1977-03-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iH.- -.Uim»».-
Nr. 20 Nr. 20 VABA EESTLANE teisipä^al, 15. märtsil 197^ "^.'Tuesday, Maroh 15,1977
Eestlase"
Torontos
ipäeya aktu-
)r, etnilisel
küsis, miks
\e lügi sünni-tulema,
kui
vanemaie
lesed, kelle-sünniperioodi
iti Vabariigis
töötanud ^
md.
iunud kõik
irikkad aktu-lekond
aas-
[alli peaaegu
m bn jäänud
5t eesti meest
^ktus oli nu-jks,
et nad
^nna tuBd ^
feed küsimu-
Ipöhjendatud,
iba maailma
te keskustes
Stokholmis
stapäeva ak-lä
külgetõm-märgata
ak-katas:
tro-nagu
meie
ellest, et Tooma,
vaba
ilinna uhket
ii tahaks se-t,
kuigi meie
Igata teatud
Jiis1; j a resig-s
i i i ^ n i i -
leeriv, et see
aastapäeva
paaritu^
500 inime-
5id siin kõi-jonide
juhti-kokku
la j a juurdle-aktuseid
at-tõmmata
esinejatena
Jtena rohkem
ida mitmest
j a sõnalSst
lidas kõrval-seid
intriige,
korraldamist
fäirima ja se-tuse
rezhii
ja tugeva-
I tagama selle,
Bnael ei tu-
Bli kõnelejat,
bi veniks luba-l&
ülalistele ja-
3te kõnede
tiüvil ruma-
Id^ortograä-aastapäevaks
|ja juhtimist
teisesKana-et
vältida
vahejuhtu-muu^
kalises
lude palade
fkiaul '„Tajia
id Torontos
äi suure bra-
^Kültnuriko-itsioon
pidi
eesti
organiks
oma
kultuurialad,
tegevus-vfljakad,
itmesuguseid
itunriaüldndii
mrikoga täi-sandeid,
mis
\lt fenda õlga-
^tiltuurikogust
juba pikema
iulda ölnnd.
ei ole kahe
kntsntud
:ogu hõlma
irtbüroo oo
itide Kesku-ambitsiooni-
[urielus tähtsa
me uiaumine
üb arusaama-matuna
ning
ja juhatus
ikkusele sele-
Kanadas te-elustada
või
ametlikult Hk-leia
endale
ikuse kõrval
tpõldu.
(Järg. lk. 3)
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
15. |a 20. märtsil on valvearstiks
(ir. Kuutan, tel. 751-6141.
L©ana-Oii*ariö Eesti,
yüõpilasfe Selts
ILK liikmeks
•liõima-Ontario' Eesti üliõpilaste
Selts CK^sustab astuda Eesti
Lüt Kainaäas liikinesorgaiüsatši-
(xxrüks, €ft osa võtta !fca iaiemaiit
eesti otrganjsaitsioonide koostöõli-sest
t^evusest.' See 'IMiõpüaste
01'gainisatsiDOin tegutses varemalt
WatorHoo Sosti üliõpijteslls^
niiDfi ^ ja on korraidanud mit-mfiid
üÄLsi j a aibtsiooinie, mill^t
koihaipeeilsed ja ümbrusikonna üli-öpÖased
on osa võtnud. WdM uue
liime aM tahetaikse koondada feõi-lü
liõama Ontario ülikooilidQs õp^
pivaid Qoori Wätoraoos olevatest
ülUflooilidest, üilkoolidfist' Londonis,
Bamütcinfe, St. Caitharinesis
j a GuBöphis. Selitsi esinaiselks on
l i i i d a K ^ u ^ tkirjatoimatajaks
Ä r i t Vabaimäõ ja laeikurite L ia
]^3fcraA. Kirjavaihetus c/o. Peetter
Agur, 3289 King Streert East,
Kitcteier, Ont, mk I B l .
HOGAN
PONTIAC BUIGK UA.
348 Danfortii Äve^ TOros^
PONTIÄC FIREBIRD
LEMÄNS 'ÄSTRE
BffIGS ' VENnpA I
GJVLC veoautod
Pru^^iud autod
Esinäi^J»:
äris m-mi
; T E A D A A N NE
Talüjsna TOarUste KömStterts-
^imnaaiSiumi vilistlaste ja end.
q>Üaste boosviibimime toimub pü-hap,
27. märtsil kell 4 p i . pr. A.
LSione^ kodus, 19 Shamckin Dr.,
Don Millš. Osavõtuks palume teatada
t e l 444-4820 — pf. Alpo Laanes
või 447-0852 — pr. Hehni L^pni.
EERIK PURJi
KINDLUSTÜSBÜROO
Kõik kindlustusliigi
958 Broadview Ave,, Saite 293
Toronto, Ont. M4K 2RS
Tel. 461-8900
H« KIRIK
Insurance
Agency
Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul
väliskülalistele viibis 25.
veebruarü Toronto Eesti Majas külalisena
H. Vemon Kneale abikasir
saga, kelle eestlaste suurpäeva tähistamisele
oli kutsunud Yana AnS'
rese koguduse õpetaja A. Taia!.
