1981-12-17-16 |
Previous | 16 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
..VABA EEST^.ANE" on
voiüade eestlaste häälekandia
J STLANE Ilmub 2 korda nädalas -
teisipäeval ja nelldpäeval
Neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Thursday December 17, 1981
S M
NEW YORK — Et röövli, käest
päästa omk hinnalist käekella^. üks
49-aastane -New Yorgi elanik neelas
oma kalli kella alla, kui röövel
relvaga älivard^des Aõudis seda
omale. 1 Röövli ohver ei saanud
kella siiski sel viisu ,kätte, nagu ta
arvestas. Viis kuud hiljem tekkisid
valud ja kellaomanik viidi haiglasse,
küs taUe tehti lõikus. Selgus,
et auto^aatüleskeeramisega Ti-mex
kell kannatas välja maohap-ped.
Ja mitte ainult seda — kell
tiksus endiselt, kuigi millegipärast
näitas vaie aega.
BOYNTON BEACH, Florida -
Kui ühe kuuenda klassi Õpüase
l^liiats veeres õhujahutuse avast
sisse, võttis Ita kaitsva võrgu, eest
ja tõmbas välja pliiatsi: Süs ta
hakkas välja tõmbama 100-dollari-liši
paberrahasid. Kui ta oli lõpetanud
raha välja võtmise koolu:uu-mi
õhujahutuse avausest, ta ar-jvestas
need kokku, saades $40.000
kõüc $50-ja $100 paberrahad. Politsei
ütles^ et nad ei ole suutnud leida,
kuidas see raha võis sinna sattuda.
^LONDON — 80 minutiga ümber
maailma — seesugustele reisidele
võtajb juba ' reservatsioone vastu
maailmakuulus Thomas Cook reisi-biiroo
Londonis. Üle 60 isiku on end
seni registreerinud. Reis ümber
maailma teostatakse satelliidiga,
kusjuures reisibüroo Cook on veendunud,
et 5-^6 aasta pärast on võimalik
seesugust huvireisi teha.
Sõiduhinnast ei ole veel juttu olnud.
HELSINGI—- Loomaliha eskport
N. Lütu on Soomes kasvanud. 23
bktoobril kirjutati alla kolme miljoni
kilolisele iisalepii^gule. Juba
varemj oli olemas kokkulepe 11
miljoni kilo eksporteerimiseks. L i -
hamäed on Soomes ähvardavalt
kasvariias. Septembrikuul tapeti
40% rohkem lehmi kui aasta va-
Pühakoda Mtsub pmliõMul kõiki usklikke. Foto: -Tommy Tomson.
Jõulud Kanadas sada aastat tagasi
VATIKAN — K a Vatikanu on ju- (CANADIAN SCENE) —
ba ärivaimu. Hiljuti lasti mfiUgile jõolud Kanada erinevates paikades
heliplaadid hinnaga $3.00 tüldc, • , . , ., . „ , v , ' ^
kust võib kuulda 5 miputit paani- . Shotx_ kaptenile ühel NovaSco-kalisi
hääU, hüüdeid ja rahvahul- ha purjelaeval tähendasid joulud
kade kisa. kui paavsti tulistati. 1881 "ks'ndust. 24. detsembril
Seejärele antakse 85 minutit usuli- ««"P^^^t , V^f^f
si kommentaare, kirikumuusikat ja fo^gkong'^ kodupook märkis ta
intervjuusid. Vatikanist öeldi, et f^T,^'"^^^^^^^^^^ ^ana on ,ou-
, ^ - , j , i.. V I liiohtu nmg mu suda igatseb kodu
paat on mõeldud puht usuüaeks „^,,te järele. MÖMusime mit-otstarbeks,
et mspu-eenda immes. >^^^^^ ,5^^^^^ ^j^^^^^,
dest. Sajab. Saime korjata 200 gal^
lonit vihmavett. Tapsime ühe oma
sigadest.";'- J- V''-y^^^^
NORMA JOAN PAUL
ajalehed 1881. a. detsembrist Jutustavad meie uteigiised ofiid
ning et juba siis peegeldasid jõulukombed meie mitmetahulist pärandit
palvelp.
RIJAD — Noormehed, kes tabatakse
koolitüdrukuid kiusamast,
viiakse vältimatult peksukaristust
saama j teatas ajaleht Okaz. Mokka
provintsi kuberner prmts
Majid Bin Abdul-Aziz on andnud
sellise määruse,- kuuldes et koolitüdrukute
kiusamine on provintsis
märgatavalt suurenenud.
Hoolimata seapraest ning värskest
juurviljast, mis osteti S t
Helenas ning muidugi tavakohasest
groggistv oli jõulupäev vaga
üksildane kogu meeskonnale,
kes pärines Bartmouthist, Nova
. Scotias.
