Vaba eestlane , November 15, 1977

              Nr. 8^
Carterile: oNäidake
lekond või rohkem aastaid
hiid mõned meie noorema
jiooni välispoliitilised teo-välja
originaalse ideega
peaksime' looma oma va-fctiiise
tõlmstamiseks tihe-
Isidemeid Aafrika mustade
[^a, kelledest sel ajal oUd
;-ud koioniadriigi stttatiiT
võitlesid oma iseseisvuse
l a t i , et Aafrika mustadiM^a
I luues ja neiide püiidlivsi
' abistavad ilad ka meid
koloniaalikkest lahti
lühidalt -- käsi peseb
lootused ei ole siiski kau-jitimud.
Meie teadmisel oii
1 esindajad New Yorgis
lontakte ka Aafrika nikide
[ega, et viia Balti riikide
nende toetusel Liitimiid
Organisatsiooniy kuid
iiplomaadid ei ole šellesi
[vitatud sellel lihtsal põh-nad
töötavad tihedalt
Jiduga Ja teiste kõmmu
J9 riikidega.
l et sellele Aafrika rah-postöö
võimalustele epel-praegu
ka lääneriigid kui
ivad valgete rezhiimide
d Rodeesias ja Lönmi-labariigis:
Läänemaailma
lieeriumides- .ja di-)!n-
1^ rhÄvndades ka]ki:!pe-
[l kui. Hiänemaaüm aiah
k<^<)5^töf; (>oli'tikat /ni^s-
1 andarust::': iliikuniTstf-jjä
: j a. L õ Uil a - A a I ri k ^v^. 5!i s
['{^ityks;\ s^lie^a võimule
J\;-vte ja \'ald--i-kse -n-nde;
r b i i t i ; salUimnie. :^ •
hciarRtud noored i)^^^!!!!-
ron-. tundemärke.' m i - 'hi-pda,
et lääneriikide dip-
:a avölikn arvamise k i i -
|n sr-Hes,küsimuses sama
J! k u j - seda olid omal a j al
|('d. tcoreelikud. Nii näi-
Röde;{'sia mustade Fat-fjnde
juht Joshua Nkomo
»a s ok too b ri r e vol u ts iooni
V |)idi{stusel, kus ta pi-
Idn partei keskkomiteel(•
|est nõretava kõne; ja tä-
^sia vabadusliikumisele
jbi eest. N. Liidu Jtlale-
[aväd .löshua Nkomo't
?ks" ning ^ kinnitavad,
läbirääkimised IVIosk^^a
[ilevat arenenud „sõbra-
''tsimehelikus" vaimus.
|e võiks läänerijkideie
Imainida, et sama Jos-viibis
mõned nädaiäd
3was, kus ta kinnitas
Välisministrile Jamie-ima
organisatsioon, ke:s
[eesias võimule tulla, ei
seotud Liiduga.
kommunistliku partei
|ati uhkeldanud selkga,
ipeeriumis valitseb ma-
JtabiDsus ning: seal ei
(Järg. lk. 3)
iii
M
Nr. 84 VABA I2SSTIANS teisipto-äl, 15; novembril 19?? — Tuesday, Novembör 15, 1977 • Lk.
V
iO. Jä 20. nov. ori valvearstiks dr.
K.. Vanaselja,'tek 921-7777. .'
Hiiumaal on liikumas olnud rah-va^
jutt, et tänastä hiidlaste hulgas
otsitavat tikutulega meest, kes la-
})idat käsitada oskab ja mõnigi
'mandi^imees olevat seda juttu juba
uskuma jäänud. Kuigi juba iseseis-
\vuse ajal töötan Putkastes põllu-
'.toökool, siis nüüd ön see muudetud
sovxhoosit^elmikumrks, kus hakatak­se
agronoome koolitama. See kool
töötavat selliselt, et õppetööd te^
hakse endi^e^ Suuremõisa lossis ja
praktilist tööd Putkaste sovhoosis.
