1986-04-30-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.,33 •
Nr. 33
O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Bon Mills,
::;Ont.;M3B.2M3:;'^:,^^
: Free Estonian Piih!ishers Ltd. 1955 Leslie St.
:. • Don-Mills,.:Ont/NOB 2M3^::: •
TEGE\drölMETAJA: Hari
:TOIMETUSE^kOLLEEÖlUM .Heino Joe,; Olev Trass'
TELEFONID; toimetus 4^ kuuiutused;
ekspeditsioon) ;444-4832; avatud esmaspäe
• TELLIMISHINNAD ;K tariifiga ^ aastas ,$57.-—,'
poolaastas 532.—-ja veerandaastas $I7v—, kiripostiga lisandub
pi^stikulü^^ vastavalt $ 1 0 7 . — ^ • :
TELLIMlSHiNNAR ;v%^^
tas $42.— jä veerandaastas $22.—. L klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $ 111.—, $59.—, $ 3 1 m u j a l välisinaal
r$136.--,^$72.^,-;$3B.-^^
Aadressi muudatus S l .— ' — üksiknumbri hind 70 c.
•KUULUTUSTE HINNA :$5.00.^ esikul-;
jel $6.—^. KiBülütusD võetakse vastiD nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp^homm. kella lÕ-ni ja M kolmap.
Homm; kella lO-nivVäJjaspöoItöö^
. töiiMis Torontos
is mitniekMtünri^ m korraldusel kahe-konverentSj
mille pealkirjaks oli 99
Konverentsist võttis osa kuni 700
etnokultuurilist esindajat ja kaubanduse
juhätajat diskuteerimaks
kuidas Kanada mitmekultuurilisuse
ressursse kasutada Kanada majanduslikeks
eesmärkideks. Konverents
lõppes banketiga, kus peakõnelejaks
oli peaminister Brian Mulro-ney;
Konverents avati reede õhtul^
kus avajaks õli mitmekultuürimi-nister
Otto Jelinek, märkides oma
sissejuhatavas; kõnes, et kõik 700
saadikut on tulnud kohale omal
kuiuL • •
on varandus,
mida saab äriliselt kasutada,
ega pole aanult vormliine mõisteo
Minister Jelinek ütles, et konve-^
rents tähendab uut
kultuurilisuse rakendamisel, uutest
võimalustest majanduse äial. Kanada
mitmekultuiirilisus on reaalsus
rssisuhete ja pärandikeelte äial.
Kanada^ on mitmekultuurilisuse
arendanud kaugele ja valitsus tahab
seda alust hoida tugevana.
Toetades kultuuriarengut minnakse
uues suunas, kuna tuleb
uueneda. Vanasti tähendas niitme-kultuurilisus
muinasjutte, rahvaluulet
Ja sellelaadilist pärandit, kuid
peame hakkama täitma ühiseid
unelmaid, kuna Kanada erineb sellest,
mis oli 10 aastat tagasi.
• N ü ü d OM Kanadas üle 8 miljoni
miitte-inglast ja ^prantslast, niis
tingib, et ühiskonda tuleb vastavalt
muuta, kus võrdsus oleks
See võrdsus tuleb vija ka majanduslikele
võimalusile, sest oleme
kõik kanadalased ja jagame kõiki
ühiselt. M itmekult^urilisus tähendab
äri, suuremat äri, suurt äri.
Selleks tuleb arendada kõiki või-maiusi
tuleviku ehitamisel. Kanada
on maa, mis ön andnud võimalusi
äriliseks ettevõtteks kõigile. Kui ta
ise pidi Tshehhoslovakkiast põgenema
ja asus Kanadasse, kus ta alul
tegutses äri alal, siis nüüd võib ta
seda riiki teenida valitsuse liiknie-na.
Koos töötades oleme võimelised
selle maa rikkusi kasutama.
• Pärast ametlikku avamist toimus
yastuvõtl rohkearvüiistele osavõtjai-le
kultuuriministri O. Jelineki ja ta
abikaasa külalistena.
