Vaba eestlane , January 25, 1979

              ü
,..VABÄ EESTLANE" on
vabade e^sflasfe hä&hkaadla
limub 2 korda ifädalas —
fefsipäevaf ja nef/apäevd
xnEc
; YOKK — Külmetatud
gurti leklameeratalkse fcui imadala-
M o r i l i s t tervislikilai toitu, kuid
tegeliücult ei ole külmutatud jogurt
tougeltiki ^ m madalaifealoriiijie,
mgiLi tävÄie jog^^ Comell üli-
^ooH l ä t e ^ o r i u i x ^ selgita­tud,
et feülmutatud^^^^^^^^j^
peagu sasna palju M kui var
BüUjäätis. ikuna j o g u r t i M m u t ar
deš lisataikse sinna sideainena
suiWairt, ikoorit jt. aineid.
FIBKING ^ Hiina julild on suu-m
vaildmiise^a andnud loa Coca-
CJola jmporteerinilselib Hiinasse,
Selle tarvitamist pürataikse siiski
nii, et vaid H i m t ^ i ^ ^ vä-lisniaised
turistid võivad seda os­ta.
Cbca-pola tüuatose Hünaimaa-
!e Jaapanist. Selle sissevedu luba-ü
luijutisel Hiina-Jaapani kiauban-dusikotkkülepipe
sõlmimisel. K i d -
tiUurirevolutsioöni aijal^^l^ ame­tivõimud
tembeldasid Gooa-Gpla
.ain^riklaäte imperialismi s t o
üks j a teataisid, e i nad ei soovi se­da.
:-..^3TOKHom:--^;i^
meste (kirjaikirjutamist. Sellefes
saMetaksemajapidaimistele välja
kuponge soodustatud
postmarkide ostmiseks. K i r j a ja
postmargi saatmine maiksaiks sel
puhul üks kroon (praegu 1.30 ja
i.l5). Osta saiäb kupongiga 20
amrki/ inis vasfevat ,;ftormaalselö
tarbimisele" —• aga ipoje öeldud,
kui pika aja jooSksul^
mmed lähemal ä<jal 1975 surnud
vene iheliiöoja Dmitri Shdstakp-vitshi
menuaaarid. Teatavasti oM
helilooja Staäini ajal osaliselt põ­l
u all j a pidi „vabändama", et ta
<Hi kirjutanud j,ebanõukogudjBlik-ku
muusikat". Memuaaridest sel­gub
kogu see iiiimiikikust ja Jctiiis-tipoliitikat
päljasitev ajastu. Oor
dataifcse, et venelased väidavad
meniüomd olevat valtsitud, kuid
asjatuhdj ate järgi, on need autent-mi
metroos — eriti reedeti j a lau­päeviti
— esineb palju korrarikkü-misi,
reisijate tülitamist j a yägi^
vaHa tarvitamist, siis' peetaikse
tmi, kas vastav linna ametiasutus
ei moodustaks oma ..kaitseliidu"
taoliste nähtusite vastu võitlemi-
S5iks. Politsei on igasuguste ,,kait-
^ l i i t u d e " vastu, aga p n seni osu­tunud
vpTJÄete
t u m e t o o s võitlema. •
e;
said Soome vabadi^^
dets. uue liikme juurde, kui pre­sident
Keikkonen ülendas s õ j a j te
dudes ülemarstina töötava snedit-siintoioneii
Kimmo Kosken^^
meditsiin-kmdralniajoriks. Uus
kindral on 42-aastane. Samal ajal
ülendati kolm šõjayäelasitv kolo­nelideks.
Oma päevakäsuga presi­dent
iilendas üle tuhande reserv-cäivitseri,
kelledest üks sai kolo-lieli
auastme.
YÕBK — 12 Moskva bal-^
l)9titrupi lüget palusid end viia
Xouna-Bronxi ,ySlaim'i", et näha
,yame6rlka t õ eM elu". Nendel on
nüüd Moskvasse sõites midagi
partei meeleheaiks rahvale rääki­da.
K u i d vene balletistaarid siiski
imestasid, et nü suured kivimajad
jäetakse omanike poolt maha.
,3^eil Moskvas ei ole mahajäetud
majasid," ütles üks tantsitar, V©-
Äamiad nagu siiski ei suutnud
aru saada, kuidas Ameerikas siis­k
i veel jätkub kortereid.
