Vaba eestlane , June 2, 1983

              •
m. 2 V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 2. juunil 1983 - Thursday, June 2, 1983 Na. 41
V A B A D E EESTLASTE H M I f f l A N D J A
YABAgESTLAME
VÄLJAANDJA: O/Ü' Vaba Eestiajie, 1955 Leslie St. Don
• Ont.M3B.2M3-
TOIMETAJA: Hannes
TOIMETUSE: KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass:
I B L E F O N I D : toimetus 4444823^ talitus (tenimised, kuulutused,
1, •• . 'ekspeditsioon) 444-4832
T E I X I M I S f f l N N AD Kanadas: •aastas.$48.—„ poolaastas $2
ja veerandaastas $ 1 4 .^
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool^
aastas $31.—ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — tJksiknumbri hind 60 c.
F i i i iSTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Spioonide jälitamine j a paljastel-mine
ning Kanada sisemise julge-oleka
eest hoolitsemine O E Otta­was
asuvale keskvSaliföusele alati
d^Mud suuraks probleemiks. Juba
^ r a s t Teist maailmasõda kogu
Kanadat vapustanud n.n. Gouzen-ko
afäär, mille raamides paljastati
suured N . Liidu spionaazhioperat-sioonid,
vihjas Kanada julgeolekM-organite
ajast maha jäänud ette-vahnistusele
ja naiivsusele, Biils
suurelt osalt o l i tingitud ka tolle­aegse
valitsuse idealistlikust mõt!e-misviisfet
ja usalduse kinMinisest
Kremlis vaütsevalekommimistlikiii-le
rezhümile.
Ajajooksul on olukord sim mõnin­gal
määr^ muutuinud kuna tkana-dalaste
sihnad jälgivad nüüd palju
umbusklikumalt ja ettevaatlikumalt
mitmesugustel põhjustel ja ette­käänetel
Kanada pinnale saabunud
võõraid tegelasi, delegatsioonide
liikmeid ja diplomaate, kmd nende
hulgast Üllaste tegelaste |a spioo-
Eude väljanoppimine ning võõraste
Ideoloogiate teenistusse astunud või
isaüvsusest nende võrku kukkunud
Kanada oma kodanike paljastami­ne
jätab ikka veel soovida ning
selle puduuse kõrvaldamiseks ka­vatsetakse
rajada täielikult uus tsi^
viilse iseloomuga organisatsiooh
Canadian Security Intelligence Ser­vice
(Kanada Julgeoleku Luurkee-nistns).
:. ^ i -
Selle organisatsiooni rajamist
põhjendas parlamendis Kanada
kohtuminister Robert Kaplan, kelle
juhtimisel vastav seadus uue julge­olekuorgani
rajamiseks välja töö­tati.
Uus organ peab i asendama
Royäl Canadian Mounted Police'i
(Kuninglika Kanada Ratsapolitsei)
vastava osakonna,, kes tegeles va­rem
luureülesannetega ja Kanada
sisemise julgeoleku kindlustamise­ga.
Ratsapolitsei valdusest otsustati
julgeoleku- ja luureteenistus ära
võtta pärast seda kui selgus, et po­litseinikud
olid mõnmgatel juhtu­del
oma võimupiiridest üles astu-
Mud' ja seadusega vastuollu sattu­nud
kuigi nende tegevus antud juh­tudel
oli küllaldaselt põhjendatud
|a Kanada julgeoleku kindlustami­se
seisukohalt lähtudes hädavaja­lik.
Nagu alati sellistel kontroversi-sialsetel
ja tülikatel puhklidel —
nü moodustati ka seekord eriline
komisjon, kes asja pidi uurima ja
üleskerkinud probleemile lahendu-
• • -se leidma,..'.....:; • • v::
McDonaId'i nime a i tuntud ko­misjon
tegigi lõpuks oma otsuse
erilüse tsivülasutuse loomiseks, mil­lel
ei ole enam midagi tegemist
politseiaparatuuriga. Kohtuminis-teeriumis
töötati uue asutuse põhi-
Muste ja tööülesannete määri^emi-seks
21 kuud ja nüüd on lõpuks
mil kaugele jõutud, et kohtummis-ter
Kaplan esitas parlamendile vas-
HBVÕtmiseks vastava «seaduse, mida
praegu parlamendis ja avalikkuses
teravalt 'feitiseeritakse ja arvusta-ftakse.
