Vaba eestlane , March 15, 1977

              EESTLANE teisipäeval, 15. märtsil 1977 — Tu^day, March 15, 1977 Nr.: 20
V A B A D E EESTIJVST£ H M L E E A N D JA
¥ABA
O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C. Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD .väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga ÜŠA-s: aastas
• $51,—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
l^NNUFOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus. 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
IREi iSTONiAN r ,.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Okupeeritud Eesti kommuttistlik-ke
ajalehti sir\ddes selgub, et Ees­tist
saadetakse jälle „pa!avaiö"
läkitusi Moskvasse ja lubatakse
anda suur panus kommunismi
ülesehitamiseks. Nende suurte lu­baduste
andmiseks on ka väga täh­tis
ja oluline põhjus, kuna käes­oleva
aasta sügisel on oktoobrire­volutsiooni
juubelipäev — €0. aas-
Eestl rahva ergutamiseks ja tli-vustamiseks
suurtele erakoiTalis-tele
tööpanustele on Eesti ,,vaTba-riiglle"
annetatud autasuna ränd­punalipp
1976. aasta sotsialistliku
võistluse kestel saavutatud töötu­lemuste
eest ning müüd loodavad
kommunistlikud võimumehed, et
eestlased reageerivad suure töö»
panusega sellele suurele tähelepa­nule.
Tegelikult tähendab see seda,
et eesti rahvale paimakse peale
uusi kohustusi ja kommunistliku
partei Eesti osakond eesotsas
Moskva asevalitsejatega valvab
selle üle, et väike Eesti arnaab jäl­le
hiiglasliku panuse suure Veme-maa
ülevalpidamiseks.
, Eesti rahvast valitsevate asehaS-durite
lubadused Moskvale on vä­ga
kaugeleulatuvad ja eestlastelt
nõutakse nende täitmiseks viimase
energia väljapanemist Nii maini
takse Eestist Moskvasse saadetud
lubaduses ja läkituses: „Soovides
Suure Oktoobri 60. aastapäeva vää­riliselt
vastu võtta, on paljud töö­tajad
ja töökoliektiivid võtnud en
daie kõrgendatud sotsialistlikud
kohustused ja omaplaanid, mis ra­janevad
tootmisreservide, teaduse
ja tehnika saavutuste ning eesrind^
Itke kogemuste täielikumal kasuta­misel
. . . Suure sotsialistliku Ök-toobrirevolutsioosii
60. aastapäeva
tähistamiseks täidavad tööstustöö­tajad
juubeliks viisaastaku esime­se
kahe aasta ülesanded töövilja­kuse
kasvutempo alal ja annavad
vähemalt 50 . miljoni
Stokholmis Rontserthoone suuras sagiis oli ^e$ti Wäbariigi aastapäeva aktusel rikkalik kontsert­osa.
Pildü aktuse muusikalise osa täitjaid. Vasafaiilt: töomas Tu Hani KMsk,
Hilma Nerep-Mossin,, Hein Tiabita.ja Jaiai^^ - '
toödangiit üle plaani. Juubeliaasta
I9t7 plaan täbtsamate tööstustoo-deti^
realiaeeirlmise ja väljalaske
alaJ on kavas täita 27. detsembril
ja aid?t üj[e plaani toodangut vä*
hemalit 65 Miljoni rubla suuruses
summias.';;
Edä^i tuleyai suured lubadused
ja tõotused põllumajanduse pro­duktsiooni
alal. Nü lubatakse käes­oleval
aastal müüa riigile 1.150.000
tonni piima; 245.000 tonni loomi ja
linde ja 295.000.000 muna.
