Vaba eestlane , November 15, 1979

              Nr. 85
ped parlamendivali-rgatava
muudatuse
3sseisus rahvaesisi-nihkumise
aäolj,
sellele ei moodus»
Itüviä Soome vaiit-ülesanne
usaldati
Iidele, kelle juht
koostas tsentni-teva
valitsuse. Vä­ltavad
sellist yalit"
l i s t N . Liidu-suure
välispoliitikale,
vaidlevad sellele
fad, et Soomel ÕE
kommuniste valit-ta
kui lasta neid
j a valitsust poh-ftiseerida
ja rün-irtsil
korraldatud
listel saavutas
liivide partei, mis
mtud Rahvuslikii
ii)nime a U l 2 koh-
1975. aastal toinm-yüs
oma kohta-*
35-lt 47-le. Vaata-et
valimistel olid
flsed parteid, kes
)hta pahempoolse-la
vastu, jäid või-ilistid
ja kommu-idasid
oma valit-
)otsi v^emusgni-lüeš
parlamendis
latest i parteidest
I kommunistid 35,
Rootsi rahvapar-vätiivid
47 k(>hta.
mlik, et valitsuse
id konservatiivid
iiga ja rootslaste-
[artei, kelle poole-laeämiseltpõllu-sülikumaks
koos-
>ahemp{K>lset€ga,
Iile rohkem kohti
|saigi Center par-kuus
kohta, sot-
[munistid kolm ja
cöhta. Seega on
poliitilise mõõ-imhes
sama, niis
toimunud parla-
I meeldi see, kui
leenutatakse, et
äpa all ja peavad
piUi järele. Hel-let
Venemaa mö­latakse
sihilikult
laäl jä seda te-
[istel põhjustel,
ivad, et neil ei
landuslikke side-
N. Liiduga vaid
riikidega. Soo-f.
Liidust peami-ilmale
kaks kol-
1 õliimpordist tu-
Imida venelased
j3e maailmaturu
Soomes tehakse
[i pingutusi oma
lisest ulatusiiku-
SOome suure-loodustab
turvas,
^'prots. ulatuses
aa vajadusest,
pärast kavatse-jõuda,
et turba
eriergiavajadus-juba
10 protr
le Soome olukord
linud pärastsõja
fda köietantsija-
?liel. Kui lääne»
rse sageli šoom-atsa
ning vihja-le
mõjule Soome
tas, siis väikesej
Talvesõja ajal
saatuse hoolde,
näidata kõigile
[itele läänejõudu-lingutused
kom-jilmavallutamise
iiseks on olnud
helised.
Kanadas tehak-p
i d inflatsiooni
puid praeguste
ei paista kusa=
kiiri äikesepil-levas.
Suured ja
jiehed ning ma-
;}undaäe ekspeir-esitavad
sageli
võitlemiseks
lyaid mõtteid ja
}t aja kulgedes
fene ning majan-
[tahtmise järele
CJärg lk. 3)
1- •
1
85 Kiilö'l'LABi£; neljapäeval, 15 1979 — Thuffsday, NovmiböT 15,1979
.17. ja 18. nov..dr. J . Marley, M .
.m-777T.: — • - -
:: 24. Ja 25.:,
• 493-7231, . •.
KerfaBicIpsIik pärcisf''^
Göteborgis toinnLs 21. oktoob­r
i 'kär j ainduslik pärastlõuna, mis
oli pühendatud Aino Kallase elu
J a loomingu vaatlusele. S Adl tee­mal
kõneles dr. I w Grünthal,
Helgi Laussen ja Peeter Kogeq:
lugesid KallaiSieluuM ja proosat
;itouna mjuiusikialises-oisas olid kaas- [
tegevad o o p e d l a^
kinen SIÄ^^ pianist iüija
Saaipne.Äva- j a lõppsõna ütles te
va koriaüdsya Arvi Moor.
(Alguslk,^2>
©otamätute
tekitamist.
