Vaba eestlane , October 26, 1982

              Nr. 79
Nr. 79
VABA EESTLANE teisipäevaiy 26. oktooorii 1982 - Tuesday, October 26, 1982
ntaarid
kogu Kanadat läbis-ist
kuni lääneranniku-färin
kui Toronto ees-
)kes lõhkes neljapäe-
>bril Litton Systems
vabrikuhoone seina
^jõuline dünamiidi-
)urustas suure osa
|st, pani ümberkaud-irisema
ja võbisema
jnelja vabriku teenis-politseinikku.
Eks-jd,
et pommi lõhke-
|s 250 kilogrammi dü-latusele,
millest võib
terroristid võtsid
re tõsidusega ja iiri-nii
palju kahju teki-ji
võimalik.
|dd on asunud ener-jgijaid
otsima, kuid
iselt võidelda suurte
la puuduvad asi-
|?stide jälgede ajami-kahtle
aga selles, et
ihtakujulise poliitilise
luriteoga, kuna Litton
|da Ltd. ei produtsee-
(arbekaupa vaid kee-
)litseeritud juhtimis-ihdrükide
tiibraketti-
)raegu viimistlemisel
Itsetamisel ja mida
Vad eriti kardetavaks
madalalt lendav
c-ga varustatud tub­ane
radarijaamadele
liatenUadiga tööstu-teks^
kferkib esijlaani-
— Litton Systems
on korduvalt olnud
Ide** demonstratsioo-läks*
Demonstratsioo-jiud
mitme organi^aJt-peamiselt
aga nn.
le Conversion Pro-
|ste juhtimisel. De-lõuavad
,,rahu" huvi-
[sulgemist ning on
li avalikku korjan-liat,
et koguda rah­aga
:20.000-doUarilist
li vastu võitlemiseks,
^fld on esialgu arva-luaktivistid"
ei ole
hdiga, kuid on või-
|uende tegevuse telgi-atakse
lähemas tule-
:.. Rahudemonstratsi-
[võtjad ja plakatite
itlemata erakordselt
[esed, kellest vaevalt
et nad kusagile la-viskama
või kedagi
td nende taga võivad
td niiditõmbajad, kes
inriteha edasi-tagasi
•raa huvides ära kasu-ttide
tegevust ja akt­is
on eriti silmator-sumiatakse
Ühend-ide
tööstuste vastu,
tvad ameeriklastele
|mal ajal ei ole rahu-lunaiste
seljas näha
t, mis mõistaks huk-
|umapommid ja vene­lise
relvastuse,
[suurt rumalust, mis
Jtäielikult maailma
litilist olukorda ja
siivset ja sõjakat vä-kanadalased
harju-
^Igade kehitamisega
pa naeratusega, kuiö
jstatakse, et ründav
keneda ka selle me-naise
käekotist, kes
Istratsioon-rongkäigus
filise sammuga või
'a näoga.
kirjanik-kirjanik Pe-.
h hakanud oma raa-idama
täitsa omapä-lis
tõstab hõbedasele
lada suured rabame-lon
varem sellel tee-d
kaks raamatut
m Estabiishement"
ja „Bronfman Dy-iiüd
järgnes nendele
bment Man: A Port-
. mis kirjeldab Ka-
38-aastase ärimehe
d manipulatsioone
IJuurde pääsemisel
elu tagaajamisel,
lainitakse, et Blacki
idada sajale miljoni-lid
et Black elab ju-i)
miljoni dollarilise
lehe elu. Ja nii peab
(Jäxglk,3)
järele, et näha voha-
|ne nõukogude aguli-halluses
ja räpasu-färgneb)
