1984-05-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäefv IQ.mail 1984 --Thursday, May 10, 1984 Nr. 8®
Ottawa asutas uue sekretariaadi
aimega „Fitness iu tbe Third
Age", „ teenindus mis ^
Kanada seenioride kehaliseks vor-inišoiekiiks*'.
Selle sihiks on tõsta
programmide kvaliteeti, suurendada
osalejate arvu ja kehalisharju-tiiste
sagedust . . v
15. Euroopa • kergejõustikusise-meistriVõistlusel
Göteborgi 9500
pealtvaatajaga • hallis - tehti uus
maailma siserekord prantslase Vig-neroni
poolt, kes saavutas teivashüppes
5.35 m, :C?rigori^ ^^^^J^
(NL) saavutas Euroopa rekordi
kolmikhüppes 17.33, mis on 8 sentimeetrit
lühem maailma pikimast
•Ikka paremaid; aegu jocksta|cse
maratonis. Mulhi tegid 30 meest
sijaks Mla; 2:11 ja ttŠ jooksjat
Idiündisid alla: 2:14.
Londoni 1984. :a. maratonist
osavõtmisöks on Juba 70.000 jooksjat
soovi avaldanud, ainult 20000
lubatakse startida.
Ontariolane dr. John
Burlingtonist jooksis möödunud
augustis oma 50. a. sünnipäeval 50
miili kohalikul spordiplatsil. Kavatseb
sel suvel jooksta 100 miili
Kaliforniaš, Sierra Nevada mägedes.
Algas jooksmisega 34-aasta-selt
seoses ; kehaharjutuste prp- '
grammi koostamisega •südamehaigetele
patsientidele. Kaalub nüüd
154 naela, olles kaotanud jooksmisega
31 naela. -
^7' •
61-aastane Lääne-Sakss purilen-dur
Hans Grosse püstitas 25-nda
maailmarekordi Austraalias, lennates
500 km kohmiurksel marsruudi
keskmise kiirusega 153,76 km
tumiis. • :.
Ön paljastatud uus dopinguaine:
kasvuhormoon somatropiin, mida
tuntakse HGH nime all. Kee^ Los
Angelese biökeemik olevat teinud
güste, 45 dollarit kord» 19-e riigi
sportlastele.
:-::::.:::-:;>.^^
Los Ängel^^ olümpiamängude
ava- ja lõputseremoonia läbiviimi-seks
kavatsetakse kulutada 5 mil-
Jonit dollarit. Avamisel esineb
mängude kõigi aegade suurim laulukoor
1000 osalejaga. Teine suurim
i)eäks olema lõpul süüdatav
tehislõke, mis maksab 0.3 müjo-ait
dollarit.
jaanuaris, peeti Taliimias Eesti
juunioride sisekergejõustikuvõistlu-sed,
olles esmakordsed spordiühiri-gute
koondiste vahel varem olnud
linnade ja rajoonivõistluste, asemel.-
Võistkorinad järjestusid: l)r„Ka-
;lev" I 558 punkti, 2) ,,Jõud" 314,
3) „Dünamo" 208, 4) „Tööjoure-ser/
id" 192 ja 5) Kalev" IL 132.
Tallinnfilm on valmistanud
mängufilmi „Kogu maailma kuld".
Fihn keskendub amult ühele episoodile
maailmakuulsa eesti maadleja
Georg Lurichi (1878—1920)
ehiste nimelt tema Tallinna-tumee-le
1910. aastal ja seal toimepandud
Lurichi auhindade vargusele.
See ajalooline fakt ongi filmi lähtekoht.
Tõepäraselt on esitatud
kaks süzheetelge. Ühelt poolt on
kujutatud kohaliku Tallinna ärimehe
Berggrüni korraldatud maad-lusvõistlust
ning toodud esile selle
telgitagust. Teiselt poolt on filmis
kujutatud Lurichi ja tema
noprpõlvetuttava Anna jällenägemist,
ja nende suhteid. Need võimaldavad
maaihnakuulsat maadlejat
näidata ka isiklikes intiimsemais
toonides. ;
Filmi on lavastanud Valentin
Kuikj stsenaariumi autorid Eduard'
Tinn ja Valentin Kuik. Lurichit
PÕikread: 1. Üks apostlitest, 6.