Nüüd kirjutab H. V. Kneale onja
muljetest Toronto Eesti Msjais
„Vaba. Eestlasele"::: ;
Minul ja minu naisel oü rõõm
hiljuti osa võtta ToroKti^ Eösti
Majas toimunud vastuvötisst, mis:
oli korraldatud Eesti iseseisvuse
yälii^ulutamise 59. aastapäeva
Tunnustuste jagamise moment möödunud pühapäeval Torontos toimunud Kultuurüaureaaiide õhtul. Seisavad vasakult: P. P. Lu-dig,
Ä, Khigissepp, L. Avesson, H . Liitoja, Š.Kerson, V. Soots, A. Lse» R. Madalvee, P. Tammearu, V. Varik, Mitt, H . K t o a s , T.
Teng, õ . Laikve, R. Lindaia/Ä Tüll. A. A e ä i^ j - Foto: Temmy Tomsottv
Äififfkirjöncfuses nÕMtökse y väljcascscatmist
OSLO (EPL) — Pärast kuue nõukogude spiooni väljasaatmist Norrast on sellele maale
Jäänud terve hulk spioone, ütleb norra ajakirjandus. Oslos ilmuva Morgenbladeti Jäj^ e^^^
Ja Drammeni piirkonnas üksi namb^ 200 N . LUdu kodanikku. Nendest * - ' ^ '
te hinnamgu Järgi umbes 120 peamiselt spionäazhiga.
Samas. Morgenbladetis' avaldas N; Liidu saatkonna ikaihest saat-lehe
kaastööline Ingegeard Gal-! komanõimikuikšt.
tung lätonaid andmeid kohale
jäänud nõuteogude salakuulajate
kohta. Galtung küisis oma. artiklis,
miks näiteks N. Liidu s a ^
Teiseiks saatkonnanõunikulks on
Vladimir Ma&arov, kes saadiku
äraoleku aijäil täidab charge. d'af. j
falresl (kohustusi. MaJkarov tuli
konnas (Mõs on umbes 30 dipld-f Oslosse möödunud. aasta juunis.
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale. Oi^t MOV 3Y7
Tel. 745-4622
mmmmmaaam
(Algus lk. 2)
Tegelikult peaks kultuurikogul
olema meie kultuurielus küllaldaselt
ülesandeid, kuna Kunstide
Keskus tegeleb peamiselt heli-, ja
maalikunstiga. Nendel aladel j a gatakse
ohtralt auhindu, ergutuspreemiaid
ja stipendiunieid, kuid
vaeslapse ossa kipub jääma kirjanduslik
looming Jä noorte ergutamine
kirjasõna viijelemisele.
Kultuurikogu tööd ja ; tegevust
oleks hädasti vaja, et täita meie
kultuurielus esinevaid lünki ning
luua meie ühele küljele kaldunud
kultuurielus vajalikku tasakaalu.
Oleks aeg, et Kultuurikogu juhatus
selle hüüdja häälega arvestab
ja sellest vastavad järeldused
teeb!. '
,-•1 mi
maati saanaaegseilft kui Norrai
neid Moskva saatkonnas on a i -
nuüit viis?
K a küsis ta, miks näiteiks saat-konnanõuinik
Titov viibib ikka
veel Norras?
Titov teenis 1066—68 N . LUdiä
saatkonnas Londonis Ja inglise
iuur^istttused leidsid, et ta oU
KGB-ohvitser.
Seino tõtitu ei ®ntiad taMe enam
Ta töötab juba neJjandait korda
Norras.'
1971, a. vüsajt Inglismaale, ikui tat
seda palus.
Ta saadeti aga veel samall aastal
diploüjnaadiks N. Liidu saatkonda
Osilosse. NoriÄsedlubsu
sid taaie viisa, kuna nad ei olnud
voel teadlikud seilas, et Inglismaa
oii seliest talle keeldunud.
Titov ^uli Oslosse tagasihoidii- raamato „KGB" salaijastest ope-ku
saatkonna seikrÄina. Kuid' ratsioonidest osa Võtnud
vahejföal ta on üilendatud üheks kodanike
Gaitung küsib, miks neil kahel
mehel lubatakse viibida Norras?
Nad on töötanud seaü juba mitu
aastat,
N. Liidu varasem esimene sekretär
Mel^ander Georgevitsh Lo-patin
on sapüti mainitud Barro-ni
raamatus. Tema kohta on mär-
^e, et ta viibis Rootsis 1%7—72 a.
ja viidi süs üle Nwrasse. Ta oli
Kui itffl oli 1%C^.4 a. Oslos, oli Qgi^ diplomaatide nimökirjas
ta saadiku autojuhiks! Kä see •- M t . ..
on N. Lüdu saatkondades väga Galtung konstateerib ar-tiMi iõ-tähtis
amei y pus, et N . Liidu juhid e i sa^ omeJ
Gaätungi jäiTgi N. Liidu sõja- ti oodata, et teised maad vötak-väeline
atashee Oäos Ivan Gwr- j sid teistsuguse ja pehmema hoia-gevitsih
Smirnov on N. Lüdu pea- võõrriikide poolt teostatud
staabi luureteenistuse ohvitser, spionaaahi, sabotaazhi j a oones-
Taofn^võttaudosasaaaijastQst^^Ä^ tamistöö siMes k u i nad ise pn
vu&vaihelistest o(peratsioonid^,
eölikõige Jaapanis, valdab vabaHt
jaapani fkeeit.
