Vaba eestlane , October 26, 1982

              VABA EESTLANE teisipäeval, 26. oktoobril 1982 — Tuesday, October 26, 1982 Nr; 79
V A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA .
VABA geSTLANg
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
1 TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas:.aastas $48.—/poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.—
. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.—ja veerandaastas $16.^ -
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 e.
ener-kuid
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
moiniiiiiiiiiiiiiiiiQiiiHiisisiiiiiiiiiiiiiiiiiiii&iiiiiiiiiii
T e r a v a ^ poliitilistele
vaatlejatele ei olnud see eriti suUr
feksüUatusel» kui N . Liidu presi­dent
ja kommunistliku partei juht
Leonid Brezlmev hiljuti oma kõnes
deklareeri^ et Moskva Aasia polii­tika
tähtsamaks eesmärgiks pn
Mormäakete suhete jaluleseadmi-me
Hiinaga. Kui sellele kõnele
järgnes Pravdas veel pikem iilistav
artikkel kommunistliku Hiuia Rah­vavabariigi
33. aastapäevaks, siis
oli selge, et Kremlis on alustatud
Hiina meelitamise kampaaniaga,
<st vähendada pinevust kahe kom­munistliku
hiiglasse vahel ja leida
võunalusi pikemaajaliseks rahuli­kuks
koostööks.
Võttes arvesse Moskva ja Ijeni"
i i vahel aastmd valitsenud halba
vahekorda ning üksteise arvel len­du
lastud teravulsi, ei olnud Brezh-nevil
kahtlemata kerge välja tulla
sellise ettepanekuga, kuid ilmselt
m siin mängus mõjuvad tegurid,
mis teda sun( isid seda sammu as-ttuma.
Neeid tegurid on üldiselt
tatud jä teatud ning osa neist on
sSsepolütilised, kuna teised ulatu­vad
välispoliitilisesse valdkonda*
Mis puutub sisepoliitilisesse sekto­risse,
siis elab N . Lüt praegu üle
®rakord!set majandusliku kitsikuse
perioodi, mida o i t i süvendab põl­lumajanduse
produktsiooni pidev
vähenemine, mis kaasa on toonud
suure toiduainete nappuse. Välispo-
MitUiselt on venelased sattmiud
ootamatult suurtesse raskusteSsse^
Afganistan! okupeerimisega, kus
rahvuslike jõudude vastupanu oku-patsioonivägedele
pidevalt suure­neb
ning teiseks häirivaks problee-pniks
on Poolais valitsev pinev olu­kord,
mis ei õÕnesta kommunistli­ku
süsteemi alustalasid mitte ai­nult
Poolas vaid kogu kommunist-
'likus;blokis.
Moskvale valmistab erilist mu­ret,
et talle ei anta võimalusi neid
probleeme rahulikult ära (seedida.
Ühendriikide administratsioon pre­sident
Reagäm juhtis ei oie
jäänud sündmuste rahulikuks ja
ükskõUcseks pealtvaatajad ning on
astunud terve rea samme Poolale
ja N . Liidule surve avaldamiseks.
Poola kommunistliku šõjaväevalit-suse
vastu on võetud kasutamisele
majanduslikud sanktsioonid ning
Moskva mõjutamiseks on presi­dent
Reagan keelustanud N . Liidu­le
ameerika varustuse ja tehnoloo­gia
andmise Siberis Euroopasse
kulgeva loodusliku gaasijuhtmesti-
J n i ehitamiseks. Ühendriikide alga^
tusel pn planeerimisel ka Lääne-
EuroopariiMde varustamine kesk­mise
lennuraadiusega tuttmäraketti-iega,
mis Kremlis on mõjunud
eriti häirivalt I
Üha halvenev sisepoliitiline olu­kord
Poolais, rahvuslaste visa ya&.
tupanu vene okupatsiooni jõudude­le
Afganistanis ja detente polütika
suured tagasslöögidl Ühendriikides
ja Euroopas sm
koondama suuremaid sõjalisi jõu­dusid
Afganistanis. Ehkki N. Lii°
dus Isõjaüsed varud tunduvad lää­nemaailmas
ammendamatuma, on
ka siin oma pürid ja Moskvas td-leb
paratamatult hakata mõtlema^
kuidas oleks võimalik Hiina piirile
koondatud: suuri sõjajõudusid osa­liselt
vabastada ning need läände
toimetada. Ainsaks vÕimalusekts
sün on otsida koostööd Hiuiaga
ning vähendada pinevust Hiuia—-
N. Ludu püril, millega kaasuvad
täielikult uued strateegilised kont­septsioonid.