Kuju Vanas Testamendis, 10. Rahaminister
E. V. valitsuses 1924.
aastal, 11. Virn, lasu, 12. Väike
saiake, 1-: Ninatark, 14. Põhi, 16.
Klomp, t mp — inglise keeles, 18.
Hunt, 19. Kontsentreeritud vedelik
toiduaineist, - 22. Ibseni lavateos,
24. Kaaslane, seltsiline, 25. Lakke
kehastab üheksakordne Eesti meister
Tõnu Lume, tema massööri
Enn Klooren, Annat Regina Ra-zuma;
Laiemale levitamisele jõuab
fihn käesoleval aastal.
tehtud kunstiteos, 27. Vilets ese,
29. Marineerimise saadus, 32.
Mööbliese, 35. Jahi- või metsloom,
36. Hinnaline ese, 37. Koht Narva
lähedal, 39. Kaugemal, 40. Teatud
tunne, 41. Metall, 42. Mitme
koha nimi Läänemaal, 43. Tihe
mets. ' :;
Fiistreäd? 1. Mühakas inimene,
2. Valjus, '3. Õun — murdes, 4.
Mitte sUedate äärtega, 5. Tule-mäe
avaus, 7. Mägede vahel, 8.
Eesti esimene poliitilme ajaleht, 9.
Kunstniku tööriist, 12. Arvsõna,
15. Võimeline, 16. Kuulsate itaalia
vüulimeistrite kodulinn, 17. Puu
osad, 20. Südametu, 21. Nutikas,
23. Jõgi Saksamaal, 26. Sõjakooli
kasvandik, 28. Kergejõustiku ala,
29. Näidis, eeskuju, 30. Lihatoit,
31. Avameelne, 33. Tunnen hirmu,
34. Isiku või asjaga sarnanev
teine eksemplar, 37. Muldehitis,
38. Naisenimi, ka eesti maalikunst
nik. : • / • . ' - \
•mSTSõNA NR. 1193 : •
: LAHENDUS .
Põikread: 1. Hauptmann, 7.
Leg, 9. Aeguma, 10. Rand, 11.
Rabi, 12. Attila, 13. Leshna, 15.
Isak, 16. Pariteet, 19. Viis kuus,
21. Appi, 23. Katood, 24. Kungla,
27. Life, 28. Erim, 30.' Lavim, 31.
Lea, 32. Merikanto. '
Pü!§treads 1. Hur, 2. Alates, 3.
Padrik, 4. Margapuu, 5. Naba, 6.
Neitsi, 7. Lumi, 8. Garantiid, 13*
Liivakell, 14. Savi, 17. Riskeeri,
Kalevi lipkoima aastapäeva täMstamisel Kdevi Mpkoima Vambola Ä - 18. Expo, 20: Kallim, 21. Ateena,
ma vendlirM Vaaa Andrese kiriku altjui ees. 22. Porist, 25. Nõva, 26., Aine, 29. •
Foto: Vaba Eestiane Mio.
8.—
6.—
MAARJAMAA kiriastusel nmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase tahtuses
Jfiri Uluotsa ,gE^
Bajandfl** ..............:.....
Uko Maasing „Udn Toonela jödtt*^^^..^^„ ... ..
Ukn Maasiiig «Piiridele Pyydes**
„poety estoni" eesti hndc ant<rfoogte &eelea
Kaljn Lepik — Death has a CMd»s Eyes . :
Salasoo ^ Salo — Välis-Ecsti perioodika : ... •
V. Salo — Riik }a kiriknd^^. . ..
Anfühnmg zn der Etnischcn Spradi (Eshnene k»toe
eesti keele grammatika ja sõnaiaamffitö koostamtorfo
H. Stahll salest aastal 1637) . . .. ...
Rcedük Wfflem Wihnanni „Vrfmld« . . . . . .
Blaise Pascal — Mõtted :
Antonio Possevino — Kiri Mantova lieallsoginiiMö .
Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos — Jmitide kuningas Tallfamas
Qona Laarnaü Üks üsna ket^ Jtaigos (hnletiue^
Kangver — 40 küibalt
R. Tagore -~ Pnnviljapõmi^;.;^....^^.^^.^...^^^. ^ -
A. Roos — Jumalaga, Kai^ ja Enrarian ........:.
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
Mälestusi ® Tähelepanekuid 9 Otsinguid noonisaastaist
237 lk. $15.—
MüügU :„VABA EESTLASE" talituses
il VABA EESTLASE talituses
Eesti ohvuskultuurt loomingupäevad 23.—30. aug. 1981 Jõekäärul
Loomingupäevade Kunstide loengud sõnas ja pUdis — 169' lk.
