Vaba eestlane , December 17, 1981

              ..VABA EEST^.ANE" on
voiüade eestlaste häälekandia
J STLANE Ilmub 2 korda nädalas -
teisipäeval ja nelldpäeval
Neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Thursday December 17, 1981
S M
NEW YORK — Et röövli, käest
päästa omk hinnalist käekella^. üks
49-aastane -New Yorgi elanik nee­las
oma kalli kella alla, kui röövel
relvaga älivard^des Aõudis seda
omale. 1 Röövli ohver ei saanud
kella siiski sel viisu ,kätte, nagu ta
arvestas. Viis kuud hiljem tekkisid
valud ja kellaomanik viidi haig­lasse,
küs taUe tehti lõikus. Selgus,
et auto^aatüleskeeramisega Ti-mex
kell kannatas välja maohap-ped.
Ja mitte ainult seda — kell
tiksus endiselt, kuigi millegipärast
näitas vaie aega.
BOYNTON BEACH, Florida -
Kui ühe kuuenda klassi Õpüase
l^liiats veeres õhujahutuse avast
sisse, võttis Ita kaitsva võrgu, eest
ja tõmbas välja pliiatsi: Süs ta
hakkas välja tõmbama 100-dollari-liši
paberrahasid. Kui ta oli lõpe­tanud
raha välja võtmise koolu:uu-mi
õhujahutuse avausest, ta ar-jvestas
need kokku, saades $40.000
kõüc $50-ja $100 paberrahad. Polit­sei
ütles^ et nad ei ole suutnud lei­da,
kuidas see raha võis sinna sat­tuda.
^LONDON — 80 minutiga ümber
maailma — seesugustele reisidele
võtajb juba ' reservatsioone vastu
maailmakuulus Thomas Cook reisi-biiroo
Londonis. Üle 60 isiku on end
seni registreerinud. Reis ümber
maailma teostatakse satelliidiga,
kusjuures reisibüroo Cook on veen­dunud,
et 5-^6 aasta pärast on või­malik
seesugust huvireisi teha.
Sõiduhinnast ei ole veel juttu ol­nud.
HELSINGI—- Loomaliha eskport
N. Lütu on Soomes kasvanud. 23
bktoobril kirjutati alla kolme mil­joni
kilolisele iisalepii^gule. Juba
varemj oli olemas kokkulepe 11
miljoni kilo eksporteerimiseks. L i -
hamäed on Soomes ähvardavalt
kasvariias. Septembrikuul tapeti
40% rohkem lehmi kui aasta va-
Pühakoda Mtsub pmliõMul kõiki usklikke. Foto: -Tommy Tomson.
Jõulud Kanadas sada aastat tagasi
VATIKAN — K a Vatikanu on ju- (CANADIAN SCENE) —
ba ärivaimu. Hiljuti lasti mfiUgile jõolud Kanada erinevates paikades
heliplaadid hinnaga $3.00 tüldc, • , . , ., . „ , v , ' ^
kust võib kuulda 5 miputit paani- . Shotx_ kaptenile ühel NovaSco-kalisi
hääU, hüüdeid ja rahvahul- ha purjelaeval tähendasid joulud
kade kisa. kui paavsti tulistati. 1881 "ks'ndust. 24. detsembril
Seejärele antakse 85 minutit usuli- ««"P^^^t , V^f^f
si kommentaare, kirikumuusikat ja fo^gkong'^ kodupook märkis ta
intervjuusid. Vatikanist öeldi, et f^T,^'"^^^^^^^^^^ ^ana on ,ou-
, ^ - , j , i.. V I liiohtu nmg mu suda igatseb kodu
paat on mõeldud puht usuüaeks „^,,te järele. MÖMusime mit-otstarbeks,
et mspu-eenda immes. >^^^^^ ,5^^^^^ ^j^^^^^,
dest. Sajab. Saime korjata 200 gal^
lonit vihmavett. Tapsime ühe oma
sigadest.";'- J- V''-y^^^^
NORMA JOAN PAUL
ajalehed 1881. a. detsembrist Jutustavad meie uteigiised ofiid
ning et juba siis peegeldasid jõulukombed meie mitmetahulist pärandit
palvelp.