Tehnikum hakkavat ette valmista­ma
agronöom^-mehhanisäatöreid,
kes tunnevad mäaviljelust ja juhi-d
ka põllutöömasinaid. õpitakse
kolm. jä pool (aastat Igal aastal
t'õetakse vastu 30 õpilast. Tänavu
sügisel esimesel kursusel ori nen­dest
n^i tütarlast; Varem olevat
selielasdilisi õppeasutusi Eestis ju­ha
12. N n et hiiqlastele hakatakse
labida käsitamise asemel hoopis^
masinaid õpetama, mida seni tuli
. teha mandri õppeasutustes.
äil3r>l!i!lll!!!!ininillUi!IiillilllliilllllliiniHllllim
MAALID MÜtIGIL suures valikus.
Heiistajge ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
%aiss!üiUiniiisuiutDiui(UitiuiUinir
Inglismaal ilmus Ml juti raamatuturule Sidney Bl^
RedaawayiiiurBmisteos psühhiaatria väärtaiT^^ N. Liidus,
pealkirja all ,,Russia's Poiitical Höspitails*'. Eessõna sellele M ' -
Jutas vene dissident Vladimir Bukovsky. Raamatu III peatükis
,,Psühhiaatria väärtarvitamine", osas inis puudutab Stalini aega
(1924—1953) ori märgitud peenema kirjaga, seal^^k
sam vaimuhaiglast, kommentaar: „Teised varemad juhud hõl­mavad
endist Eesti president Paetsi (inglise kirja^nsis), peetud
Idnm Kaasanis 194I---1956";
Selle juures on sulg-udes veel I k a i d dissidente, nagu Viktor K i i z -
märkus („Kazinimõje sumashest- netsov, Natalia Gorbanevskaja jt:
Rootsis tuli näitlejatari ja teatritegelase Agnes Lepp-Kaasiku 50-aastase lavategevuse juubeli
puhul esitamisele tema enda poolt kirjutatud ja lavastatud näidend ^Lahutus". PildU näidendi te­gelasi.
Vasakult istuvad Epp Lohk, Ägnes Lepp-Kaasik, Heljo Mängel, Kati Mets, Uno Tõhissoo.
Seisavad .vasakMlt: Rein Wellner,. Liis.-Mesikep, Harri Kaasik,, Heino.; Anuik, Suri- Kriisa.
••; Foto: .Trammer.
viem", Frankfurt, „Possev", 1971,
p. 479). . K i r j a s t u s ,,Possevir',
missugune välja annab ajalehte,
on tavaliselt väga head sidemed
raudeesrüde itaha j a tema i n f o r - J ^ ^ . • .
matsioonid on usalteväärsed ' f r?*
on Vene vabadüsUiku-1 kasutatud ka ulerng.Uselt polnti-Üks
Pdolä psühhiaater, kes
sajksiaste sissetungi järele põge­nes
Venemaale ja liitus Kaasani
vaimuhaigla personaliga, et haig- '
(„Possev"
mise „Naitsionalno-Trudovoi So-juz"
häälekandja),
Ü. E, Kesknõukogu sai teata­vasti
Rahvusvahelise Punase 1
Risti vahendusel N. Venest
andmeid Konstantin Pätsi sur-maaja
kohita.
liseks raviks. • '
•• Haigla olnud tavaline. vaimu­haigla,
kuid seda juhitud NKVD
poolt nende eeskirjade jltoha-
• selt. • \
Professor Ernst Öpifcü nimi on sageli esinenud meie ajakirjanduses. Viimane kord seosbs
audoktori kraadi saamisega Sheffieldi mikoolilt Inglismaal. SeÜepiüml esitas aja^ „Eesti H ä ä r*
inglismaal talle mõned küsimused, mis nüüd, kui ta tuleb novembri lõpul Torontosse Tartu
ülUiooli aastapäeva aktusele kõnelema, pakuvad huvi k a meie lehe Uxgejaskonnale,
Millal hakkasite tunda ' huvi gui seletamine", mis Hmus Tartiis ; See -ei :ole veel.kõik. Prof. öpi-ja
., maailmarümnj
Insurance
Agency
V4
P I 23 WESTMORE Dr., Suüe 200
Rexda?e, Ont. M9V 3Y7
Tei.-V45-4622;: :
taevakehade
vastu?