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
i •
30. ja 31. ckt
dr. a Tari, tel. 922-3824
6. Ja 7, nov.
dr. T. Sanks, tel. 46i.0912
Telefonidetca
-3'elefonikeskjacim
Stokholmist iiritati võtta telefo­nikõnet
Permi oblasti Kutshino
vangilaagri staapi, et laagri üle­malt
küsida, niiks Mart Niklustel
ei lubata kirjutada kodustele ja
miks isegi emalt tulnud kirju talle
kätte ei anta. Moskva sidekesku5se
operaator suutis pika ootamise ja
Icatsetamise järele saada ühenduse
Kutšhinoni. Kogu maad haaravat
automaatlülitust N. Liidus veel ei - • - . , ,
ole. Venekeelsele küsimusele vas- ^^^^ Estienne noored ettevalmistamas National FUmBoardI poolt tehtava moodsa võimlemise doku- üüõpilasi hinnatakse vastavalt veri ai^^^
tas KutshinOSt vihane naisehääl; I^M^M --^ A5t« i n^nHa t n H n f ö ö T A Pt+Plrnnnpfpl^ P S - vaid k
„Neto o nas teMonov!" (Meil es
olegj telefone!) SeUe järel kostis
Mõpsatos ja ühendus katkes.
Eestiainelise instruldori l(oht val)i
Väärikas koht oma varandys©
pärandamiseks
Simon Fraseri ülikool Burnabys, Briti Kolumbias, kuulutab va­baks
eestiainelise instruktori koha, et alustada tuleval semestril esi­mese
kursusega ,,Eestlased Eanadas ja nende kultuuripärand".
Sellega ühenduses on aeg lähe- kultuuripärand; 356-3 — Eesti kir-mait
vaadata ülalnimetatud kursu- jandus Kanadas; 370-3 — Eesti kui-
. se esialgset kava. Kursuse eesmär-tuuriajalugu; 442-3 ülevaade
giks on: a) analüüsida eestlaste eesti kirjandusest; 443-3 — ülevaa-olemasolu
Kanadas ning b) vaadel- de eesti rahvaluuleteadusest; 499-3
da nende kultuuripärandit ja kui- — Eriteemad kursuse raames,
das see avaldub kirjanduses, kuns- stuudium võimaldab, 3 kraadi:
tis, käsitöös ja rahvakommetes
Kanada mitmekultuurüisuse kõr­val.
Käsitletakse kuidas uus-kana-,
dalased säilitavad oma kultuuripä­randit,
mis tekkis sajandite jooksul
ja on nüüd ohustatud assimiliasti-oonist.
Kursus näitab, kuidas kesk­ajast
saadik on eesti ajalugu tüie- kursust ZOO-AOO.
1. „Certificate Program** ehk
„Extend€d Studies Diploma'*, kui
lõpetatakse 5 kursust nummerda­tud
300 või 400.
2. „Minor Program", kui lõpe­tatakse
4 kursust 100—200 ja 5
3. „Major Program-' kui lisaks
eelmisele lõpetatakse 5 kursust
300-^00.
Eesti üliõpilased — noored ja va­nad
— mitte amult Suur-Vancou-dalt
seotud teiste rahvaste impe­rialismiga,
Esitatakse eesti folk­loori,
kunsti, arhitektuuri ja kirjan­dust,
samuti eesti keelt ja seUe
lingvistUist omapära.
se vastavalt v«
mentaalfümile. Püdü osa filmis esinevaid noori, ees vasakult esireas Almi Alfred, Pia Lindström, Kaü-i nende kodutööle, ettekannetele, es- ka mujal maaUmas võik
Taul, Taimi Toose, teises reas Kristme Hogg, Katrin Hiir, SUvia Jaason, Taimi Petersoo, Inge Foulds ja seedele ja lõpueksameile. Parimale sid mõelda võimalusele end täi
Yaüd Taul. Seisavad esireas LüsaPaiko, Karm Paiko, Kyllika Siliašte^ Vivienne Medri, Besiree Medri,Äpüasele s t i ^
Rüna Kindlam, juhid Reet Ältosaar ja Evelyn Koop.
Mõni nädal hiljem õnnestus siis­ki
saada telefoniühendus otse van-güaägri
staabiga, nagu kõnet vastu
võtnud naisametnik teatas. Kuid ta
väitis, et staabis pole kedagi kohal
kä mitte valveohvitserii Ja ise ta
Mart Niklusest midagi ei teadvat.
Kui toda naisametnikku uskuda,
siis on selle laagri vangidel head
võimalused^ põgenemiseks ja muu­deks
nõukogudevastasteks üritus­teks:
kedagi pole nende tegevust
jälgimas.
endada eesti keeles ja kultuuris.