^
Venelased f yügisid üle
raani piiri
KohtumiffllsM seletustest : parla­mendis
ja kommentaaridest ajakir­jandusele
ei tselgu uue asutuse pa­remused
võrreldes RCMP^ga, Näib
isegi, et Canadian Security IntelÜ^
gence Service tegutsemise alused ja
selle oiiganlšätsiooni operatsioonide
kontrollimine on viidud palju libe­damale
piimale km see oli ette
nähtud R C M P juures. Uue organi
direktorile on antud erakordselt
siured võuni^ürid, mis võimalda­vad
tal teha kai^eleulätavald otsu-iseid
luuretegevuse ja informatsioo­ni
kogumise kohta. Vajaduse kor­ral
võib uus asutus föderaalkohtu-niku
nõusolekul oma kohustuste
täitmisel avada kirjuy installeerida
kõnede pealt kuulamiselt mikrofo­ne,
hävitada erayarandust ning uu­rida
konfidentsiaalseid tulumaksu-lehti,-;;;,;::-';::
Jääb ebamääraseks ja võrdlemisi
lahtiseks kus siin on võimaUk pii­ri
tõmmata. Julgeolekuorgani di­rektori
võimiBpiirid on seda suure­mad,
et ta tegevus ei allu küllalt
tihed^e kontrollfle. Canadian Se­curity
Intelligence Service tegevust
jälgib valitsuse poolt nimetatud
kindraUnspektor ning eriline kol-meliikmelme
Privy CoincM liik­metest
koosnev komitee. Need
kontroUorganid võivad julgeoleku­organi
direktorilt tema operatsioo­nide
kohta seletusi nõuda, mis eda­si
antakse kohtuministrile ja seUe
kaudu ^ l a m e h d l l e kuid ainult
sel juhul kui CSIS direktor sellega
rükUke saladuste hoidmise aspek­tist
väljudes nõustub.
Nõnda jääb, piilje, et siim en" ole
tegemist arutusega, kelle tegevus
oleks rigüiäselt piiratud ja kes al^
luks täielikult veekindlale kontrol­lile.
Kahtlemata tuleb luuretegevu-sega
seotud asBiitusele anda sageli
erakordseid võimupiire, kuid jääb
selgusetuks, miks nende võimupii­ride
andmiseks oli vaja luua täieli­kult
uut aetust, millele tuleb alles
vundamenti rajama hakata. Miks
ei oleks võinud neid erakordseid
võimupiire anda R C M P eriosakon­nale,
kelld on juba pikemaajalised
kogemused spioonide avastamisel
ja õõnestamistegevusega seatud or­ganisatsioonide
ja gruppide paljas­tamisel?
M RCMP poliitilise oisa-konna
tegevuses esines mõningaid
väärnähteid, sus ei kõrvaldata neid
eksimusi tidevikus selle asutuse lik­videerimisega
ja uue asutamisega,
vaid RCMP-s e^enud vigade väl­timisega.
Igas asutuses—=^ isegi va­litsuses
tehakse vigu, kuid neid
vigu ei elimlneerita asutustele ja
uistitutsioohidele surmakella löömi­sega
ja uute a!sutamisega, vaid mi-nevikis
tehtud vigadest hoidumise-
USA Kongressi liige Bon Ritter (vasakul) ja Balti Vabadusliidu esi­mees
mag. Valdis Pavlovski<s. Pilt on võetud märtsikuul ^ashmgtonis,
:essi .lüknied "Bri^^ litter ja Heury^ Hyde
Venemaa on teatavasti maapõue­varadelt
rikkamaid maid maaUmas
nmg need suured väärtuslikud loo­dusvarad
on aidanud majandusli­kult
tugevasti lonkavat kommunist­likku
rezhümi vee peal hoida. Kuid
häda seisab selles, et kergesti kät­tesaadavad
maapõuevarad hakka­vad
lõppema ning iile jäänud varud
asuvad Siberi taigades jä Vene­maa
kaugetel põhjaaladel, kus
külm j a karm klüma tekitab kae­vuritele
j a ehitajatele tohutuid Ja
sageli ülepääsematuid raskusi.
