Vaba eestlane , November 23, 1978

              Nr.
mm mwmtax, SSBSSQSSSStE BVCBBaSSStSP'
VM^äMBM: O/Ü Vaba Eestisaa, 135,Tectimseii.SS teoate.
Elo
POOTÄADRESS; P.O. Bos 70, C, Toroöto S, Oat.
TELD mmn Mm KsmiBs: aastas
laas­tas
119.— ja veerandaastas 010.50. Kiripostiga VSk-^t
|58.~, poolaastas $30.—ja veerandaastas $16.^.
MMÜPOSTIGA üiemere-maadess®: aastas Ä — ,
$34.50 ja veerandaastas $18.—*
• Aadressi Müdatus 40 c. — ükstoimbd SaW
FublisW by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsat
Toronto S, Ont. M6J 2H2
Ehkki ÄmeeÄ tlhendrflMde
käsutuses on suured sõjalised
jõud ja tuumarelvad ei piisa neist
üksi tJhendnlkide huvide kaits­miseks
maapma Jõudude tasakaa-lüstaiiiisekš^
Ja agressiivse kbmr
munismi edasitungi pidurdaniil-seks.
Ameeriklased peavad lisaks
oma tugevusele Ja ^relvajõududele
om^a igas maalliriaiiurgas usal­dusväärseid'sõpru,
:selM$e!d riike,
seHžseid valitsusi,. :kes ^ on- vaMs
ühendriike hädaolukorras toeta-jna
ning kelledele oö vastuvõtma-äud
Kremlist Juhitud revolutsioo­nilised
Jõud Ja marksistlikud ele-niendid.
Selliste toetuspunktide
organiseerlniisel Ja endale sõprsi-de
otsimisel bn aga ameeriklased
sattunud paratamatult teatud
määral unmUkusse, kuna kommu­nismile
Ja N. Liidule vaenulikud
tavaliselt
või
te autoritaarsete rezhlimii
: riikideks,; M s president €arteri
Inimõiguste poliitika ei leia kau­geltki
seHfees ulatuses Jä seEises
mõttes rakendamist nagu seda
Valgest Majast taotletakse vol nap
gu seda seal Wte
Kujiikateks mideteks on
Kesk-Idas asuv Iraan ja iadüia^
Ameerika riik Nikaraagua, õliri-kas
Ja: strateegiliselt ülirnalt täht
sat asendit omav Iraan oa prae­gu
ärevate siindrnpste Ja rah»
tuste keerises^kM^ Riz^
Pahlev! Ühendriikide sõbralik rez^
j ä i m m suures
seda ähvardavad ühelt poolt
kommunistid Ja teiselt poolt koia-servataivsed
muhameedlased,
ajaleht „New Yoirk Times**^ Mmni-tah>
et selle kohta pole mingeid
tõendeid. Euid ometi mainivad
Rinde Juhid, et nad on nüüd rik.
kalilnilt varustatud tankide Ja
õhutõrje Mvad^a. Kui i^ikaraa.