Taevakehade vastu tundsin hu-.
vi j uba dapsena. . Maailmanmmi-sõidu
kavasid, mis nüüd on tehni­liselt
rakendatud, tegin koolieas
16--17 aastaseiia.
Mida tahaksite eriti nimetada
oma pagulasteekonnalt?
Mee-ldejäävaim .mu^ pagulas­teekonnalt
on nädalpäevi' kestnud
retk oma pisitalust Pikasilla 1 igi-dalt
Talilinna. Hobusevanker vns
pagasi j a toiduaneid, osalt k a lap­si.:
Suuremalt osalt kõndisime ko­gu
perega vankri kõrval.: Selja t a ­ga
kostsid ligineva vaenlase kahu-ripaugud.
See oli augustis 1944;
Kas töötasite^ k a . Balti.ülikoolis
eksisteeri inflatsiooni ning seda ei Pinnebergis?
ole k a r i a k ^ tulevikus. : \ Olin üks Balti ülikooli asuta-
• Läänerükide vaatlejad ja N. L i i - Naid, eestipoolne refetor ja astro-dumajandushku
olukorra jälgijad h^oomia professor aastail 1945-
kinnitavad siisl^ hoopis vastupi- 1^48, kuni asusin oma praegusele
«Ust: !*^iJnainitakse, et ajakirjade töök Armaghi Põhja-Im-ja
ajalehtede hinnad on N. Liidus '"^^ail.
tõusnud 40 pr|Otsenti, lennuposti
määrasid^ väljaspoole N. Lüdu pii-on
tõstetud 100 protsenti iiing
samuti on 25 protsendi ulatuses
Windu tõstetud sellistele esemetele,
mida punases i paradiisis peetakse
1939. a. Mainida võiks, ka töid j ku huvide piirkond on dai ja'te^
päikese kiirguse muutuvuse, maa- riia eiiergia ammutamatu. Ta'loeb
(Alguslkv2)
pealse Mürna.ja jääaegade seletu­sest.
. (Londonj Dublin Armagh.
ajakiri..,Tcarus" USA^s, e t e 1949,
mO—1968, 1976). •
Professor õpiku andekus ja
töökus avaldusid juba tema va­rajases
nooruse. .
Oma esimese klddauralia sai ta
1911. aastal gümnaasiumi lõpe­tamisel
Talliirmas.
Sellest haiglast kirjutab ka 'põ­randaalune
,, Jooksvate sündmus-mis
saadud ametlikel andmeil p i i 1 te kroonika'', mänkides, ©t niisu-
18. jaamuar 1956. Surma, kohta e i g-une häiglatüüp eksisteeris Kaa-teatnd.
Seega peaks olema K. sanis juba enne sõda. Selles oli
Pätsi sürmakotit Kaasani vaisnu- polütüiste jaoks erisedrt-sioon. Po-haigla,
kus ta viibis, pikemat aega. liitiliselt ikinnipeetute seas olnud
Van, epeal, on K G B t a KT^a^a^rs.a««n;oi<s- t isikui.d ka, hte tüü/ pi, ..t.j h, ed olid ,a b. -
Kuidas sattusite sinna?
Armaghi .Observatooriumi. di­rektor
dr. E . M. Lindsey, keda ©k-samineerisin
: 1934-ndal aastal
Haryardi Observatooriumis
USA-s. asutas Armaghi uurimis-iukšiiseksy^
Sel&e esemete 'hulka 1 o ^ * " " " » ja toitsus mind sinna,
kuaitivad näitelJs vaibad, kristall- Töötan sealastronopmma ja tea-kanbad
ning mõõdu järele tehtudpl^^.'*^ ^ " " ^ ^ " ^ (Research As-üUkaimad,
mantlid ja kleidid , ... ,.