RIJAD — Noormehed, kes taba­takse
koolitüdrukuid kiusamast,
viiakse vältimatult peksukaristust
saama j teatas ajaleht Okaz. Mok­ka
provintsi kuberner prmts
Majid Bin Abdul-Aziz on andnud
sellise määruse,- kuuldes et kooli­tüdrukute
kiusamine on provintsis
märgatavalt suurenenud.
Hoolimata seapraest ning värs­kest
juurviljast, mis osteti S t
Helenas ning muidugi tavakoha­sest
groggistv oli jõulupäev vaga
üksildane kogu meeskonnale,
kes pärines Bartmouthist, Nova
. Scotias.
Newfoiindlandis, mis siis k^U
veel ei olnud osa Kanädaist, lange­sid
pühad sobivalt perioodile, kus
T v - r n i ^ r ^ r r>TiTr xr" V* Ml kalalacvad oHd koju jõudnud ning
NEW YORK - Viis pobtsenikku ,^^,,,3^/^^ j^ülgepüü-arreteeriti
kuna nad olid altkae- ^j^^ Pühadevahe oli kaksteist
maksu eest uimastusmürkide muu- ^äeva -pikk ning selle aja jooksul
jatele nende' müügioperatsioomdel j^^isid „mummerid" perest peresse.
omud saatjaks ja kaitsjaks. Polit- Mummerid olid kostümeeritud lee-seinikud
kukkusid sisse sellega, et j^j^^jd ja näitlejad. See on vana-nad
võtsid oma kaitse alla ka pro- ^est inglise kommetest. 1881. aas-kdröri
poolt välja saadetud „müir- tal ega keelustati mummerite pa.-
gim^üjad", nõudes tasuks $100- raadid ja esinemised, kuna need
250. . tõid endaga tavaliselt kaasa palju
pahandusi ja huligaansust.
Selle asemel hakkasid masÜceeri-tud
lapsed ja taiskasvaiiud ma­jast
majja käima ning lauludega
esinema. • < . >:
pks 28-aastane kreeWa^^^ ^^^^^ ^^is laul, tants ja pidu.
si^se järele trahvi 4000 doUarit; ku- g^j^t John'is, New Brunswickis,
na ta oli võrgutanud noore tütar- ^^das jõuluõhtul lund ning muutis
lapse, lubades temaga abielluda, inimeste meeled rõõmsaks, sest ho-
Protsess lõi suuri laineid ja nüüd bused ja saanid olid tallides val-
' lõppeks parlament kustutas seHe ^ i s , oodati ainult lumeteed, et
iidse seaduse. jõulukelladega saanid sõitu saaksid
ATEENA — Süütuse röövimise
eest karistati Kreekas mehi raske
rahatrahviga. Neü päevil 'maksis
teha. Linna turul müüdi mitmesu­gust
kala, metstuvisid, püüsid ning
peale selle oli tuhandest hanest ja
kalkunist' ehitatud hiigelpüramiid.
Ftederictonis oli St. Johni jõgi
kinnikülmunud ning tuhanded ko­danikud
uisutasid seal või tegid
kelkudel võidusõitu kuni hommi­kuni
välja, öö oli selge ja täiskuu­ga.'
1881. a. oli jöulukaartide saat­mine
juba kombeks saanud.
Tolleaegsed jõulukingid olid ta­valiselt
väiksemad esemed, nagu
^ siidist taskurätik või kindapaar,
marmorist tindinott või väike
itaalia marmorist kujuke.
Daamide kuldkellad maksid 25
dollarit ning viie-naelane shokola-dikarp
üks dollar ja 25 senti.
Quebecis algasid jõuluprtihad
kesköö missaga. Pärast kirikut vi 1-
sid saanid perekonnad vanaemade
juurde, kus algas pidu ja tants häs-tikaetud
söögilaua ümber. Quebec
City's algas uusaasta sellega, et
mindi leitnant-kuberneri „levee'le"
uude parlamendihoonesse Grand
Alleel, kuhu kutsuti ainult härrasid
alates, kella 11 hommikul kuni
kella üheni päeval.
Torontos toimus leitnant-kuber-ner
Beverly Robinsoni patronaazhi
all kontsert, mille tulu läks Sunday
Morning Eree Breakfast Aid As-sociation'ile,
mis oli Toronto tol­leaegne
suur beategev organisatsi­oon.