Kuna õppimine toimub inglise kee­les,
süs eesti keele oskus pole nõue-
V Heikki Tooities Vestleb oma UU
antakse
$250.— suuruses vaatamata pärit­olule.
Välja on töötatud ka pikaajali- tav.
sed kavad, kui õnnestub asutada Kuuldavasti on Simon
n,n: endowed chair.
Arvatavasti on meil kaaseestlasi,
kes on huvitatud parandama oma
varandusv mõnele väärikale or­ganisatsioonile,
eriti kui nad sel- tiivustama globaalset eestlaskonda
Fraseri
ülikooli professorite hulgas ka tek­kinud
huvi eestluse vastu, kuna
nad meist siiani mi vähe on kuul­nud
ja teadnud. See fakt ise
lega saavad ka oma nime jääd­vustada
tulevikule^
Huvitatuile anname ülevaate
V Nädal aega, 10.—15. oktoobrini kestis Torontos ülemaailmne arstiteadlaste kongress — XIV
Congress on Diseases Of the Chest and the 48-th Annual Scientific Assembly ja samale ajale kohaldatud
American College of Chest Physicians aastakokkutulek/Mitutuhat arstiteadlast ja spetsialisti võtsid Osa plaanitsetud programmist,
loenguist, miUeks olid kogu Sheraton hotelli ruumid reserveeritud, üheks loengupidajaks oli dr. Heikki "Esto 101-4 — Eesti keel al^gaja-
ToomesHeidelbei^ist, teises ettekannete pidajate grujusoR^^^ „Vaba Eestlasel" tele I; 102-4 — Eesti keel algajate-õnnestus
vestelda dr. Heikki Toomesega, kelle eriala sed tööd ja uurimused on huvipakkuvad tänapäeva- le It; 201-4 — Eesti keel edasi­ses
meditsiinis.
looma endale ühe kultuurilise toe­tuspunkti,
müle kaudu akadeemüi-ne
informatsioon saaks valguda
laiali vabas mäaümas.
YAlgus lk 2)
autor vajalikuks üles lugeda, et
Blackil on 4 CadiUaci, 3 Rolls-
Royce'!, 2 Mercedest, 2 Lincoln
Contmentali ja I Packard. Tal on
3 miljoni dollariline- elumaja To­ronto
esinduslikus Rosedale linna­osas
ja suur maja talvitamiseks
Floridas, mitu jahti ja 15 müjoni
dollariline Jet-lennuk.
See pole muidugi halb 38-aastase
mehe kohta, kuid jääb arusaama­tuks,
miks peab nü suurte võime­tega
ajakirjanik, nagu seda on Pe­ter
Newman raiskama oma aega
ja talenti sellele kui palju ja kuidas
on üks mees suutnud raha kokku
kraapida, kus ta sööb, mida ta
sööi) ja kellega koos ta küpsetab
oma tagaõuel praepannll liha. See
kõik tundub ületehtuna, iilepin^u-tatuna,
odavana ja raha ning selle
kogujate iiUstamisena] mis küll
rahuldab mõne lugeja uudishimu,
kuid millel puudub sügavam mõte.
Peter Newman püüab väita> et
raha tähendab võimu ning et Con-rad
Black püüab ka raha kokku­kuhjamisega
ning üha uute ettevõ­tete
oma kontrolli alla haaramise­ga
võimu poole pürgida. Raha kui
selline ei kujuta endast süski puh­takujulist
võimutegurit, vaid on
ainult kaudne võim ja üks vahen­deid
ja abinõusid tegeliku võimu
juurde pürgimisel. Maailmas on
palju mehi ja naisi, kelledel on
palju rohkem raha kui Conrad
BlackÜ, kuid nende kasutuses ole­vad
võimuvahendid on väga väike­sed.
Nad ei anna seadusi, nad ei
Juhi riiki ega mängi mingit rolli
rahvusvahelisel polütillsel tegevus­väljal.
