1981-12-17-01 |
Previous | 1 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lijrary 50253
ions Scction ?/ / 7/ u
ILMUB )
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
A E S T L Ä S T ,0
Nn 90 (2822) XXS aastakäik Neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Tharsday December 17, 1981 Üksiknombri hind ^0 cen^
a kui aegläis sai, läkitas Juma! oma Poja,
\m sündis naisest jasar käsu alla, lahti ostma
käsualused, ©tl m© saaksime lapse sei^
; 4,4—-i*
Lähed ja lähed hinge-±eel ja iulvab
Süda jõululaulude kõlast. Vilgub lähi su
^JsTagu pärani lapse silm läis kuldsel
Ooiuse-rõõmu. Kas oled jäänud nii vanaks
Ei ei islu su kõrval ei jõulu-ingel,
Ega sõber su argipäevast?
Ma ±ean — seal kuskil kaugel kunagi
Süliisid suurtena Jõulu Evangeeliumi
; Tähl-vilkjad tuled. Ei olnud kulunud kaantega
Piibel suletud raamat, kus istus su vana-isa»
Ah, jõulude taevalik rada läbi lumiste
Laariie ja kirikuteede nagu tähtede kullast
Ja hõbepaeltest pandud maha —vaata,
On Jõülulaaps jätnud ka sinna sõnumi
Jõulude Rõõmust!
JiniiinrikonB^gi Sunastaja sünnikuulutut
te^fij uskliku inimese südame õrnaks ja rõõmsaks.
Kuid üheaegselt rõõmustavad ka teised, kes Jeesuse
sünnikuulutust tõsiselt ei võta ja elavad nii-ütäda
armukuulutüse päikesevarjus nagu omaette
vaäkselt olemise või pidutsemisega, aimates, et
Knstuse sünnis võib ainult head olla ja sellega
võib segamatult jõulusid mitmes mõttes rahu-pühadeks
nimetada.
Inne kui Jumal oma Poja saatis siia maailma,
andis ta mitmeid tõotusi: Aadamale ja Eevale»
Jaakobile ja Taavetile, Jesajale, Miikale ja teistele.
Viimaks «jumala tõotus täituski keiser Augustus
© ajal, et ta oma Poja, kes temaga oli enn®
maailma loomistj laskis inimlapseks saada neitsi
Maarja läbi. „Aga see sündis neil päevil, et sõna
keisrist Augustusest välja läks, et kõik maailm pidi
üles kirjutatud saama", ja selle rahvaloenduse
ajaSingel kuulutas Petlema väljal karjastele: „Teir
I@ jsn täna Taaveti linnas õnnistegija sündinud,
kes on Issand Kristus!" Koha, kus Jeesus sündima
pidi, oli Jumal juba prohvet Miika läbi teada an-nud.
„Sina Petlem, Evrata, see on vähe^ et sa
oled Juuda tuhandete seast, sinust peab muile
välja tulema s^e, kes peab valitseja olema Iisraelis
|a tema väljaminemised on vanast igavesest
ajast olnud."
Karjased läksid ja leidsid Jeesuse, kelle Jumal
©li saatnujd, kui aeg täis oli saanud. Soodustavalt
mõjus aja täissaamises rõõmukuulutuse levitami-tervele
maailmale Rooma riigis hästi väljaarendatud
teede võrk ja võrdlemisi suur kirjaoskajate
arv, nii et, kuigi kaua hiljem, rõõmukuulutus
kord ka meie kodumaale jõudis. Eriti selgesti
mõistetavaks sai evangeelium Martin Lutheri usupuhastuse
jõudmisega Eestimaale.