Teatrisõprade jaoks mänpis
Grand Opera HousesMs Gilbert Ja
Sullivani koomiline ooner,,Kan­natus"
kogu pühadeaegse aja, mi-^
oli kaks - nädlat. Mehed, kes juhtu­sid
1881. a. jõuluhommikul vangis
istuma, said hommikeineks kruusi
kohvi tavalise ^ee asemele.
1881. a. jooksul saabus Kana­dasse
48,000 immigranti. See
arv kahekordistus 1882. a. jook:
sul. I
Manitobas kuulutati välja uudis­maa
miMik. Jõulude ja v uusaasta
yahel müüdi Winnipegi oksjonü
maatükke. Mitte kaugel Winnipe-gist
Uikus hiigelsuur Ipiisonhärgade
kari põhja, suunas koos eree,
blackfoot jä teiste indiaanlaste su-guvõsadega,
kes loomadel silma
peal hoidsid. Mestiitside hulgas oli
märgata ärevust, neid häiris pidev
uustulnukate juurdevool ning nad
jälgisid pingsalt kuidas valitsuse
maamõõtjad uusi maatükke välja
mõõtsid.
Kaugemal Edmontonis oldi uh­ke,
et linnas on juba 850 valijat-hinge.
^ '
a. wtulnukad maksid
üks dolair küttepuude koorma
eest.
Lõuna- ja õhtusöögid pensionaati-des
maksid 50 senti — ükskõik siis
kui palju keegi toitu taldrikule tõs­tis.
. See oli aeg, kus Canadian Paci^
f ic Railway oma rööpad rannikult
rannikule seadis. Tänu peamiselt
immigrantidest töölistele suudeti
iga päeva kohta kaks miili raud-tpp^
a eriasi. Päevase töö tasu oli
kaks dollarit, se© o l i llea palk, mit;-
med teenisid vähem. ^
1881. aastal oH Victoria, mis oli
Kanada läänepoolseim vahipost,
juba saavutanud oma ebatavalise
asumaa pealinna iseloomu. Kulla­palavik
oli siis juba seljataga ning
ühiskond hakkas . stabiliseeruma.
Victoria oli ida-Kanadast lahuta­tud
mägestiku ja preeriatega ning
nii pühitseti Victorias jõulusid va­nal
heal inglise kombel
• ; ' . • ;• • .•, }•' " ;- " ,-• • • {:i ' ' ••' • ,::,\ • • - •; :V s,; : • ;
aoBaaaaaoaaaaBBBBBBBaBBBBDaaaaaxiaaQDDiaiDiaiogiiiaDDDDnaaoBaaaqaaiaaociBiiBaarPEBia
" • .•• • . • ••• - . 0'
a
o
o
o
0
a
a tt
IB
m
D
o
D
b
D
'd '
D
0
o.
:B
B
. a
•
D
a
•
a
a
•9
\-
a
a.
a
•f'
a
0
n .
D
n
0
• 9
n
0
B"
D
. 0"
a
0
0
a
a
B
•
0
0
D.
o
D
•
•
a
o-^
o
n
n
B
a
8
D
D
0
0
1
B
a
B
a
a
o
0
B
.B
B
B'
a
B
O
B
D
• «.
B
:o',"
'fl. -
.a
a
a
a.:
%•
B
n
o
D '
B,
B .
B /•
Sellist img^i tuisutuult • enne-
Jõulisel ajal juhtus haru-harva.
Ikka jõudsid need tuisud, lume­sajud,
teeummikud ja kõik
muud talvepahandused Järveäär­sesse
suurlinna alles pärast-jõuluseil
ja tõelise talve aega­del,
aga „kes neid keelata
saab", mõtles Tuulekest^ Theo
trammilt tulles ja tõttas kodu
poole.
Siis juhtus midagi erakordset.
Trammidepoo ala varjust hüp­pas
välja kiunuv, väike kutsi­kas
Theo talvesaapais jalgade
vahelt hoolega varju otsides ja
selle järele suure lõrinaga suur
ja karvane koer Ilmse kavatsu­sega
pisemale liiga teha.
jjMis sa, peletis, sest pisike­sest..
hüüiatas Theo, lajatas
portfelliga kallaletungijale tur­ja
pihta ja haaras pisikese oma­le
sülle. Taevakene küll, kuid
see pisike põgeneja värises ja
võdises ja kui Theo ta omale
põue, palitu hõlma alla sooja
toppis,! püüdis loomake ikka Ja
aina oma kareda keelekesega
Theo nägu lakkuda, nii et mees
korduvalt^tõrjuma pidi:__
„Missa*nd, lollikene'." ümb­ruses
ei olnud näha ühtki hin-
:gelist, ei''mingit elumajagi otse
trammidepoo läheduses, kust
väike põgenik pärit võinuks
olla.