Ühendriikides on tehtud huvita­vaid
kokkuvõtteid inflatsiooni koh­ta
viimase 25 aasta kestel, mis
maksavad teatud ulatuses kä Ka­nada
kohta. Vaatluste tulemused
on huvitavad kui teatad määral kai
rabavad. Sealjuures on teajtaval
määraf üllatuseks, et vaatamata
tohutule hindade tõusule OE suure­mal
osal inimestel Õnnestunud
oma sissetulekute suurendamisega
inflatsiooniga sammu pidada ja
oma elustandardit säilitada. Ehkki
miljonid pensionärid on saanud
inflatsiooni tõttu suurte kaotuste
_osališeks Ja nende pensionid on
kaotanud oma esialgse ostujÕii, oa
suurem oss töölistest ja teenistu­jatest
suutnud palkade tõusu tõttu
Pühapäeval, 4. nov. kogimesid Torontos Tartu Tütarlaste Gümnaas. 'Jni endised-lõpetajad kooli
kuueloimnenda aastapäeva tähistamiseks. Esimene rida vasakult: M i . Sõrra-Kreem, Linda Karel-sori-
Lmeorg (köoM mütsis). Süvia^I^^ Süd, Magda Väär-Spirka, Maria
Msša-Mägi, Vüvi Jaanimägi..Kolmas rida: õie Kärner-Kepp, Laura Kahn^Füris, Ludmma. Taal-mann-
Ssarniit, Talv! Jaldre, Leida Kämer-Zoobel, Leida ViikmaarMarks, Hemüne Aäman-KoppeL
Neljas rida: Sigrid Valge, Helge Tooming-Tamnüst^
Haamer, EUen Meret, Aili Präkso-Lüüs, Elo Sillamaa^Kärner, Armilue Pettai-Müller, MadH EUer-
Konsen, Hilja/Kütt-Juudas. osa Ellen
Betrõidlst; kohale Minemisega. \ •
Liberacalse luferncatsioiicidi
OTTAWAS, Kanadas, toimus 4.—6. oktoobrini Liberaalse
tematsionaaü järjekordne aastakongress — sedapuhku esmap
kordselt väljaspool Euroopat. Enam kui 20» delegaadi hulgas oK
tänavugi 3 eestlast: Aleksander Teiras^M Epp Äruja
MontreaMst ja Karin Brambot Ottawas^;
inflatsiooniga sammu
teatud alade! on palgatõusud isegi
ületanud inflatsioonimäärad.
Inflatsioon annab eri^ tunda iga­päevase
elu väljaminekutega seo­tud
aladel. Nii mainitakse, ^ t 25
aastat tagasi maksis haiglapäev
haigele keskmiselt 15 dollarit, kuid
nüüd on see paisunud 133 dollari­le
— juurdekasv on sensatsioonUi-selt
796 protsenti. Ühendriikides oli
elumaja keskmšeks hinnaks 1954.
aastal 12.300 dollarit, nüüd kalku­leeritakse
elumaja keskmist hinda
62.490 dollarile — tõus seega üle
400 protsendi. Keskmine hüpoteegi
protsent sel ajal oli 5y4,ikuid nüiid
tuleb arvestada 11 i protsendiga.
Edasi: üks näel hakkliha on
jias neljakordistunud, kartulite
hind on kolmekordistunud, bensü-nihind
kolmekordistunud ja kirja
saatmine posti teel on nüüd vüs
korda kallim kui 1954. äästaL Kuid
samal ajal võib mõningate artik­lite
juures märgata rõõmustaval
kombel k a hindade langust:' 19-tol-lihe
must-valge televisiooniaparaat
on 17 protsenti odavam l ^ ii
ajal, samuti on odavamad jtolmu-imejad,
külmutuskapid, kaasas
kantavad raadioaparaadid jä pal­jud
teised artiklid. Kõige selle juu­res
. ei saa mustada ühte tähtsat
tegurit — nii kallinenud kui oda­vaks
muutunud kaupade Ja artikli­te
kvaliteet on märgatavalt para­nenud
võrrelde
1954. aastal.