Vahepeal olgu üteldud, et Jumala lihaks-saami-ne
neitsist Maarjast on suurt imestust äratanud,
nagu ka maailma loomine. Jeesuse imeteod,
surm, ülestõusmine ja taevasse minek. Inimene
ikka tuletagu endale meele, et Jumala teod ori
erinevad inimese tegudest. See just näitab, et
need on Jumala teod. Püha Kiri ütleb, mis ini-
^ mese juures on võimalik. ,
Enamikule meist on Jeesuse sünnipäev jäänud
armsaks. Seda kinnitab nii minevik kui ka õlevikv
Vanemal ja keskmisel põlvel on jõulud oma mälestustega
kodumaalt unustamatult südames ja
meeles. Võiks arvata, et jõulurõõm lõppes noorematel^
kui nad koduväravast lahkumisega maailma
tuule ja tormi kätte sattusid. Kuid ei — kallist
taeva armukuulutust oleme kannud endaga tänaseni.
Mäletan Taanis ja Shotimaal peetud jõuluõhtu
jumalateenistusi, milledest osavõtjad oljd
enamikus noored mehed ja naised, kellede kodu
ja vanemad olid teadmatuses, vaevalt kehakate
olemas pärast selja taha jäänud raskeid sündmusr
rohkeid päevi, milles küll enda minevik ja Jumala
arm oleks pidanud kaduma ja unustatama, kuld
seda ei juhtunud.
Jumal saatis oma Poja, kes just raskes olukorras
oli niiütelda ainukeseks õlekõreks, millest oli
võimalik kinni haarata. Jeesuslapse sürinikuu-lutuse
rõõmu ei ole ajasündmused suutnud meist
välja kiskuda. Ei ole olenenud see toiduküllusest
I
või puudusest, tervisest või hajgiusest, kõrgemast
või vähemast haridusest, rahust või sõjast, ega
kapitalistlikust või kommunistlikust võimust. See
on olnud taeva pärisos^ kodumaal ja võõrsil. Jeesuslapse
sõimel on eluõigus meie südameis;
Ka tänastel jõuludel kinnitab meile seda vanade
ja laste järjekordne silmasära jõulupuu ümber
kodudes, kogudustes, koolides, seltsides ja haiglates.
Ingli rõõmukuulutus jõuab meieni vaatamata,
et ümbrus suurtes linnades on täis kiirusta»
mist, vabrikute suitsu, pilvist taevast lisaKs Isikli»
kele muredele ja askeldustele, ta kergendab hingamist
ja vabastab südant viivuks murekoormastl
Jõulu väline meeleolu ei tee jõulusid veel tõelisteks
Kristuse sünnipühadeks. Jõuludele annab
tähenduse Jeesus, kelle Jumal saatis ülesandega
meie juure, et,,need, kes käsu all, neid pidi ta lunastama."
Et inimkonna lunastamine toimus Kolgata
ristil, siis jõulusõim ja Kolgata rist on lahutamatult
seotud. Rist annab sõimele sisu ja usklikule
rõõmu. !
Mõnikord on lastud paista, et inimene ei olegi
käsu all ja nagu käsuall olejad ei vajakški lunas-.,
tust, kui on üteldud ja kirjutatud, et jõulud on laste
pühad. On ju võimalik, et inimene võib värvi ja
pintsliga kunstiteose maalida, kuid ta võib "irärvl
ja pintsliga ka lõuendile mõttetu värvidei^ängu
peale panna. Kahjuks on maailmas olnud ja saab
olema agnostikuid, nihiliste ja eksistentaliste, kes
Jumala armastuse avaldustest, lunastusest kas e!
suuda või ei taha kunagi aru saada. See ei pea
kedagi kahtlustesse viima, sest ega Jumalja tema
lunastus seepärast olematuks ei muutu. Jumal eo
ole surnud, vaid Inimene on Jumalale surnud, kuo
ta usus ei ela.
