehistie retsenseerib Jaan
:::^.ri:^ - a l e rongiga. Minu abikaasa pidi ^^^^^^^t 3 S --^^^^r^-^-
väikeste ümarate peeglitega, mis Järgnema, aga ei leidnud enam ulatuv foto Vonimist uht suurt sega.
s g , võimalust. Rongiliiklus katkestati naisportreed maalimas,
ja laevad olid põgenikke täis", V
Eestis sündinud meenutab Benita Vomm,„12 aas-kunstnik
võib vaadata üles suurele tat ma ei teadnud, mis juhtus mu
alasti kehade koUaazhüe. See maal abikaasale ja mu vanemaile."
on tema 54-aastase poja Antsu töö, _ , , .
aga Benita Vomm on ise olnud ^' ^^"^^ ^^^^ ^^^^^^^ põgenike»
kunstnik üle pool4 sajandi, kes ^^^^^'^ Saksamaal 1945-1948. Siis
võib realistlikult portreelt kergesti f migreerusid sealt Venetsueelasse,
ümberlülituda abstraktsusele. majateenija töökoha.
Aga naisele, kel oli enne sõda ene-
Befiita Vomm ütles ajakirjaniku- sel olnud teenija, see töö polnud
le, et talle meeldivad lilled, aga ta kerge ja ta lõpetas töö pärast kol-eelistab
neid kujutada abstraktses me nädalat ja hakkas töökohta ot-vormis.
See on palju originaalsem sima. Vomm jõudis lastega Trujil-losse
immigrantide laagrisse Cara-caSi
kus ta õpetas kunsti keskkoolis.
Nad elasid seal aastani 1953,
siis asusid Torontosse. •
Lühidalt vaatleb V. Terras veel
Ain Kaalepi arvustuste kogu„Maa-vallast
ja maailmakirjandusesse
Terras vaatleb ka Igor Chinnovi
värsikogu, mis ilmunud New Yor-
.gis.' :
kui kopeerida loodust.
Galantne 77-aastane kunstnik' on
EKKT asutajaliige ja olnud 17 aastat
selle esimeheksl Ta on alati tegev
olnud Toronto eesti ühiskon- „Äastal 1956 ma sain teada, et
nas,mUle suurust arvestatakse minu abikaasa ja vanemad olid
kümnele tuhandele. Vomm on ela- ^j^g venelaste poolt okupeeritud
tanud end kunstiist aga tema elu
pole olnud kerge.
Eestis. Abikaasa sai kuuajalise
külastusloa Kanadasse 1%7. A M
Aastal 1929 ta lõpetas Tartus näis kokkusaamine pärast 24-aas^
kunstikool „Fallase". Ta maalis tast lahusoleku võõrastav, aga me
^elle järele ja õpetas kunsti ning külastasime EXPO'd perekonnana
abiellus siis prof. 'August Vommi- ja saime hästi läbi", meenutas B.
ga, kes õpetas skulptuuri pealinna Vomm. ,,Aga ta lahkus tagasi Ees-
Tallinna kunstiinstituudis. ti määruste ja eeskirjade kohaselt. Haruldane VÕte kUBStnikAugUSt Vommistkui ta
Väike balti rahviis, kes deklaree- küna kartis ärahüppami^
ris end iseseisvaks Venemaast (S8. aastal 197(8/* ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860404 |
Description
| Title | 1986-04-04-07 |
| OCR text | kolmekordne koolile suusameister Ingrid km teatesuusatamises ^ks Tallinna „Dünamo . id- koosseisus M. Vahi, )n,^I. Tikk Ja K. Saar, aeg |ste ja juunioride 15 km laasuusatamises oli esimene )an 41.28, juunioreist V. Jõ- 11.50. 0 km teatesuusatamises oli le „Dünamo" I meeskond [sus H. Parve, K. Ojaste, U. e, K. Tudeberg —• 1.48.42. 27. 1^7 29. Umm, 33. [35. Äratus, 37. Alev, 38. |39, Katarr, 40. Aadu, 43. ^5. Vatt, 47. Tina, 49. t. 51. Dan, 52.. Kim. ^iiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinti ^blasid, igal õndsa Nikolai- )eal käisest esile manab. jmlees sõitis minema, Muigul jtunud midagi. :lipäev oli seljataga, mart Hilisest ajast tingituna Kaerma taludes üksteise Ituled, päevatööst väsinud heitsid uneasemele. Rehe-mälptsesid lehmad pannad [kaela, latrites krõmpsutasid rahulikult heinu. Ilm oli Ija udune, poriseid teid vastikus. Kaermaküla läbistav leisejäFgu maantee polnud [dieelsel hilisõhtul siiski pä- Küla heinamaa serval elav Jolup tuli Odavere laadalu |etukas ohelikkupidi järel, enamiku teest kabjalise |i pidanud ratsaniku