Hiina omakorda kasutab Vene-
Hiina läbirääkinM ÜhendriiMdek
surve avaldamisekSs ning Washing­ton!
eemaldamiseks Rahvuisliku
EÜna orbiidist Ehkki W a ^ g t on
on teinud Pekmgpe relvašaadetiste
piiramisel Taivanile võrdlemisi
suuri järeleandmisi, ei ole Hüna va­litsus
nähtavasti tsellega veel rahul
ning loodab välja pressida täienda­vaid
kontsc^oone, mida loodetak­se
saada Moskva suunas hea näo
näitamisega.
Kremli poliitbüroo on andnud
hiinlaste mõjutamise üle^nde vä­lisministri
abile Leonid iQjitshovile,
kes ön saabunud juba suure dek-gatsiooni
eesotsas Hiinasse. Vaata»
mata läänes levinud kartustele, et
Huna ja N . Lüt võivad ^avutada
kaugeleulatuva kokkuleppe, mis
toob suuri muudatusi praeguses
jõudude tasakaalu^ ei pea paljud
strateegid olukorda ohüikuks ning
kalkuleerivad, et venelas.ed ja hiin­lased
on väga kaugel kaugeleulatu­vast
koostööst, mis tooks kaalsa
põhilisi muudatusi Hiina praeguses
välispoliitikas.
Beng Xiaopingi Hiina on haka-^
nud ajama praktlist majanduspolü-tikat
ning on nurka heitnud Mao
Tse-tungi aegsed dogmad ja elu­võõrad
teooriad^ See uus poliitiline
liin cmiileseMtatud tiheda ma­janduslikule
koostööle Ühendriiki­dega
ja teiste läänerükidega ning
Hiuia praegune valitsus ei saa eu-dale
lubada vahekordade halvehe-mist
läänemaailmaga, seda enam,
et tal pole majanduslikkudes ras­kustes
siplevalt ja läänemaaümast
kingitud või v^astatud tehnoloo-abfl
kavalt Venemaalt loota
'abi.'.;..
Va!9tavalt nendele eeltingimuste­le
on ka Hiina nõudmised Mosk­vale
võrdlemisi suured/Eeskätt
nõutakse vene sõjavägede äravii­mist
Hüna piirilt, süs N. Liidu
toetuse lõpetamist Vietnami oku­patsioonile
Kambodzhas, Hiina
territoriaalsete nõudmiste rahulda­mist
N . Ludu arvel ning Afganis­tani
okupeerimise lõpetamist.