Inimene elab käsu all, kuid kui ta käsku ei taha
täita, siis satub ta Jumala viha alla. Kristus on
täieline inimene, kes ennast käsu alla andis, olles
käsu isand. Käsu isand on sündinud ja annab teada
kõigile, kes käsu vastu eksinud: Tooge oma
eksimised minu sõimeristi juure, astuge käsu alü
armastuse juure, mis kõik patu kustutab ja võimaB-dab
meil Jumala laste õiguse osalised olla. Jõululaps
toob m^id käsuseaduse alt armastuse ses''
duse alla. Jeesus peab selle eest jnaksma lunaraha,
mitte mille ta oma {ütluste ja Imetegudega
on teeninud, vaid surmaga ristil. Jeesus maksab
meie eest, kui me usume temasse kui oma Lunastajasse.
Sellepärast laulab kristlik maailm rõõmsasti:
Kristus on sündind, Meid lunastanud, Ristirahvas,
ristirahvas, rõõmusta.
Et saaksime nii laulda kogu oma mõtte ja tundemaailmaga,
küsime, nagu Jeesus kord oma
jüngritelt küsis: Kes tema on inimeste arvates.
Milliseid vastuseid võime anda? Jeesust iseloomustatakse
tema välise tegevuse järele: Jeesus
tuli inimesi õpetama, õilistama, maailma parandama
ja edendama, kaotama omakasupüüdlikkus!^,
noori õhutama idealismile, ülekohtu vastu võitlema.
Vahel arvatakse, et Jeesuse missioon oli ka
rahvuspoliitiline VÕI sotsiaalne/Suur eksitus! Jeesust
ei tohi seada inimlike eesmärkide teenistusi
Jeesus on Lunastaja ja mitte maailmaparan-la.
Arusaadavalt usuviljana käib kaasas ka
maailma parandamine.
Kokkuvõttes jõuluevangeelium tuletab kõigife
meele, et Jumal pole kprgel ega kaugel, vaid Jumal'on
meiega. Nii hagu Isa Poja läbi meid armastab,
on ta sellega eeskiiju jätnud, et meie Ica
oma ligimesi peame armastama. Et see usuvils
võiks kasvada ja nähtavale tulla, „läki nüüd Pet-lemma
ja vaadakem seda asja, mis on sündinud."
i
I:
I
I
k
•'il-
I
Somh&d kci^stöölisfele, tellifcstel^
iygefcitele ja ärisõpradele
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811217 |
Description
| Title | 1981-12-17-01 |
| OCR text | Lijrary 50253 ions Scction ?/ / 7/ u ILMUB ) IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEVAL A E S T L Ä S T ,0 Nn 90 (2822) XXS aastakäik Neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Tharsday December 17, 1981 Üksiknombri hind ^0 cen^ a kui aegläis sai, läkitas Juma! oma Poja, \m sündis naisest jasar käsu alla, lahti ostma käsualused, ©tl m© saaksime lapse sei^ ; 4,4—-i* Lähed ja lähed hinge-±eel ja iulvab Süda jõululaulude kõlast. Vilgub lähi su ^JsTagu pärani lapse silm läis kuldsel Ooiuse-rõõmu. Kas oled jäänud nii vanaks Ei ei islu su kõrval ei jõulu-ingel, Ega sõber su argipäevast? Ma ±ean — seal kuskil kaugel kunagi Süliisid suurtena Jõulu Evangeeliumi ; Tähl-vilkjad tuled. Ei olnud kulunud kaantega Piibel suletud raamat, kus istus su vana-isa» Ah, jõulude taevalik rada läbi lumiste Laariie ja kirikuteede nagu tähtede kullast Ja hõbepaeltest pandud maha —vaata, On Jõülulaaps jätnud ka sinna sõnumi Jõulude Rõõmust! JiniiinrikonB^gi Sunastaja sünnikuulutut te^fij uskliku inimese südame õrnaks ja rõõmsaks. Kuid üheaegselt rõõmustavad ka teised, kes Jeesuse sünnikuulutust tõsiselt ei võta ja elavad nii-ütäda armukuulutüse päikesevarjus nagu omaette vaäkselt olemise või