Newfoiindlandis, mis siis k^U
veel ei olnud osa Kanädaist, langesid
pühad sobivalt perioodile, kus
T v - r n i ^ r ^ r r>TiTr xr" V* Ml kalalacvad oHd koju jõudnud ning
NEW YORK - Viis pobtsenikku ,^^,,,3^/^^ j^ülgepüü-arreteeriti
kuna nad olid altkae- ^j^^ Pühadevahe oli kaksteist
maksu eest uimastusmürkide muu- ^äeva -pikk ning selle aja jooksul
jatele nende' müügioperatsioomdel j^^isid „mummerid" perest peresse.
omud saatjaks ja kaitsjaks. Polit- Mummerid olid kostümeeritud lee-seinikud
kukkusid sisse sellega, et j^j^^jd ja näitlejad. See on vana-nad
võtsid oma kaitse alla ka pro- ^est inglise kommetest. 1881. aas-kdröri
poolt välja saadetud „müir- tal ega keelustati mummerite pa.-
gim^üjad", nõudes tasuks $100- raadid ja esinemised, kuna need
250. . tõid endaga tavaliselt kaasa palju
pahandusi ja huligaansust.
Selle asemel hakkasid masÜceeri-tud
lapsed ja taiskasvaiiud majast
majja käima ning lauludega
esinema. • < . >:
pks 28-aastane kreeWa^^^ ^^^^^ ^^is laul, tants ja pidu.
si^se järele trahvi 4000 doUarit; ku- g^j^t John'is, New Brunswickis,
na ta oli võrgutanud noore tütar- ^^das jõuluõhtul lund ning muutis
lapse, lubades temaga abielluda, inimeste meeled rõõmsaks, sest ho-
Protsess lõi suuri laineid ja nüüd bused ja saanid olid tallides val-
' lõppeks parlament kustutas seHe ^ i s , oodati ainult lumeteed, et
iidse seaduse. jõulukelladega saanid sõitu saaksid
ATEENA — Süütuse röövimise
eest karistati Kreekas mehi raske
rahatrahviga. Neü päevil 'maksis
teha. Linna turul müüdi mitmesugust
kala, metstuvisid, püüsid ning
peale selle oli tuhandest hanest ja
kalkunist' ehitatud hiigelpüramiid.
Ftederictonis oli St. Johni jõgi
kinnikülmunud ning tuhanded kodanikud
uisutasid seal või tegid
kelkudel võidusõitu kuni hommikuni
välja, öö oli selge ja täiskuuga.'
1881. a. oli jöulukaartide saatmine
juba kombeks saanud.
Tolleaegsed jõulukingid olid tavaliselt
väiksemad esemed, nagu
^ siidist taskurätik või kindapaar,
marmorist tindinott või väike
itaalia marmorist kujuke.
Daamide kuldkellad maksid 25
dollarit ning viie-naelane shokola-dikarp
üks dollar ja 25 senti.
Quebecis algasid jõuluprtihad
kesköö missaga. Pärast kirikut vi 1-
sid saanid perekonnad vanaemade
juurde, kus algas pidu ja tants häs-tikaetud
söögilaua ümber. Quebec
City's algas uusaasta sellega, et
mindi leitnant-kuberneri „levee'le"
uude parlamendihoonesse Grand
Alleel, kuhu kutsuti ainult härrasid
alates, kella 11 hommikul kuni
kella üheni päeval.
Torontos toimus leitnant-kuber-ner
Beverly Robinsoni patronaazhi
all kontsert, mille tulu läks Sunday
Morning Eree Breakfast Aid As-sociation'ile,
mis oli Toronto tolleaegne
suur beategev organisatsioon.
Teatrisõprade jaoks mänpis
Grand Opera HousesMs Gilbert Ja
Sullivani koomiline ooner,,Kannatus"
kogu pühadeaegse aja, mi-^
oli kaks - nädlat. Mehed, kes juhtusid
1881. a. jõuluhommikul vangis
istuma, said hommikeineks kruusi
kohvi tavalise ^ee asemele.
1881. a. jooksul saabus Kanadasse
48,000 immigranti. See
arv kahekordistus 1882. a. jook:
sul. I
Manitobas kuulutati välja uudismaa
miMik. Jõulude ja v uusaasta
yahel müüdi Winnipegi oksjonü
maatükke. Mitte kaugel Winnipe-gist
Uikus hiigelsuur Ipiisonhärgade
kari põhja, suunas koos eree,
blackfoot jä teiste indiaanlaste su-guvõsadega,
kes loomadel silma
peal hoidsid. Mestiitside hulgas oli
märgata ärevust, neid häiris pidev
uustulnukate juurdevool ning nad
jälgisid pingsalt kuidas valitsuse
maamõõtjad uusi maatükke välja
mõõtsid.
Kaugemal Edmontonis oldi uhke,
et linnas on juba 850 valijat-hinge.
^ '
a. wtulnukad maksid
üks dolair küttepuude koorma
eest.
Lõuna- ja õhtusöögid pensionaati-des
maksid 50 senti — ükskõik siis
kui palju keegi toitu taldrikule tõstis.
. See oli aeg, kus Canadian Paci^
f ic Railway oma rööpad rannikult
rannikule seadis. Tänu peamiselt
immigrantidest töölistele suudeti
iga päeva kohta kaks miili raud-tpp^
a eriasi. Päevase töö tasu oli
kaks dollarit, se© o l i llea palk, mit;-
med teenisid vähem. ^
1881. aastal oH Victoria, mis oli
Kanada läänepoolseim vahipost,
juba saavutanud oma ebatavalise
asumaa pealinna iseloomu. Kullapalavik
oli siis juba seljataga ning
ühiskond hakkas . stabiliseeruma.