Kui Lääne-Euroopa riigid onial
ajal yalitsesiö suurte koloniaalim-pee.
dumide üle, siis ei tehtud sel­lest
saladust, et allaheidetud rii­gid
olid majanduslikult rakendatud
peremeesräkide teenimisele Ja
nende ^orjamisele. Sama polütikat
ajab praegu N. Liit nõudes aUa-heidetud
riikidelt iiha suuremaid
tööpanuseid suure Venemaa kom­munistliku
impeeriumi Jalul hoid­miseks
ja uute vallutuste tegomi-sekš,
Brezhnev ja tema okupeeri­tud
Eestis valitsevad teenrid kat­suvad
varjata eesti rahva välja-
Ivurnamispoliitikat rändapunalipu
suure au taha, kuid tegelikult ku­jutab
see endast halvasti plaanitse­tud,
kavandatud ja rumalat mas-keerimismanööritl
Eesti rahvas pole knnnagi punast
lippu austanud ega šielle sümboli
kasuks töötanud ning meil on põh­just
arvata, et ^eda ei tehta ka
praegu. Eesti rahva käest ei võta
viimast panust välja punalipp,
vaid kommunistlik kurnamissüs-teeni
ja meie rahvale pealesurutud
koloniaalvõim, mis on hävitanud
julmalt suure osa meie rahvast
ning mUle eesmärgiks pikemas
perspektiivis on eesti rahva täie­lik
väljasuretamine. Sel puhul jääb
ainult küsida, kust saab suur vene
rahvas . endale sUs üle normide
töötajaid ja enda toitjaid ja kat-
Toronto Vana Andrese kogudusi^ Eesti Vabariigi ^astapäe esines ülevatega maail­ma
praegu kujunemisel olevast>KälIšpp]ötilis^t ölukdmst ja dissidentide liikumisest „Vaba Eest­lase
imetaja K. Arro. äinattie edasi esitatud ettekande kokkuvõtlikul kujul.
Kõneifeja mainis» et meie vaba*
ausvõitlus ei öle kahjuks möödu­nud
33 iäasta joo(|?siil päJju kauge­male'
j6udnud>laii see oli kodu-maailt
lahkumiseL Ehfcki' juba
Liitunud Rahvaste Organisatsioo­ni
pLÕbikirjas on etitenäiitud põhi­liste
^ inimõiguste tunnustamihe
ja feõiglle rahvastele enesemäärar
mise õiguste öinto
pole N. Lüt neid põhimötleid
austanud ning lääneriigid pole
temalt ka nende täitmist nõud-
• :hudl. "
Kui keegi iitgöaucl niitu
tät M < B ^ viibinud ühen^ni-ikide
aijaikirjanikw Hed^ Si^ith*!
uut wkmtitt ,,The : Russiaiiš"
(VeneMfSed), siis selgub, talle sel­le
ieii^iMilgedeE, et , ^
, vene .rahvas : ei oskagL' muidui
elada i k i i i teriia üle peab valit­sema
üks suurem j a kõrgem
jutit Mrnagu seda tsaar
voi nagu seda oli ŠtaÜn^
Srnifch imainib, et ifca on Venemaal
kokku puutunud päilrjude inimes­tega,
fees ihlcavad tagasi sellist
lased saatsid Kuuba väed Ait-goolässe,
et kindlustada seda
piirkonda N. Lüdide ning luua
seal lähtealuseid uuteks operat­sioonideks
kogu LÕuna-Äafrika
vallutamiseks.
Kõneleja esitas -küsimMse, mil- türanni nagu seda oli Stailiii. Neid'
lest on see tingitud, et kõmmu- ei huvita miljonid mõrvatud ja
nism ön suutnud Venemaal püsi­da
juba ligemale ^60 aastat. Ta
mainis, et esmajoones ituleb air
vesitada seda, ©t 'kommunism on
küüditatud, nad ei mõtle ka sel­lele,
et nad või\'ad ise laaigeda
sellise džktaatori ohvriks. Neid
huvitab ainulit 'see, et .ikõva kord
Venemaal rajatud vene masside-i oleks majas ning et teised rahvad
ie,' kes ikunagi pole näinud vabsurres^ökteeriksid jaikardaksidven^^
dust, kes ei tea, imis on tõelinejla-si nii nagu see toimus Stalini
demokraatia ja kelledel isegi > ei ajal. Venölaste neid isöloomuoma-ole
selge, mis on vabad yalimjsed".