Sõjaväelise ataisihee abi Pros-vimin
on samuti N. Liidu sõjalise
luureasiutuse GIIU olwitser. N ii
tema kui ka Smirnovi nimi on
mainitud John Barroni tuntud
t a nimetab ka ..seda, et KGB-funktsionääride
m i l l i n e yä
jasaatmine näiteks Mehhikost
ja Inglismaalt mõned aastad
tagasi e! halvendanud eriliselt
nende maade suhteid N. Luduga
Ja vaeyalt seda sünniks ka
siis, kui Norra veidid ohtramalt
saadaks salakuulajid maalt väitja.'
Rootsis eluneva kunstnik-arM-tekti
Otto Paju värvilisi puulõi-keid
öH meil võimalus näha juba
Richview raamatukogus toimunud
graafikanäitusel. Vaatamata graafilise
puulõike tehnikale, mis traditsionaalselt
rõhutab jwnit, on 0.
Paju maastikust inspireeriv fflaa-iija.
Seda muljet suurendab veel
tema tehniline mitmepMiline trü-kimenetlus,
paksu ploki alt välja-pigistuva
värviga, mis rebestab
äärioont. Ta kirjeldab puude, põõsaste
ja maapinna vormide vaatlusel
tunnetatud ilu elamusi Lihtsustatud
dötailitus, valiest
suui-epiimaliselt kohmakana
duvas, kuid siiski peenemaitselises
värvikujunduses ja sama isikupärasus
yärviharmoonias on esitatud
edevuseta enes^Midlad kustitööd.
Koloriit on kooskõlastatult joonite-tu,
vormikujimduš on pcHijamai-selt,
hilissuviselt , sume raskelt
maa ja muUa värvi.
Pediskaudses üldmuljes eraldame
kaks gruppi, puht l<«)duse vormid
ning looduse ja arhitektuuri
kombinatsiopnid; viimased olenevalt
arhitektuurist dikteeditud vormidele
ei ofe l o b Ä i g^
veenavad. 0. Paju ilmselt üutseb
iseesenes ja looduses taotledes nagu
ta ise ütleb ,,lapselikku looduse
tunnetust''. Näitus jääb avatuks 19.
märtsini, AI^.
Köhnanda generatsiooni känäda-lastena
olime meie väga huvitatud,
kuidas ©atlased, kes on pikemat
aega vene türannia eest eksülis
viibinud,.on säilitanud oma keele,
kultuuri ja traditsioonid.
Meie kohtasime palju toredaid
inimesi ning nautisime kõnesidi^
Meie imestasime head koori ja
suurepärast külalislahkust.
Ma olin imestanud eesti rahva
savutustest Kanadas. Teie mängite
suurt osa kanada kultuuris, kuld
hoiate samal ajal elavana yangis-tetud
keele ja traditsioooid.
Ma tean, et teie elate lootusss,
et ühel päeval saate oma kodumaa
tagasi vene vallutajatelt Ma olen
kindel, et seda soovib teüe iga
Kanada on õnnelik, ^ ta pn saa^
smd «alased oma &»d^a]i^
kavandatakse
Tallinnas valmis uue lennujaama
projekt. See saab plaanikohaselt
Tartu maantee ääres ülemiste prr
ve lähedal valmis 1S80. aastaks,
mü 'kavatsetakse luua oitseühendus
N. Liidu Aasia osadega ja mitme
välisriigiga.
Verstersteinid
suusfiivöisilttsttl
KÕhn Vesbersteini oÜd, v õ i Ä -
mas suusatamises Vallis, Ouldv
Neist tuU NASTAH-yõistluses^^^v^^
jaks Scott ^^^sterat^, k^petades
120 vöistlejaäl ajaga 3il,8 sek. !
Tema vend E i r k Vesterstein saavutas
kuldmedali. Nende isa Paul
Vesterstein, kes. yõistles seenioride
klassis, tuü võitjaks ajaga 34,3. ;
I I I Uued Eduard Tubina
STOKHOLM (EPL) ~ Rootsi kavatseb paljude teiste rüMde eeskujul
laiendada oma territoriaalvete piire senisest, 12 mülist 100
miilile. Läänemeres tähendaks see praktiliselt mere pooleksjaga-mist
vastaskalda omanikuga.
Ettevalmistuseks sellele on rootsi
piirivalve hakanud jälgima võõraid
kaMaevu Rootsi praeguste
territonaalpiiride ligiduses, et saa-da
ülevaadet.