Teisel päeval vaadeldi rnitmekul-tuurilisi
ressursse globaalsel maaü-maturul,
võimalusi uute eesmärkide
saavutamiseks. Konverents lõppes
õhtul peaminister B. Mülröney kõnega-
Banketi 1500 osavõtja hulgas
oli kuni 40 eestlast.
Toeta allkirja andmisega
vaatleja staatuse nõudmist
Eesti Vabariigile ÜRO's
on linud ohurünnaku:näo8 õigeilinsfira-üllatunud
ja kibestunud, et tei§ied menti terroristide tegevuse piiramfl-läähemaaiimä-
rahvad: ja Ühendrii->seks/ •,';•:•;•
kide liitlased ei saa aru nendest Tundub, et eurooplasi häirib
põhjustest, ;^ mis ^undisidpre
Meagani vahma drastilise abmou ja tiime mõtlemisviis Kesk-Ida ja . ^ «w - J - ^ . .
saatina ameerika p^
karistamisriinnakule L i i b ü a . • ü h e n d r i i k i d e s § tegelevad SÕ-lorliku
juhi Kaddafi vastu. Inglis- avaldatud kommentaaride kohaselt . . i . . . ^ ^ ip . , . j . j * •
maalt startinud pon,miiennukidi»u- pannakse väga vähe rõhku Paies- jato®stusega, Taivana esindajad, mitmete ameerika organ.-
rustasid teatavasti Tripõllses ja tiina küsimuse lahendamisele ning SatsioO 40 baltlast, eesotsas Balti
lengasls^ terve rea ^m^^^^
seadmeid, muu hulgas ka Kaddah dade korraldamisele, terrorismi ®l2* m^.. ^^^^^^^ w ' n--B • B
peakorteri, kusjuures ligeniale sa- mneerimiseks, siis Euroopas vaada-^^^^W Lantshll anti ka Üle Vastav proklamatsioon filmi-dakond
immest sai surma, nende takse sellele piirkorinak ning seal- tähele Ann Mianile^keson lee^^^^^
hulgas ka Kaddafi poolteise aasta- setele peavalu tekitavatele küsimus- -lu» lu • ^ . • . B •
aetütar..;;:^^ ; ^
:PärM selle rünnaku se, et terroristidel võetakse ;tuul Operatsiooriio...
.on vEuroopas; toimunud kui. amemklased.;^-loobu- • v / - ^
|MH)I: suuremaid^ demonstrats^ vad iisraeli soetamise; ühekülgsest^^^^^'^^ Usutea- : . men- - V^^
ja meeleavaldusi, mis on mõistnud duse Instituudi lõpetanud Walterciatipn of University Women ei
Ühendriikide ninf^^^^p^^^ neiSe '^^s pa^^^JS J^^iala abr^
gani tegevuse hukka ning on nõud-^ tehtud ülekohtuga. Paraku on aga ^^"^ Reagani raskele tööle, vaba- kat ja Vabariiklaste parteid,
nud ameerika sõjaväeliste: üksuste^^W Avasõna ütles^ ^ ^ ^ ; ; ;^
väljaviimist Euroopast. Vastuäktsj-erakor American Associatiön of^^^^^W^
oonid on olnud eriti ägedad ja rah- matu, mis jätab paljudele mulje, et ^^'"^'"^ Dutton. Weinberger ja asepresident George
varbhked Lääne-Saksamaal/1^^^^ Kojelis avas oma kÕne üt- Bush korraldavad kuu aja pärast
maal ja Itaalias^ kuid ka Kanada^^
pahempoolsed on andnud vastuakt- tud ülekohtwst^ kuid sulgevad oma naiste organisatsioon; on kutsutud naisorgarvisatsioonide esin-sioohide
organiseerimisel; :oma^p^^^^ tehtud iile- kutsuja. ^ dajad, kellele katsutakse selgitada