Taksiautode iõiduMndadele lisati Teame, et vnbite sageU UfeA-s
juurde 100 protsenti'ja samuti tiiš- f ' ' ' ' ' ' ''
tetiõilusõidu ja laevasõidu hinda4'«'^ng«.d P.clanu^^^^^^
sid 20 pro.t, sen^d.i võrr•a . . I . V, nb,m i rve eglipär. asev l, t. ^ USA-s
" Venemaa vUõi mumeest,e l, e on iga- kolmekuul•i ste perioodide viisi.
sus\me h, m• dJ aJd e tõstAm i•n e -al1a tii - o1i - ' Olen MaiTlandi ülikooli
Järgnes ligemale 50 töö- j a pmge-rikast
aastat, k u i tema avastused
leidsid üldist tunnustamist rah­vusvahelise
astronoomia poolt.
Sealt peale on üks austu&eavaldus
järgnenud teisele.
Sellest kirjutab•,,The I r i s h A s t -
ronomical Joumail" täielikult
prof. Õpikule pühendatud eri­numbris
(no.. 10, ; 1972), ; mille
92-1 leheküljel. on toodud elulugu
j a ülevaade : tema teaduslikust
tööst köös: trükis ilmunud teoste
nimistuga. 1960-ndal aastal andis
Ameerika tJhendriikide^..Teaduste
Akadeemia (National Academy of
Sciences) . Washülig^^^ suure
kuldauraäia ja 1968-ndal aastal
rahvüsvaheiline Meteoriit]ik- Selts
(Meteoritical Society-) pronksau-raha.
Samal aastal andis Belfasti
ülikool temale audoktori kraadi.
Sellele .järgnes. 1971-1. aastal seo­ses
Ke^pleri 400-nda sünnipäevaga
kõige, suurem austuse, j a tunnus­tuse
avaldus. Ameerika • Tea­duste
Edendamise . Selts; (Ameri-.
can Ässociation for the Advance-.
•palju j a tunneb hästi kirjandust
Temalt on ...lühikese .ajaga ilmu­nud
neli noodivihikut klaverile.
Muusika ei ole temale mitte a i ­nult
vabaaja ratsu vaid palju
... enam. ;.
Noorena seisid t a valiku ees: kas
muusika või teadus? Ta valis tea­duse,
ega ole seda vist kahetse-
•nud. Rahvusvahelise tunnustuse
võitmisega on ta teeninud k a oma
väikest isamaad j a rahvast. Oma
esimese tunnustuse väljaspool
kodumaad sai t a Eesti Vabariigi
Tartu ülikooli professorina. Ka
pole t a võõrsil iiailgi" jätnud alla
kriipsutamata, et t a on eestlane.
Oleme uhked temale..
transpõrtinud külli Viljandi lähe­dale
Jämejalale, mis o l i ka Eesti]
vabaduse ajal vaimuhaiglaks.
Seal _viibimise kohta on olemas
andmed. Samuti on teada et te-.|
da peeti seal lühikest aega kuna
selgus et rahvas oma presidenti
polnud unustanud. K a on abso­luutselt
kindlaiH andmeid et K.
Päts o l i täiesti normaalne.
Tuleb järeldada et ta Viljan­dist
toimetati tagasi Kaasani |
vaimuhaiglasse kus ta „Posse-'
soluutselt terve mõistusega, tei­sed
kes olid juba haigesrtimud.
Terveid peetud eraldi k i n n i nende
poliitiliste veenete pärast.. Nende
tervete hulka kuulus k a president
Konstantin Päts.
SALME PRUÜDEN
Tallinna vanalinnas asub 477 ma-vi"
andmeU viibis aastani 1956, | ja, .2240 korteris eläb 7700 inimest
Tänavate üldpind on 157 OOO ruut­meetrit.
mis on tema surmaaasta.
President oli siis 81 a. 10 kuud
26 päeva vana.