istmik ihjale seljakondile enam [a ronis maha ja asus vii° -juppi. jalgsi lõpetama. astus väsinud inimese ras- [muga. Väsinud ja näljane ^urekronugi oheliku otsas. Kaermaküla vahele muut- |tud talude udust kerkivad it; ühm ud mehe meeled erk-kodu lähidus lisas astumi-jõudu. Jalad leidsid tutta- ;teekivid, mis "jooksid röö- |ava äärt palistava • (Järgneb) •Il ^^aks korda nädalas ilmuvat BÄ EESTLAST [istikam ja odavam eestli ileht vabas maailmas! EESTLANE reedel, 4. aprillil 1986 — Friday, April 4,1986 Lk. HUiuiwmu SCunstnik.Bepita ¥omm naisportreed maalimas Benifce ¥®i^i?ii kyiišfiiiliudyftest Oklahom a ülikooli juures toimu-vad kirjanduslikud konverentsid, mis viimastel aastatel OR saanud Puterbaugh konverentsi nime, mille organiseerimisel on olnud tegev luuletaja ja ajakirja World Lite-rature Today*' toimetaja dr. Ivar Ivask. Möödunud sügisene konverents oli kümnes. Sügisene WLT number ongi 10. konverentsi juube- Jinumber, kus artikliteseeria avab toimetaja L ivask, misjärel on tagasivaatayaid aspekte sõjajärgses hispaania, prantsuse ja anglo-ameerika kirjandustes. Seekordne number on fotode roh^ ke. Juba kõigi konverentsidele kutsutud külalisautorite loetelu näitab kuivõrd kõrgetasemelised need on olnud. Seal on olnud Jorge Guillen, Jorge Luits BorgeSi Octavio Paz, Damaso Alonso, J. Cortazar, Ma-rio Vargas Llosa, Iveš Bonnefoy, Michael Butor ja Carlos Füentes. Tänapäeva maailmakirjanduse suurnimed, Nobeli ja teiste kõrgemate auhindade laureaadid. Soome-ugri ja baltikeelsete kirjanduste rubriigis vaatleb Victor Terras kodumaal ilmunud koguteost „Eesti kirjanduse ajalugu** 4. köide, teine osa, aastad 1930— 1940. Kriitik leiab, et teose toimetajad on seda väljakutsuvat perioodi eesti kirjanduses käsitlenud oskuse ja taktitundega. Üheks probleemiks oli nende rohked autorid, kes iseseisvuse ajal olid saanud tuntuks eesti kirjanduses ja lahkusid kodumaalt II maailmasõ- ' Ja lõpul, jätkates loovtöM välismail. Järeldades olukorra tundlikkust on toinietajad lahendanud probleemi suurepäraselt, andes vä-lismaal kirjutatud teoseist objektiivse hinnangu, võttes sisse ka „The ToffOEto Staif^ avddsus 6o veebff, lannnbräs pikema müMi kmstiiiik Benite autoreid, kelle tähtsus seisab selles Vommi kunstiga täidetud kodust ja tema elukäigust. Kirjutis avaldati seoses paar päe-va • varem avatud EKKTkuistiBiäitisega Toronto linna raamatukogus (Orchard View Avco) et nad olid kommunistid. Artiklid on rohkem kirjeldavad kui hindavad; Terras märgib selle juurde, et kuigi sel laadil on omad voorused, on sel ka suuremad puudu- -\ jäägid, kuna puutumata jäävad au- Ajakirjanik Stasia Evasuk ise- aastat tagasi, nautis ainult 22 aas- Nelja lapse vanaema väidab, et tori originaalsus, esteetilised väär-loomustabBenita Vommi kodu kui tat vabadust enne kui uuesti oku- tal on olnud raskusi elus oma las- tused ja üldine tööde statuur. Ja haruldasemat väikest kunstiga täi- peeriti N. Liidu poolt 1944. aastal, te kasvatamisega. ,,Katsudes olla leiab lõpuks, et seUisenä on räa-detud maja Toronto idaosas— ise- kui Vomm põgenes oma poja Antsu nii ema kui ka isa oli raske, aga njat suurepärane teaduslik saavu-gi lagi on dekoreeritud, koridori ja tütre Maiga, kes on ka kunstnik, kui leiad eM sellises situatsioonis, tis. Toimetajad on kogu aeg olnud seinad kaetud tema maalidega ja Saksamaale. siis pead tegema parima mida suu- teadlikud sotsiaai ajaloolisest side- Krossi' romaani „Professor Mar-tensi ärasõit", mis on tegelik rongisõit Pärnust Peterburisse 8. juunil 19Ö9. Tegevus on kokku surutud