Venelased on elaoiud aasitasadü
bojaaride, vürstide ja tsaaridel
duši naelutab, kinni juba veoe 19.
sajbidi ajailoolaine Nikolai K a -
l-anizin kui -ta ütleb: , .Venelased
piitsa all ning nüüd on nad atot-1 ülistavad'seda, mlMe pärast
septeerinud punased tsalarid, kes i maalased neid Ikritiseeriyad —
valitsevad rahvast endiste usu-1 see on pime ja piiramatu alistu-paatorjte
julmusega, kuid kelledel mine imonarhi tahtele, isegi .süs
kasutuses on kõik moodsad va-; kui see huillumeölselt traonbib
hendid — hästirölva&tatud j a k i i - ' jalgadeCallä õiguse ja inimsuse
re liikumisvõimega politseijõud • seadused,"
ja sõjavägi ning ajudepesemise K u i ^ need vepelaste omiapära-tegemiseks
sellised massmeediad I sed i^eiioomuoniadused ei hoiaiks
nagu teJevisioon, raadio, ajale- üksi kommunismi N. Liidus ipüsti.
K.Ä.
hed, filmid jne. Veiie imassid pn
rangete ^ kitsendustega muust
maailmast eraldatud, ei tea seda
kuidas välisniaaailmas elatakse i
nink nad ei tea k a seda, kuidas'
kommunistlik rezhiim manipulee­rib
võimuga, et kindlustada head
j a mugavat elu praegustele mood­satele
bojaaridele ja valitsevale
sklassile ^ kommunistliku partei
liikmetele.
Miks noored abi-
(illuvad niyylcosteg^?
„Vaba Eestlases" 27. jaan. s. a.
ilmus ülevaade professor T. Par-mingu
loengust, milles analüüsi­takse
eeisti noorte tundeelu ja
väämahtusi nende eluviisides.
Küsimuses, millega seletada seda,
et eesti noored abielluvad suurel
arvul muulasitega, jõuab referent
omapärasele, seisukohale j a ar­vab,
et !selle põhjuseks on asja­olu,
et eesti ühiskonnas akitüvselt
tegutsevad eesti noored on tebud
eestluse pühaks asjaks ja õpeta­vad,
et oleme kõik suur eesti pe^
re, kus e i ole õrnu vahekordi su­gupoolte
vahel i a oleme kõik na­gu
6ed j a vemmd ning teguteenie
ainult eesti asjadega.
Väämähetest heidab referent
ette joomist. Olevat tavaline nä­he,
et Ikusagil ei pakutavat majja
tulnud külaliseie nii küresti alko­hoolseid
jooke kui eestlaste ko.
dudes. Samuti eesti ühisikonnas,
peale kiriku armulaua veini joo-
' mise, arendavat seda veel eriti
eesti measüiiõpilasorganisatsioo-
"nid. ' • •/-•
Kui nüüd asuda härra profes­soriga
samale seisukohal^, siis
tuleb välja,, et eesti noorte oma­vahelise
abieülumise itaikisituseks te joomise kohta võrreldes muu
on nende rahvaislikul alal koos- maallma.ga' on liialdatud. Kiire
käimised,mis muudab nad nagu joogi palkkumine külalistele on
õdeddts ja vendade&s ja võtab siinsete pärismaalaste komme>
vagtassugupoolite vahel sexi lusti mis pika aja jooksul k a eestlaste
Detente polütika mõju oma kul-minatsiooniperioodil
oli isegi hn
suur, et selle raamides kirjutati
Helsingis alla Euroopa koostöö-ja
julgeolekukonyerentsl kolkku-lepetele,
mis kindlustavad N. L j i -
dule ta Teise maailmasõja aegsed
valluibused ning kaudselt hiaitavad
raudeesriide taha k a Eesti j a tei­sed'.
Baiti; riigid. .•. : Y
Nagu eeltaoc^ust nähtub, on
kommiraistlifcu-rezhiimi püsimi­ne
N. Liidus ja teistös ko;ramu-nistilkkudes
riikides tingitud n l
seespidistest kui, väliöpidistešt te­guritest.
Kuid samal ajal võivad
need nii seespidised Icui k a välis­pidised
itegurid kujuneda N. Lii­dule
j a teistele kommunistlikku­dele
riikidele ohtlikuks kui N.