Raha hakkab selle omaniku
käes alles süs elama ja mõju^
võimsat osa mängima kui selle
omanik hakkab seda oma või oma
soosikute polütUise karjääri huvi­des
ära kasutama. Kuid ka sün ole­neb
eesmärgUe jõudmine tunduvalt
rohkem isiku võimetelt kui tema
rahast. John Kennedj^l näiteks õn­nestus
oma isa suurte rahade tun­duval
kaasabil Valge Maja pere­meheks
pääseda, kuid Nelson
Rockefeller jõudis vaatamata oma
suurtele rahavimadele ja nende
rakendamisele amult abipresidendi
kohale, kuigi tema elu eesmärgiks
oli jõuda ühendriikide presidendi
positsioonile.
SeUest aspektist lähtudes elab ka
Conrad Blacki suur võim ainult
Peter Newmani petlike ettekuju­tuste
maailmas kuna tema neljal
CadUlacil ja 3 mUjoni dollariüsel
elumajal on vähe ühist tõelise või­muga.
!
Dr. Heikki Toomes on kasvanud lise disküSsiooniajaga. Tal on oma
üles Rootsis, kus ta isa asub prae- erialal ümunud 30 teaduslikku ar-gugi
Lundis. Ka H. Toomes on õp- tiWit. Ka äsjane loengu kokkuvõte
pinud arstiteadust Kielis ja lõpeta- on ilmunud ajakirjas ,,Chest". Et
nud Lundis ülikooli südame ja kongressü võida loengut pidada, tu-
Kui varem arvati, et kopsuvähk
on lootusetu, siis uuemad uuri­mised
näitavad, et kopsuvähi
juures võib operatsioon olla vä­ga
hea;
rindkere; kirurgina. Praegu on ta li juba jaanuaris kokkuvõte saata Kopsus pole närve, nii ei saa seda _
tööl Heidelbergi erihaigla^,^ avastada. T a v a H s e l t ^ ^ e e S i ^ ^^
© Eesti Võitlejate ühing NSiy's
jõudnutele 1; 202-4 — Eesti keel aastapeakoosolek peeti veebruari
edasijõudnutele II; 240-3 --Sisseju-^^k^ Sydneys. Ühin-hatus
eesti kirjanduse lugemisse; gu esimeheks valiti tagasi Verner
Esto 300-3 - Eesti keele kompo- Vüling, Valdur Haak, Kari Nelson,
sitsioon ja konversatsioon I; 301-3 Härmits, juhatusliikmeUcs Mart
- Eesti keele kompositsioon ja Kalev Goergin, Erich Toomingas
konversatsioon H ; Esto 310-3 Semi- ja Villu Plariks. Eeloleva aasta
nar tõlkimises; 360-3 ^ Sisse juha- liikmemaksuks on töötajatel $5.00,
VABA
kaks korda nädalas
Poolaastas
haigetele, kuid naigla on lähedases Komitee vaatab tood labi ja sus son" (mündisuurune tume plekk). - ' ' • ' • • • / • '•" ' '-^ y-^^ • • ; : • : ; ;
koostöös ka sealse iilikooliga. Te- antakse teada, et oled vMtud loen- seüe opereerimisel, kui see pole
ma otsene töökoht on krütiliste gut pidama ja töö tuleb lõplikul veel omakorda siirdeid andnud,
haigete osakonna juhatajana. kujul vastavaks ajaks valmis teha. võivad 50—60% veel küni 5 aastat
Sellekohane osakond on haigla Puudutades oma ettekande sisu- edasi elada,
juuresuus, tema ise oligi selle osa- list külge ta selgitab haiguse siirde on juba muid tunnuseid, na-konna
üks organiseerija. Tema ar- arengut. Heidelbergis on kogemusi gu rinnävalu, köha, süs need on
vates peab rindkeha vaatama eri- 174 patsiendiga, mis on andnud n^ärgid, et haigus on juba kaugele
nevalt, kui muudes osakondades, väga suure uurimismaterjaüde ko- arenenud ja operatsioon ei suuda
Seal sooritatakse suuri, 3—5-tun- gumi. enam palju päästa, kuna 5-aastani
Ettekande põhimõte oli, kunas on elamise % langeb 30-le.