Victoria oli ida-Kanadast lahutatud
mägestiku ja preeriatega ning
nii pühitseti Victorias jõulusid vanal
heal inglise kombel
• ; ' . • ;• • .•, }•' " ;- " ,-• • • {:i ' ' ••' • ,::,\ • • - •; :V s,; : • ;
aoBaaaaaoaaaaBBBBBBBaBBBBDaaaaaxiaaQDDiaiDiaiogiiiaDDDDnaaoBaaaqaaiaaociBiiBaarPEBia
" • .•• • . • ••• - . 0'
a
o
o
o
0
a
a tt
IB
m
D
o
D
b
D
'd '
D
0
o.
:B
B
. a
•
D
a
•
a
a
•9
\-
a
a.
a
•f'
a
0
n .
D
n
0
• 9
n
0
B"
D
. 0"
a
0
0
a
a
B
•
0
0
D.
o
D
•
•
a
o-^
o
n
n
B
a
8
D
D
0
0
1
B
a
B
a
a
o
0
B
.B
B
B'
a
B
O
B
D
• «.
B
:o',"
'fl. -
.a
a
a
a.:
%•
B
n
o
D '
B,
B .
B /•
Sellist img^i tuisutuult • enne-
Jõulisel ajal juhtus haru-harva.
Ikka jõudsid need tuisud, lumesajud,
teeummikud ja kõik
muud talvepahandused Järveäärsesse
suurlinna alles pärast-jõuluseil
ja tõelise talve aegadel,
aga „kes neid keelata
saab", mõtles Tuulekest^ Theo
trammilt tulles ja tõttas kodu
poole.
Siis juhtus midagi erakordset.
Trammidepoo ala varjust hüppas
välja kiunuv, väike kutsikas
Theo talvesaapais jalgade
vahelt hoolega varju otsides ja
selle järele suure lõrinaga suur
ja karvane koer Ilmse kavatsusega
pisemale liiga teha.
jjMis sa, peletis, sest pisikesest..
hüüiatas Theo, lajatas
portfelliga kallaletungijale turja
pihta ja haaras pisikese omale
sülle. Taevakene küll, kuid
see pisike põgeneja värises ja
võdises ja kui Theo ta omale
põue, palitu hõlma alla sooja
toppis,! püüdis loomake ikka Ja
aina oma kareda keelekesega
Theo nägu lakkuda, nii et mees
korduvalt^tõrjuma pidi:__
„Missa*nd, lollikene'." ümbruses
ei olnud näha ühtki hin-
:gelist, ei''mingit elumajagi otse
trammidepoo läheduses, kust
väike põgenik pärit võinuks
olla.
. „Kuhu ma su ikka jätan, see
kuri-karvane tuleb sulle kallale,
külm k a . . . Küll teatan
Loomakaitse Seltsile,' tullakse
sulle järele, las poiss kodus seniks
s^õõmustab," mõtles Theo
ja tõttas koerake kaasas ^ kodu
pooie.
Ja siis arutas ta mõttes edasi:
„Poiss, näe, tossike^ ei ole
õiget vaimu ega elu sees, pealehakkamist
ei saasugi. E i ta t i;
ku palli mängima ega hokit toksima,
ei taha uisutadagi, muust
tormamisest kõnelemata. Ainuke,
ainuke poeg, see Ants, noh,
aga isa moodi ei ole sugugi^
spordist — mis peab ometi noore
inimese hing olema — ei ole
ta huvitatud karvavõrdki, ei vahi
võistlusi isegi mitte TV-s,
kuigi hakkab juba kümne aasta
ligidale jõudma, kambavaimu
ei ole, sõprugi vaid üksikuid, ainult
raamatud, ülesanded, male,
ähh!"
Koerake jõudis niivüsi Tuule-keste
korterisse, enne-jõulusesse
sagmasse,kõrgmaja kümnendale
korrusele ja sai otsemaid
Antsuga siureks sõbraks. Keegi,
mitte keegi loomakest omaks
ei tunnistanud V ega tulnud vastust
järelpärimistele ega ajale-hekuulutuselegi.
Ants rõõmustas, oli ta j u leidnud
kutsikaga omale uue sõbra
ja seltsilise^ kelle eest hoolitseda;
poisi vanemad aga olid mu^
reš ja pahased. Ega see korteri-majas
igavesti nii jääda ei või!
Ega ei Jäänudki. Kus tegijaid,
seal nägijaid ja peagi tuli avali-kükis
kohutav saladus: korteri-majas
peetakse koera. Kuigi
pühäde-eelsed askeldused igaühele
aja piiratust koos jõulude
ettevalmistamisega meelde tuletama
pidanuks, oli see igaühele
süski liig — ühes kümnenda
korruse korteris peetakse koera!