Kuid „häda ajab härja kaevu" —
nagu ütleb eesti vanasõna ning ve­nelased
punnivad vaatamata raske­tele
ihu- ja hingehädadele kõiki
käepärast olevaid vahendeid kasu­tamisele
võttes põhjaaladel kae­vanduste
rajamisega, uute linnade
ehitamisega ning teede ja raudtee­de
rammimisega läbi lõppematute
soode ja rabade. Stalini päevil ka­sutati
nendeks töödeks massiliselt
orjatöölisi, kuid nüüd kardetakse
teiste rahvaste luuravaid sUmi ning
sunnitööliste osa on piiratud ehkki
paljude läänemaiste vaatlejate ar­vates
mõnedki raskemad operatsi­oonid
laabuvad veel praegugi sun­nitööliste
rakendamisega.
Läänerükide ajakirjanikel õnnes­tub
vahete-vahel pilku heita Siberi
kaevandusoper atsioonide telgitagus­tesse
ning need muljed, mis sealt
saadakse, on paiguti võrdlemisi
masendavad. Nii näiteks külastas
„New York Timesi" esindaja John
F. Bumshüjuti Ida-Siberis Jakuu­tias
Nerjungri suurt kivisöekaevan­dust,
mis rakendati käiku jaapan­laste
abiga ja kapitaliga. Nerjungra
pealmaa kivisöekaevandus on maa­ilma
suuremaid sellelaadiüsi ette­võtteid
jä siin toimuvate operatsi­oonide
suuruse kohta annab juba
püdi 450 miljoni dollari suurune
krediidisumma, müle Jaapan andis
Moskvale kaevanduse käiku raken­damiseks
ja vajalike masinate.mu­retsemiseks.
' Kuid kümmekond aastat tagasi
suure bravuuriga alustatud kaevan-dusoperatsioonid
on hakanud taker­duma.
Põhjuseid selleks on üsna
palju ja mõned neist on kaaluva
tähtsusega kaevanduse ja selle
juurde tekkmud asula tulevikule.
Esmajoonis ei ole Jaapan ja teised
lääneriigid enam huvitatud d^tente
poliitika õitseperioodi ajal propa­geeritud
investeermgutest Vene­maale,
mis olid väga olulised kae­vanduse
väljaehitamiseks j a vaja­like
masinate muretsemiseks ja
teiseks ei suuda kõrged palgad köi­ta
isegi nälja ja külmaga harjunud
venelasi Arktise piiri lähedal asu­vatesse
kaevandustesse.
Bäffi
Moskva on mvesteerinud koos
väliskredütidega kaevanduste käiku
laskmiseks ja 40.000 elanikuga asu­l
a ehitamiseks seni 1,5 miljardit
esti iliylef ajdid
kaasaegses Ida-
ElirOOpa antolÖOalaS ^oHant, mis on isegli vene mõõtu-
T des tohutusuur summa. Kui venela-
Aprillis ihnus USA-s ja on saa- sed lootsid kaevanduse rajamisel
Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Romuald Misiunase ja Rem daval Ardise kaudu Emery George energiakriisist haaratud läänerüks-
Taagepera äsjaümunud raamsitust „Th© Baltic States; Years of Depen- toimetusel koostatud „Contempora- delt suuri summasid välja pressida
dence 1940—1980". V ry.East European Poetry: A n Ant- Ja meelitada^^
Aastaks 1980 ei Wud balti e l a / ^
nikkomia alla-40-aastasel osal nevat üldist kaubavaegust jõudsid f ^ f ^ ^ nn^ koidetima hid m^^ Nerjungri kaevandus ei
enam kogemusi iseseisvusajast, ja ^^n^^ selekt- hakka • lähemate aastakümnete
kogemused stalinismiga d i d p i i r ^ ne^d suun kasi-tud
See enesestmõistetav n e ^ g duma nende saavut^^ enamuses l a totoud^^^I^^^ meid, mula Kremhs loodeü.
hõlmab rea järeldusi. Terve sugu- hitud süsteemi vastukarva. Auto, abikaasa ^ Astnd^ lyask on Talumata klüma - temperatuur
Öõlv oli küpsenud, keUe teadmised suvila sa^^^ antoloogias laü luule sektsioonis, langeb talvekuudel sageU kuni 50
hõivangü-eelsest ajast olid utused.ti^^^^p^^^^^ tavalise ameelrika selve- . ^^^"^^^e suurem^toloo- ijraa^i Celsiuse järele alla nulli -
N. Liidu koolid Väänasid fakte, kaupluse moodsast Ida^uröoim luulest, ^5^31, tööüstelt ja ekskavaatoritelt
Tasakaalustavat kodust õpetust pii- be ja mööbel, mat^ mis ilmunud \a|masel_ 15-1 aastal; pa^ugei^^ ^111^,^^ aga nü mees ku!