Autorid: Allik, Berendsen, Lipp-Lepj^ik, Metsala, Martin, Naelapea,
Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
Sermat, Susi, fiido, Toi, Valdsaar, Virkhaus ja Voitk.
Hrnd $15.— pluss saatekulu $2w
ILMUS: "1
UIUtETUSKOeU
OHUMARGi ALL
$10.- pluss saatekulu $1J5
Vaba Eestlase talituses
•s
juba Ä a KustM läevatÄ nurgast k5^
ija, kui Tapupere ja Vägeypar- las soomepoiste laul:
dale jõudsid. Laevas laulsid leegio-rid
kõigist üle: ^,Teid me tervitame kodüniaa
metsad! V . . "
„ . . i teed tagasi meil ei ole,
leMdki häving on silmade eesi
Vaba kodu eesft palju ei ole
viimane
tJle kõige kdlas ;e
ii Vennad, võitluse mürinass
tules^--•V;.-':
tpštkü leekidest kuradi naer -
liaihhafahaa!
Võrsub vabädusidu, ei murta
me ridu!
ema me peaksim©
p . . . kõik tandrid tasandab
Ja surnupealuu sõdureist
veel tuul yaid jutustab..."
„Teeb kumkš neid laule kuul-
Meie rahva saatus on raske."
Härra Sammal hüüdis:. „Jätta
sentimentaalsused!" Tä oli vintis.
„Ongi jäetud!"
„Kuulge, minge trepile ja paagis
see laevatäis ühislaulu lauhha! Niiviisi
käsutas Sammalt Piret: B,Tell
on kõva hääl, dirigeerige „Kas tunned
maad", seda kõik oskavad."
«ühislauluks vahnis!" hüüdis
Sammal.
•Kostis naeru. Keegi hüüdis:
„Ära kamanda!" :
See ei aidanud. Sammal kamandas
uuesti: „Kas tunned maad!"
Nad jäid vaikseks, nad tundsid
seda maad... Ja kui jõuti refräänini:
.„see on see maa,
kus niinu häll.. .*V -
siis kõlas meloodia juba nagu laulukoorilt.
Sammal lõi takti ja koor
tuH järele, kes kuidas oskas, aga
iklõigil oli tõsi taga. ^
Laev jõudis kodusadamasse —
aga kuhu ta pidi jõudmagi, jõgi on
ju jõgi. Madrused olid kõrges aurus^
aga lõbusõitjad ; ehk veelgi
jcõrgemas.
. „Suur tänu!" «Nägemiseni Emajõel!"
,;Aitäh!" „01ge terved!"
Sürduti eri teid mööda oma
„asulaisse". Üle pontoonsilla mine-jäid
oli suur rühm. Eesti jõesada-mamehed
olid -silla- paika pannud
ja seda mööda astuda oü hu:g
Idndlam kui paadiga sõita.
Piret võttis Tooma käealt toi
ja nii nad astusid üle silla, vsammal
ei suutnud ikka veel uskuda, et tema
osa dirigendma juba läbi oli:
hoolega «taktikeppi" vehkides mm-mus
ta laia lauluga üle silla, pcok
tegi koos kohne mehega paraad-marssi.
Beata naeris kõva J^aälega,
kuna Ingrid kõndis Endli ja tmri
vahel, äga ta jutust selgus", et mehed
tema vahel kõndisid. Sild oli
paksult rahvast täis.
„Nende põrguliste läevakali oli
selge puskar," sosistas Piret Too-
: male., ,,Ega ma ei nurise aga
tahtsin teile öelda, et olen 24 tundi
söömata."
5,Minu asinus supermus!" hüüdis
Toomas. „Tegm teie jaoks ilusad
võileivad — aga unustasin
need lauale... Väga kahetsen..."
,,Ega see asja muuda!" ütles Piret
ja lisas: ,,Teie olete hea."
Toomas tundis ennast äkki väga
tähtsana,'aga juba nad astusid sillalt
pehmesse tuhka, mis üle Esimese
kaevanduse aia oli teele lükatud
ja kattis seda nüüd paksult ja
pikalt, ning ulatus teest kaugemalegi.