ftiõtet rintohas operatsiooni te- Dr. H. Toomes ütleb, et vähki
gemiseks ja kuidas seda teosta- ei tohi karta, ka arenenud haigust
da. saab veel aidata. Uus meditsün
Kongressü oli vaätiuse all ka ^"^istab vähihaiguse ravitavaks,
sa läänekultuurüises ühiskonnas on guitsetamme kopsuvähi tekitajana. Kopsuvähki on süski rakse leida
kopsuhaavade juhtumid sagedased g^ai öeldi, et suitsetajaü kes on ^^^^ ^^^^ röntgeniga, vere-võõrtööliste
ühiskonnas, kuna türgi suitsetanud 15 aastat on 30 000 P^^ov ei näita isegi mitte arenenud
naised on väga kiired armukade- j ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^^^^^^ kopsuvähi ^^^^ kuid sagedane rönt-duse
tundeid lahendama teisele noa saamiseks geni all käimine on omakorda oht-rinda
torkamisega.^ 174 opereeritust on paljud P^^^^^ võimaük kogu ravi
Küsides, miks ta asus Rootsist terveks saanud? H. Toomes ütieb, J^^^s. Ka mõjub kürguse koor-
Saksamaale, selgitab ta, .et tihti on siire lüga kaugele are- 5"^, ^^^^v^sti järglaste juures,
et tõotades Lundi haiglas oppis ^^^^^ g^u^^g^^^ • Kmdel saab oUa kui iga 3 kuu ta-tundma
Saksamaalt pant khuuku ^^^^ ^^^^^ operatsiooniks. ^^"^ röntgenipilt teha, kuid see po-arsli,
kes oU hakanud Heidelber- arvab, et kui kopsus on aUes ""^ ^"^
gi just rajama rmdkeha kirur- üks-kaks siiret, süs võivad tulemu-gia
osakonda „ , ^ , sed oUa head. Neist 147-st elasid
Saades teada Toomese seUekohast g^./^ ^.^^^^^ giire kopsudesse
niseid rindkeha 1 operatsioone,
mUle järelvalve on esialgul
krütiline ja vajab pidevat järel­valvet.
•• ' . " • V
Ta ütleb iseloomustavalt, et sak-
Maksab Kanadass
$48.-°
$26.'
$14.-
Väljaspool Kansidsts
$58.-"»
$ 3 1 .~
KimPOSTIGA + SAATEKULU
poolaastas
$52.<
$28.
$15.
+ $39."
+
Kanadat:
$44.—
$22.—
-f $ 9.2S $11
eriala, kutsus ta tema omale appi ^^^^^^ güs, kui vähk on olnud mu-
^ , . jal kehas, süs võib süre äkki lei-
Nuud, võrreldes Saksamaa ja ^^^^ kopsudes.
Rootsi eluparemusi, ütleb ta, et
Saksamaal on elada palju parem,
sakslased on jõukad ja seal on pal­ju
rikkust. Rootsis on kõik sotsia­liseeritud
ja hinnad kallid. Saksa­maal
on elu kergem. Ta iseloomus-le
võimalik.
Praegu tehakse uurimusi kuidas
kopsulima, röga kaudu vähki
avastada. Seda uuritakse New
Yorgi politseinike juures, kes ko­gu
päeva on tänavail väljaheite-gaasiderohkes
õhus.
Saksamaal töötab dr. H. Toome-
VÄUASPOOL KANADAT ja USA^s
LENNUPOSTIGA aastas $52.-^, poolaastas $28.-^ jsi veerana
aastas $15.— + SAATEKULU — aastas $66,—, pn^laastss
$33.— ja veerandaastas $16.5©
Aadressi muudatus 50 centi. tJksiknumbri hind 60 cenži
• Kaan^ ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Fangafshebik või rahakaart kirjutadiB
Free Estonian Pnbli^hers nimele.