Tahetakse, saada statistüisi
andmeid võõra kalapüügi kohta.
Samuti kogutakse materjali seüe
kohta, kuidas merepiiri laiendamise
puhul organiseerida järeleval.
vet. Piirivalve koostab raporte järelvalve
tulemustest, mis saadetakse
hiljem kalandusametile ja
põJUitööministeeriumile.
Piirivalye ressursid selleks (ja
tuleviku? püri ületanud kalalaevade
kinnivõtmiseks) pole eriti SÜU-red:
kaks kahemootorilist luurelennukit
ja üheksa suuremat väl-velaeva.
Sellele l i s ^ 36 väiksemat
mootorpa«iti.
.Kui territoriaalpiire laienda-takse,
siis muutub valvatav pind
mitmekordseks ja on tarvis rohkem
vaivelennikeid ja -laevTH,
ühtlasi kä suuremaid laervu, mjtlle
tegevusraadius on suurem. On tarvis
ka rohkem personali, sest laevad
tuleksid mehitada kahe- kuni
kolmekordse meeskonnaga, et need
suudaksid oUa merel 8 tmmi asemel
1&-24. tundi. ^
Kdlgo JRald mängis
ülemaalise Saatjateyõrguga TV-saatja
WNBC, mis New Yorgis
nähtav kanal nr. 4, - andis püha^
päeval, 20, veabr. ild. 4.30 p. J. üle
saate ^ ,Beyond Niagara", mis käsitas
baptisti kiriku tegevust ja
©lu Kanadas. - Huvitavas saates
esiaes ika Toronto Eeiöti Baptisti
Koguduse õpetaja, helilooja ja
tshellokunstnik Kaljo Raid, esitades
Ühe helitöö, Tema'esinemine
oli märtkimisväärselt hea. Tea-dusta-
ja märkis ka, et Kaljo Raid
on eestlane ja üles parimaid tshel-iiste-
e^tlasi väljaspool Eestit.
® Silmepaistvale positsioonile iile-maailmse
levikuga ja kõigile tuntud
ajakirja Reader's Digest juures
on tõusnud' Tiina Taks-Sahni.
Ta on olnud neli aastat ajakirja
rekiaamosäkonna kunstidirektor ja
on äsja. illustreerinud eesti- ja ingliskeelse
kakaraamatti. Tiia Taks-
SahnJ teekond rakenduskunstni-kuks
on olnud pikk ja . hõhnab
muuhulgas kuuekuise õppimise
Pariisis. Oma praeguse töö kohta
lausub kunstnik; ^
— On joovastay tunne teada,- et
see lööming ulatub miljonitesse
kätpsse ja su ideid paljundatakse
50-s miljonis eksemplaris. Rea-der
s Digesti toimetamine on ka
tehniliselt väga kõrgeLtašemel.
8. veebruarü mängiti Eestis Heliloojate
Ludus Eduard Tubina
10 uut klaveripreiüiüdi, mimine
tsÄel on heliloojal valminud
põhilises osas Handenis 1976. ja.
c^toobris. Seillesse on^ lülitatiid
ka kolm varasemat prelüüdi, millest
kaks ihhusid juba 1934. aas-tal.
Kahes prelüüdis on kasutatud
ka eesti rahivavüse. Tsükli
esitas ja kommenteeris pianist
Vardo Rumesspn, te; lisaks tut-yiistas
iknulajaile k a helilooja va.^
remloodüd prelüüde.
«liauiifikommufiBsi
Arnold Veimer
smri lestis
Okupeeritud Eestis suri 3. märtsil
74-aastaselt tuntud juunikom^
mmüst Arnold Veimer „Rahva
Hääles'- nimetatakse teda sihna-paistvaks
partei- ja riigitegelaseks,
Eesti revolutsiooniliikumise veteraniks,
sotsialistliku töö kangelaseks
jä Eesti NSV Teaduste Aka-dee/)
iia akadeemikuks. A. Veimer
arreteeriti Eesti Vabarügi õõnestamise
pärast juba 1923. aastal
ning mõisteti rügivastase tegevuse
pärast eluks ajaks vangi. 1940. aastal
vene^rmee poolt teostatud riigipöörde
järele oli Arnold Veimer
ts^Viud mees ning temal oli suured
teened Eesti Vabariigi hävitamisel.
Suurte teenete eest venelastele
austas Moskva teda nelja Lenini
Cideniga ja teiste yene aumärkidega.
Mõned nädalad varem suri teine
i^iinickas juunilconimunist, ning
Eesti Vabarügi mahamüüja Joosep
Saat, kes oli pärast juunipöö-rft
„Kommunisti" toimetajaks
i^i^C „ajaloolasena'' üheks eesti
kommunistide ideoloogiks.
Ahastas $28w
$15.50
8^
E I E I P O S T I G
ÄCIStCiŠ .
Poolaastcis
$46
$23.
LENNUPOSTIGA
Aastas $60.—»poolaastas $30.59. veeraniasst&s $15.59
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbrihind 35 ce&tl.