Vasakul seisis neljast püstipalgist
konstrueeritud kõrgpingeliini post.
Selle neli' jalga olid omavahel
põikpostidega ühendatud. Piret Vabastas
enda Tooma käevangust, ronis
ühele horisontaalsele tugipalgi-le
ja hüüdis tema kohta väga kõva
a:
«Armas eesti rahvas, meie ei saa
ju ometi laiali nunna ilma isamaaliku
kõneta! Meie ei. ole 'siin külmal
maal ainult selleks, et lõbutseda
— meie teeme siin ka midagi
muud."
«Sunnitööd!" hüüdis keegi.
Kõnekuulajaid oli üle paarikümn
e . - .
,,Jaä, tööd, mitte ainult sunnitööd.
Mõned ei usu, et sellel tööl
õn sügav mõte. Mina usun — ja
ma ei saa seda teüe ütlönata jätta!"
Kogu superseltskond oli vakka.
Igaühel oli tekkinud aimus või
tunne, et see, mis täna seni veel
puudu oli jäänud, tuleb nüüd," just
praegu ja kohe.
Piret kõneles:
„Me elame võõral ja vddral
maal, me elame iseäralikes oludes:
päike paistab siin südaööselgi, aga
ta on kühn. Ja meil on kühn! Meie
BHmiMMaimitlHIHIBIUIHHIIHIHHiHIIHIfflHIHtHmiHmmiWIMIIW
päikene oli soe. Aga meie ei hei- ja muudest sealseist veidrustest,
da meelt! Meie teeme selle päike- Vahnistume kodumaale mineku
se ka siin soojaks. Millega — küsi- vastu. Meist peavad saama seal
te teie — ja mina ütlen teüe: oma eestvedajad, teadlikud võitlejad,
vabadusearmastusega ja oma va- k a . . ."
badusega. Seda vabadust meil on Sel hetkel hüüdis Tapupere
rohkem kui arvate ja uskuda taha- täiest kõrist:
te! Stalin ja partei saatsid süa sa- «Hei, Pänn, muusikat! Üks ma-dutuhandeid
vange ja tuhandeid | rüpolka!"
valvureid, ning soldateid. Olid Mees oli Palgil seisva Pireti sül-needki
vangid,. nagu ka vähesed le haaranud ja asetas naise maha,
eraisikud siin, enamjagu samuti re- samal ajal kui akordionist oli pil-presseeritud.
Aga meie oleme kit- lüe juba hääled sisse saanud. Piret i
sastest okastraataedadest pääsenud ei saanud veel protesteerima haka-laia
aeda; tervesse suurde Imna või tagi kui ta järsku aru sai seisukor-küUa
— nii nagu ta siin on. Ja ra naljakusest; see haaras teda
selles linnas on — tema rahva tõt- kaasa, ergutas jalgu ja fantaasiat,
tu — teistsugune «nõukogude" nii et pilvekestena aina tõus-kord
kui mujal Venemaal. .Moskva vas tuhas vägevasti tantsu lõi. Ta-ei
ole sellele tulnudki, et meie sim puperel olid vana vangi kohta kül-vabamalt
elame, et me siin nii ela- laltki üigevad käed ja juba haaras
me nagu tahame. Kas saab niiviisi see jõu ja ilu demonstratsioon tei-organiseerida
rahvusgrüppe, nagu "sedki kaasa, Beata protesteeris, aga
meie siin polaarjoone taga oleme pidi tuhatantsu kaasa tgema. Ing-organiseerinud?
Ei saa! Kas võib rid ei kõhelnudki minemast ja E k
mistahes Nõukogude linna tänaval len oli niiküinü juba «parketil",
laulda ja pilli mängida, laulda mis , . ,
tahad ja koguneda ja marssida, . tombus pisut eemale
kuhu tahad? Ei või! Keegi ei luura f Jf^f seda^porgumöUu ^pisut
kedagi, keegi ei nuhi ega pasli ke- ^ " ^ ' " ^ " ^ f Piret kõnet ei saa-dagi.