oone Torontos ja; Ottavi'as. Siit lähtudes jõutaksegi;Euroopas P U NOW- .The ILeapjiip D I F W^n^ •
"President Reagan oma^^e^^^^ .. ' ' ' ' V r i i g i -
ses ameerika rahvale põhjendas ja majanduslik surve ning üldine ^^^^^^ süsteemi vajadust hoida en-
Liibüa;;vastu teostatud/: relvastatud ;mõjuvõimu rakendamine Kesk-Ida .nak Liibüale ; on lapsemäng N. "^^^ tugevana, eriti..kui^'Noukogu-
'aktsiooni ameerika sõjaVäel^^^^^^ --- -
tsiviilisikute mõrvamiseks teostatud seks oleks kõige pare teeks oonide kõrval Afganistanis;
gude Liidule sõbralikke riike",nagu
Liibüa, kust siis relvastus viiakse
edasi; Nikaraaguasse. Aastail 1970
—I9i81 Ühendriikide relvastus kahanes
20%. Samal ajal N. Liidu
relvastus. aastail 1970—85 suurenes
U SA'st 500 m\\yATd\ dolVatv
suuruses. President Reagani ajal
on hakatud rohkem rõhku panema
relvastusele ja suurimaks rõõmuks
on ^noorte, soov astuda sõjaväkke
ning USA sõjavägi ön nüüd esinduslikus
korras. Olgugi, et president
Reagan on suurendanud ÜSA
relvastust on N. L|iit siiski kaugel
ees. Presidendi -suuremaks probleemiks
on Kongress, kes ei taha aru
saada probleemi tõsidusest.
Kõne järel oli publikul võimalik
esitada küsimusi Linas Kojelisele.
On teada, et president Reagani
administratsiooni lõppedes on
Linas Kojelisel huvi kandideerida
Kalifornia kongressiliikme
de Liit massiliselt toetab„Nõuko-
SB-Nii
on loota noore energili.se leedu
noormehe abi Balti riikide küsimustes
ka tulevikus.
V. P.
i^oriaktsioonidega, mille taga on terrorismi vastu võitlemise Kuigi Ida-Eerliinis külaskäigul viibides
l^ilbüa diktaator Kaddafi. Erilise ühendriikides ja Kanadas sellele avalikkuse ette väga omapärase et-tõuke
Liibüa linnade pommitama- teooriale erilist poolehoidu ja tähe- tepanekugä, nõudes Reaganilt oma -^^^.'^ '
seks a n d i s pommiplahvatus ükes lepanu ei omistata^resoneerides, et välispoliitika muutmist loo-
Lääne-Berliini tantsulokaalis, mille äärmuslikud araabia terroristide dab käesoleval aastal kohtamist \ <^
ohvriks langes ka üks ameerika sõ- organisatsioonid nagu näiteks Abu n-r^n-i^oi^ck^^Ä^w i?**>v^„«^i, 4..^^..^ ^^\'?v ^
dur kuna sadakond inimest sai Abu NidalM löõgirühmad Damasku-haavata.;
Reagan leidis, et s ses jätkavad ka siis oma tegevust, sutades ära praegu
terroriaktsioonidele tuleb karmilt kui palestiinlastele Jordani jõe lää- sevaid meeleolusid, mis o n suure! ,i 0 - ^ ^ ^
vastu astuda ning ta andis oma hekalläs tagasi antakse, on need määral kahtlemata vene
õhujõududele rünnakukäsu. kompromissiettepanekud, mis nõua- ja N. Liidu sõiduvees ujuvate pa
Kahtlemata oli Ühendriikide va- vadlisraeü
Satsusel ja presidendil põhjust kõva- tegemist, siiski uSima tähtsusega vili.