raš kartus-vastu vaielda pditsei-^^^^^^^^ masm ei ole võimelised. Kae-jõul
tuginevale ajabo-ešitušele, aga defi^^^^^^^ juhataja Vüctör M. Zhda-ka
üldine moodne kalduvus jätta tfcsamaläad tarbimiameelse- Keeiegrijpist: eesti, lati^ leedu, j^jj^ sagedaste tööseisakute
haridus ainult kooüde asjaks. Üha 13 poalt —• kõ —
suuremale osale balti raiivastikust Maiks eesmärkideks prestiizlii- ^T^' rumeenia, kroaatia, makedoo- ühendrükidest ja Jaapanist saadud
vajus iseseisvusaeg selle põhüise võistluses omasarnastega. Kaasuvat ? h . ?f. i^' sloveeni, bulgaaria ja kaevamismasmad on vüetsa kvali-isikHku
veelahkme taha, mis eral- M hakati l ^ ^ f f k^ele sp on teediga ning ei suuda täUa neid
dab kaasaega ajaloost: omaenda endale õigustama mitte ainult pa- v ^ tmmetaj^e üouandjaiks, ai- ülesandeid, mida venelased lootsid
sünniaegMeidus juba neid, kes ratamatusele alla vandumis^a, ^ ^ ^ ^ / ^ ^ mi^utoreid kui ja mUlega nad arvestasid. fZMami-võisid
rääkida N , Balti vabariikide vaid ka kogu küsimusest kõrgema- 1^ rõhutas ameerika ajaWrjamku-moodustamise
kuupäevast a. 1940 le tõusmisena: kommunistlik ideo- ^ " f ^ ^ l ^ - 130 valitud luuletaja i©, et vene masinad on palju pare-kui
„vabariigi aastapäevasf' üks- loogia tumiistati nii^^j^ lutematsionaalse ma kväUteediga nmg vümasel ajal
kõikse asjalikusega, kus puudus igasugu sisu kaotanuks, et oH^^^^^^ laureaat on kaevandustes hakatud rakenda-igasugune
N. Liidu pooldav vai- pool isiklikku väärikust üldse vae-^^^^ Milosz.^ Enamus tõlkeist ma vene oma ekskavaatoreid,
mustus, kuid mis kõlas nii d)akõ-v^^ vastu juba j a r em uinunud mitmesu- Kuid kaevanduse juhataja jutt ja
gustes kirjanduslikes ajakirjades vabandused lõhnavad tavaü^
mõlemal pool Atlandi ookeani. propagahda järele. Jaapani msene-
. . . . . o . x v u u ^ . . v a . . . u . ^ . . ^ uvucuu .^^^^^^ looi iruum- .Toimetaja eesmM ^^d^^^ rid mamiyad, et vene tööUsed ja
lesmõttestöötas aeg vastu N . L i i - Ilse täpsusega, seega väidetavalt ^ / ^ ^ ^ ^ f ? ^ ^ poeete, kes mehhaanikud ei ole jaapani masi-dukatseile
säilitada range politsei- muutes ^^^k \liturgia ? ^ • ; !f^^^^ ^^^^ ^^^^^ opereerimisel sumas pida-ühiskond.
: veelgi õõn^ 1970-ndail aastail, vaatamata nen-nud ettenähtud reegleid ja eeskirju.
Politseiriigi meetodeid teadagi e i : ^ u • •' 1,. • . • ^® 'janusele; igas grupis on mõned Nmg huvitaval kombel räägivad
hüljatud; Ent karistused tõeliste ^ ' " ^ ^ s u h t u m m e ^ ^ r i j i m i s . nooremad, alla 40-aastased kaasa kaevanduste juhataja argumentide-või
kujuteldavate eksünuste eest ""^^ "^.^f' võetud. Eesti luuletajaist on vaH- le vastu ka kaevanduse tööüsed,
OÜd ilniselt leebemad kui need ^ar^^^-^^^^^^ üksikisiku yoi isegi tud Marie Under, Betti Alver, Uku kes omavahelisel jutlemisel lääne
vangla-aastad, mida StaUni ajal nii "^"^^^ Kangro,. Aleksis ajaku^anikule kmnitavad, et nad
ker^käeliselt jagati. Väliskirjava- fsmi ^amethku tolgendusega. Rez- Ramüt, Kalju Lepik, Ivar Grünt- eelistavad alati töötamist jaapani
hetust registreeri mävatl^e^^^^ Kaplinski, Paul-Erik ekskavaatoritel vene ekskavaatori-körrapä^
4lt, nü et ümbrike^s^^ vandusM alla materja^^ te asemeL
laksid .momkoriseg^^^ tas veendunud vastaseid veelgi suu- : • ' • ^ ; . - Kaevandus on saanud paiguti te-ned
välismaale katkesid teinekord ; 1
tundlikes kobtades, viidates pideva­l
e pealtkuulamisele.