SAN- FRANCISCO — Uus ime-aku
olevat väljatöötamisel Kali-fomias
University of. California,
Lockheed Missiles Go. j a veel mõ­ne
teise ettevõtte ühisel koostööl.
Uueks jõuallikaks on, alumiiniumi
jöukoondaja, millega tulevased
elektriautod võivad sõita peatu­mata
300 miili. See jõiiafcu vajab
nimelt uiut vett iga 300 miili järele
ning uut alumünium-^hüdroksiid
pulbrit iga 900 miili järele. Sõidu-kulu
praeguste hindade juures on
.%4 centi niiililit;:-',. ; ';
Eesti Kunstide Eeskisse eeMev 1 Munsikakonverents OQ lõpliku ilme
steohkemaks kui see esialgul a m t l olevat* E K K ; president stett^ Ke^sosi
seletusi eelolevast ürit^est mis po!e üksnes mMiiislkas5pra«!ele, vaid kõigMe
andis „Vaba Eestlasele"
ürifcus ulatub nüüd juba neljale
päevale. Eeedel, 2. veebr, m am-lõhituks
luuletaja Ivar Ivaski efcte-kame
oma luulest j a luul© esita-"
mine koos knüetaja kujütay^
kimstilfise loooninguga. Noorte
muusikute ipoolt esitaitaikse Kal­j
u Raidi loofiüd helitöö I. Ivaski
sõnadele.
Laupäeval, 3. veebr, on kohe
pära^ avamisi miuiasikavõistlu-sed.-:
• •
peaaegu
võrdselt Maveri ja' laulu aladel.
Võistlejaid on ka Sudburyst ja
Prllliast. Kleveriklassis on zihü-riiliEkmielks
Dagmar KoMcer
Moaitreaiist j a Lydia iPals Edmon-tondšt,
lauluikla^is Irene Loos-berg
j a Avo Kittaäk, v i i u lÄ
L. • Pais V j a oiks; noorem" seilleVala
tundja. -
Konverentsist osavõtjaid on se­ni
registreerinud just väljastpoolt
Torontot, nagu L. Pais j a Helve
Sastok, Edmontonist. Viimane m
noor komponist, kes mängib lau­päevaõhtusel
komponistide õhtul,
kus on üle 20 eskieja, oma klave­risonaadi.;/
; V K l i i d -tiilijaid on:veel Londonist,;
. Sudburyst, Montrealst,, New
Yorgist Ja mijjalt ÜSÄ-st.
Nagu S. Kerson seletab, jagur
neb konverents mitmesse erisskit-siooni.
Esimeseks on muusika-võistlüs,
teisteks eesti muusikapa-randi
fcUsimiised, kus horaimiku-poolel
peab Amanda Juht ettekan­de
oma abikaasast feontrabassi-kunstnik
L. Juhtisit j a sellenimeli­sest
muusikafondist. Kuid arut­luse
all oh k a Itüsimused; noodi-j
a heliplaatide kogude organisee-r
M s e k s j a vahendaanlsfe^^ K o l -
maiidalss on sanlal päeval peale
vaheaega noorte lühioengud, xm-da
on praegu ettenähtud neli, nais
kõik seotud nauusikaga.
Nii räägib P. Tammearu noor-kboiiponisti
probleeriiidest iiagu
nootide kirjasitamine. S. Kerson
ütleb, et eesti noored komponis­tid
- soovivad, et eesti ühiskond
t e l i k s nendelt töid. Näiteks või­muks
E. tJlBspÄ itellii^^^ oma
juubeli piiluks mõne helitöö.
Eesitlastel on palju noori kompo-n
i s t e . , - ' • ;
Teiseks kõneleb Inga Töi, kes.
sai riigilt projektiks suurema
aasta jooksu!
avastada,
• niiiiekš^ i a is© eiiltäs .oma. siis-
Kristi Allikaga libretto Itirju^^-
mist oqperile ,^Kalevipoeg", osa
võtab ka Ottawa keskvalitsus^
spetsialist niitoemefcultuur[ aial,
ja!.' K u l d osa:'wtavad-.ve
leedu j a ukraina i r o r t e o r g ^^
sioosiide esindajad.