giias pääseb võiniule kpnununist-lik
rezhSim,'süs võib see nakkus*
,3ün on midagi tõsiselt viltu!*'
Euid Ühendriikidel
raskus! ka selliste riiMdega nagu
tõuna-Äafrika. Vabariik, Eodee-sia,
Namiibia, Faipihiid, Indonee­sia
Ja paljud Msed. Kõik need
ning on rildcali-
It. varustatud :
ga. "
vad rezhiimid asuvad
teisel
gruppide kontrolli al| ning valitse­jad
^ taha rakendada iihel või
teisel põhjusel kõiki
l&kie inimõigusi, Ä
võitlejateks peavad endid Ühenda
riigid'. Nende' .riikide lulgas on
selliseid, kus võimul olevad isi-
Inid või MiMd ei
anda võhnu
kuid nende hulgas on ka Eieid, kes
kardavad, et nende lahkumisel
tulevad võimla kommunistide kes
ei tunne armu Ja halastust ning
kehtestavad seiised verised Ja
inimkonda hävitavad diktatuurid
nagu neid võib i » r ^ ^
bodzhas, Vfietnamisi
Ja mõnedes teistes riikides, mis
on sattunud •konmiunSstld© kbnt-
-rolli alla. • :
oB Soomes Mrm' kommunistide võimaliku võlmi^^^ katse pä­rast
väga suur. Kommunistide võimuhaare Tsbehho Slovakkias oli soomlasilegi toonud südamesse kar­tuse,
et punased võiksid sama teha ka Soomes. Eui N* Liit kasutas oma jõulist survet^ surudes tõrksale
Soomele peale rahukokkuleppe, mis jpolnud Soomele Sugugi meele järele, siis paljud soomlased hak­kasid
enestele Msimust esitama, kas punaarmee võiks Mhresti oma üksused Porkkalast vüa Soome
valitsuse töetaittiseks Helsingis
märk Soomes ja ükskõik nnilliste abinõudega,- -ki! olukord näis olevai
Neist nJÖ. ,,ohu aastaist^* on yi^
niasej ajal mimetl kirjutatud, ku­na
pärast 30 aastat salajased ohiud
materjalid on nüüd avalikkusele
feättesaadayad.
läkide Helsingi smirsaadifcu X|t.
Yliitälo raamat ;^alaisÖiaumid'Ä^
singist Washingtoni", millest suu­rem
osa ikoosEeb suursaatkonda
rapqrtidest ja vastuvõetud teateist,
niiUesalajaspidamise tähtaeg on
tänavu iganenud.
Soome ajaleht ,,ÄamuleMi"oij
.ieinudjisaks raamatule: veel In­tervjuu
Yütaloga, kus vümame
isiklike n^älestuste põhjal selgi-tab:
sündmuste iaiistaiT^
sealt
mätsiocsiEe, tulnud teadete koha­selt
ootasid kommunistid vaid so­bivat
aega, et võtta lähiajal vägi­vallaga
võim iile Soome šeadusli-kuilt
valitsuseilt. .Kommunistide rel­va
jõud olid keskendatud Helsingis­se,
kus. neile kuulus Valtio(riigi)-
p^itsei (VAIK)) ja eriliiie HelsiR-gi
Liikuv
^1 See dilemma vaevab ka Ühend-ledele
ei meeldi shähM refornüd. riike. Mis Juhtub nend^ rahutus­test
haaratud rUkidesi süs k^^^^^
praegused kõvakäelised valitsejad
Ja rezhMmid tegevad Ja nende
asentele tMevad koihniunistid?
kuhu Jääb siis Carteri inimõigus­te
rakendamise polätika, mida ei
aktsepteerita ühesM ;kommim!st
Ukus riigis? Ning koos kõvaldie-liste!
pahempoolsete
kaovad riik riigi .Järele N.:Ilidaa
:imperiaMsmi .täitmatusse rüppe,
kust seni. ükski riik ei ole
Kuid Iraagi sündmustel Ja shah-
M langemisel võivad olla ka suu­red
tagajärjed lähikoimas asuva­tele
Pakistanüe,; Saudi Aräahlale,
Iraagüe Ja isegi^ Ning
mängus ei ole siin ainult
riigid Ja nende režhilmidj vaid
maailma suurimad õlitagavarad,
mis võivad sattuda N. Liidu val-
'iusesse.