Liidus leidub inimesi, kes on val­mis
oma õiguste eest yõitlema ja
kiü demokraatliikfeudes rijikides:
leidub poliitikuid ja rügimehi,
kes on valmis neid kommunisitli-kus
lühiskonnas .tekkinud kääri-misi
.toetama ja N. Liidnlt rah­vusvaheliste
. lepingute täitmist
nõudma. ' • - ..
/Nii olemegi jõudnud ipräqgu^e
oluikoim juurde, m i l meie veime
märgata juba tugevaid /ja silma-torkävatd
tunnuseid, et N. Liidus
on tfiikikinud tõhus . ^opositsioon
kccnimulrüstlM ^t&^imiale ning
et (ka, läänenitaäilm hajklto muut­ma
önia:seniseid seisukohti ni^g
nõudma venelaiatelt nende poolt
rahvusyaMIste ko^
Eelmises ,,Vaba Eestlase*'
numbris jkuirtls üks Torontos
Eesti Vabariigi aastapäeva aktia-sest
osa võtnud noor, ei aktusel
oi! vähe inimesi. Ta küsis, mjfes
peaksid noored meie riigi sünni­päeva
tähistamisele tillema, kui
sellest ei hooli enam vanemale
generatsioonide inimesed,; kelle­dest
paljud selle sünniperioodi
läbi on elanud ja Eesti Vabariigis
kasvanud, elanud, iöötanud . ja
seal oma hariduse saanud.
Jah; Inihu on kadunud k^lk
need ilusad ja ranvarikkad aktu­sed,
mis täitsid Idimmekond aas­tat
tagasi Masseyl Halli peaaegu
viimase kohani? Kuhu on jäänud
need 200fr—3000 tõsist eesti meest
ja naist, kelledele aktus oli nn-vord
suureks damuseks, et nad
aasta-aasta järele sinina tulid ^
sellest osa võtsid? Need küsimu­sed
on seda rohkem põhjendatud,
et teistes sellistes vaba maailma,
suuremates eestlaste keskustes
nagu New Y o i ^ ja Stokhohnls
on Eesti Vabariigi aastapäeva ak­tused
säilitanud oma külgetõm-bejõu
ning seal ei ole märgata ak­tusest
osavõtjate arvia kataštro-faalset
vähenemist nagu meie
seda näeme Torontos.
Oh see tingitud sellest, et To­ronto
hakkab kaotama oma,vaba
maailma eestlaste pealinna uhket
positsiooni? Praegu ei tahaks se­da
nagu veel uskuda, kuigi meie
ühiskonnas on märgata teatud
paadumist, iikskõiksust ja resig­natsiooni.
See ei ole siiski nii­võrd
üldine ja domineeriv, et see
vüks Eesti Vabariigi aastapäeva
aktuse külastajate arvu paaritu­handelt
inimeselt 40(^500 inime.
sele. Arvatavasti peaksid siin kõi­gi
meie organisatsioonide juhti­vad
inimesed oma pead kokku
panema ning mõtlema ja juurdle­ma,
kuidas muuta aktuseid at
raktiivsemaiks, kuidas tõmmata
aktusele kaasa hü esinejatena
kui ka pealtvaatajatena rohkem
noori, kuidas pakkuda mitme­külgsemat
muusikalilt ja sõnalist
kava ja lõpuks — kuidas kõ^va^
dada neid telgitaguseid inti^nge,
mis kipuvad aktuse korraldamist
kui partei keskkomitee j a poliit­büroo
ei saalks tõhusat 'toetust
kapitalisüi^t iläänemaailmailt.