Nii helistaski siis super ehk
kojamees järgmisel varahommikul
Tuulekeste ukse taga, avamisel
tõttas talle ka koerake
rõõmsa haukumisega vastu ja
tulemus oli teada :„Koer peab
majast kaduma, või muidu..
Ei ole kellelegi saladuseks, et,
Loomakaitse Seltsis kodutud ja
soovimatud koerad hukatakse ja
kuhu mujale sellist põgenikku
viia saakski? Teadis seda Antsu-kegi.
Kaotada äsjaleitud sõber,
omaenda semu, kellele võib kõigest
kõnelda j a kes millelegi
vastu ei vaidle, ei nuris^. Mure
muljus väikese mehe südant,
ent pani siiski ülesannete lahen-damistega
sageli tegelenud peakese
arutama ja mõtlema j a sedapuhku
— ka tegutsema.
Antsukese mitmetlaadi arglikud
sõnavõtud söögilauas viitasid
otsmguile, lootusetuile otsmguile,
nagu seegi:
,,I§a, tead ju, ümbernurga
selles vanas tillukeses majas
või „onnis", nagu sina ütled,
elab vana-pnii, kellele sma ikka
tere ütled . . . "
j,Ah see vana erak, iseäralik,
kes lapsi ei s a l l i i"
Keegi ei arvanud, et mingisugunegi
muu lahendus võimalik
oleks: kutsikas tuleb järgmisel
päeval ära vüa kui soovimatu
kodutu. ' ,
Äntsuke veetis unetu ja mu-rerikka
öö nmg mõtles, kutsikas
samas magamas ta voodijalut-sis.
õigupoolest oleks poiss pi^
danud nutma. Homme, laupäeval,
viiakse ta sõber jäädavalt
ära, just jõuluiks, pühadeks,
ilusaks vabaks ajaks ja ta jääb
jällegi üksi oma raamatute,
ülesannete, lahenduste, lugemise
ja otsingute juurde.
Elus on pai ju asju, millele esialgu
lahendust ei leia, ent mis
siiski lõpuks kui iseendast nagu
umbsõlmed lahti hargnevad.
Otsemaid hommikusöögi järele
kadus ^Ants oma kutsuga kodust
ja jäi ära pikaks ajaks.
Lantshl paiku ilmus ta üksipäini
tagasi, ise särav kui päike ja
nii kiire näis tal olevat, et nagu
tuul kihutas ta joostes treppe
pidi üles oma koduni,^ et lifti
allatulekut ^ äraoodata' oleks
jõudnud.
See 61i pikk jooks — rekordi-jooks,
nagu isa ütles — ja hülgeidades
ja katkendeliste lausetega
sai otse rõõmust pakatav
päikesepoiss välja pahvatada
saladuse, lahenduse, mis kõik
ühe pisikese mimese hingemured
hajutas.
„Tead mis, see onu, see sealt
onnist vÕi nurga pealt, käism
tema juures. Mõtle, ma julgesin!
Teadsm, et tema väga ya-na-
vana koer jäi hiljuti auto alla
ja temal ei ole ka enam sõp?
ra, et tema mõistab, mis Kutsu
muUe tähendab ja tema t e a b .
Võttis kaua, ei mitte .väga kaua,
kuigi ta mmd algul sissegi lasta
ei tahtnud j i nüüd — tead, see
Kutsu on meil vana-onuga kahe
peale. Kutsu elab nüüd tema
juures,] aga mina seda looma
toimetan ja õiendan, kui onu ise
haige on või tal aega ei ol^.
Mõtle, mul on nüüd veel üks
uus sõber, see vana-onu! Kuule,
kas tema ei võiks mulle olla vanaisaks,
kõigil teistel on . . ; "
Kui jõuluõhtul üksikuid lumehelbeid
taevalaotusest alla lendles
ja kirikuis lauldi„rahu maa
peal j ja inimestest hea meel",
siis tundis sellist imehellust, mida
vaid jõuluõhtul tunda võib^
mitte üksi Antsuke oma vanematega,
vaid ka vana-onu uue
Kutsuga. Selle viimasegi tõi vana-
onu põuepistetult Tuulekeste
perr^e* jõuluõhtut pühitsema^ sest
ka neil kahel oli nüüd koht, kuhu
nad kui oma-inimeste hulka'
kuuluda tohtisid. ^
„Ja mina sain neis jõuluiks
kõige toredama kingituse
sam omale vanaisa ja sam omale
Kutsu!** kuulutas Ants mitmendat
korda, sest jõuluõhtu on
leidmiste, andmiste. Õnne ja rahu
õhtu.
o .
D
a
n
D
o
o
B
D .
O
D
a
B
O
ts
m
B
n
o.
cD
D .
O
B .
• -
D
B
•
O
O
o
a .
ID
d.
o
n
' •
o
D
. .D
B
B
a
a.
a
o
.,B
B
a
a
0
a
' n
a
:n
Q
D
B'
.'B
B
B.'
a
' B
B-
'B
•
D
B
0
o
a
0
.'B
a '
D
B.
.. a •
' a."
' a
B
B
a
a
•
' B
B
•n.-.
a
o
(I
a
a
B
a
%:
B
. B '
. n ••.
n
n
i- n
a
D
0
a
a
o
0
a
a
a
B
ID
>n
. ID
D
n
D
-D .