, ; Kesk-Ameerika ^ällierligis . Ni­karaaguas
on Juba pikemat aega
mendrlikide, reiya^a^^^ ^ et ameeriklased ei saa
mcraalse.toetuse abd
mid president Anastasio Sömo- -«^..^
zzaa, ^fkcdelllee rree^^dimiimmf nPeeetea^ks^e dOiikkttaaaat..' '^^^^^"^^^ ^^ ^m-a^a^to^a^| >affandajad^^ ^n^in^g^
torhkuks, kuid kes on age kom. ^ . taeaiäs-ffedele nike-munismi
vastäne.TemaleOntekM^^''*^ sammude tagajargeöele pike-tööta-des
õppisin tundma eriti hästi šot-siaaldemokräaitlikku
jK)liitikut
Aleksei Aaitonem. Ta helistas mul­le
(1948 .a,| m8«:tsir--aprilli
sel ja kutsus mind oma juur^Ei-rasse,
kuihu grupp ühisMds^^
pidi kogunema.
Meie ühised sõbrad olid Moxiel
V. Ä. M. Ärifco^i, sots.dem; pa^
te! pärast sõcfe toiniv parteisekre-täryäinö
Leskinen, v e e l s o t ­sialistist
relvavend, Helsingi polit-seiiHem-
Erik Gabrielsson ja üks
koaliitsioonipartei liige, keda peeti
selle pmtei tulevikulootuseks. Kui­gi
see ebaa»tikkokkiitulek peeti
Aadtoneni korteris, võidakse sama­hästi
öelda, et peremeesteks või
koosoleku juhatajaiks olid nii Aal-tonenicui
kä Karikoski, sotsiaalde­mokraatide
ja koalitsiooniparteide
kogemustega poliitikamehed.
Oli. põhjust uskuda, et VALPO Ja
Liikuv politsei oleksid olnud kül­laldased
võtmepositsioonides
olevate valitsusasutuste ja Infor-
Matsloonikeskuste vallutamiseks
kuna:
nud tugev opositsioon Sandinisti^
de Rinde näol, kes hiljuti toimu^
nud verise mässuga püüdis võiniu
iile võtta, kuid oli sunnitud Sbmo-sa
liästirelvastatud sõ alls-i
i m k EhkM^^^Ü^^ Ka-nada
ajakffjan^us^ püütakse
näidata, et Sandiriistide Rhme
laarab kõik rahvakihid, tundub
see väide väga kahtlasena ning
tõenäelisElt m kogu:.- liikumise ta­ga
Kuuba^
agendid,^l^es pn suu^ endile
organiseerida eriti suurt poole­hoidu
noorte hulgias. Nikaraagua
. Idisimus pole vee! lahendatud, Itu-naa
mässulised koondavad oma
Jõudusid Ja hangivad endUe
moodsaid relvi. Nikaraagua va­litsuse
andmetel tulevad need rel-
•Kuübalt
mas perspektüvls^ Kahtlemata ei
saa Carter parempoolseid autori­taarseid
• rezhilme avalikult alati
kuld ameeriklastel
HelsiHagi politseiülema ;ja
oskusega
kutsumine
juhtivate Soome polütiküte sala­jasele
koosviii)imisele oli muidu-
Kuid selleikSj et pidada neid punkte
oma käes, oleksid nad muidugi va­janud
abi. Porkkalas asuvalt vene
gärnisonüt, kes oleks kikesti rea­geerinud
Soome uue „demokrä#i^
ku orientatsiooniga" valitsuselt
tulnud abipalvele.
Kolonel Karikoski rääkis meüe,
et ta üll käinud koos paari presi­dent
Paasikivi lähedase sõbraga
tema -juures, et talle rääkida neist
üksikasjust mida soome kommu­nistid
olid teinud oma ettevailmis-tamisel
võimuhaaramiseks, andes
ühtlasi informatsiooni ka allikaist,
kus ta need teated oli saanud,
President iiskus neid.
President a-ndis määpise Soome
kaitsejõudude ülemale kmdral
Aarne Slhyole, et ta asetaks sõja-väeiiksused
alarmikorda võunali-ke
sisenüste rahutuste puhuks. See
toimus 31. mäntsil 1948.