k ä e l i s t e vastuabinõude rakendami-nlng^^ V oli Ühendriikide
seks, et pidurdada araabia terroris- nende seljataguse. Ameeriklaste õhurünnak teataval määral õppe»
dide ohvriterikkaid pommiatentaate^ käitumist ja poliitikat Kešk-ldäs tunniks ülbeks m u u t u n u d Kaddaf^^e
Diiis o n suuntud peamiselt ameerik- jälgides jääb aga sageli tunne, et ja veeretas kivi ette t e m a suurtele
Saste v a s t u o m a e t t e küsi- Washingto
onuseks, kas see oli õige taktika ter- hingeelu ning ei osata õigesse pers- jääb aga küsitavaks, kas a m e e r ik
fforijstlde tegevuse piiramiseks ja pektiivi seada oma kodumaalt väB- laste taktika aitab elimineerida vÕi
maailma avaliku arvamise oma sel- jaaetud palestiinlaste probleeme. vähemalt pidurdada rahvusvahelist
ja taha tõmbamiseks. Kuigi Ühend- On arusaadav ja mõistetav, et terrorismi. Õhurunnaküteasemeli
dikide rahvas suures: enamuses pre- Kremli juht tjorbatshov. kasutab tuleks terrori pidurdamaseks ja sel<
jSEdent Reagani taktikat pooldab, oma huvides täielikult ära Lääne- le põhjuste kõrvaldamiseks tarvitu-
§Bis Euroopas puhuvad; ameeriklaste Euroopas ühendriikide õhurünna^sele võtta teisi abinõusid,: eeskätt
suureks meelehämaks hoopis teised kuga vallandatud ameerika vasta- ppBütilisi läbirääkimisi ja kömbi-tuuled
ning arvatakse, et õ h u r ü n - s e d meeleolud. Gorbatshov, kes natsioone, kus ameeriklastel tuleks President Reagani assistent
mk Liibüa l i n n a d e v a s t u v õ i b v e e l - taktikalistel p õ h j u s t e l mängib tasa- esineda erapooletiB |a õiglase vahe- Ml A 1 A' "
gt; fihedamalt ühendada-M kaalukat ^jä rahuarmastavat riigi-. talitaja o s a s . • ^ ; .; ;>1) liian. MOfiemaü -.on :leedu- j
ming et \Üh©E(ilriBgfl#^^^^^
Linas Kx)jelis ja filmitäht Ann
)äritoliiga.
: . Foto: Viivi Piirisild
Pärast karistamisi
• • ' 1' . " • . . .
Pärast USA lennukite pomi
nakut Liibüa ,,sõjalistelel* o|
dele, mis nüüd ei olegi eriti
sed, kui mitte lugeda põhi
tsiviilelanikonnas hirmupsü|
tekitamist, tehakse kommei
analüüse ja kokkuvõtteid,
maailmas on moeks sellise
sündmuse puhul minna mikj
ga mehe juurde tänavale ja
tema arvamist. Sageli on
mõistuse** hinnang kaalukal
fessionaalsete poliitikute väl|
sist, mis alati on tendentsliki
Kogu maailma riikide hi^
on kahestunud, ühel pool USI
rael, Inglismaa, teatud ulatuj
Kanada ja nüüd kindlale S(
hale jõudnud LääneSaksämi
sel pool ülejäänud riigid,
leidnud, et terrorit ei saa tei
surmata, tuld tulega kust
Tulemuseks on veelgi suurei
ror. Kas seda peaks uue kai
löögiga lämmatama ja kwj
selline sõda võiks kesta? k\
se ning on neid, kes püüavai
vastust küsimusele: kas m\\
gisueust lahendust ilma ven
Paljudest kommentaarid(
mitmed muhamedi maaili
selgitavad, mida muu maaili
leb arvestada. Üks Toronto
mediusuline ütles, et kui
usk peaks teda kutsuma on
võitlema, siis on ta valmj
büasse sõdima minema,
usul ön selline jõud, mida
maailm ei näi mõistvat \i
vastu venelased Af^anistai
end väga tugevasti veri^
Islam on usk, mille eest mil
tõrkumata surma, kuna u|
langenuile on varutud erikol
lahi (Jumala) luures. Di
araabia maailma rohkem ki
ki muu, ka rohkem kui sel
USA rünnaku vastu, sest
soovitud „vastulöögile ÜSAJ
rismi^V vastil ei olnud kaj
jäid, aga USA samm mõistel
Maailma tugevaima rii?in|
USA täitma maailmas korrj
ülesandeid, mis pidevalt mul
komplitseeritumaks ja lail
maks, Kaddafil olevat US|
meil , ülemaailmne tern
võrk, mis nõuab ka ülem ai
valmisolekut vastyt^anukš k\
ventnvselt või selliste i\
rünnakutega nagu oli äsjai
sioon.