Seda abi anti vene kommunisti­dele
juba Stallni päevil tehno­loogia
ja laenude näol, seda an­ti
' Teise maailmasõja ajal
Ühendriikide poolt 11 miljardi
dollari suunises sunimas^ mil-yhu!$büste ja (lepingute (täitmist,
lest venelased nõustusid alnuItjSuSjveN. Liidu j a Idar^Eurõopa
miljonit dollarit tagasi /kommunistli^almdele rezhiimidele
ära? \
Lühidalt, kõik need ' skaudi,
gaidi, rahvatantsu ja lüiemaiailm-sed
noorte kokkutulekud on kah­julikud
eestlaste omaivahelisele
abielliunisele. See seisukoht On
diametraalselt vastupidine meie
senisele rahvuse alalhoiu poliiti­kale
ning kogemustele. Referent
ise ütleb küll ka, et eestlus on
meie identsusele tähtis j a väär-poolt
füle on võetud. See on vana
asi, et halvad kombed hakkavad
kergemini külge ikui head. Eriti
kerge on seda õppida televisioo­nist
kus ei leidu vist ühtegi filmi
ilma „dringita". ;
Samuti on see vana müüt, et
m-eesüliõpilasite organisatsiooni­des
organiseeritakse joomist. Se-da
on räägitud juba nende algu­sest
peale. E i tea, kas referent
tuslik, andes meile ikuuluvustunde tkuulub mõnda nendesse organi
massinimeste hulgas, jätab aga
ütlemata, kuidas seda on võima­lik
saavutada ilma noorte rahvus-likHÜhiskondliku
kokkutulekuteta-
Tegelikikus näitab k a referendi
teooriamitte paikapidavust kuna
seal kus eesti noori suuremal ar­vul
ikoos käib, on k a nende^ oma­vaheline
abiellumine suurem. Sa^
mai ajal nendes kohtades, -kus
eesti noori on vähem j a k a vähem
koos käiakse, tuleb muulastega
abieülumisit rohkem ette, niis on
ka loomulik, sest • ika, eesti noor
satsioonidest, kuid niipalju kui
mina tean, ei liialdatä kusagil sel­lega.
Kiüll on joogid kattesaada­vad
kõigile pidulikkudel kokkutu­lekutel,
kusjuures iga liialdaja
kutsutaikse korrale, kui ^ peaiks
vajalik olema. Seda tõendab juba
see itõik, et selle pika pagulasaja
jooksul pole kuulda olnud, et mõ­ni
alkoholiga liialdamise itõttu
oleks põhja läinud.
Võib olla on siiski kõige õigem
seda Kaana pulmast saadik'tun­tud
koömmet; edasi harrastada
peab oma uue kodumaa oludesse j kergelt: Ikodus j a oma organisat-sisseelama,
sedaenam, et päris- j sioonides, seülea&emel, et minna
maalased on abieEumise osas j avalikudesse kõrtsidesse,
meist põhjamaalastest rohkem; Või asutame karsikuse seltsi?
agressiivsemad. Mina olen; sellega'kohe nõus,
Tundub :ka ,et etteheide eestlas-l ;EPvNST HANSEN
maksma ja seda antakse prae­gu
tohutus skaalas nii N. Liidu­le
kui k a teistele kommunist­likkudele
riikidele.
Arvestatailcse, et venelased on ju­ba
praegu lääneriikidele võigu 30
miljardit döUarit, millisele sum­male
liituvad teiste Ida-rilkide
kcmmunisitlike riikide vcüad. Lää­neriigid
on ehitanud N. Liitu ja
teistesse : kommunistlikkudesse
rükidesse autotehaseid, väetisai-nete
tehaseid, keemiatehaseid, pa^
berivabrikuid, j a muid tööstusi,
näd 6n rajanud sinna hotelle ning'
andnud neüe kasutada orna
moodsa tehnoloogia. Sellele and­mise
polütikale loodi kindel alus
nõndanimetatud detente või pin-gevähendamlse
poliitikaga, mille
isaks oli ühendriikide endine vä­lisminister
Henry iKissinger, kelle
teooria Ikohaselit o l i pingeMven-,
duse poliitikale ainsaks alterna­tiiviks
tuumasõda.