üheks laudkonna liikmeks
, ooperilaulja Ä.' Kittask: W
• EEN kultuurikomisjoni Juiiats-
Viiendaks tulevad aruttele
kooride probleemid, e r i ^ küna
kaasaegsel koorilaulul oh eripi<)b«^
leeme. Kuues osa o n mõeldud to-nadalasi
huvitavaist aliadest. iTdo
Kaisemets on ainus eesti km^
nist, keda iga Kanada muusikaini­mene
tunneb j a ikelle loomingut
respeteteeritalfise. Lisaks loengule
mille peab
kooli enddhe dekaan.' John Be(^-
with, kes on (ka ise komponist;
toob Ita kohale oma esinejad, kes
demonstreerivad U. Kasemetsa
muusikat. Lymx Westi trio kõrval
esitatakse U . Kasemetsa muusiikEt
ka h^ilindilt. '
Sellele Järgneb L . P a l s l loeag
laste loomisvõimest kompönee-rimisel,
kes varakult, koos Ms-veri
õppimisega alustavad kom­poneerimist.
L.Jpals on sed^^^ ala kogenud ja
ta on tüütud om^ õpetusega. Vii-mtan
© ettekanne oh dr. R. Toilt
eesti rahvalaulu meloodiast võr­reldes
seda teistte rahvaste meloo-
Need kolm lomgut m huvitavad
tea Kanada publikule ning sellele
on kutsutud Ontario Muusikaõpe^
tajate ühingu liikniednitogf koaii-seirvatooriunü
õpetajad.
Seitsmendaks on Cärmein Prii-
ItomMienko ja TÕmu IŠailami
vüuHkonitsert aiing k u i kõik need
iiritüse osad cai läbi, siis järgne­va
'õhtusöögi ajal, (millest pnita^
rio haridusministeeriumi esindaja
osa. vtõtab, deoiionstreeritakse uut
filmi ,^Älati meeles", milleks ees­ti
noored Raul Randla j a H . Sild-va
said iO.OOO-jdollariüse toetuse.
Film o n eesti rahvakunstist, sel-;
les kirjeldatakse kannelt, puunõu­de
tegemist j a raihvarüete valmis-tamistl;
Selle esitamisega võõrastele
hetakse näidata, et eestlased on
saadud toetuse suurepäraseks
. eesmärgiks ära kasntanud.. /
Laupäevased iiritused toimuvad
College'i ruumes, pühapäe-aga
Royal Oonservatory of
litek) iiuumies- Stella Kerson üt­leb,
et selle korraldamiseks on
tehtud väga palju tööd. Ja nägu
antud seletusest ilmneb, on nen­de
päevade sisu vägagi suur. L i ­saks
järgneb veel üks loeng, nn.
järelloeng teisipäeva õhtul Tartu
Göilegels. Ja optimist, nagu ta
oma seniste ürituste korraldämi-
S8l on olnud, usub ta seekordki,
©t eestlased kui laulurahvas ja
muusikasõbrad kasutavad seda
võimalust eesti muuislkaga aga-diatega
• vanemasit ajast. ipealeJkülgssks tutvumiseks.
Neljandaks m ingliskeelne osa.
Mtnaekultüurilišus kunstides, kfus
arutletakse ikuidas kultuurilisi
programme 'teiste rahvastega va­henda
j a viia Kanada ühfekonna
teadvusse. Seda la;Udkõnaiave®t-lust
juhib P. Sepp, k Ä
on luuletaja ja rahvusvahelise
kirjandosajakirja „World Litera-ture
Today" toimetaja I. Ivask,
ungari kirjanik G. Jones, kes k i r ­jutas
raamatu P. Demetriuse mõr­valoost
ja on alustamas koos
Murdvärga . ohvriks teges
Bronxis elunev $7-a. J . L. abikaa­saga.
N i i tema k u i k a ta abtosa
viibisid kodus, -n^ikamata.^ ša-ma^
gselt nende akna trelle tule-redelil
läbi saagis niiuirdvaras. ^är
hdleipanü ei juhtinud murdvaa^
le isegi nende koera häukusnine
enne kui terariistaga varustatud
sissetungija oli toas. Ähvarduste­ga
nõudis ta välja vanapaari kõ­õm
oleva raha, $74 ja kadus en­ne
'kui jõuti abi saada.