See on ju niisugune vabadus, f^, lõpetada^ mees d r huviga
mida tuleb kõigel võimdikul viisÜ
kasutama õppida ja kasutada! Kui fa tahtnud. Nüüd aga konstateens
kord koju jõuame, siis on siin har-1 ^/^<^^ eneseette: , On kuradi
jutatud julgusega seal palju peale rahvas, see eestlane! No on rah-hakata.
vas...
Kirjad kodumaalt näitavad mis- Piret oli end Lauri haardest va-sugustes
oludes seal elatakse. Iga bastanud ja jooksis tooma juurde,
koosoleku jaoks on vaja luba, iga Aga tapupere tantsuhmiu pehme
sünnipäevapidugi passitakse ja tuhk ei vähendanud. Ta haaras
nuusitakjie. Tänaval laulmisest ära Endh käte vahelt Ingridi ja hüü-räägigi.
Inimesed on hirmu täis, dis mehele, kes oma naist j Ä ta
kardavad kõike ja algatavad vähe. püüdis:
Meie, endised sunnitöölised, peame
viima sinna julgust ja vaba V '
vaimu hõngu. Loobume sunnitöölaagris
külgeharjunud pässüvsusest
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 10, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840510 |
Description
| Title | 1984-05-10-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäefv IQ.mail 1984 --Thursday, May 10, 1984 Nr. 8®
Ottawa asutas uue sekretariaadi
aimega „Fitness iu tbe Third
Age", „ teenindus mis ^
Kanada seenioride kehaliseks vor-inišoiekiiks*'.
Selle sihiks on tõsta
programmide kvaliteeti, suurendada
osalejate arvu ja kehalisharju-tiiste
sagedust . . v
15. Euroopa • kergejõustikusise-meistriVõistlusel
Göteborgi 9500
pealtvaatajaga • hallis - tehti uus
maailma siserekord prantslase Vig-neroni
poolt, kes saavutas teivashüppes
5.35 m, :C?rigori^ ^^^^J^
(NL) saavutas Euroopa rekordi
kolmikhüppes 17.33, mis on 8 sentimeetrit
lühem maailma pikimast
•Ikka paremaid; aegu jocksta|cse
maratonis. Mulhi tegid 30 meest
sijaks Mla; 2:11 ja ttŠ jooksjat
Idiündisid alla: 2:14.
Londoni 1984. :a. maratonist
osavõtmisöks on Juba 70.000 jooksjat
soovi avaldanud, ainult 20000
lubatakse startida.
Ontariolane dr. John
Burlingtonist jooksis möödunud
augustis oma 50. a. sünnipäeval 50
miili kohalikul spordiplatsil. Kavatseb
sel suvel jooksta 100 miili
Kaliforniaš, Sierra Nevada mägedes.
Algas jooksmisega 34-aasta-selt
seoses ; kehaharjutuste prp- '
grammi koostamisega •südamehaigetele
patsientidele. Kaalub nüüd
154 naela, olles kaotanud jooksmisega
31 naela. -
^7' •
61-aastane Lääne-Sakss purilen-dur
Hans Grosse püstitas 25-nda
maailmarekordi Austraalias, lennates
500 km kohmiurksel marsruudi
keskmise kiirusega 153,76 km
tumiis. • :.
Ön paljastatud uus dopinguaine:
kasvuhormoon somatropiin, mida
tuntakse HGH nime all. Kee^ Los
Angelese biökeemik olevat teinud
güste, 45 dollarit kord» 19-e riigi
sportlastele.
:-::::.:::-:;>.^^
Los Ängel^^ olümpiamängude
ava- ja lõputseremoonia läbiviimi-seks
kavatsetakse kulutada 5 mil-
Jonit dollarit. Avamisel esineb
mängude kõigi aegade suurim laulukoor
1000 osalejaga. Teine suurim
i)eäks olema lõpul süüdatav
tehislõke, mis maksab 0.3 müjo-ait
dollarit.
jaanuaris, peeti Taliimias Eesti
juunioride sisekergejõustikuvõistlu-sed,
olles esmakordsed spordiühiri-gute
koondiste vahel varem olnud
linnade ja rajoonivõistluste, asemel.-
Võistkorinad järjestusid: l)r„Ka-
;lev" I 558 punkti, 2) ,,Jõud" 314,
3) „Dünamo" 208, 4) „Tööjoure-ser/
id" 192 ja 5) Kalev" IL 132.
Tallinnfilm on valmistanud
mängufilmi „Kogu maailma kuld".