D
D
O
n
o
a'
B
n
D
• O
•
•
D
: a :
- B
B
D
n
. 0
o
B
' a
o
D
B
•
0
- a ••
a
1 .•
M.
a..
. n
n •
B
B
D;
B
D
a
0
o
•
a
a
B.
0
O
a..
Dr
B"
0-
B
0
Q
B
0 '
•M-a
.
0
D
(D
0
O-o
•n
0
D
0
0
D
B
Q
a
o
0
a
a
a
B
B
D
B'
.B
O
o
D
n
o
B
n
o
D .
Q
D
0
•
0
B'
D
•
Q •
H
D
B
H
0
a
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811217 |
Description
| Title | 1981-12-17-16 |
| OCR text | ..VABA EEST^.ANE" on voiüade eestlaste häälekandia J STLANE Ilmub 2 korda nädalas - teisipäeval ja nelldpäeval Neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Thursday December 17, 1981 S M NEW YORK — Et röövli, käest päästa omk hinnalist käekella^. üks 49-aastane -New Yorgi elanik neelas oma kalli kella alla, kui röövel relvaga älivard^des Aõudis seda omale. 1 Röövli ohver ei saanud kella siiski sel viisu ,kätte, nagu ta arvestas. Viis kuud hiljem tekkisid valud ja kellaomanik viidi haiglasse, küs taUe tehti lõikus. Selgus, et auto^aatüleskeeramisega Ti-mex kell kannatas välja maohap-ped. Ja mitte ainult seda — kell tiksus endiselt, kuigi millegipärast näitas vaie aega. BOYNTON BEACH, Florida - Kui ühe kuuenda klassi Õpüase l^liiats veeres õhujahutuse avast sisse, võttis Ita kaitsva võrgu, eest ja tõmbas välja pliiatsi: Süs ta hakkas välja tõmbama 100-dollari-liši paberrahasid. Kui ta oli lõpetanud raha välja võtmise koolu:uu-mi õhujahutuse avausest, ta ar-jvestas need kokku, saades $40.000 kõüc $50-ja $100 paberrahad. Politsei ütles^ et nad ei ole suutnud leida, kuidas see raha võis sinna sattuda. ^LONDON — 80 minutiga ümber maailma — seesugustele reisidele võtajb juba ' reservatsioone vastu maailmakuulus Thomas Cook reisi-biiroo Londonis. Üle 60 isiku on end seni registreerinud. Reis ümber maailma teostatakse satelliidiga, kusjuures reisibüroo Cook on veendunud, et 5-^6 aasta pärast on võimalik seesugust huvireisi teha. Sõiduhinnast ei ole veel juttu olnud. HELSINGI—- Loomaliha eskport N. Lütu on Soomes kasvanud. 23 bktoobril kirjutati alla kolme miljoni kilolisele iisalepii^gule. Juba varemj oli olemas kokkulepe 11 miljoni kilo eksporteerimiseks. L i - hamäed on Soomes ähvardavalt kasvariias. Septembrikuul tapeti 40% rohkem lehmi kui aasta va- Pühakoda Mtsub pmliõMul kõiki usklikke. Foto: -Tommy Tomson. Jõulud Kanadas sada aastat tagasi VATIKAN — K a Vatikanu on ju- (CANADIAN SCENE) — ba ärivaimu. Hiljuti lasti mfiUgile jõolud Kanada erinevates paikades heliplaadid hinnaga $3.00 tüldc, • , . , ., . „ , v , ' ^ kust võib kuulda 5 miputit paani- . Shotx_ kaptenile ühel NovaSco-kalisi hääU, hüüdeid ja rahvahul- ha purjelaeval tähendasid joulud kade kisa. kui paavsti tulistati. 1881 "ks'ndust. 24. detsembril Seejärele antakse 85 minutit usuli- ««"P^^^t , V^f^f si kommentaare, kirikumuusikat ja fo^gkong'^ kodupook märkis ta intervjuusid. Vatikanist öeldi, et f^T,^'"^^^^^^^^^^ ^ana on ,ou- , ^ - , j , i.. V I liiohtu nmg mu suda igatseb kodu paat on mõeldud puht usuüaeks „^,,te järele. MÖMusime mit-otstarbeks, et mspu-eenda immes. >^^^^^ ,5^^^^^ ^j^^^^^, dest. Sajab. Saime korjata 200 gal^ lonit vihmavett. Tapsime ühe oma sigadest.";'- J- V''-y^^^^ NORMA JOAN PAUL ajalehed 1881. a. detsembrist Jutustavad meie uteigiised ofiid ning et juba siis peegeldasid jõulukombed meie mitmetahulist pärandit palvelp. RIJAD — Noormehed, kes tabatakse koolitüdrukuid kiusamast, viiakse vältimatult peksukaristust saama j teatas ajaleht Okaz. Mokka provintsi kuberner prmts Majid Bin Abdul-Aziz on andnud sellise määruse,- kuuldes et koolitüdrukute kiusamine on provintsis märgatavalt suurenenud. Hoolimata seapraest ning värskest juurviljast, mis osteti S t Helenas ning muidugi tavakohasest groggistv oli jõulupäev vaga üksildane kogu meeskonnale, kes pärines Bartmouthist, Nova . Scotias. Newfoiindlandis, mis