pidutsemisega, aimates, et Knstuse sünnis võib ainult head olla ja sellega võib segamatult jõulusid mitmes mõttes rahu-pühadeks nimetada. Inne kui Jumal oma Poja saatis siia maailma, andis ta mitmeid tõotusi: Aadamale ja Eevale» Jaakobile ja Taavetile, Jesajale, Miikale ja teistele. Viimaks «jumala tõotus täituski keiser Augustus © ajal, et ta oma Poja, kes temaga oli enn® maailma loomistj laskis inimlapseks saada neitsi Maarja läbi. „Aga see sündis neil päevil, et sõna keisrist Augustusest välja läks, et kõik maailm pidi üles kirjutatud saama", ja selle rahvaloenduse ajaSingel kuulutas Petlema väljal karjastele: „Teir I@ jsn täna Taaveti linnas õnnistegija sündinud, kes on Issand Kristus!" Koha, kus Jeesus sündima pidi, oli Jumal juba prohvet Miika läbi teada an-nud. „Sina Petlem, Evrata, see on vähe^ et sa oled Juuda tuhandete seast, sinust peab muile välja tulema s^e, kes peab valitseja olema Iisraelis |a tema väljaminemised on vanast igavesest ajast olnud." Karjased läksid ja leidsid Jeesuse, kelle Jumal ©li saatnujd, kui aeg täis oli saanud. Soodustavalt mõjus aja täissaamises rõõmukuulutuse levitami-tervele maailmale Rooma riigis hästi väljaarendatud teede võrk ja võrdlemisi suur kirjaoskajate arv, nii et, kuigi kaua hiljem, rõõmukuulutus kord ka meie kodumaale jõudis. Eriti selgesti mõistetavaks sai evangeelium Martin Lutheri usupuhastuse jõudmisega Eestimaale. Vahepeal olgu üteldud, et Jumala lihaks-saami-ne neitsist Maarjast on suurt imestust äratanud, nagu ka maailma loomine. Jeesuse imeteod, surm, ülestõusmine ja taevasse minek. Inimene ikka tuletagu endale meele, et Jumala teod ori erinevad inimese tegudest. See just näitab, et need on Jumala teod. Püha Kiri ütleb, mis ini- ^ mese juures on võimalik. , Enamikule meist on Jeesuse sünnipäev jäänud armsaks. Seda kinnitab nii minevik kui ka õlevikv Vanemal ja keskmisel põlvel on jõulud oma mälestustega kodumaalt unustamatult südames ja meeles. Võiks arvata, et jõulurõõm lõppes noorematel^ kui nad koduväravast lahkumisega maailma tuule ja tormi kätte sattusid. Kuid ei — kallist taeva armukuulutust oleme kannud endaga tänaseni. Mäletan Taanis ja Shotimaal peetud jõuluõhtu jumalateenistusi, milledest osavõtjad oljd enamikus noored mehed ja naised, kellede kodu ja vanemad olid teadmatuses, vaevalt kehakate olemas pärast selja taha jäänud raskeid sündmusr rohkeid päevi, milles küll enda minevik ja Jumala arm oleks pidanud kaduma ja unustatama, kuld seda ei juhtunud. Jumal saatis oma Poja, kes just raskes olukorras oli niiütelda ainukeseks õlekõreks, millest oli võimalik kinni haarata. Jeesuslapse sürinikuu-lutuse rõõmu ei ole ajasündmused suutnud meist välja kiskuda. Ei ole olenenud see toiduküllusest I või puudusest, tervisest või hajgiusest, kõrgemast või vähemast haridusest, rahust või sõjast, ega kapitalistlikust või kommunistlikust võimust. See on olnud taeva pärisos^ kodumaal ja võõrsil. Jeesuslapse sõimel on eluõigus meie südameis; Ka tänastel jõuludel kinnitab meile seda vanade ja laste järjekordne silmasära jõulupuu ümber kodudes, kogudustes, koolides, seltsides ja haiglates. Ingli rõõmukuulutus