Sellele on hukkamõistjait
selle tõttu hukkus nalju ts^
nikke, kes võisid koduni olli
sed Kaddafi poliitilistele am|
nidele. Aea kas mõnel USA
mõistjal oleks nõuanne kü|
rahulikul teel lahendamisel
Rünnak tegelikult siiski
tas inimesi i^ai oool maaili
na seni on vaid üksikud riij
nud naaberriike pommitam|
sõjalise vahekorrata. K
saaks üldiseks tavaks, mil
siis maailmast kus mdevaltj
mas sõda ilma ametliku si
millele ei oleks näha üldse
Demonstratsioonil
ÜSA vastu
Paljudes kohtades toimus
yastased demonstratsioonidl
hulgas ka Torontos ja Moj
USA konsulaatide ees. Erit
kad on olnud protestideml
sioonidest osavõtjad Ingj
tääne-Saksamaal, Itaalias
sis, Manilas, Filipiinidel,
nädalane, keda peeti am|
seks sai tänaval peksta.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 30, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860430 |
Description
| Title | 1986-04-30-02 |
| OCR text | Nr.,33 • Nr. 33 O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Bon Mills, ::;Ont.;M3B.2M3:;'^:,^^ : Free Estonian Piih!ishers Ltd. 1955 Leslie St. :. • Don-Mills,.:Ont/NOB 2M3^::: • TEGE\drölMETAJA: Hari :TOIMETUSE^kOLLEEÖlUM .Heino Joe,; Olev Trass' TELEFONID; toimetus 4^ kuuiutused; ekspeditsioon) ;444-4832; avatud esmaspäe • TELLIMISHINNAD ;K tariifiga ^ aastas ,$57.-—,' poolaastas 532.—-ja veerandaastas $I7v—, kiripostiga lisandub pi^stikulü^^ vastavalt $ 1 0 7 . — ^ • : TELLIMlSHiNNAR ;v%^^ tas $42.— jä veerandaastas $22.—. L klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $ 111.—, $59.—, $ 3 1 m u j a l välisinaal r$136.--,^$72.^,-;$3B.-^^ Aadressi muudatus S l .— ' — üksiknumbri hind 70 c. •KUULUTUSTE HINNA :$5.00.^ esikul-; jel $6.—^. KiBülütusD võetakse vastiD nädala esimesse ajalehte kuni esmasp^homm. kella lÕ-ni ja M kolmap. Homm; kella lO-nivVäJjaspöoItöö^ . töiiMis Torontos is mitniekMtünri^ m korraldusel kahe-konverentSj mille pealkirjaks oli 99 Konverentsist võttis osa kuni 700 etnokultuurilist esindajat ja kaubanduse juhätajat diskuteerimaks kuidas Kanada mitmekultuurilisuse ressursse kasutada Kanada majanduslikeks eesmärkideks. Konverents lõppes banketiga, kus peakõnelejaks oli peaminister Brian Mulro-ney; Konverents avati reede õhtul^ kus avajaks õli mitmekultuürimi-nister Otto Jelinek, märkides oma sissejuhatavas; kõnes, et kõik 700 saadikut on tulnud kohale omal kuiuL • • on varandus, mida saab äriliselt kasutada, ega pole aanult vormliine mõisteo Minister Jelinek ütles, et konve-^ rents tähendab uut kultuurilisuse rakendamisel, uutest võimalustest majanduse äial. Kanada mitmekultuiirilisus on reaalsus rssisuhete ja pärandikeelte äial. Kanada^ on mitmekultuurilisuse arendanud kaugele ja valitsus tahab seda alust hoida tugevana. Toetades kultuuriarengut minnakse uues suunas, kuna tuleb uueneda. Vanasti tähendas niitme-kultuurilisus