Kanada märMda ,;^0STÄ1Ü CODB"
USA aadressidele „OTGODE*V^^^^^^^^ >
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estoniast Pnblislam nimele.
M6J 3M7
Palun, mulle saata VABA, EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks -r- tavalise / kiripostiga alates „ - - - - " ———- - -
. 197: --.(Telümise katteks: lisan | siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. ( I ^ a saata ainnlt ^ht^^^
•Aadress ' _.:,.^.:.:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 15, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770315 |
Description
| Title | 1977-03-15-03 |
| OCR text | iH.- -.Uim»».- Nr. 20 Nr. 20 VABA EESTLANE teisipä^al, 15. märtsil 197^ "^.'Tuesday, Maroh 15,1977 Eestlase" Torontos ipäeya aktu- )r, etnilisel küsis, miks \e lügi sünni-tulema, kui vanemaie lesed, kelle-sünniperioodi iti Vabariigis töötanud ^ md. iunud kõik irikkad aktu-lekond aas- [alli peaaegu m bn jäänud 5t eesti meest ^ktus oli nu-jks, et nad ^nna tuBd ^ feed küsimu- Ipöhjendatud, iba maailma te keskustes Stokholmis stapäeva ak-lä külgetõm-märgata ak-katas: tro-nagu meie ellest, et Tooma, vaba ilinna uhket ii tahaks se-t, kuigi meie Igata teatud Jiis1; j a resig-s i i i ^ n i i - leeriv, et see aastapäeva paaritu^ 500 inime- 5id siin kõi-jonide juhti-kokku la j a juurdle-aktuseid at-tõmmata esinejatena Jtena rohkem ida mitmest j a sõnalSst lidas kõrval-seid intriige, korraldamist fäirima ja se-tuse rezhii ja tugeva- I tagama selle, Bnael ei tu- Bli kõnelejat, bi veniks luba-l& ülalistele ja- 3te kõnede tiüvil ruma- Id^ortograä-aastapäevaks |ja juhtimist teisesKana-et vältida vahejuhtu-muu^ kalises lude palade fkiaul '„Tajia id Torontos äi suure bra- ^Kültnuriko-itsioon pidi eesti organiks oma kultuurialad, tegevus-vfljakad, itmesuguseid itunriaüldndii mrikoga täi-sandeid, mis \lt fenda õlga- ^tiltuurikogust juba pikema iulda ölnnd. ei ole kahe kntsntud :ogu hõlma irtbüroo oo itide Kesku-ambitsiooni- [urielus tähtsa me uiaumine üb arusaama-matuna ning ja juhatus ikkusele sele- Kanadas te-elustada või ametlikult Hk-leia endale ikuse kõrval tpõldu. (Järg. lk. 3) VALVEARST NÄDALALÕPUL 15. |a 20. märtsil on valvearstiks (ir. Kuutan, tel. 751-6141. L©ana-Oii*ariö Eesti, yüõpilasfe Selts ILK liikmeks •liõima-Ontario' Eesti üliõpilaste Selts CK^sustab astuda Eesti Lüt Kainaäas liikinesorgaiüsatši- (xxrüks, €ft osa võtta !fca iaiemaiit eesti otrganjsaitsioonide koostöõli-sest t^evusest.' See 'IMiõpüaste 01'gainisatsiDOin tegutses varemalt WatorHoo Sosti üliõpijteslls^ niiDfi ^ ja on korraidanud mit-mfiid üÄLsi j a aibtsiooinie, mill^t koihaipeeilsed ja ümbrusikonna üli-öpÖased on osa võtnud. WdM uue liime aM tahetaikse koondada feõi-lü liõama Ontario ülikooilidQs õp^ pivaid Qoori Wätoraoos olevatest ülUflooilidest, üilkoolidfist' Londonis, Bamütcinfe, St. Caitharinesis j a GuBöphis. Selitsi esinaiselks on l i i i d a K ^ u ^ tkirjatoimatajaks Ä r i t Vabaimäõ ja laeikurite L ia ]^3fcraA. Kirjavaihetus c/o. Peetter Agur, 3289 King Streert East, Kitcteier, Ont, mk I B l . HOGAN PONTIAC BUIGK UA. 348 Danfortii Äve^ TOros^ PONTIÄC FIREBIRD LEMÄNS 'ÄSTRE BffIGS ' VENnpA I GJVLC veoautod Pru^^iud autod Esinäi^J»: äris m-mi ; T E A D A A N NE Talüjsna TOarUste KömStterts- ^imnaaiSiumi vilistlaste ja end. q>Üaste boosviibimime toimub pü-hap, 27. märtsil kell 4 p i . pr. A. LSione^ kodus, 19 Shamckin Dr., Don Millš. Osavõtuks palume teatada t e l 444-4820 — pf. Alpo Laanes või 447-0852 — pr. Hehni L^pni. EERIK PURJi KINDLUSTÜSBÜROO Kõik kindlustusliigi 958 Broadview Ave,, Saite 293 Toronto, Ont. M4K 2RS Tel. 461-8900 H« KIRIK Insurance Agency Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul väliskülalistele viibis 25. veebruarü Toronto Eesti