Se teooria.baseerub .põhiliselt
väga nõrkadel alustel, mjda meie
siin arutama j a analüüsima ei
haikka, ikuid ometi leidis see ko^
gu läänemaailmais suurt poolehoi­du
ning Kissinger oma poliitika­ga
domineeris niltme a a s u jook­sul
tj^hendriikide Valget Maja ja
Kongressi ning^ mõjutas
ühendriikide liitlasrüke.;
on te&ikiinud seoses inimõiguste
rakendamise ' tküsimusega: -ning
seiel võivad olla suure ulatusega
tagaijäi^fed kui tihendriigid Jää­vad
oma kinÄbe seisuMohi^de
jum-de hiiig ei "tagane jälile n.
reaalpoliitika 'kaitsva varjendi ta­ha,
Ölüikord . <üssidmfcid^^^'
vo on
öee-
'tottü, et dissidendi ön endaie saa­nud
suum^j^^^
my
siöoni
uüj? presidendi Jim-j
a iemä ^Äinisitra^^
, kes on asuaüd |iõhi-eest
võltiema
kogu niäaiimia u l ^ ^
Fordi ja Kissingeri lahkumise­ga
ühendriikide ja maailma põ
liitlliselit areenilt ning uue presi­dendi
saabtimisega Valgesse Maj
j a on sealsed tõekspidamised j
hoiaik ihnseit tunduvalt muutu­nud,
'kuna Garter ön valmis yõlt^
lema Qma tõekspidamisite eest
ning ta e i tõmbu venelaste kartu­sel
nurga taha. K u i näito^ presi­dent
Ford kartis.venelasi vihasta­da
N. Ludust väljasaadetud (kirja­nik
BoMiehitsõni vastuivõtmisega
siis^ president Carter ydbtis Vai
ges Majjas vastu äsja N," Liidus
See poliitika hn,a 1k1k as a1ll1e s t,^os i- e^il^öi^ll^i saadetud dissidiendi Bu^
selt mõranema president Fordi
rezhiimi lõpupäevail, mil veme (Järgfe.7)
a oirganiseerinüst häirima ja se-gamai;:-;
Eelkõige peaks aktuse rezhli
olema väga kindlates ja tugeva
;es kätes, mis peaks tagama selle,
et kolme kõneleja asemel ei tu-eks
lavale Ä kõnelejat,
et deklamatsioonid ei veniks luba­matult
pikaks ja et külalistele ja-gatavad
eestikeelsete kõnede
cokküT^tit^ et ö l Ä t u ^
laM ja andestamättiid^ortograa-lEifesti
l^bariigi aastapäevad
ü^amat^rezimd ja juhtiniist
oleks vaja Jia mõnes teišesKäna-da
eeštiaste keskuses, et vältida
selliseid ürbkõomilisi vahejuhtu-meid,
kus aktuse müušikafises
osas esitatakse' muude palade
migas tuntud lööklaui ^ , T ^
dööel BÄdih i ö i u . .V
Tost»ffltos
suure bra­vuuriga
loodud Eesti Kiiltuuriko-
JKanada^ Oi^anisateJoniM^^
^9, kohaselt kujunema eesti
kültmirielu j i i h l i ^ organiks
Kanadas ja hõlmama tma. tege-yuspürkonda
kõik kultuurialad.
pJ^anišäÄoh esimesed te^vus-aastad
olid ycHcdl^iüsi' v ^
kuua konraidati liütniesuguseld
üritiiäi, anneiaii kiühiuriaiütindu
jne. L ü h i i ^ Kifltuuriil»gu t ^
tis innukait neid ülesande, mis
ta ^põhikirja kohaselt enda õlg^^^
dele; oli võtmid.:.. •
Müd ei ole aga tolMurikogust
ega tema üritustest juba pikema
aja jooksul mida^ kuulda olnud.
Isegi peakoosolekut e! ole kahe
aasta jooksul kokku kutsutud
ning varem Kultuurikogu hõlma
all töötanud Könteertbüroo on
nüüd ühinenud Kunstide Kesfcii
sega. Sellise suurte ambitsiooni-dega
ja meie kultuurielus tähtsa
organisatsiooni v^kne uinuniine
või uinutamine tundub arusaama­tuna
ja põhjendamatuna ning
Kultuurikogu esimees ja juhatus
võlgnevad siin avalikkusele sele­tuse.
Kultuurikogu Kanadas te­gevus
tuleks uuesti elustada või
see organisatsioon anietlikult lik­videerida
kui ta ei leia endale
enam Kunstide Keskuse kõrval
ülešandeM ja tegevuspõldu.