affvasid, et
seintes on mikrofonid, ja tarvi­tasid
vastumeetmeid, kui näd
arutasid tundlikke asju* Nad võt­sid
telefonitoru hargilt, käänasid
remalarvul. tumine N. Liidu otseseid sihte, ^ava krütika osaliseks ka ven
Pikaajaline inõju jäi küsitavaks. ajakirjanduses^ kus tuuakse esile
Poliitilisele erimeelsuisele astus 1970-ndate aastate lõpupoole need suured lüngad, mis esmevad
tarbimism^elsus vastu relvagai, ümnes kaks uut nähet — majan- Planeerimisel. Nü rakendati suured
mis mitmeti oli võimsam terro- dusliku kasvu aeglustumine ja ve- Ja kalUd kaeyamismasiriad käiku
rist yõi bürokraatlilaist kimbuta- nestamiskampaania — mis tegid mehhaanikatöökodade ehita­misest
— haigutamise j a naen^ balti rahvastikul raskemaks säilkä- "^^^t, masmate parandamiseks puu-yääristamlse
segugsio da skisofreenilist või küüniliselt düvad tagavaraosad ning uued be
S i l l h i l e " v ^ i & ^ j ä ^ ^
gikraanil kobiseda, kõndešid^^« f
harjuimise^ vaiksel hääld, võr arvates moraalsUs imperatiiviks, ^
läksid välja
Ebaselgus mikrofonide, politseira- ' ' ^ f S i ö ^ f S Ä mudeüd olid ka ^a, tahab suurem osa süt varsti pä-portide
ja seletamatute karjääriga- "f'^^^^^^^^^ mõju avaldasid kz saabumist lõuna poole sooje-gasilöökide
suhtes muutus v«im- I ^ ^ ^ S f ^ i S ^ ^ juhuslikud kriisid. Samaaegselt Hü- ^ klB"»«se tagasi minna. Töö-saks
relvaks peaaegu monolütse I 1979 «««« ^^atavad kartlikult We õla,
bürokraatia käes. Inimesi sai pari- ' ' ' ' • ^ eomn. katkestus maagaasi vool Iraanist, " "«d sagivad väUsajaWrjaniku-na
kaitsemeeleollu, kus nad tundi- vähem-küünilisi või -egoistlikke ja Balti vabariiges esines just sel sünsetestTÜetsatest töötingiipus-dekaupa
püüdsid mõistatada, mil- ininiesi pani repressiooniga arves- ajal ootamatuid elektrivoolu kat- ^«dulikest korterioludest ja
line nende paratamatuistpisieksi-tamine käituma- mõneti skisoff^^ ke^tusi. M i tu aastakümmet o l i üle- värskete toiduaii\ete puudusest,
musist võis põhjustada mitte-edu-nilišelt, kui avalik kollaboratsioon maailmne tehnoloogiline areng N. Kuid Npriunrei vai h • ». •
tamise või viisaka politseivestluse. põimus sisemise erimeelsusega, Liidu rezhiimil võimaldanud pak- . . . u , „J„M ixsiiof i J " " " " f s ' -
Isegi avalikku erimeelsust sai tihti Kontrast oli tugevaim nende pu- kuda üha kasvavat elatistaset neile,
ilma tülika vangistamiseta V olid kauba teise osana nõus Sl
hoida, tarvitades kaudseid meet- tamist: ametnikud. Õpetlased, kir-poliitiHste kitsendustega. Aastaks S ^ a t T b E
m d d r ^ töölt v a l l a n ^ ^ ^ ^^
dude läbiotsimine, ülekuulamised neEde kirjalik toode ülistas rezhii- jõudmas. Majandusbkud nurjumi- jg^ta suure prestuzhikaotuse pärast
ja pereliikmete läbipeksmisedhuli-^^^^^i^ taunisid paljud neist sama sed võisid kahtiuse alla seada rez- ^j^g süt hargnevadki kuukh^ed et
gaanide poolt, keda Valitsus: j^aevanduse pürkonda rakendatakse
mitte ei osanud tabada. Need seeriineelsuse; allasurumine tõkes- hakkas ergutama suurvene shovi- tööle orjatöölised, kelle tööjõud
muudatused totalitaarseis nieeto- tas konstruktiivse^ M teel tõsta oma legi- midagi ei maksa nmg raha saami-deis^
johtusi(i osalt tarisiimsmeelsü^ avaliku toetuse hiniiaks oli sisepin- tiimsust riigi vene tuumaalaxlel. geks meeUtatakse läänemaaflmaU
raskem saada. Inflatsiooni ei saa- tööjõu puudus ja ehkki tööUstele
lähtudes tundub
ka RCMP-lt tema volituste äravõt.