Majas külalisena H. Vemon Kneale abikasir saga, kelle eestlaste suurpäeva tähistamisele oli kutsunud Yana AnS' rese koguduse õpetaja A. Taia!. Nüüd kirjutab H. V. Kneale onja muljetest Toronto Eesti Msjais „Vaba. Eestlasele"::: ; Minul ja minu naisel oü rõõm hiljuti osa võtta ToroKti^ Eösti Majas toimunud vastuvötisst, mis: oli korraldatud Eesti iseseisvuse yälii^ulutamise 59. aastapäeva Tunnustuste jagamise moment möödunud pühapäeval Torontos toimunud Kultuurüaureaaiide õhtul. Seisavad vasakult: P. P. Lu-dig, Ä, Khigissepp, L. Avesson, H . Liitoja, Š.Kerson, V. Soots, A. Lse» R. Madalvee, P. Tammearu, V. Varik, Mitt, H . K t o a s , T. Teng, õ . Laikve, R. Lindaia/Ä Tüll. A. A e ä i^ j - Foto: Temmy Tomsottv Äififfkirjöncfuses nÕMtökse y väljcascscatmist OSLO (EPL) — Pärast kuue nõukogude spiooni väljasaatmist Norrast on sellele maale Jäänud terve hulk spioone, ütleb norra ajakirjandus. Oslos ilmuva Morgenbladeti Jäj^ e^^^ Ja Drammeni piirkonnas üksi namb^ 200 N . LUdu kodanikku. Nendest * - ' ^ ' te hinnamgu Järgi umbes 120 peamiselt spionäazhiga. Samas. Morgenbladetis' avaldas N; Liidu saatkonna ikaihest saat-lehe kaastööline Ingegeard Gal-! komanõimikuikšt. tung lätonaid andmeid kohale jäänud nõuteogude salakuulajate kohta. Galtung küisis oma. artiklis, miks näiteks N. Liidu s a ^ Teiseiks saatkonnanõunikulks on Vladimir Ma&arov, kes saadiku äraoleku aijäil täidab charge. d'af. j falresl (kohustusi. MaJkarov tuli konnas (Mõs on umbes 30 dipld-f Oslosse möödunud. aasta juunis. KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale. Oi^t MOV 3Y7 Tel. 745-4622 mmmmmaaam (Algus lk. 2) Tegelikult peaks kultuurikogul olema meie kultuurielus küllaldaselt ülesandeid, kuna Kunstide Keskus tegeleb peamiselt heli-, ja maalikunstiga. Nendel aladel j a gatakse ohtralt auhindu, ergutuspreemiaid ja stipendiunieid, kuid vaeslapse ossa kipub jääma kirjanduslik looming Jä noorte ergutamine kirjasõna viijelemisele. Kultuurikogu tööd ja ; tegevust oleks hädasti vaja, et täita meie kultuurielus esinevaid lünki ning luua meie ühele küljele kaldunud kultuurielus vajalikku tasakaalu. Oleks aeg, et Kultuurikogu juhatus selle hüüdja häälega arvestab ja sellest vastavad järeldused teeb!. ' ,-•1 mi maati saanaaegseilft kui Norrai neid Moskva saatkonnas on a i - nuüit viis? K a küsis ta, miks näiteiks saat-konnanõuinik Titov viibib ikka veel Norras? Titov teenis 1066—68 N . LUdiä saatkonnas Londonis Ja inglise iuur^istttused leidsid, et ta oU KGB-ohvitser. Seino tõtitu ei ®ntiad taMe enam Ta töötab juba neJjandait korda Norras.' 1971, a. vüsajt Inglismaale, ikui tat seda palus. Ta saadeti aga veel samall aastal diploüjnaadiks N. Liidu saatkonda Osilosse. NoriÄsedlubsu sid taaie viisa, kuna nad ei olnud voel teadlikud seilas, et Inglismaa oii seliest talle keeldunud. Titov ^uli Oslosse tagasihoidii- raamato „KGB" salaijastest ope-ku saatkonna seikrÄina. Kuid' ratsioonidest osa Võtnud vahejföal ta on üilendatud üheks kodanike Gaitung küsib, miks neil kahel mehel lubatakse viibida Norras? Nad on töötanud seaü juba mitu aastat, N. Liidu varasem esimene sekretär Mel^ander Georgevitsh Lo-patin on sapüti mainitud Barro-ni raamatus. Tema kohta on mär- ^e, et ta viibis Rootsis 1%7—72 a. ja viidi süs üle Nwrasse. Ta oli Kui itffl oli 1%C^.4 a. Oslos, oli Qgi^ diplomaatide nimökirjas ta saadiku autojuhiks! Kä see •- M t . .. on N. Lüdu saatkondades väga Galtung konstateerib ar-tiMi iõ-tähtis amei y pus, et N . Liidu juhid e i sa^ omeJ Gaätungi jäiTgi N. Liidu sõja- ti oodata, et teised maad vötak-väeline atashee Oäos Ivan Gwr- j sid teistsuguse ja pehmema hoia-gevitsih Smirnov on N. Lüdu pea- võõrriikide poolt teostatud staabi luureteenistuse ohvitser, spionaaahi, sabotaazhi