siis k^U veel ei olnud osa Kanädaist, langesid pühad sobivalt perioodile, kus T v - r n i ^ r ^ r r>TiTr xr" V* Ml kalalacvad oHd koju jõudnud ning NEW YORK - Viis pobtsenikku ,^^,,,3^/^^ j^ülgepüü-arreteeriti kuna nad olid altkae- ^j^^ Pühadevahe oli kaksteist maksu eest uimastusmürkide muu- ^äeva -pikk ning selle aja jooksul jatele nende' müügioperatsioomdel j^^isid „mummerid" perest peresse. omud saatjaks ja kaitsjaks. Polit- Mummerid olid kostümeeritud lee-seinikud kukkusid sisse sellega, et j^j^^jd ja näitlejad. See on vana-nad võtsid oma kaitse alla ka pro- ^est inglise kommetest. 1881. aas-kdröri poolt välja saadetud „müir- tal ega keelustati mummerite pa.- gim^üjad", nõudes tasuks $100- raadid ja esinemised, kuna need 250. . tõid endaga tavaliselt kaasa palju pahandusi ja huligaansust. Selle asemel hakkasid masÜceeri-tud lapsed ja taiskasvaiiud majast majja käima ning lauludega esinema. • < . >: pks 28-aastane kreeWa^^^ ^^^^^ ^^is laul, tants ja pidu. si^se järele trahvi 4000 doUarit; ku- g^j^t John'is, New Brunswickis, na ta oli võrgutanud noore tütar- ^^das jõuluõhtul lund ning muutis lapse, lubades temaga abielluda, inimeste meeled rõõmsaks, sest ho- Protsess lõi suuri laineid ja nüüd bused ja saanid olid tallides val- ' lõppeks parlament kustutas seHe ^ i s , oodati ainult lumeteed, et iidse seaduse. jõulukelladega saanid sõitu saaksid ATEENA — Süütuse röövimise eest karistati Kreekas mehi raske rahatrahviga. Neü päevil 'maksis teha. Linna turul müüdi mitmesugust kala, metstuvisid, püüsid ning peale selle oli tuhandest hanest ja kalkunist' ehitatud hiigelpüramiid. Ftederictonis oli St. Johni jõgi kinnikülmunud ning tuhanded kodanikud uisutasid seal või tegid kelkudel võidusõitu kuni hommikuni välja, öö oli selge ja täiskuuga.' 1881. a. oli jöulukaartide saatmine juba kombeks saanud. Tolleaegsed jõulukingid olid tavaliselt väiksemad esemed, nagu ^ siidist taskurätik või kindapaar, marmorist tindinott või väike itaalia marmorist kujuke. Daamide kuldkellad maksid 25 dollarit ning viie-naelane shokola-dikarp üks dollar ja 25 senti. Quebecis algasid jõuluprtihad kesköö missaga. Pärast kirikut vi 1- sid saanid perekonnad vanaemade juurde, kus algas pidu ja tants häs-tikaetud söögilaua ümber. Quebec City's algas uusaasta sellega, et mindi leitnant-kuberneri „levee'le" uude parlamendihoonesse Grand Alleel, kuhu kutsuti ainult härrasid alates, kella 11 hommikul kuni kella üheni päeval. Torontos toimus leitnant-kuber-ner Beverly Robinsoni patronaazhi all kontsert, mille tulu läks Sunday Morning Eree Breakfast Aid As-sociation'ile, mis oli Toronto tolleaegne suur beategev organisatsioon. Teatrisõprade jaoks mänpis Grand Opera HousesMs Gilbert Ja Sullivani koomiline ooner,,Kannatus" kogu pühadeaegse aja, mi-^ oli kaks - nädlat. Mehed, kes juhtusid 1881. a. jõuluhommikul vangis istuma, said hommikeineks kruusi kohvi tavalise ^ee asemele. 1881. a. jooksul saabus Kanadasse 48,000 immigranti. See arv kahekordistus 1882. a. jook: sul. I Manitobas kuulutati välja uudismaa miMik. Jõulude ja v uusaasta yahel müüdi Winnipegi oksjonü maatükke. Mitte kaugel Winnipe-gist Uikus hiigelsuur Ipiisonhärgade kari põhja, suunas koos eree, blackfoot jä teiste indiaanlaste su-guvõsadega, kes loomadel silma peal hoidsid. Mestiitside hulgas oli märgata ärevust, neid häiris pidev uustulnukate juurdevool ning nad jälgisid pingsalt kuidas valitsuse maamõõtjad uusi maatükke välja mõõtsid. Kaugemal Edmontonis oldi uhke, et linnas on juba 850 valijat-hinge. ^ ' a. wtulnukad maksid üks dolair küttepuude koorma eest. Lõuna- ja õhtusöögid pensionaati-des maksid 50 senti — ükskõik siis kui palju keegi toitu taldrikule tõstis. . See oli aeg, kus Canadian Paci^ f ic Railway oma rööpad rannikult rannikule seadis. Tänu peamiselt immigrantidest töölistele suudeti iga päeva kohta kaks miili raud-tpp^ a eriasi. Päevase töö tasu oli kaks dollarit, se© o l i llea palk, mit;- med teenisid vähem. ^ 1881. aastal oH Victoria, mis oli Kanada läänepoolseim vahipost, juba saavutanud oma ebatavalise asumaa pealinna iseloomu. Kullapalavik oli siis juba seljataga ning ühiskond hakkas . stabiliseeruma. Victoria oli ida-Kanadast lahutatud mägestiku ja preeriatega ning nii pühitseti Victorias jõulusid vanal heal inglise kombel • ; ' . • ;• • .