Terraš informeeris (kongressi
täislkiogu 23. aügustü 45-e eestlaise,
lätlase ja leedulase poolt Moskvas
©sitatM memorandimiist, müleis
ibeatavasiti niõutakse nn. MoQiotov^
RibbentropHpaikti ja sdl© tagajäi>
gede jäägitut tühistamist ja Eesti,
iiäti j a Leedu raiivaste eneseoiiäiär
raniJBõiguse taastaanlsit.
Jõekääru Laste Suvekodu tulevikupilt ei ole praegu eriti rõ
lisi probleeme eisuudetaiihiselt rahuldavalt lahendada, siis võib mõne aja parast isegi esilekerkida Eesti delegatsioon kutsus übe-vajadus
suvekodu tegevuse lõpetamiseks praegusel Imjul nagu selgub Toronto iEesti Näisseltsi esi- raale koffu maailmas üles igati
naise HeljoNoveku jutuajamisest „Vaba Eestlasele". Suvekodu hooldajaks ja organiseerijaks osa - . .
praegu Naisselts, keiel ei ole simkodu majandamisel ja k ä i ^ raskusi mitte ai-^ toetama meniorandumis
nult majanduslike probleemidega, vaid ka personaliga, kuna ei leidu lilitsalt enam kvalifitseerit- tud nõudmisi.
tud kasvatajaid-ega muud personali,, kellel oleks aega, tahtmist ja energiat tagasihoidliku . tasE' ... ... ,
eest-suvekodu teenida.: • Memorandumi tetet l i s a f e to
dde materjaiidde, mida Liberaiailr
Jõekääru Laste Suvekodu tege- Suuremaid majandusliikke kulu- lapsed saabuvad suvekodusse ai- -ne Internatsionaal kogub esitami-vust
mõjutavad tegeliMt samad sid nõuaib k a korrasiboid/ nui; inglise keelega, m^^ takistab seks tuleval aastal toimuvale Mädr
muudatused ja ümbeorienteem- 1978. aastal korraldas Naissedts eesti.keeles ijihtiase kasvatuse läbi riidi konverentsüe, kus tuleb -mi-mised,
mida meie võime naha korj anduse, millest laekus 3000 viimist. Mõned neist vainemaftest esti aruitusele, ikuivõrd bästi või
oma ühiskonna kõigis eluavaldus­tes.
Need elujõulised generatsioo­nid,
kes omal ajal suv^dkodu tal-gutöödega
ja 'oma majanduslüku
panusega tajaisid,;on nüüd avali­kust
©lust tagasi tõmbunud ja er­ru
läinud ning nende asemele on
asunud nende
generatsioonid ei
siiski sellisiel määral
aega ja räiia suvekodule
kui tegid nende vanemad ning
seEest tingituna tekivad para- ,
tamatult lüngad, mida on raske: W ^ ^ ' ^ paljudele lastevsn^
matele läheb raskeks nende: mak-mde
tasumine,
.•- eriti.nendele,, kas saadavM oma
lapsed kohale iDhendriiläiiest,
mis nõuab majanduslikku pa-
: .-.nust ka sõldujkulude näol,.'^' ;:
Suvekodu tegevuse j atkamisel
.cn üheks suurom^aks mureks ma­jandusliku
külje korraldamine.
Suvekodu cmiaiksud osavõtvatelt
Igstölt ei ole nii suured, et need
kataksid kõik kulud ja võimalldiaik-sid
ka&vatiaj ajtele, kes teenivad en-düe
ülikooliraha, maksta korra­likke
palllka&id. Sellest tingituna
otsiva,d paljud noored, kes- võik­sid
kasvatajatena kõne lalla tüla,
endüe paremaid j a tasuvamaid
töökohti. ;
: Vanemad 'õpetajad. ja kasvata­t
a suureks raskuseks ja
komplitseeritud 'küsimuseks suve­kodu
oirgahiseeerimisel on k a 'kee­le
fcüsimius. Suveikodu asutati sel-doUarit
ühe tare katuse uuenda- toÄavad, et suvekodu peaks hallvasti 1975, a. Helsingi lõ^
raiseks. Korjajiduise tesostamisel avatud olema kõigile lastele — le allakirjutanud r i i ^ d on ellU/VÜ-saiadeti
välja orgaoisatsioonideae ükskõik, mds keelt nad kõnelevad ruud leppimusega ©ndale voetud
ja üksikisikutele ligemaüe 200 ki'r- i — kuid see oleks (kõigi nende põ-;, kohusitusi.