mõnele tunnile, kriitik peab seda tribuudiks Krossi sisemisele monoloogile, kuhu ta lugeja lum-mutatuna kaasa tõmbab reisi lõpuni. George ICurman vaatleb Hando Runneli artiklite kogu ,,Ei hõbedat, kulda" milles m 47 arvustust, esseed ja refleksiooni tänapäevasele eesti kii^jandusele. Ilmar Mikiver retsenseerib Vaino Vahingu. Madis Koiva „Fadü-mann. Keskpäev", iseloomustades näidendit kui ajaloolist teost F. R. Faehlmanni(1798---i810) elust, kes oli ärkamisaegne suurkuju, arst ja eesti rahValuüfe uurija. Näidend on kahe autori poolt kiaihasse kirjutatud. Vaatamata oma muutlikule tegevusel jääb näidend siiski lugemisdraamaks sellest huvitavasit arštistv Veel viiendalegi eesti raamatule leidub ruumi. George Kurman vaatleb Enn Vetemaa kahte lühiromaani „ Ah soo . . . või nii" ja peab, arvestamata mõningaid puudusi, sellele vägagi väärtuslikuks, mis kutsub võrdlema K. Ristikivi romaaniga „Hingede öö^*, kusjuures mõlemad romaanid on üsna huumoriküllased. laes suur mask, mis jäänud ühest maskeraadist. Tema vannitoa sei- õnnestus pääseda Saksa-dad. mest eesti kirjanduses, samuti paigutatud lakke. Ilse Lehistie retsenseerib Jaan :::^.ri:^ - a l e rongiga. Minu abikaasa pidi ^^^^^^^t 3 S --^^^^r^-^- väikeste ümarate peeglitega, mis Järgnema, aga ei leidnud enam ulatuv foto Vonimist uht suurt sega. s g , võimalust. Rongiliiklus katkestati naisportreed maalimas, ja laevad olid põgenikke täis", V Eestis sündinud meenutab Benita Vomm,„12 aas-kunstnik võib vaadata üles suurele tat ma ei teadnud, mis juhtus mu alasti kehade koUaazhüe. See maal abikaasale ja mu vanemaile." on tema 54-aastase poja Antsu töö, _ , , . aga Benita Vomm on ise olnud ^' ^^"^^ ^^^^ ^^^^^^^ põgenike» kunstnik üle pool4 sajandi, kes ^^^^^'^ Saksamaal 1945-1948. Siis võib realistlikult portreelt kergesti f migreerusid sealt Venetsueelasse, ümberlülituda abstraktsusele. majateenija töökoha. Aga naisele, kel oli enne sõda ene- Befiita Vomm ütles ajakirjaniku- sel olnud teenija, see töö polnud le, et talle meeldivad lilled, aga ta kerge ja ta lõpetas töö pärast kol-eelistab neid kujutada abstraktses me nädalat ja hakkas töökohta ot-vormis. See on palju originaalsem sima. Vomm jõudis lastega Trujil-losse immigrantide laagrisse Cara-caSi kus ta õpetas kunsti keskkoolis. Nad elasid seal aastani 1953, siis asusid Torontosse. • Lühidalt vaatleb V. Terras veel Ain Kaalepi arvustuste kogu„Maa-vallast ja maailmakirjandusesse Terras vaatleb ka Igor Chinnovi värsikogu, mis ilmunud New Yor- .gis.' : kui kopeerida loodust. Galantne 77-aastane kunstnik' on EKKT asutajaliige ja olnud 17 aastat selle esimeheksl Ta on alati tegev olnud Toronto eesti ühiskon- „Äastal 1956 ma sain teada, et nas,mUle suurust arvestatakse minu abikaasa ja vanemad olid kümnele tuhandele. Vomm on ela- ^j^g venelaste poolt okupeeritud tanud end kunstiist aga tema elu pole olnud kerge. Eestis. Abikaasa sai kuuajalise külastusloa Kanadasse 1%7. A M Aastal 1929 ta lõpetas Tartus näis kokkusaamine pärast 24-aas^ kunstikool „Fallase". Ta maalis tast lahusoleku võõrastav, aga me ^elle järele ja õpetas kunsti ning külastasime EXPO'd perekonnana abiellus siis prof. 'August Vommi- ja saime hästi läbi", meenutas B. ga, kes õpetas skulptuuri pealinna Vomm. ,,Aga ta lahkus tagasi Ees- Tallinna kunstiinstituudis. ti määruste ja eeskirjade kohaselt. Haruldane VÕte kUBStnikAugUSt Vommistkui ta Väike balti rahviis, kes deklaree- küna kartis ärahüppami^ ris end iseseisvaks Venemaast (S8. aastal 197(8/* , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-04-07