jõuab meieni vaatamata, et ümbrus suurtes linnades on täis kiirusta» mist, vabrikute suitsu, pilvist taevast lisaKs Isikli» kele muredele ja askeldustele, ta kergendab hingamist ja vabastab südant viivuks murekoormastl Jõulu väline meeleolu ei tee jõulusid veel tõelisteks Kristuse sünnipühadeks. Jõuludele annab tähenduse Jeesus, kelle Jumal saatis ülesandega meie juure, et,,need, kes käsu all, neid pidi ta lunastama." Et inimkonna lunastamine toimus Kolgata ristil, siis jõulusõim ja Kolgata rist on lahutamatult seotud. Rist annab sõimele sisu ja usklikule rõõmu. ! Mõnikord on lastud paista, et inimene ei olegi käsu all ja nagu käsuall olejad ei vajakški lunas-., tust, kui on üteldud ja kirjutatud, et jõulud on laste pühad. On ju võimalik, et inimene võib värvi ja pintsliga kunstiteose maalida, kuid ta võib "irärvl ja pintsliga ka lõuendile mõttetu värvidei^ängu peale panna. Kahjuks on maailmas olnud ja saab olema agnostikuid, nihiliste ja eksistentaliste, kes Jumala armastuse avaldustest, lunastusest kas e! suuda või ei taha kunagi aru saada. See ei pea kedagi kahtlustesse viima, sest ega Jumalja tema lunastus seepärast olematuks ei muutu. Jumal eo ole surnud, vaid Inimene on Jumalale surnud, kuo ta usus ei ela. Inimene elab käsu all, kuid kui ta käsku ei taha täita, siis satub ta Jumala viha alla. Kristus on täieline inimene, kes ennast käsu alla andis, olles käsu isand. Käsu isand on sündinud ja annab teada kõigile, kes käsu vastu eksinud: Tooge oma eksimised minu sõimeristi juure, astuge käsu alü armastuse juure, mis kõik patu kustutab ja võimaB-dab meil Jumala laste õiguse osalised olla. Jõululaps toob m^id käsuseaduse alt armastuse ses'' duse alla. Jeesus peab selle eest jnaksma lunaraha, mitte mille ta oma {ütluste ja Imetegudega on teeninud, vaid surmaga ristil. Jeesus maksab meie eest, kui me usume temasse kui oma Lunastajasse. Sellepärast laulab kristlik maailm rõõmsasti: Kristus on sündind, Meid lunastanud, Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta. Et saaksime nii laulda kogu oma mõtte ja tundemaailmaga, küsime, nagu Jeesus kord oma jüngritelt küsis: Kes tema on inimeste arvates. Milliseid vastuseid võime anda? Jeesust iseloomustatakse tema välise tegevuse järele: Jeesus tuli inimesi õpetama, õilistama, maailma parandama ja edendama, kaotama omakasupüüdlikkus!^, noori õhutama idealismile, ülekohtu vastu võitlema. Vahel arvatakse, et Jeesuse missioon oli ka rahvuspoliitiline VÕI sotsiaalne/Suur eksitus! Jeesust ei tohi seada inimlike eesmärkide teenistusi Jeesus on Lunastaja ja mitte maailmaparan-la. Arusaadavalt usuviljana käib kaasas ka maailma parandamine. Kokkuvõttes jõuluevangeelium tuletab kõigife meele, et Jumal pole kprgel ega kaugel, vaid Jumal'on meiega. Nii hagu Isa Poja läbi meid armastab, on ta sellega eeskiiju jätnud, et meie Ica oma ligimesi peame armastama. Et see usuvils võiks kasvada ja nähtavale tulla, „läki nüüd Pet-lemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud." i I: I I k •'il- I Somh&d kci^stöölisfele, tellifcstel^ iygefcitele ja ärisõpradele |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-17-01