Kongressil oli juttu kopsuvähki­dest,
mis tekivad tööstustes, eriti
asbest võib põhjustada kopsuvähki,
mida on väga raske ravida. Sel pu­hul
tõstetakse kogu kops välja ja
sest veri Ja lümif kannavad hai
guse rakke kehas ringi ja kop- se haigla koos Saksa Vähihaiguse
sud, ka maks mng luud on need keskusega Heidelbergis, mis töötab
organid, kus väWrakud kerge- riigi toetusel. See on suur projekt.
mini kasvama hakkavad. tehtud masm, mis uurib
tab lahkunud' kanker "Šchmidti Igas kehas on kaitseainet, mis ne^^ kopsulima, kuna individuaalselt
kui meest, kes oU rahva hulgas rakke suretab, aga kui vähirakke ^^^f ^^^a aeganõudev seda mik-väga
populaarne, aga oU vale par- on lüga palju, süs on äkki ja kü- ^oskoobiga teha. Sellel töötavad
teis, mida ta ka ise olevat era ju- resti kogu keha neist nakatatud, valjaoppmud spetsialistid ja see on
tuajamisel öelnud. Kops on organ, mis fütreerib verd seni amus maaümas.
Kanadasse tuli ta seekord esma- ja püüab vähirakud kmni, kus
kordselt ja tunneb rÕÕmu, et kong- nad kergesti hakkavad edasi are-ress
just siin toimus, kuna tal on nema ja paljunema,
sün kaks onupoega, kelle külaüse- Kui inimesel on vähk olnud, siis
na ta Toronto päevad ongi veetnud, tuleb tal jätkata rutünipärast kont-
Kokkupuuteid on olnud aga ka roUi kopsude üle 3-5-10 aastat. ^^Psukott asendatakse süntee-oma
eriala Kanada koUeegidega, Alles pärast kümnendat aastat ^il^se Protsessiga, misjärel kops
kuna selle ala mimesi olevat saab kindel olla, et ollakse täieH- ^^^^^^ paigutatakse,
maailmas üsna vähe ja kõik kult tervenenud. Kontroll on vaja- . ™nes tagasi oma otsese tb(^
enamvähem üksteisest teadlikud, ük ka seUeks, et kunagi ei teata, ^t eriti tähtis on
Ta külastas Toronto General Hos- et mõnes kohas avastatud ja ope- öpratsioonijärgne ravi. Kuid keha
pitari ja ütleb, et see on oma reeritud vähk ei võinud juba enne P^,^? kohanema uute elundite vas-kõrge
tasemega tuntud kogu maail- operatsiooni 'rakke laiaU saata, ^^^'•'^""isega.
mas. Seal kohtus^ ta ka hiljuti Kuid juba enne operatsiooni uuri-
USA-st, Clevelandist toodud meest, takse luid, maksa ja kopsu, kas
kellele sün tehti kaks kopsude need on veel puhtad. Süs opereeri-asendust,
ka kopsud toodi süa Cle- takse ja kontrollitakse ka veel hU-velandist.
jem, kas rakud on. juba mujale le- Kriitilise raviga vüakse inimesed
Pöördudes tagasi kongressi juur- vinud. seni kunstliku abiga edasi kuni
de, ütleb H. Toomes, et tema ette- Rindkeha haiguste probleemiks kopsud jälle ise hakkavad töötama. " •. . ; .• ^.-v ,
kande teemaks oli „SurgicalInter-. on, et neid tuleks väga varakult Dr. H. Toomes ütleb, et talle jäi üseks, kuna seal on väljaarendatud tis) jälgivat masinat, süs uus töö-vention
for Lung Metastases". opereerida, süs saadakse häid tule- Torontost hea mulje, ta leidis, et uus hingamismasin. Kui seni kasu- tab tuhat korda mmutis ja seda
Loengu pikkus, nagu kõigu, oü 15 musi, nagu muudegi haiguste pu- see on elav linn. Siit ta läheb eda- tati tavaüst, inimese normaalset kasutatakse raskelt vigastatud ko^
minutit, sellele lisanduva 5-minuti- hui. si Pittsburgi tuttava kolleegi küla- hingamisrütmi(l&—20 korda minu- sude Juures.
Kõik sürdistutamisei on siiski
alles uurmisastmes, välja arva­tud
neerud, mis on amsad kind­lad
operatsioonid.
VABA EESTLANE
955 Lestie St.. Don Mills. Oiit. M3B 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostigailatea
19.... . Tellimise 'katteks lisan $...;........ siinjuures
rahas / tsheldga / rahakaardiga. (IMst smist ainisit täliUjas).
Nimi