j a oones- Taofn^võttaudosasaaaijastQst^^Ä^ tamistöö siMes k u i nad ise pn vu&vaihelistest o(peratsioonid^, eölikõige Jaapanis, valdab vabaHt jaapani fkeeit. Sõjaväelise ataisihee abi Pros-vimin on samuti N. Liidu sõjalise luureasiutuse GIIU olwitser. N ii tema kui ka Smirnovi nimi on mainitud John Barroni tuntud t a nimetab ka ..seda, et KGB-funktsionääride m i l l i n e yä jasaatmine näiteks Mehhikost ja Inglismaalt mõned aastad tagasi e! halvendanud eriliselt nende maade suhteid N. Luduga Ja vaeyalt seda sünniks ka siis, kui Norra veidid ohtramalt saadaks salakuulajid maalt väitja.' Rootsis eluneva kunstnik-arM-tekti Otto Paju värvilisi puulõi-keid öH meil võimalus näha juba Richview raamatukogus toimunud graafikanäitusel. Vaatamata graafilise puulõike tehnikale, mis traditsionaalselt rõhutab jwnit, on 0. Paju maastikust inspireeriv fflaa-iija. Seda muljet suurendab veel tema tehniline mitmepMiline trü-kimenetlus, paksu ploki alt välja-pigistuva värviga, mis rebestab äärioont. Ta kirjeldab puude, põõsaste ja maapinna vormide vaatlusel tunnetatud ilu elamusi Lihtsustatud dötailitus, valiest suui-epiimaliselt kohmakana duvas, kuid siiski peenemaitselises värvikujunduses ja sama isikupärasus yärviharmoonias on esitatud edevuseta enes^Midlad kustitööd. Koloriit on kooskõlastatult joonite-tu, vormikujimduš on pcHijamai-selt, hilissuviselt , sume raskelt maa ja muUa värvi. Pediskaudses üldmuljes eraldame kaks gruppi, puht l<«)duse vormid ning looduse ja arhitektuuri kombinatsiopnid; viimased olenevalt arhitektuurist dikteeditud vormidele ei ofe l o b Ä i g^ veenavad. 0. Paju ilmselt üutseb iseesenes ja looduses taotledes nagu ta ise ütleb ,,lapselikku looduse tunnetust''. Näitus jääb avatuks 19. märtsini, AI^. Köhnanda generatsiooni känäda-lastena olime meie väga huvitatud, kuidas ©atlased, kes on pikemat aega vene türannia eest eksülis viibinud,.on säilitanud oma keele, kultuuri ja traditsioonid. Meie kohtasime palju toredaid inimesi ning nautisime kõnesidi^ Meie imestasime head koori ja suurepärast külalislahkust. Ma olin imestanud eesti rahva savutustest Kanadas. Teie mängite suurt osa kanada kultuuris, kuld hoiate samal ajal elavana yangis-tetud keele ja traditsioooid. Ma tean, et teie elate lootusss, et ühel päeval saate oma kodumaa tagasi vene vallutajatelt Ma olen kindel, et seda soovib teüe iga Kanada on õnnelik, ^ ta pn saa^ smd «alased oma &»d^a]i^ kavandatakse Tallinnas valmis uue lennujaama projekt. See saab plaanikohaselt Tartu maantee ääres ülemiste prr ve lähedal valmis 1S80. aastaks, mü 'kavatsetakse luua oitseühendus N. Liidu Aasia osadega ja mitme välisriigiga. Verstersteinid suusfiivöisilttsttl KÕhn Vesbersteini oÜd, v õ i Ä - mas suusatamises Vallis, Ouldv Neist tuU NASTAH-yõistluses^^^v^^ jaks Scott ^^^sterat^, k^petades 120 vöistlejaäl ajaga 3il,8 sek. ! Tema vend E i r k Vesterstein saavutas kuldmedali. Nende isa Paul Vesterstein, kes. yõistles seenioride klassis, tuü võitjaks ajaga 34,3. ; I I I Uued Eduard Tubina STOKHOLM (EPL) ~ Rootsi kavatseb paljude teiste rüMde eeskujul laiendada oma territoriaalvete piire senisest, 12 mülist 100 miilile. Läänemeres tähendaks see praktiliselt mere pooleksjaga-mist vastaskalda omanikuga. Ettevalmistuseks sellele on rootsi piirivalve hakanud jälgima võõraid kaMaevu Rootsi praeguste territonaalpiiride ligiduses, et saa-da ülevaadet. Tahetakse, saada statistüisi andmeid võõra kalapüügi kohta. Samuti kogutakse materjali seüe kohta, kuidas merepiiri laiendamise puhul organiseerida järeleval. vet. Piirivalve koostab raporte järelvalve tulemustest, mis saadetakse hiljem kalandusametile ja põJUitööministeeriumile. Piirivalye ressursid selleks (ja tuleviku? püri ületanud