ja. "Vastused saiabusid ainult 2^ onillede Mu-peamiiselt
organisatsioonidelt,
Naisselts on pöördunud ka Siiit-kaipitaili
• poiols; toetuse saamiseks,
' kuid sealt ei ole taotluse peafe
vastavate summade puudumisel'
reageeritud. Suvekodu ' osavõtu­maksu
on raske selliseil määral
tõsta, et see kataks kõik vajalikud
selJõokääm suvekodu rajati,
, istungilkinnitati kõik värasenia-
Joekaaru suvekodus peab jaa- , , , ^ r . L . - i ^ ^
m kehthnaeesti keel ja meel ^ tookoosolekiitel väljatöötatud
ja see peab jääma kohaks, kus resoautsiooniettepanekud.;
lauldakse eesti laule, mängijak- olid jaotatud vüde gruppi,
se eesti mänge j a luuakse sÕp-nissidemeld
eesti poiste Ja tüd-
.rukutega.. -
Viiesnda grupi Moilü^^
hõlmasid rahu, sõjaväelise tasa-|
kaalu j a julgeoleku küsimusi, ku&.
juures naelutati kinni, et Varssia-vi
pakiti maad ei ole täitnud endja-le
Helsingi ieppimustega võetud
kohustusi ja rikuvad jätkuvalt
Helsingi j a Belgradi üõtppoktide
Mrjatähte ja valmiu.
Rangelt mõistab Liberaalne Iia-tematsionaal
hukka Nõukogude
Liidu, Ma-Šaksamaa, Tsheh-hoslovakMa,
Jugoslaavia, Poola,
Bulgaari?i ja Rumeenia valitsu­sed,
kes kiusavad taga oma kp^
danikke sellepärast, et need
nõuavad Helsingi lõppakti l^õigi
sätete tingimusteta elluviimist
oma kodumaadel.
Ettepaneku k a Bulgaairia. j a Ru­meenia
lisamiseks ahitud nimistus­se
tegi teiste efcsiil-delegafcaooni-de
nõusolekul Eesti delegaat Epp
Äruja. See viimane resolutsioon,
koos esitatud muudatuste ja täi­endustega
võeti - kongressi täisko­gu
poolt vastu ühel häälel. Kuid
Soome delegatsioon, kes oli tei­nud
omapoolse ^ ja läbikukku­nud
— ettejpaneiku üldisemaks sõ-niastuseks,
ei hääletanud kaasä.^
nende põhimõtete juurde
jäämisel vayab: Toronto Eesti
Naisselts abi nii personali kuiika
niäj andusaike panuste näoi. Näis­seltsi
juhatus ei kavatse suveko­dus
praegu murrangulisi uusi
suundi, nägu näiteks eesti keelt
nüttetoõnelevaite laste vastuvõt­mist,
ikuid sendse tegevuse jatka-misei
on vaja ühiskonnalt suur^
mat majandusliikkü: j a isikaikfcu
panust, mida:iga eesti .perekond
ieks, et see laijuhöks s u v e t o ^ pöaks andma šeUes teadmises,
eesti lajstele, kus vaiitseb ^ t i ; et Jõekääru suvekodu moodustab
keel jä meel ning kus lapsed saar
va)^ rahvusliku kasvatuse. Paljud
Maksab Kanadast Väljaspooi
$38.
I E E P :O ST IGA
ÜSA-S5
on samal ajal arvamisel, et vanemad on öma lastele eesti kee^
md on eesti ühiskonnale juba le õpetamiseljilkskiõikBed ja^^^
oma panuse andnud ja. tahavad
tähtsa ja asendamatu osa
eesti ühiskonnast ning oh oluli­seks
teguriks eestluse säüitaani-sel.
' -
Siis veel mõned
Laenajad on elanud paremini km
laenuandjad, knna nad on tasunnd
oma võlgu odavamate dollaritega.