mine ja täiesti une Isiviil-julgeasn-tuse
joomine
Afgaani sisse jälitavad N. l i i du
üksused tungisid sisse Iraani terri­tooriumile
j a atakeerisid mitmeid
piirikülašid, enne kui tõmbuti taga­si
Afganistani, teatab ajaleht Sun-day
Times,
Vähemalt neli iraani piirivalvurit
sai surma kui nende positsioone tu­listati
afganistani piu^üinnast Taye-badist.
Teadaolevail andmeü oli
suurem osa Iraani alale sišsetungi-jaist
afgaani päritoluga, kuid neid
juhtisid N. Lüdu ohvitserid.
Nõukogude relvastatud helikopte­rid
tungisid vähemalt kaks korda
kallale iraani küladele Deebad ja
Hasšan Khan, kus oli peidus roh­kesti
afgaani põgenikke. Raporte
N. Lüdu iiksuste ja afganistani va­litsusvägede
piiririkkumistest on
esinenud ka varem, kuid eespool
nimetatud vahejuhtum on seniajani
Ja tõsisem.
se tõusust. ge ja võõrandumise kuhjumine.; See tabas negatiivselt kõiki vähe- ^ e r j ^ ^ ^ kaevandusesse uusi m-
Nr. 41
VALVEi
NÄDAlAi
4 ja 5. juunil
dr. T. Sauks, telj
11. ja 12. juunü
dr. T« Kuulan,
USA muusika
pidustustei ej
Hden Tobias
Duesbergi töj
Washingtonis, „N;
of Art" saalis toii
Ameerika t^hendriil
dustused. Kontserdill
li esitamisele ka meiJ
len Tobias-Duesberi
baritonile, viiulile
Kontsert toimus
Muusika Ansambli
Nimetatud Ameei
dustuste kontserdidi
; WGMS raadiosaatja
370 j a FM-103,5.
lilindistati ja tuleva]
misele „National
saateis kogu ühendi
THOMAS P|
Thlomas Peti
Reader'$ Di<
Internatsion^
rekladinimiii
direktoriks
Rahvusvahelise a:
Digest reklaamimüj
New Yorgi peakon|
Tbomas Peters. S(
Thomäs Peters tööti
di asetäitjana USA-|
des, kandes täielik!
gu seda näeb ette
reklaamimüügi funl
tamine on tunnust
saavutuste eest
vusvahelise Reklaai
tajana 1977. a. pealj
Tbomas sündis
veetis mõned aast?
. emigreerumist Kani
tas töötamist Readl
ronto kontoris 1968.
reklaamiedustaja. J
üle Montreali konti
edutatita Rahvusvj
esindajaks Chicago?
Chicago kontori jul
jem lääneranniku
Tema edutamine
leks, et kindlusta(l
täielikku toetust Hj
rahvusvahelistele'
kogu maaümas.
Tarbimisnaedsus arenes koos t u ^ K ^ kohustused said niusrahvaid N . Liidus, nende hui- \
(Järg lk, 3)
Kominenfaai
, (Algus
vestecringuidi Kuid
nüüd visad tulema
üheks tähtsamaks r
Venemaal nutetaks
dctente aegu, mil läi
pital ja tehnoloogi;^
maa kaevandustesse
se, aidates püsti hoi|
kõikuvat kõmmuni
dussüstcemi.
Ajad on mmitunudj
Kremli kohal muutuj
maks.