„Poss6vi" poölit avaldaitud raa­matus
,,Kaznimõie sUmashest-viem"
('Karistatud huUumeeilsuse-ga)
selgub üsna palju Kaasani
vaimuhaiglast. Veel ^ a m annab
aga äsj ailmunUd kahe timtud Ing-lise
sovetoloogi ,,Russia's Politi-carilospitails'*
raamat. Nad mär­givad,
et Kaasani vaimuhaiglas
on viibinud üsna arvukalt nime-
Tallinnas tekitab muret vanalin­na
tänavate l«>rrastamine, eriti
sõidutee osas, kuna kõnniteed oii^
enamvähem korras. Möödunud
aastal koiTastati ainult 75' ruut-meetiit
sõiduteed, tänavu on kavas
ainult 600 ruutmeetri kordaseadmi-
^ne.
Kutsutakse iiles noori vabatahtli-kuit
aitama kaasa vanalinna kor­rastamisele
ja puhtana hoidmisele.
astro-
Sudbury's pühitsetatakse Sõõ­me
^Vabariigi ,60. a. iseseisvuse
päeva 4: detsembri! kell 3 p. L
Sampo Häiris 468 Antwerp. Soo­me
60. a. juubeU aasta juhtlause
on — Itsenäihen Suomi Yhtei-nen
Asiamme, mis on'' tõlgitima
järgmine:. Iseseisev Soome ^
tjhine Asi. ' •.
: Teadlased j a ajaloo uurijad on
leidnud, et Eesti-Soome kultuUr
on vanimaid .Euroopas, ulatudes
tagasi enne Kristuse sündi. K u i
Väljaspool Kanad
ment of Science); koos Meteoriit, j kuuleme ^ siinsel maa ütelust, e
väga raskeks ia sensitiivseks ™ s i k a profesor ja. teaduskonna ^ \ \ ^ Seltsiga • laskis : valmistadaV^üll on noor riik, ainult 60 aas-
probleem. iks, k, una k, ommunistliK I luge.• Pe, an lo.e ngu.i d j a teen NASA
^u ropagända on al, a^ti. k,-o, lavat.e icr aa- toe_ tu.s el -u u, rim,u si. , , ......
• Teie eluloost teame, et tõota­site
,UŠÄ-s Hai-Vardi ülikooli juu­res
1930—1934, Kas praegune
sidega alla kiiipsiitanud, et sotsia­lismi
kodumaal on majanduselu
stabili-seerunud ning et .siin ei esine
selliseid väärnähteid na^u kapita-listlilms
maaihnäg, kus ahned ra-hahiehed
hindade iõstmisega töö-jisi
kumavad. Selle propaganda
mõjul oli täiesti loomulik kui viha­sed
venelased mitmel pool taksi-hindade
tõstmisele ; reageerisid
takside kasutamisest loobumisega.
Kuid see kõik on alles venelaste
j a Hende alla heidetud rahvaste
majanduslikllud^ raskuste algus,
arvavad Tääriemaailma eksperdid
Nii näiteks mainivad tJhendriikide
luürealä tegelased, et N ; Liidus
saabub sjuurem kriis järgmise vüe
aasta jooksul. Sjelle põhjuseks ole­vat
eeskätt majanduslikud rasku­sed/
mis on tingitud õlivarude
kokkukuivamisest kuid teiseks kä
vabaneva juhtkonna^ probieemid.
Jama Brezhnev | ja tema kaaslased
on seni kõik nooremad mehed alla
tõuganud võimm-edeli pulkadelt
, Kiu — sus j|äb aiiiült i)odata,
kas ekspertide ennustused Järgmi­se
^.iie .aasta
.1
\
mi
professori-kölit on rajatud en­distele
sidemetele?
Olin iÖ30-ndal aastal Eestist
Tartu Ülikooli Observatoõriumi
•juurest kutsutud Karvardi üli-kooU
juurde kui :„Research As-s^
ooiate & Visiting leoturer".
Pi-aegused sidemed pole selle jät­kuks,
vaid tingitud minu pidevalt
kestnud ja trükis ilmunud Uuri­mistöödest.
.Mulde pakuti • küll
1934-ndaib aastal USA-s professp-ri-
kohta, : mina aga eelistasin
pöoruda kodumaale. • : . ;
Teie teaduslike tööde kogus on
vist küll väga suur?