Lisaks kiitis ta heaks Karikosld
^d
meeles, et relvade konfiskeerimis-plaanüev
lisaks arutleti kõrvaü-probleemi,
kuidas Suurkiriku
keldri uksi oleks võimalik nii tü-gevndäda,
et sellest saanuks kin­del
peidukoht, kui politseiülem
Gabriedsson oleks relvad sinna too­nud
ja kelle vastutusele selle lao
hoidmiöe ka/jäiäaö..
Aaltonen kiirustas vastama, et
sotSiaäJdemökräaitlük partei võib
organiseerida; mi palju lisaJd^
väärseid puutõömehi kui vajatak­se,
kui ta kodanlik sõber Karikoski
suudaks
:KarikosM mkm, et tema sidite^
^pop^e tööstusega on niivõrd
et ta
Varsti sam kuulda, miks
silsld suured v õ i m l e d ^ y ^ ^ kutsuitud.Äaltonen ütles, e^^
osa mänirinilseks n i i ^ Iraanis, kutsunud mind selleks^'et lääne-
Ja teistes riikides maaijin saaks teada tõde, kui nea-kompronüsside
saavutamiseks, et de ettevalmistused peaksid ebaõn-lülitada
sellega välja kommunis- nestuma. Ta palus minult, et rää-tlde-
Ja ,,proletariaadi dlktatori**|g^^^
rakendajate mõju. See ei ole keiv biistuste^ mida ta nimetas
^ Xwdu diktaator Brezhnev jubai^ SelMiu-ameeriMäsihöiatas,
et: nad ei sek- 1^
kiiks Iraani sisemistesse asjades- sele kõik minu teada o l ^ d faktid
se. Kuid see on Ä M ameeriklas- ja röhutal?siB muidugi nende täht-tele
ainsaks võimaluseks praegu-Igust. Nõustusin sellega,
ses: .segases- vees edasi ujuda Ja '
katsuda maailma vjõMude . liasa-kaalu
Mndliuistada.
Karikoski ja Äaltonen rääkisid
selle järel, ei üsaldatavailt isikuüt,
kel on otseühendus Soome K^^m-murasüiku
Bartei peakorterka' ja'
delegatsiooni poolt e
tegevuskava, mis puudutas Val-po
ja Helsmgi Liikuva politsei
üleliigsete
Need politseiüksused olid kommu­nistlikule
siseministrile ILeinole al­luvad
ja nende juhtimine oli kom­munistide
käes, nii et tegelikult
need töötasid Soome Kommumst-liku
Partei politseijõuna. President
Paasikivi volitas, nagu talle soo­vitati^
pditseiülesnat Gabrielssoni,
kes oli usaldatav politseiohvitser
jä lojaalne soomlane ning juhtis
täiesti mittepolütüiseit politseiasii-tust,
konfisiceerima Valpo ja Hel­singi
Oikuva politsei käes olevad
relvad.
Kontrrevolutsiooniliseks .nimeta­tud
tegevusplaan relvayanide kon­fiskeerimiseks
plaanitseti just bel-lel
kokkutulekul, kuhu mind oli
jvaaitlejaks .kutsutud. - Mul' on hästi
Väärarusaasniste vältimiseks on
põhjust nieemitada^ et kuigi Karir
koski nünetati koloneliks (evers-tiks),
oli ta ®õja lõpul erru lämud.
Just sel ajal- oli siiski eriti tähtis
vältida kõiki võimalusi ^üdistus-tete,
et juha­tus
on loobunud oma neutraalsu­sest
ja, pK)liitilis«st hoiakust. Oli
palju par^j et lÄ^iülem Gab-ri^
sonüe anti kmdral Sihvo ase
mel õigus või käsk kommunistide
juhtünisel olevate politseiorgani^
satsioonide relvade konfiskeerimi­seks.