. „Kuhu ma su ikka jätan, see
kuri-karvane tuleb sulle kalla­le,
külm k a . . . Küll teatan
Loomakaitse Seltsile,' tullakse
sulle järele, las poiss kodus se­niks
s^õõmustab," mõtles Theo
ja tõttas koerake kaasas ^ kodu
pooie.
Ja siis arutas ta mõttes eda­si:
„Poiss, näe, tossike^ ei ole
õiget vaimu ega elu sees, peale­hakkamist
ei saasugi. E i ta t i;
ku palli mängima ega hokit tok­sima,
ei taha uisutadagi, muust
tormamisest kõnelemata. Ainu­ke,
ainuke poeg, see Ants, noh,
aga isa moodi ei ole sugugi^
spordist — mis peab ometi noo­re
inimese hing olema — ei ole
ta huvitatud karvavõrdki, ei va­hi
võistlusi isegi mitte TV-s,
kuigi hakkab juba kümne aasta
ligidale jõudma, kambavaimu
ei ole, sõprugi vaid üksikuid, ai­nult
raamatud, ülesanded, ma­le,
ähh!"
Koerake jõudis niivüsi Tuule-keste
korterisse, enne-jõuluses­se
sagmasse,kõrgmaja kümnen­dale
korrusele ja sai otsemaid
Antsuga siureks sõbraks. Kee­gi,
mitte keegi loomakest omaks
ei tunnistanud V ega tulnud vas­tust
järelpärimistele ega ajale-hekuulutuselegi.
Ants rõõmustas, oli ta j u leid­nud
kutsikaga omale uue sõbra
ja seltsilise^ kelle eest hoolitse­da;
poisi vanemad aga olid mu^
reš ja pahased. Ega see korteri-majas
igavesti nii jääda ei või!
Ega ei Jäänudki. Kus tegijaid,
seal nägijaid ja peagi tuli avali-kükis
kohutav saladus: korteri-majas
peetakse koera. Kuigi
pühäde-eelsed askeldused iga­ühele
aja piiratust koos jõulude
ettevalmistamisega meelde tule­tama
pidanuks, oli see igaühele
süski liig — ühes kümnenda
korruse korteris peetakse koe­ra!
Nii helistaski siis super ehk
kojamees järgmisel varahommi­kul
Tuulekeste ukse taga, ava­misel
tõttas talle ka koerake
rõõmsa haukumisega vastu ja
tulemus oli teada :„Koer peab
majast kaduma, või muidu..
Ei ole kellelegi saladuseks, et,
Loomakaitse Seltsis kodutud ja
soovimatud koerad hukatakse ja
kuhu mujale sellist põgenikku
viia saakski? Teadis seda Antsu-kegi.
Kaotada äsjaleitud sõber,
omaenda semu, kellele võib kõi­gest
kõnelda j a kes millelegi
vastu ei vaidle, ei nuris^. Mure
muljus väikese mehe südant,
ent pani siiski ülesannete lahen-damistega
sageli tegelenud pea­kese
arutama ja mõtlema j a se­dapuhku
— ka tegutsema.
Antsukese mitmetlaadi argli­kud
sõnavõtud söögilauas viita­sid
otsmguile, lootusetuile otsm­guile,
nagu seegi:
,,I§a, tead ju, ümbernurga
selles vanas tillukeses majas
või „onnis", nagu sina ütled,
elab vana-pnii, kellele sma ikka
tere ütled . . . "
j,Ah see vana erak, iseäralik,
kes lapsi ei s a l l i i"
Keegi ei arvanud, et mingisu­gunegi
muu lahendus võimalik
oleks: kutsikas tuleb järgmisel
päeval ära vüa kui soovimatu
kodutu. ' ,
Äntsuke veetis unetu ja mu-rerikka
öö nmg mõtles, kutsikas
samas magamas ta voodijalut-sis.