muinasjutte, rahvaluulet Ja sellelaadilist pärandit, kuid peame hakkama täitma ühiseid unelmaid, kuna Kanada erineb sellest, mis oli 10 aastat tagasi. • N ü ü d OM Kanadas üle 8 miljoni miitte-inglast ja ^prantslast, niis tingib, et ühiskonda tuleb vastavalt muuta, kus võrdsus oleks See võrdsus tuleb vija ka majanduslikele võimalusile, sest oleme kõik kanadalased ja jagame kõiki ühiselt. M itmekult^urilisus tähendab äri, suuremat äri, suurt äri. Selleks tuleb arendada kõiki või-maiusi tuleviku ehitamisel. Kanada on maa, mis ön andnud võimalusi äriliseks ettevõtteks kõigile. Kui ta ise pidi Tshehhoslovakkiast põgenema ja asus Kanadasse, kus ta alul tegutses äri alal, siis nüüd võib ta seda riiki teenida valitsuse liiknie-na. Koos töötades oleme võimelised selle maa rikkusi kasutama. • Pärast ametlikku avamist toimus yastuvõtl rohkearvüiistele osavõtjai-le kultuuriministri O. Jelineki ja ta abikaasa külalistena. Teisel päeval vaadeldi rnitmekul-tuurilisi ressursse globaalsel maaü-maturul, võimalusi uute eesmärkide saavutamiseks. Konverents lõppes õhtul peaminister B. Mülröney kõnega- Banketi 1500 osavõtja hulgas oli kuni 40 eestlast. Toeta allkirja andmisega vaatleja staatuse nõudmist Eesti Vabariigile ÜRO's on linud ohurünnaku:näo8 õigeilinsfira-üllatunud ja kibestunud, et tei§ied menti terroristide tegevuse piiramfl-läähemaaiimä- rahvad: ja Ühendrii->seks/ •,';•:•;• kide liitlased ei saa aru nendest Tundub, et eurooplasi häirib põhjustest, ;^ mis ^undisidpre Meagani vahma drastilise abmou ja tiime mõtlemisviis Kesk-Ida ja . ^ «w - J - ^ . . saatina ameerika p^ karistamisriinnakule L i i b ü a . • ü h e n d r i i k i d e s § tegelevad SÕ-lorliku juhi Kaddafi vastu. Inglis- avaldatud kommentaaride kohaselt . . i . . . ^ ^ ip . , . j . j * • maalt startinud pon,miiennukidi»u- pannakse väga vähe rõhku Paies- jato®stusega, Taivana esindajad, mitmete ameerika organ.- rustasid teatavasti Tripõllses ja tiina küsimuse lahendamisele ning SatsioO 40 baltlast, eesotsas Balti lengasls^ terve rea ^m^^^^ seadmeid, muu hulgas ka Kaddah dade korraldamisele, terrorismi ®l2* m^.. ^^^^^^^ w ' n--B • B peakorteri, kusjuures ligeniale sa- mneerimiseks, siis Euroopas vaada-^^^^W Lantshll anti ka Üle Vastav proklamatsioon filmi-dakond immest sai surma, nende takse sellele piirkorinak ning seal- tähele Ann Mianile^keson lee^^^^^ hulgas ka Kaddafi poolteise aasta- setele peavalu tekitavatele küsimus- -lu» lu • ^ . • . B • aetütar..;;:^^ ; ^ :PärM selle rünnaku se, et terroristidel võetakse ;tuul Operatsiooriio... .on vEuroopas; toimunud kui. amemklased.;^-loobu- • v / - ^ |MH)I: suuremaid^ demonstrats^ vad iisraeli soetamise; ühekülgsest^^^^^'^^ Usutea- : . men- - V^^ ja meeleavaldusi, mis on mõistnud duse Instituudi lõpetanud Walterciatipn of University Women ei