Kuid ka sellega oli s^tud
risk ja just sellepärast oligi mind
kutswW kokku^^
Ei võiduifl kindlasti ette teada,
kas need politseiüksused pane-vad
va^tu relvade kohfiskeerimi
sele, mistõttu võis tekkida eba
\ meeldivadd- ehk 'kogtMI veriseid
.MdcupÕrkeid.; , "'W:
Konfiskeerimine sujus siiski ^i
ma vahejuhtuiniteta. Relvad toi-metati
peaaegu märkamatult kind­lasse
kohta
pommivarjendile sarnanevasse
keldrisse, eriti tugevaks muudetud
uste-taha.. • •
Olin niuidugi pidanud oma luba­dust
sellest täidikult vaikida, enne
kui see teostati. Kuna see õnnestus
lüi hästi, süs sellest ei tekkmud
suuremat avalikku lärmi ega kõ­mu
ei Soomes ega mujal, on siiski
põhjust mainida seda sündmuste
sarja just sellisena nagu see tõeli­selt
oli, ühena Eeist julgeist ette­võtteist,
mülega lojaalsed soomla­sed
vähendasid kommunistide või­malusi
edukalt oma^ kavatsetud
võimuhaaret teostada.
(Järgneb)
N. Ludus äsja ringreisil viibinud!
12 ühendriikide senaatorid said
Moskiras erilise au osaliseks: tsaa­ri
asetäitja Leonid Brezhnev oh­verdas
neile 59 minntit oma kallist
^ga. Eui enaatorid lootsid^ et nad
saavaä Brezhnevile üht&-teist
Ühendriikide polütikast ja prob­leemidest
rääkida riüig päevakor-rai
olevaid küshnusi arutada, süs
said nad suure pettumuse osali­seks.
Brezhnev ei olnüdiildse hu­vitatud,
mida Ühendriikide senaa­torid
mõtlesid ja ütelda tähtšid^^
vaid ta pidas vajalikuks neile kogu
jutuajamise kestel N. Liidu seisai-kohti
selgitada, mille tulemusena
ameerildäste visiit Brezhnevi-ju^^
de kujunes diktaatori monoloogi
kuulamiseks.
Senaatoritele oli eriti rabavaks
uudiseks Brezhnevi I ddaaratstõön,
et neutrOnipomm on, N. Liidus
„old hat" — vana higu. Selle r^-
väga olevat Venemaal juba ammu
katseid tehtud kuid N. Liit ei ple-vat
huvitatud r neutroni^mmi pro­dutseerimisest.
Brezhnev nimetass
isegi ühegi teadlase nime^ kes
pommiga olevat katsetanud, kuid
seda nhne pole ükski läänemaail­ma
teadlane enne varem kunagS
kuulnud.
Brezhnev Ja tema- sõbi^Eid on lk-ka
yeeliünšelt suures mures, et
ameeriklased tõestt hakkavad pro­dutseerima
neutronipommi, miUe-ga
nende suured tankianneed olek­sid
kõik võitlusvõhnetud ning tan­kid
sõidaksid ringi surnud mees­kondadega.
N. Liit on alati oma
valedega ameeriklasi ja teisi lää-neriü^
e hirmutanud ja sama takti­kat
tarvitas Brezhnev kä Ühendrii­kide
senatorite vastuvõtmisel.
Brezhnevi lugu vene neutrom-pommist
ja selle Mutajast tuletab
meelde anekdooti läänemaailma
turistidest, kes jalutasid ringS
Moskvas leidurite muuseumis.
^i[eidtaMtati ühest toast teise ja
näidati nende meeste pilte, kes
olevat leratanud auto, lennuki, raa­dio,
telefoni, aatompommi, anru-veduri^
elektronarvuti ja teisi
moodsa ajastu masinaid ja apa­raate.