VES
• • OTTAWA -T-,pttawas .ftiiütsegi pmuiiirae ..ameltilsse mm
Mridralküberner E Schreyer, kes oma esimeses kõnes an­dis
tugeva toetuse £öde|aalsele Kanadale Ja malnitses Kanadat
kokkuhoiule Ja oma teMuse säilitamisele. Schreyer, kes on
saksa-austria päritoluguiplte oma^^esünese kõne viies;keeles, :
'kasutades inglise Ja,praj^s© feeeSte. k õ m l ka saksa,^^-.to '
Japoola keeii. .V- • • - ' l / ;
Edward Schreyer oo. aini::4^^ Ta oM enne vümaseldvallimis!
aastanie ning on juba kauemat Manitobas.peami^^^ on
a©ga tegutsenud Manitobaspolii- võitnud üldise lugupidamise,
tikuna, kuuludes .NDP (sÄialis^ . Uus kindralkuberner ütles, et
tid) parteisse.' ' : ' mitmeötüurilisus ja kakskeeK
sus on ICanadas faktid j a sellega
tuleb igal kanadalasel arvestada.
Ta mainis, et Kanada rahvas nau­dib
suurimaid vabadusi mäailihas
ning kaiiada^ r ^ilitia-ma
oma ühtsuse nende vabaduste
talletQmiseks.\
dadest mainitakse, et kindral-kubemer
Schreyer kavatseb
Kanadas palju ringi reisida Ja
oma mõtteid propageerida,
kusjuures ta e i karda minna ka
Quebeci, kus ta ideedele on palju
vastaseid.
BEIRUT — Beiruiti tänaval
plahvatas ühte autosse paigutatud
kaugikonitrolli abil süüdatud
pomm, mis hävitas .möödasõitva
suurema sõiduauto, milles sai sur­ma
kaheksa isikut. Surmiasaanute
hulgas on kä tuntud iterrörisit A l i
Hassan Salameh, kes kogutud i a -
formatsiooni kohaselt organisee­ris
iisraeli atleetide mõrvamise
Münchenis 1972. aastal toimunud
olümpiamängudel Koos temaga
Soome ühispanga juhataja H . Mansikka(vasakul) annab oina
õnnesoovid Me Eesti Ühispamga pliatiise esimehele V. Ernesafe^
said plahvatusel surma ka neli
ta ihukaitsjat; AU Hassan Sala­meh
oli 36 aastane' .,ja ..tegutses
Abu Hassani varjunime all ning
temate allus k a Palestiina, Vabas­tamise
Organisatsiooni mõju­võimsama
faktsiooni Al Fatahl
salaluure osakond. Paiesitiina Va­bastamise
Organisatsiooni juhti-vafest
ringkondadest süüdistatak­se
Abu Hassani mõrvamises „sio-nistide
agente." Palestiina terro­ristid
mõrvasid Münchenis teata-vasiti
I i
HITÜRE HOUSI
nssci
I-, elutoamööbiy
.»teisip.,
Sisst fci ¥Citid€ik@ riiif li
495401 &
Sioolat
D€N»SOW
•g-
I
müli põhjapool Steeles*i)
Palmae tagastada kõik • -
piletite kontsad koos rahaga aadressil: Estonian Association
Toronto, c/© Mr. V. Poolsaar, 3 Taimera. Willowdale, Ont.
-.• • .•.•M2M.3J6; •
Vajatakse laupäeviti
H. ROONEEM'S B A K E R Y , 484^ West ® jTel. 366-361S
i®A»ÄÄŠTÄNE
S0% HINNAALANDUST
ESIW[ÄJimGUUSE0 IMPORT-ARTIKLro
mi YONGE ST., TORONTO, ONt. M4S 2Ä2 ©TELEFON 483-«€50
Avatud:
laup. 9^30-^.30. Esmaspäeviti suletud.
EESTI KINKEÄEI
m
Itk värjamäük 10-45% hinnaalandust
mx
LONDON Olukord Inglismaa
streigirindel on veelgi halvenenud,
kuna veoautojuhtide ja raudtee­laste
streikidele lisaifcs on streiki-r
ma hakanud haiglatöölišed. am-bülantsautode
juhid, j ä ä t m ^ ko­gujad
j a teiste oluliste teenindus­tega
seotud-isikud. Buursd lume­sajud
lisavad veelgi uusi mure­sid
elanikkonna senistele problee-midele
j a raskustele, milledele ei
ole lõppu ette näha. Valitsuse lär
birääkimised ametiühingute juh­tidega
ei ole andnud tulemusi
streikide laheridamisdcs, kuna
sitreikijäd nõuavad mõnedel ala­del
senise palga teõrgendamist 40
protsendi ulatuses, nfiillega valit-sdiss'ei
saa nõustuda. •