õigupoolest oleks poiss pi^
danud nutma. Homme, laupäe­val,
viiakse ta sõber jäädavalt
ära, just jõuluiks, pühadeks,
ilusaks vabaks ajaks ja ta jääb
jällegi üksi oma raamatute,
ülesannete, lahenduste, lugemise
ja otsingute juurde.
Elus on pai ju asju, millele esi­algu
lahendust ei leia, ent mis
siiski lõpuks kui iseendast nagu
umbsõlmed lahti hargnevad.
Otsemaid hommikusöögi järe­le
kadus ^Ants oma kutsuga ko­dust
ja jäi ära pikaks ajaks.
Lantshl paiku ilmus ta üksipäi­ni
tagasi, ise särav kui päike ja
nii kiire näis tal olevat, et nagu
tuul kihutas ta joostes treppe
pidi üles oma koduni,^ et lifti
allatulekut ^ äraoodata' oleks
jõudnud.
See 61i pikk jooks — rekordi-jooks,
nagu isa ütles — ja hül­geidades
ja katkendeliste lause­tega
sai otse rõõmust pakatav
päikesepoiss välja pahvatada
saladuse, lahenduse, mis kõik
ühe pisikese mimese hingemu­red
hajutas.
„Tead mis, see onu, see sealt
onnist vÕi nurga pealt, käism
tema juures. Mõtle, ma julge­sin!
Teadsm, et tema väga ya-na-
vana koer jäi hiljuti auto al­la
ja temal ei ole ka enam sõp?
ra, et tema mõistab, mis Kutsu
muUe tähendab ja tema t e a b .
Võttis kaua, ei mitte .väga kaua,
kuigi ta mmd algul sissegi lasta
ei tahtnud j i nüüd — tead, see
Kutsu on meil vana-onuga kahe
peale. Kutsu elab nüüd tema
juures,] aga mina seda looma
toimetan ja õiendan, kui onu ise
haige on või tal aega ei ol^.
Mõtle, mul on nüüd veel üks
uus sõber, see vana-onu! Kuule,
kas tema ei võiks mulle olla va­naisaks,
kõigil teistel on . . ; "
Kui jõuluõhtul üksikuid lume­helbeid
taevalaotusest alla lend­les
ja kirikuis lauldi„rahu maa
peal j ja inimestest hea meel",
siis tundis sellist imehellust, mi­da
vaid jõuluõhtul tunda võib^
mitte üksi Antsuke oma vane­matega,
vaid ka vana-onu uue
Kutsuga. Selle viimasegi tõi va­na-
onu põuepistetult Tuulekeste
perr^e* jõuluõhtut pühitsema^ sest
ka neil kahel oli nüüd koht, ku­hu
nad kui oma-inimeste hulka'
kuuluda tohtisid. ^
„Ja mina sain neis jõuluiks
kõige toredama kingituse
sam omale vanaisa ja sam oma­le
Kutsu!** kuulutas Ants mit­mendat
korda, sest jõuluõhtu on
leidmiste, andmiste. Õnne ja ra­hu
õhtu.
o .
D
a
n
D
o
o
B
D .
O
D
a
B
O
ts
m
B
n
o.
cD
D .
O
B .
• -
D
B
•
O
O
o
a .
ID
d.
o
n
' •
o
D
. .D
B
B
a
a.
a
o
.,B
B
a
a
0
a
' n
a
:n
Q
D
B'
.'B
B
B.'
a
' B
B-
'B
•
D
B
0
o
a
0
.'B
a '
D
B.
.. a •
' a."
' a
B
B
a
a
•
' B
B
•n.-.
a
o
(I
a
a
B
a
%:
B
. B '
. n ••.
n
n
i- n
a
D
0
a
a
o
0
a
a
a
B
ID
>n
. ID
D
n
D
-D .
D
D
O
n
o
a'
B
n
D
• O
•
•
D
: a :
- B
B
D
n
. 0
o
B
' a
o
D
B
•
0
- a ••
a
1 .•
M.
a..
. n
n •
B
B
D;
B
D
a
0
o
•
a
a
B.
0
O
a..
Dr
B"
0-
B
0
Q
B
0 '
•M-a
.
0
D
(D
0
O-o
•n
0
D
0
0
D
B
Q
a
o
0
a
a
a
B
B
D
B'
.B
O
o
D
n
o
B
n
o
D .
Q
D
0
•
0
B'
D
•
Q •
H
D
B
H
0
a