•, }•' " ;- " ,-• • • {:i ' ' ••' • ,::,\ • • - •; :V s,; : • ; aoBaaaaaoaaaaBBBBBBBaBBBBDaaaaaxiaaQDDiaiDiaiogiiiaDDDDnaaoBaaaqaaiaaociBiiBaarPEBia " • .•• • . • ••• - . 0' a o o o 0 a a tt IB m D o D b D 'd ' D 0 o. :B B . a • D a • a a •9 \- a a. a •f' a 0 n . D n 0 • 9 n 0 B" D . 0" a 0 0 a a B • 0 0 D. o D • • a o-^ o n n B a 8 D D 0 0 1 B a B a a o 0 B .B B B' a B O B D • «. B :o'," 'fl. - .a a a a.: %• B n o D ' B, B . B /• Sellist img^i tuisutuult • enne- Jõulisel ajal juhtus haru-harva. Ikka jõudsid need tuisud, lumesajud, teeummikud ja kõik muud talvepahandused Järveäärsesse suurlinna alles pärast-jõuluseil ja tõelise talve aegadel, aga „kes neid keelata saab", mõtles Tuulekest^ Theo trammilt tulles ja tõttas kodu poole. Siis juhtus midagi erakordset. Trammidepoo ala varjust hüppas välja kiunuv, väike kutsikas Theo talvesaapais jalgade vahelt hoolega varju otsides ja selle järele suure lõrinaga suur ja karvane koer Ilmse kavatsusega pisemale liiga teha. jjMis sa, peletis, sest pisikesest.. hüüiatas Theo, lajatas portfelliga kallaletungijale turja pihta ja haaras pisikese omale sülle. Taevakene küll, kuid see pisike põgeneja värises ja võdises ja kui Theo ta omale põue, palitu hõlma alla sooja toppis,! püüdis loomake ikka Ja aina oma kareda keelekesega Theo nägu lakkuda, nii et mees korduvalt^tõrjuma pidi:__ „Missa*nd, lollikene'." ümbruses ei olnud näha ühtki hin- :gelist, ei''mingit elumajagi otse trammidepoo läheduses, kust väike põgenik pärit võinuks olla. . „Kuhu ma su ikka jätan, see kuri-karvane tuleb sulle kallale, külm k a . . . Küll teatan Loomakaitse Seltsile,' tullakse sulle järele, las poiss kodus seniks s^õõmustab," mõtles Theo ja tõttas koerake kaasas ^ kodu pooie. Ja siis arutas ta mõttes edasi: „Poiss, näe, tossike^ ei ole õiget vaimu ega elu sees, pealehakkamist ei saasugi. E i ta t i; ku palli mängima ega hokit toksima, ei taha uisutadagi, muust tormamisest kõnelemata. Ainuke, ainuke poeg, see Ants, noh, aga isa moodi ei ole sugugi^ spordist — mis peab ometi noore inimese hing olema — ei ole ta huvitatud karvavõrdki, ei vahi võistlusi isegi mitte TV-s, kuigi hakkab juba kümne aasta ligidale jõudma, kambavaimu ei ole, sõprugi vaid üksikuid, ainult raamatud, ülesanded, male, ähh!" Koerake jõudis niivüsi Tuule-keste korterisse, enne-jõulusesse sagmasse,kõrgmaja kümnendale korrusele ja sai otsemaid Antsuga siureks sõbraks. Keegi, mitte keegi loomakest omaks ei tunnistanud V ega tulnud vastust järelpärimistele ega ajale-hekuulutuselegi. Ants rõõmustas, oli ta j u leidnud kutsikaga omale uue sõbra ja seltsilise^ kelle eest hoolitseda; poisi vanemad aga olid mu^ reš ja pahased. Ega see korteri-majas igavesti nii jääda ei või! Ega ei Jäänudki. Kus tegijaid, seal nägijaid ja peagi tuli avali-kükis kohutav saladus: korteri-majas peetakse koera. Kuigi pühäde-eelsed askeldused igaühele aja piiratust koos jõulude ettevalmistamisega meelde tuletama pidanuks, oli see igaühele süski liig — ühes kümnenda korruse korteris peetakse koera! Nii helistaski siis super ehk kojamees järgmisel varahommikul Tuulekeste ukse taga, avamisel tõttas talle ka koerake rõõmsa haukumisega vastu ja tulemus oli teada :„Koer peab majast kaduma, või muidu.. Ei ole kellelegi saladuseks, et, Loomakaitse Seltsis kodutud ja soovimatud koerad hukatakse ja kuhu mujale sellist põgenikku viia saakski? Teadis seda Antsu-kegi. Kaotada äsjaleitud sõber, omaenda semu, kellele võib kõigest kõnelda j a kes millelegi vastu ei vaidle, ei nuris^. Mure muljus väikese mehe südant, ent pani siiski ülesannete lahen-damistega sageli tegelenud peakese arutama ja mõtlema j a sedapuhku — ka tegutsema. Antsukese mitmetlaadi arglikud sõnavõtud söögilauas viitasid otsmguile, lootusetuile otsmguile, nagu seegi: ,,I§a, tead ju, ümbernurga selles vanas tillukeses majas või „onnis", nagu sina ütled, elab vana-pnii, kellele sma ikka tere ütled . . . " j,Ah see vana erak, iseäralik, kes lapsi ei s a l l i i" Keegi ei arvanud, et mingisugunegi muu lahendus võimalik oleks: kutsikas tuleb järgmisel päeval ära vüa kui soovimatu kodutu. ' , Äntsuke veetis unetu ja mu-rerikka öö nmg mõtles, kutsikas samas magamas ta voodijalut-sis. õigupoolest oleks poiss pi^ danud nutma. Homme, laupäeval, viiakse ta sõber jäädavalt ära, just jõuluiks, pühadeks, ilusaks vabaks ajaks ja ta jääb jällegi üksi oma raamatute, ülesannete, lahenduste, lugemise ja otsingute juurde. Elus on pai ju asju, millele esialgu lahendust ei leia, ent mis siiski lõpuks kui iseendast nagu umbsõlmed lahti hargnevad. Otsemaid hommikusöögi järele kadus ^Ants oma kutsuga kodust ja jäi ära pikaks ajaks. Lantshl paiku ilmus ta üksipäini tagasi, ise särav kui päike ja nii kiire näis tal olevat, et nagu tuul kihutas ta joostes treppe pidi üles oma koduni,^ et lifti allatulekut ^ äraoodata' oleks jõudnud. See 61i pikk jooks — rekordi-jooks, nagu isa ütles — ja hülgeidades ja katkendeliste lausetega sai otse rõõmust pakatav päikesepoiss välja pahvatada saladuse, lahenduse, mis kõik ühe pisikese mimese hingemured hajutas. „Tead mis, see onu, see sealt onnist vÕi nurga pealt, käism tema juures. Mõtle, ma julgesin! Teadsm, et tema väga ya-na- vana koer jäi hiljuti auto alla ja temal ei ole ka enam sõp? ra, et tema mõistab, mis Kutsu muUe tähendab ja tema t e a b . Võttis kaua, ei mitte .väga kaua, kuigi ta mmd algul sissegi lasta ei tahtnud j i nüüd — tead, see Kutsu on meil vana-onuga kahe peale. Kutsu elab nüüd tema juures,] aga mina seda looma toimetan ja õiendan, kui onu ise haige on või tal aega ei ol^. Mõtle, mul on nüüd veel üks uus sõber, see vana-onu! Kuule, kas tema ei võiks mulle olla vanaisaks, kõigil teistel on . . ; " Kui jõuluõhtul üksikuid lumehelbeid taevalaotusest alla lendles ja kirikuis lauldi„rahu maa peal j ja inimestest hea meel", siis tundis sellist imehellust, mida vaid jõuluõhtul tunda võib^ mitte üksi Antsuke oma vanematega, vaid ka vana-onu uue Kutsuga. Selle viimasegi tõi vana- onu põuepistetult Tuulekeste perr^e* jõuluõhtut pühitsema^ sest ka neil kahel oli nüüd koht, kuhu nad kui oma-inimeste hulka' kuuluda tohtisid. ^ „Ja mina sain neis jõuluiks kõige toredama kingituse sam omale vanaisa ja sam omale Kutsu!** kuulutas Ants mitmendat korda, sest jõuluõhtu on leidmiste, andmiste. Õnne ja rahu õhtu. o . D a n D o o B D . O D a B O ts m B n o. cD D . O B . • - D B • O O o a . ID d. o n ' • o D . .D B B a a. a o .,B B a a 0 a ' n a :n Q D B' .'B B B.' a ' B B- 'B • D B 0 o a 0 .'B a ' D B. .. a • ' a." ' a B B a a • ' B B •n.-. a o (I a a B a %: B . B ' . n ••. n n i- n a D 0 a a o 0 a a a B ID >n . ID D n D -D . D D O n o a' B n D • O • • D : a : - B B D n . 0 o B ' a o D B • 0 - a •• a 1 .• M. a.. . n n • B B D; B D a 0 o • a a B. 0 O a.. Dr B" 0- B 0 Q B 0 ' •M-a . 0 D (D 0 O-o •n 0 D 0 0 D B Q a o 0 a a a B B D B' .B O o D n o B n o D . Q D 0 • 0 B' D • Q • H D B H 0 a |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-17-16