Majaomanakiid on tulnud endaga
paremini välja kui üürilised ning
kinnisvaradesse investeerijad on
olnud targemad kui aktsiate Ja
feondide ostjad. Eriti suurte kasu­de
saajad on olnud majaomanikud,
kellede hüpoteekide protsendid osa
ette kindlaks määratud. Neid prot­sente
maksvad nad nüüd odavate
öollaritega, kuna samal ajal nende
majade väärtus suureneb Miremi-
. ni;kni: inflatsioon. --'^., •
Kahtlemata on inflatsioon toonud
rahvamassidesse uue mõtlemis­viisi
oma elu ja rahasjade koiral-damisel.
Kogujad, Ja kokkuhöidjad
on saanud haledasti peksa, kuna
laias kaares võlgu temud inime­sed
on võidumehed. J a see on pan­nud
palfnd endised kogdjad-korja^
Jad tõsiselt mõtlema ning oma
:ÄMI.
suve puhkuseks, selle asemel,
et pingutavast tegevusest suve­kodus
õsa: v®tta.'
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
• . •fNsimÄNCE'':;
1482 Bathürsl: St., 4- kordi:
Kathurst—St. Gair^
653-781S j a
653-781fi
Möödunud nädalalõpul toünus ^ šed olid ka Lana Kasoku sulemaa-
Tbrosibos lätlaste uues Latvian-Ca-jl^ kus väga leidlikult oli kasuta-
KIRIK
Insuranc®
Agency
23 WESTMORE Dr., Snite 200
Rexdale, Oht. M^V 3Y7
Td. 745-4622
nadian Cultural Centre ruumides
mardipäeva basaar. Uus hoone
näib andvat kõiki iriõeldavaid või­malusi
lätlastele nende kultuuri­elu
vajadusteks, omades peale
suure saali ka arvukalt bõrvälruu-me.
Hoone asub väga heas kohas
kuhu kõik suurteed viivad (Don
Valley Parkway & Eglinton East).
Mardibasaarü oli paijii väljapa­nekuid
kunstist ja käsitöödest.
Lätlastel on oma käsitööde orga­nisatsioon
ja selle töid oligi paliu
suures saalis ja kõrvalruUiriides.
täheks osakojinaks olid talusaadu-sed,
mis |>ärit läti farmerite talu-
Basaaril d i müiigil ka eestlaste
töid. Küjutavkunsti äial olid müü­dil
Maie Landra koloreeritud sule-joonistosedy
kus lisaks varemtun­tud
ma^pi kuuluvaüe töödele oli
arvukalt uusi. Samas ka tema
tud sulge kuBstüoomingu mat^ja-lina.
Kujutavkunstilised olid ka
Eesti Kunstide Keskuse ixiolt v ^
jaantud postkaardid Tunmase,
p k s i ja Uessoni töödest. Keraa­mikat
oli arvukalt Ants Elkenilt ja
Marje Eerine-Uranilt. Esimesel
koobaltšinise mustriga, teine aga
püsinud savile lähedase koloriidi
juures. Kõik eestlaste väljapane­kud
oli (miaette grupis.
Juba avamisel oli rohkesti külas­tajaid,
osteti loteriipileteid, maits­ti
läti da^amide valinistatud toite,
kuna eestlased imetlesid lätlaste
uue kunstide keskuse toredat hoo­net
ja Bägid silmade ees suuri või-i^
alusi, mis seal niumides on teos­tatavad.'
$32.50
LENNUPOSTIGA ülemere-i
Aastas $72.^^^^ veerandaastas $19^
Aadressi muudatus 50 centi. tflöikmmij^i hind 45 cea
: Kanada aadressidele palume :mi4iäa. „POSTÄL CODE": ja
. USA aadressidele',,ZIPCQ^ . : •
Paiigatshekk või rahakaart yrjütada ^ ^ ;
Free Estoniaa PuMishers nimele.
Värskemad uudised loete
,VABA EESTLASEST"
P a im mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veeraadaastaks — tavalise / kiripostigä alates „:
. 1 9 7 .Tellimise katteks l i ^
rahas / .tšheliga /
Ni
Ü03SBSIZ
V
mm