Need on kõik kaugeleulatuvad
nõudmised, mis On teravalt vastu­olus
Moskva strateegiliste plaani­dega
hing kommunistlikDi Venemaa
M
haritlase kiri kodumaalt
Koimientaarid
Tundub, et kogti Kanadat läbis­tas
idarannikust kuni läänerannikis-ni
ehmatuse värin kui Toronto e^^^
linnas Etobicokes lõhkes heljäpäe-val>
14. oktoobril Littpn Systems
Canada Ltd. vabrikuhoone seina
ääres tugevajõuline dünamiidi-iomm;
mis purustas suure osa
tööstuse seinast, pani ümberk^
šed majad värisema ja vpbi^emä
Biing vigastas nelja yabrilm teenis­tujat
ja Ijtolnie |M)Utseinikkü. E
perdid arvavad, et pommi lõhke -
I misjõud võrdus 250 küogrammi^^^^
namüdi plahvatusele, millest võib
Järeldada, et t«rrpristid võtsid
oma asja suure tõsidusega ja üri­tasid
vabrikule nü palju kahju teki-
Pealesõjaaegsel Saksamaal kujunes Bremeni lähedal asuv Oldenburgi linn üheks suuremaks eestlaste kes- ^^^^ vähegi võimalik,
kuseks Briti tsoonis, Lmnas asus kolm põgenikelaagrit: Ohm^edt (ühine lätlastega), Sandplatz (eesti) Ja Politseivõimud on asunud
Bloherfelde (eesti). 1940-ne aastate teisel poolel oli neis laagreis kokku üle 1500 eestlase. S^^^^* kurjategijaid otsima,
Rahvuskultuurüme tegeviK lokkas igal tööpõUul. Bloherfeldi laagri koosseisu kuulus ka Saksa „Gast- ^^^^ '^^'^r^ •
hau!s«, mUlel oli isegi oma näitelava. Sinna asus elama kogu Eesti Rahvusteatri tegelaskond. Kaarel Söö- raskustega, kuna puuduvad asi-doril
tarvitses ainult kojas vilistada ja hüüda: „Poole tunni pärast on proov". Tegelased tegid oma toank- ^ " ^ ' ^ ui
sed praoküe, noogutasid Söödorile la olid täpselt prooviks kohal. seks. Keegi ei kahtle aga seUes, et
PUdil vasakult: Saarits (Ohmstede komandant), A. Raamat (eestlaste etenndaja keskes5nduses),R. Vik- tegemist on puhtakujuüsepoium^^^^
steM (Bloherfelde kom.) J a R^OUinö^ V tagapõhjaga kunteoga,^^
Systems Ganada^Ltd. ei produtsee-
- : ' : .: - ~ ~ ^ - r - V ' V';--':" ^ . . . . / ' / . - • , ^ ••• 'V: ^---V..;,-^^^ igapäevast tärbekaupa vaid kee-niÜsi
ja kompütseentud juhtimis­seadeldisi
ühendriikide tübraketti-dele,
mis ön praegu vümistlemisel
ja lõpUkul katsetamisel ja mida
venelased peavad eriti kardetavaks
relvaks, kuna madalalt ^^^^^fe
Oktöobrirevplutsiooniga võidu saa;- aeglasele, kuid plaanip^ärasele „in-tuijmalaengutega varustatud^^t^
vutasid j ä säilitasid (olles isegi
le revolutsiooni korraldatud vali- s juba aastaid,
inist^ Asutavasse fegusse saanud seics meetodiks kuidas eesti elanik- Se
kiigest 1/4 elanikkonna häältest), konnaga väikdinnu j a aleveid purustamiseks kerkib esiplaani-selgitäb
oma partei üUatuslik^ planeeri- le hüvitav-seik
edu järgnmlt: tuleb osata otsus- da s m kas või üks suurem töös- Canada Limited on korduvalt olnud
taval momendil otsustavates lõiku- tusettevõte, mis enamasti ei kasva „rahuaktivistide" demonstratsioon
tuse^^mäavarade"'£ des koondada vastase vastu jõudu- välja paikkonna vajadustest ega nide märklauaks. Demonstratsioo-ja
transpordi jätkuvale laiendumi- otsustav ülekaal, haarates enda majanduslikest eeldustest ning tin- nid on toimunud mitme organisat-sele
sõjaliste baaside võreu tihen- kätte strateegiliselt tähtsad punk- gib seetõttu vajaduse võõra tööjõu ooni koostööl, peamiselt aga nn.