Mul on ilmunud üle 300 suure­ma
töö, kokku üle 6000 leheküije,
jä üle 5.Ö0 väiksema töö. :
.'• Mida peate, neist kõige.".tähtsa­maks?
•:
Raske on teha valikut. Neid,, on
mitu.. Olen olnud pioneeriks mit-
. mel alal; Olnud oma ajast^ 30—50
aastat ees, oleri nüüd leidnud tun­nustuse;
. Näiteina mainiksin- vaid
mõnd, nagu „Hiidtähtede struk­tuuri
j a tähtede evolutsiooni-käi-kuus
kuldauraha, mis anti kuue- tait:vana jne..; siis näitab see kui
le astrcnoomite nende ,,välja- puudulikult anglo-saksid tunne-paistvate
saavutuste j a hinnatava j vaü ajalugu. Soomlastel olid oma-psnuse
eest päikese süsteemi ja j "valitsused liimades,; • aJevites ja
plaiieetide itelikiraise seletamiservi^^^ades jübaT808, aastal. Täieli-Üheks
neist kuuest oli prof.i raputati võõraste .ahelad 60
öpak. • aastat tagasi j a Soome sai ise^
•197õ-ndai aastal tüli kuldmedal seisvaks 6: fe^^^ 1917. .a.
$17.—
.50
K l E I P O S T I GA
.pSA-a:
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesge:
Aastas $62.--, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 cent'.
Kuninglikult Astronoomide - Seif-
•silit Londonis j a . 1976-ndal aastal
Vaikse Ookeani Astronoomide
Seltsilt (Astr. Sociöty of-the Pa­cific
) San Franciscos jällegi kuld
ning 1977. a. audoktor Sheffieldi
ülikoolilt Inglismaal. Peale selle
on Ameerika Teaduste Akadeemia
Washingtonis:. j a Teaduste'. Aka^
deemia. Bostonis -1977./ a. ;prof.
Soome on maksnud kallist ve-rehiiida
oma vabaduse jä iseseis­vuse
eest.. Kogu maailm on imet­lenud
soomlaste kangelaslikke
saavutusi oma iseseisvuse kaits-
.niisel. Samuti on- -nimetamisväär­ne
Soome riigiisade' poliitika pä-,
.rast Teist maail'ma.sõda. On osa­tud
'juhtida r i i k i reaalselt antud
olukordades ja Soome on püsi-öpiku
valinud oma vääs-auliik; iwd iseseisvana.tänase- päevani.
s õ b r a d , soome hõimud,: tulge
kõik 4. detsembril kell: 3 p: 1.
Sampp H a l l i , ühiselt: piihitsema
Soeme Vabariigi 60, aastapäeva,
ävaldania austust j a lugu^pidamist
neile,; kes andsid oma. kõige k a l ­lima
— oma elu, — isamaa, va­baduse
ja, iseseisvuse eest, aval-ülfeooiis
jätkata loenguid: Truuks], elama lugupidamist Soome: rah-säatjaks
kõigU t a reisidel ön te- ] vale, nende juhtideae ja Soome
ma abikaasa Alide, et hoolitseda l ^ ^ ^ t ^ ž l e : - - juhtlausena Tt-oma
mehe heaolu eest n i i reisil senäinen Suomi - Yhtemen A s i -
meks. Lisaks ssUele on t a palju­de
teaduslike seltside liige.
Ustavana oma. kutsumusele
alustas ^ta trotsides oma 84-jä- elu­aastat,
8: sept. laevareisi Ameeri­kasse
— lennukisõitu professor
ei armasta — jällegi regulaarseks
kolmeks kuuks, et Mar;
kui ameerika kodus! milleks nad
seal peavad alalist ikorterit. ,
amme.
S U L E V KALLAS
Kanada aadressidele.paiume märkida^POSTAECODE"
USA aadressidele ..ŽIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Ptibiisfeers aimele, i
M6J 3M7
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks ,/
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „ : J : , : . -_:
197 . Telhmise katteks lisan $ süniuures
rahas / tshekiga / rahakaWdiga. (Rahs saata aianlt tähtkirjas);.
Nimi". •
f i r " ' " "