Lõpuks v i i ^ turistid vihna-
^sse tuppa, kus Sehial oil ahwlt
üks suur kuldsesse raami paiguta­tud
pUt. Kui turistid küsisid, kes
see tegelane on, siis vastas giid
uhkelt: „See wi see mees, kes kõik
need teistes tubades mäldatod me-ie.
senaatorid oma
ringreisU N; Liitu olid üKatimud,
kui vähe teavad N. Liidu tipp-polü-tikud
ja riigmehed välismaailmast
ja kui napid on nende teadmised!
ikust süsteemist. Peale
kohtasid senaatorid nel­ja
poliitbüroo liikmega ja kahe
lükmekandidaadiga, peale selle
igasuguste välispolütika eksperti­dega
ja kindralstaabiülema ase­täitja
kmdral Mihal3'M. Kozloviga.
VALVEARS-NÄDALALÕI
25. ja 26. nov. on valves
R. Pahapill* td; 921-7777.
2. ja 3. dets. on valveaj
T. Kuutan, tel. 751-6141.
Srnst Grimm ühi
^ riikides ja Toroi
ühe kuu vübis Brasii
suse ülesandieä Viri
mondi ülikoolis dr. Ei
Brasüliast, lahkudes 26.1
JXÄitosse, et 'külastada
Ta pärineb Tõrvast,
Voldemar oli kooliõpet?
berasumisega, pääsenuc
maale, reisis ta sealt B]
kus töötas vaimulikuna, I
siis öiiTstina ülikooli, tea
prafcsises, oüles vümasedi
ta Catarina osarügi U
ametnikulcs. Praegu on
rektori assessor kasvat
alal. Toix)ntos on tal et
jutlustada vabakirikuisj
siia 5. detsembrini. Eestil
xjehiud ta viimati 10 a.
KiNDLUSTUI
23 WESTMORE Dr.. S^
Rexdaie. Oüt. M9V
Tel. 7454622
(Algus lk. 2)
Läbirääkimistel venela:
dasid ameeriklased miti
erinevaid arvamisi ja
mis ilmselt rabasid vem
häiritud seUesr oli Lenu
ifiane boss poliitbüroo lü|
V. Romanov, kes ei
kuidas saavad Ühendri
tsraatliku partei lükmej
erinevaid arvamisi,
delegatsiooni juhi ai
Eomanöv küsis ameeril
gatsiooni juhilt senaatori
Ä. Ribicoffüt, miks seUil
päistelt senaatoritelt ei
valimiskampaania puhul
toetussummasid ja mil
painutata kõva dištsiplii
Senaator Ribicoff maii
et N. Liidu peaministc
Eossõgm käitus väga vA\
ameeriklastele ütleis: J
lege mulle Ühendriikide
ma tean täpselt kuidas
liab." Kõnelusel temag
gus, et tal polnud senatil
le tööprotseduurist vähj
mu. Oklahoma vabarül
tor Henry L. BeÜman
teda hämmastas see
üksmeehie endaülistami
mis nemad teevad on h|
ameeriklaste sammud
Senaatorid ei hoidnud
Juhtkonnaga kokkusaai
sõnu vaka aÜ ja ütlesij
vates venelastele kõik,
öli ütelda. Nad raääl
inimõiguste rikkumisestj
uute võitluslenhukite
Itabale, venelaste sa
Aafrika riikide sisemist
desse ning i^ende palai
vastamisest. Nmg Ohu
John GIenn läks isegi n|
et ta küsis oma Ida-Eui
rit valijate soovil, mUla!
mõtlevad vabastada
Tshehhoslovakkia ja Poj
küsimusele vastasid
!jiaei:atusega ja jätkasid
ratust ka siis kui Gleiuil
kinnitas, et see on tõsinj
Külaskäik N. Liitu ja
mised ja kõnelused N.
vate poliitikutega olid
ÜhendrüMde semaatoritc
õppetunniks ja nad teaj
kus, mida neilon oodat£
ja sealselt juhtkonnaIt.|
sooviks sel puhul oleks
ÜhendriUiide senaatorit
hust rääkida venelaste^
(aetud rahvastest, siis
uutada ka Balti rükide|
sinust ja lende rahvas
• misi .