kalalaevade kinnivõtmiseks) pole eriti SÜU-red: kaks kahemootorilist luurelennukit ja üheksa suuremat väl-velaeva. Sellele l i s ^ 36 väiksemat mootorpa«iti. .Kui territoriaalpiire laienda-takse, siis muutub valvatav pind mitmekordseks ja on tarvis rohkem vaivelennikeid ja -laevTH, ühtlasi kä suuremaid laervu, mjtlle tegevusraadius on suurem. On tarvis ka rohkem personali, sest laevad tuleksid mehitada kahe- kuni kolmekordse meeskonnaga, et need suudaksid oUa merel 8 tmmi asemel 1&-24. tundi. ^ Kdlgo JRald mängis ülemaalise Saatjateyõrguga TV-saatja WNBC, mis New Yorgis nähtav kanal nr. 4, - andis püha^ päeval, 20, veabr. ild. 4.30 p. J. üle saate ^ ,Beyond Niagara", mis käsitas baptisti kiriku tegevust ja ©lu Kanadas. - Huvitavas saates esiaes ika Toronto Eeiöti Baptisti Koguduse õpetaja, helilooja ja tshellokunstnik Kaljo Raid, esitades Ühe helitöö, Tema'esinemine oli märtkimisväärselt hea. Tea-dusta- ja märkis ka, et Kaljo Raid on eestlane ja üles parimaid tshel-iiste- e^tlasi väljaspool Eestit. ® Silmepaistvale positsioonile iile-maailmse levikuga ja kõigile tuntud ajakirja Reader's Digest juures on tõusnud' Tiina Taks-Sahni. Ta on olnud neli aastat ajakirja rekiaamosäkonna kunstidirektor ja on äsja. illustreerinud eesti- ja ingliskeelse kakaraamatti. Tiia Taks- SahnJ teekond rakenduskunstni-kuks on olnud pikk ja . hõhnab muuhulgas kuuekuise õppimise Pariisis. Oma praeguse töö kohta lausub kunstnik; ^ — On joovastay tunne teada,- et see lööming ulatub miljonitesse kätpsse ja su ideid paljundatakse 50-s miljonis eksemplaris. Rea-der s Digesti toimetamine on ka tehniliselt väga kõrgeLtašemel. 8. veebruarü mängiti Eestis Heliloojate Ludus Eduard Tubina 10 uut klaveripreiüiüdi, mimine tsÄel on heliloojal valminud põhilises osas Handenis 1976. ja. c^toobris. Seillesse on^ lülitatiid ka kolm varasemat prelüüdi, millest kaks ihhusid juba 1934. aas-tal. Kahes prelüüdis on kasutatud ka eesti rahivavüse. Tsükli esitas ja kommenteeris pianist Vardo Rumesspn, te; lisaks tut-yiistas iknulajaile k a helilooja va.^ remloodüd prelüüde. «liauiifikommufiBsi Arnold Veimer smri lestis Okupeeritud Eestis suri 3. märtsil 74-aastaselt tuntud juunikom^ mmüst Arnold Veimer „Rahva Hääles'- nimetatakse teda sihna-paistvaks partei- ja riigitegelaseks, Eesti revolutsiooniliikumise veteraniks, sotsialistliku töö kangelaseks jä Eesti NSV Teaduste Aka-dee/) iia akadeemikuks. A. Veimer arreteeriti Eesti Vabarügi õõnestamise pärast juba 1923. aastal ning mõisteti rügivastase tegevuse pärast eluks ajaks vangi. 1940. aastal vene^rmee poolt teostatud riigipöörde järele oli Arnold Veimer ts^Viud mees ning temal oli suured teened Eesti Vabariigi hävitamisel. Suurte teenete eest venelastele austas Moskva teda nelja Lenini Cideniga ja teiste yene aumärkidega. Mõned nädalad varem suri teine i^iinickas juunilconimunist, ning Eesti Vabarügi mahamüüja Joosep Saat, kes oli pärast juunipöö-rft „Kommunisti" toimetajaks i^i^C „ajaloolasena'' üheks eesti kommunistide ideoloogiks. Ahastas $28w $15.50 8^ E I E I P O S T I G ÄCIStCiŠ . Poolaastcis $46 $23. LENNUPOSTIGA Aastas $60.—»poolaastas $30.59. veeraniasst&s $15.59 Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbrihind 35 ce&tl. Kanada märMda ,;^0STÄ1Ü CODB" USA aadressidele „OTGODE*V^^^^^^^^ > Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estoniast Pnblislam nimele. M6J 3M7 Palun, mulle saata VABA, EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks -r- tavalise / kiripostiga alates „ - - - - " ———- - - . 197: --.(Telümise katteks: lisan | siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. ( I ^ a saata ainnlt ^ht^^^ •Aadress ' _.:,.^.:.: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-15-03