damisele, ja mitte-eestlaste sisse- ^ nendest lähtudes on aega hil- sissevedamiseks. Nii rajati muidu Cruise ] Missile Conversion Pro-rände
soodustamisele ja kus din^ •'^"^ ^"^^^^^^^^"^^^^^ tegelaste juhtimisel. De-seil
ülemustel puudub igasugune ^® datehas ja jahuveski, teine jõusöö- monstranfüd nõuavad „rahu" huvi-võim
neile protsessidele vastu seis-^^^^^^^.^^^^^
ta (aUesäsja^ paigutati Tallinna üle ^^^^^i^^Si^ rusvähnis 1959 ötsesdt Moskvale alustanud isegi ^^^:^a^
kohalike:võimudepeade väljaspool ^^g^^^^^^^^ ^'"^^f^^^Ä
järjekorda elama 6000 vene sõja- ^^^^^^ kulahsed o n ! koondunud mis tõi kaasa 1000 töölise (enamus vait annetustega 20,000-dollanlist
veteranide perekonda); on eesti
rahva edasine areng vaieldamatult niajandus^^^^
jõudnud äärmiseU kriitilisse faasi.^^^^^^^^^^^^
Plaan Tallinna elanikkmd sajan- talitsusega majandusharud ja nigi- TALLINNAS: A I N U L T •
di lõpuks kahekordistaba (praegu ^ i r ^ 51,2% E ^
käib idapoolse, 200.000 elanikule v^eUisteks t^^^^
planeeritud Lasnamäe elamurajoo- tubukade pealmn ja suuremad lm- Tulles tagasi Tallinna juurde,
ni väljaeWtamihe), otsus rahvusva- ^^^^^ et vaatamata 1979. a.
helise hiidkaubasädama rajamiseks Pi^^<>^n4^^ , . . ^, , , i . v
Tallinna lahedal Muugal (tähendab raudtee- ja õhutransport, sidesus- tavad eestlaste minimaalset üle- nauvsed immesed, vaevalt
too. «ooritiimnp tirhonri^ mitfR» teem^^ (51,2%), on põüselämkud: võib detada, et npd kusagile^ la-repressiooniorganid,
sõjavägi jä^wna pealinnas juba praegu vähe- keksid pomme^^
piirivalve. muses, kuivõrd ste^^^^
Kõik eehnaihitud i n s t i t u t s i ^^
on Eestis kas peaaegu täielikult^^^^^^^^^t^^
veriestuimd või on nendes venelas-^^^t^^^^^
pikemaks ajaks-tuttavate ja sugur
laste
K A V A D VENELASIST -
TÖÖJÕU MASSILISEKS
SISSETOOMISEKS EESTISSE .
Praeguses olukorras^ kus kogu
Eestiis teostatav majandus^ ja sot­siaalpoliitika
orienteerub süurtöös-summat
littoni vastu võitlemiseks.
Politseivõimud on esialgu arva­misel,
et ,,rahuaktivistid*iM ole
seotud atentaadiga, kuid on või­malik,
et ka nende tegevuse telgi­taguseid
hakatakse lähemas tule­vikus
uurima. Rahudemonstratsi-oonidest
osavõtjad ja plakatite
kandjad on kahtlemata erakordselt
taas paarikümne tuhande mitte
eestlase sissetoomist), kava rajada
Eesti põhjarannikul Toolse piir­konda
maailma suurim fosforiidi­kaevandus
(koos 15.000 iniporttöö-üsele
planeeritud uue linnaga), üha
uute sõjaväebaaside ja sõjaväeasu- te suur ülekaal. Just säärastesse
late ehitamine (millega kaasneb sõhnpunktidesse üritatakse paiguta-
Imnades tuhandetele sõjaväelastele da eelkõige „oma inimesi", kel
ja nende peredele eelisjärjekorras puuduvad kontaktid ja peaasi —•
korterite andmine) — kõik see emotsionaalsed sidemed koha-sunnib
kartma, et lähema 20 aas- hku rahva ja maaga, kes saavad
taga on eestlastel saatuslik välja- just seetõttu olla Moskva poliitika
vaade muutuda omaenda kodu- ustavad elluviijad,
maal , vähemusrahvaks. Sellised M A A R D U — PUHAS
arengud võivad tingida kvalitatiiv- V E N E M A A EESTI PINNAL ;
seid muudatusi halvemuse suunas. > ^ ^
VÄHENENUD ELAMISPIND.
LÄTLASI LÄTIS 53,7.%
Nii näiteks on venestamise põ­hilisi
baaste TaUinna suurtehased.