Fihn keskendub amult ühele episoodile
maailmakuulsa eesti maadleja
Georg Lurichi (1878—1920)
ehiste nimelt tema Tallinna-tumee-le
1910. aastal ja seal toimepandud
Lurichi auhindade vargusele.
See ajalooline fakt ongi filmi lähtekoht.
Tõepäraselt on esitatud
kaks süzheetelge. Ühelt poolt on
kujutatud kohaliku Tallinna ärimehe
Berggrüni korraldatud maad-lusvõistlust
ning toodud esile selle
telgitagust. Teiselt poolt on filmis
kujutatud Lurichi ja tema
noprpõlvetuttava Anna jällenägemist,
ja nende suhteid. Need võimaldavad
maaihnakuulsat maadlejat
näidata ka isiklikes intiimsemais
toonides. ;
Filmi on lavastanud Valentin
Kuikj stsenaariumi autorid Eduard'
Tinn ja Valentin Kuik. Lurichit
PÕikread: 1. Üks apostlitest, 6.
Kuju Vanas Testamendis, 10. Rahaminister
E. V. valitsuses 1924.
aastal, 11. Virn, lasu, 12. Väike
saiake, 1-: Ninatark, 14. Põhi, 16.
Klomp, t mp — inglise keeles, 18.
Hunt, 19. Kontsentreeritud vedelik
toiduaineist, - 22. Ibseni lavateos,
24. Kaaslane, seltsiline, 25. Lakke
kehastab üheksakordne Eesti meister
Tõnu Lume, tema massööri
Enn Klooren, Annat Regina Ra-zuma;
Laiemale levitamisele jõuab
fihn käesoleval aastal.
tehtud kunstiteos, 27. Vilets ese,
29. Marineerimise saadus, 32.
Mööbliese, 35. Jahi- või metsloom,
36. Hinnaline ese, 37. Koht Narva
lähedal, 39. Kaugemal, 40. Teatud
tunne, 41. Metall, 42. Mitme
koha nimi Läänemaal, 43. Tihe
mets. ' :;
Fiistreäd? 1. Mühakas inimene,
2. Valjus, '3. Õun — murdes, 4.
Mitte sUedate äärtega, 5. Tule-mäe
avaus, 7. Mägede vahel, 8.
Eesti esimene poliitilme ajaleht, 9.
Kunstniku tööriist, 12. Arvsõna,
15. Võimeline, 16. Kuulsate itaalia
vüulimeistrite kodulinn, 17. Puu
osad, 20. Südametu, 21. Nutikas,
23. Jõgi Saksamaal, 26. Sõjakooli
kasvandik, 28. Kergejõustiku ala,
29. Näidis, eeskuju, 30. Lihatoit,
31. Avameelne, 33. Tunnen hirmu,
34. Isiku või asjaga sarnanev
teine eksemplar, 37. Muldehitis,
38. Naisenimi, ka eesti maalikunst
nik. : • / • . ' - \
•mSTSõNA NR. 1193 : •
: LAHENDUS .
Põikread: 1. Hauptmann, 7.
Leg, 9. Aeguma, 10. Rand, 11.
Rabi, 12. Attila, 13. Leshna, 15.
Isak, 16. Pariteet, 19. Viis kuus,
21. Appi, 23. Katood, 24. Kungla,
27. Life, 28. Erim, 30.' Lavim, 31.
Lea, 32. Merikanto. '
Pü!§treads 1. Hur, 2. Alates, 3.
Padrik, 4. Margapuu, 5. Naba, 6.
Neitsi, 7. Lumi, 8. Garantiid, 13*
Liivakell, 14. Savi, 17. Riskeeri,
Kalevi lipkoima aastapäeva täMstamisel Kdevi Mpkoima Vambola Ä - 18. Expo, 20: Kallim, 21. Ateena,
ma vendlirM Vaaa Andrese kiriku altjui ees. 22. Porist, 25. Nõva, 26., Aine, 29. •
Foto: Vaba Eestiane Mio.
8.—
6.—
MAARJAMAA kiriastusel nmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase tahtuses
Jfiri Uluotsa ,gE^
Bajandfl** ..............:.....
Uko Maasing „Udn Toonela jödtt*^^^..^^„ ... ..
Ukn Maasiiig «Piiridele Pyydes**
„poety estoni" eesti hndc ant |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-10-06