Tööliste ja juhtkonna valdava ena-neid
Ünasõduritena edäsi^tagasi
lükkavad ja oma huvides ära kasu­tavad.
Aktivistide tegevust ja akt­sioone
jälgides Oli eriti silmator-kav,
et löögid suunatakse ühend­riikide
ja nende tööstuste vastu,
mis valmistavad ameeriklastele
Tööstuse foreseeritudarendam^^^^
ne ja linna elanikkonna kunstlik ja rahunaiste seljas naha
paisutamine on pealinna infra- u l i t ^ P ak^^it, mis m o i ^ ^
^ n « s tekitaL ÜUat^^^^^
ebakõlasid.
teostest «Tallinn (1979), et pea- . „ .... ,., .
Unna tö&tus on a ates 1940. aa^ ' S " » " * " " *, . "vf t
tast kasvanud 40 korda, elanik- Pra.|ustr poü, Oist^ « ' « k » ' ^ ^ ^?
, , , , . . , 1 Moskva agressuvset ja sõjakat va-kond
3 korda, elamispmd aga ko^ ^ ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ on kanadalased harju-
Mõelgem hetkeks kas või ven- ^luse moodustavad neis venelased, gest: 1,5. korda ^* ° n^^u^d^ ' ^jä^l^gi^m^a^ ^õ^lg^^a^d^e kehitamisega
nasrahva karjalaste degradeerumi-asjaajamis^^
sele ja venestumisele viimase poo- eranditult Vene Iceel; eestlane, ^m]^^!^^ ^X^-^^ sealjuures unustatakse, et ründav
le sajandi jooksul, mis on vaielda- ^enei^^^^^^
matult ,,kõnekas näide Nõukogu- rääkida ei taha,^^ he taskust Ärinaise käekotist, kes
de Liidu rahvus^ ja kyltuuripoliiti- tevõtetes-töö^
ka edust'\ Samuti pole ^^ohjust resti välja. TMpiüne on ka see, et 1^,4^^
unustada,:et just niisuguste rahvus- ygjje
ja : loiltuuripoliitika edusammude ettevõtete ümber tekivad puiit-vene tulemusena on jäänudr kitsuke 8,3
tõttu on kriitilisele rajajoonele gjulaädi jä ,,kultuuriga'' ašuk^^^
jõudnud ka eestlaste lõunanaabrid Nii on Tallinna ümbrust ja õ ^^
lätiased, keda viiifiase rahvaloen- aastakümneid karistamatult saasta- ^^^^^
duse andmeil cili oma kodumaal „ i , H M a a r ^ n i^-A^.mJatAV.oc^ ^ i n r ^ « 1940. a. haiglavoodeid 2050,
5230; See tähendab, et
1940; a. tuli I voodi 68 tallinlase
1977.;,a; äga l ^ y ^
elaniku kohta. (Tegehkült on aga
see näitaja märksa halvem, kui­vaga
Jenoveeva näoga.
andmeil d i oma kodumaal Maardu ^Keemiatehase juurde : ^'
t 53,7% elanike üldarvust tÄinud 10.000 e l a n i k u g a ^ ^ ' f - ^•
linn, kuš eesti keelega pole enam
midagi peale hakata—- see on tü­kike
puhast Venemaad Eesti pin-
•nal.: ' . ' V >:•:•.•
TÄHTSAD SÕLMPUNKTID
VENELASTE KÄTTE :
Kohaliku põliselanikkonna osa­tähtsuse
vähendamine toimub Ees- yEj^gTUNÜB A S U I ^
tis sihnnähtava plaanipäräsusega; EESTIS
Muide, Lenin, 'kes on analüüsinud
põhjusi, miks; vene vbolsbe^^^
\ ; mate sõjaväeb ümber rajatud
: '•: • ; -—^ vene sõjaväeasulad. Saaremaal
kohtab näiteks Kärnjärve ääres nii
võrd rohkesti haiglakohti kuuliib
Kanada ajakirjanik-kirjanik Pe­ter
Newman on hakanud oma raa­matutega
arendama täitsa omapä­rast
kultust, mis tõstab hõbedasele
kandikule Kanada suured rahame­hed;
Kirj anik on varem sellel tee •
mai kirjutanud kaks raamatut
,JThe Canadian Establishement'*
(kaks köidet) ja j^Bronfnian Dy-e
n h a i g l a t e l e - ^ p a r t Ä IV
lale^mng^veiieshinu^
raudteeharglale, kuhu hanlik kodar ^.^j^ of Power", mis kirjeldab Ka­nde
enamasti ei paase,) nada noore 38.aastase ärimehe
Need arvud osutavad mööda- '^^^''^ö^^cM
miiineš sellel^ kui tõsiseid lünki suurte rahade juurde pääsemisel
võib peituda paräaditseva kvantita- ^"^^^^^
Himlaste põSuIist hoiakut Mosk- välisilmelt kui sisult puht-venehk-tiivse progressi varjus^ kui kuhstlir I^aamatus mamitakse, et Blacki
va koostööettepanekutesse iseloo- Dejevo asulat, Keila-Joal asub ^ elanikkonna huve arvestama- randust suurendada sajale miIjoni^
" . . V ' le doUarüe,^k^^^
ha praegu lÖO miljoni dollarilise
varandusega^ mdie elu/Ja nii peab
mustavad kõige tabavamalt Hiina ^^^^^^^^^
juhid, kui nad pidevalt rõhutavad, f^"' J^^^^f'9^^^
et sonaaei ei
^ amuit
Kuid venelased on alati nurga ta­ha
hoidnud, kui neil tuieb ygstasti-kuste
kompromisside raamides
e
• •* ^ - kohapealseid eeldusi ega
Bmngit tähtsust nale suletud. Sõjaväest pensionile vajadusi, kui jätta kõrvale Moskva
tulevad arvesse, siirdunud ohvitserid või ajateenis-;^5ja1i^tö&^^ •
tusest vabanenud sõdurid jäävad pieksi kinnisideed.
s^eU. Eestisse ^elama,saades^^;^^
noipsasti Korteri.; ^ ; kesklinnas viibimine kaugdtkimas; ehtsat vene n õ^
Mis puutub inaapiirkondadesse, adekvaäts^ pilti eri rahvuste vahe- elu kogu selle halluses: ja räpasü-kus
on veel •säilinud eesti elanik- listest suhetest; Kuid tasub vaeva ses.
konna ülekaal, siis kuuluvad n ^ v ^ ^ Ä trammiga nr. 1 või^^^^^^^^^^
Nr. 79
30. ja 3 i|
dr.
6. ja 7.
dr.
Telef^
felef
Stokh(
nikõnet
vangilaajE
mait kiis
ei lubati
miks ise
kätte ei
operaatoil
katsetan! j
Kutshinol
automaat
ole.- :;yei^
tas Kuts
9,Netu UI
olegi tel
ki saada
^;gilaag^i
võtnud nl
väitis, et [
ka mittel
.Mart IMiJ
siis ön sl
võimaluse
deks nõi
teks:-kee
jälgimas.
autor vall
Blackil
Royce'i,
Contlnent
3 miljoni
ronto esii
osas ja
Floridas,
dollariline
See pol^
mehe koi
tuks, mil
tega ajal
ter Newi
ja talenti I
on üks
kraapida,!
sööb ja
oma tagi
kõik tunc
tatuna,
kogigatie
rahuldab
kuid miili
Peter
raha tähe
rad Blacl
kuhjaniis|
tete omal
ga võinu
selline ei!
täkujulist
ainult kai
deid ja
juurde
palju me
palju re
Blackil,
yad võil
sed. Näi
juhi nii
rahvusvJ
väljal. R|
käes alle
võimsat
omanik
soosikud
des ära
neb ,ees)ii
rohkem
rahast,
nestus oi
duval k2
meheks
Rockefelj
suurtele
rakendai
kohale,
oli jõiulj
positsie
Conrad
Peter
tuste mf
Cadillac]
elumajal
muga.