Ühendriikide ninf^^^^p^^^ neiSe '^^s pa^^^JS J^^iala abr^ gani tegevuse hukka ning on nõud-^ tehtud ülekohtuga. Paraku on aga ^^"^ Reagani raskele tööle, vaba- kat ja Vabariiklaste parteid, nud ameerika sõjaväeliste: üksuste^^W Avasõna ütles^ ^ ^ ^ ; ; ;^ väljaviimist Euroopast. Vastuäktsj-erakor American Associatiön of^^^^^W^ oonid on olnud eriti ägedad ja rah- matu, mis jätab paljudele mulje, et ^^'"^'"^ Dutton. Weinberger ja asepresident George varbhked Lääne-Saksamaal/1^^^^ Kojelis avas oma kÕne üt- Bush korraldavad kuu aja pärast maal ja Itaalias^ kuid ka Kanada^^ pahempoolsed on andnud vastuakt- tud ülekohtwst^ kuid sulgevad oma naiste organisatsioon; on kutsutud naisorgarvisatsioonide esin-sioohide organiseerimisel; :oma^p^^^^ tehtud iile- kutsuja. ^ dajad, kellele katsutakse selgitada oone Torontos ja; Ottavi'as. Siit lähtudes jõutaksegi;Euroopas P U NOW- .The ILeapjiip D I F W^n^ • "President Reagan oma^^e^^^^ .. ' ' ' ' V r i i g i - ses ameerika rahvale põhjendas ja majanduslik surve ning üldine ^^^^^^ süsteemi vajadust hoida en- Liibüa;;vastu teostatud/: relvastatud ;mõjuvõimu rakendamine Kesk-Ida .nak Liibüale ; on lapsemäng N. "^^^ tugevana, eriti..kui^'Noukogu- 'aktsiooni ameerika sõjaVäel^^^^^^ --- - tsiviilisikute mõrvamiseks teostatud seks oleks kõige pare teeks oonide kõrval Afganistanis; gude Liidule sõbralikke riike",nagu Liibüa, kust siis relvastus viiakse edasi; Nikaraaguasse. Aastail 1970 —I9i81 Ühendriikide relvastus kahanes 20%. Samal ajal N. Liidu relvastus. aastail 1970—85 suurenes U SA'st 500 m\\yATd\ dolVatv suuruses. President Reagani ajal on hakatud rohkem rõhku panema relvastusele ja suurimaks rõõmuks on ^noorte, soov astuda sõjaväkke ning USA sõjavägi ön nüüd esinduslikus korras. Olgugi, et president Reagan on suurendanud ÜSA relvastust on N. L|iit siiski kaugel ees. Presidendi -suuremaks probleemiks on Kongress, kes ei taha aru saada probleemi tõsidusest. Kõne järel oli publikul võimalik esitada küsimusi Linas Kojelisele. On teada, et president Reagani administratsiooni lõppedes on Linas Kojelisel huvi kandideerida Kalifornia kongressiliikme de Liit massiliselt toetab„Nõuko- SB-Nii on loota noore energili.se leedu noormehe abi Balti riikide küsimustes ka tulevikus. V. P. i^oriaktsioonidega, mille taga on terrorismi vastu võitlemise Kuigi Ida-Eerliinis külaskäigul viibides l^ilbüa diktaator Kaddafi. Erilise ühendriikides ja Kanadas sellele avalikkuse ette väga omapärase et-tõuke Liibüa linnade pommitama- teooriale erilist poolehoidu ja tähe- tepanekugä, nõudes Reaganilt oma -^^^.'^ ' seks a n d i s pommiplahvatus ükes lepanu ei omistata^resoneerides, et välispoliitika muutmist loo- Lääne-Berliini tantsulokaalis, mille äärmuslikud araabia terroristide dab käesoleval aastal kohtamist \ <^ ohvriks langes ka üks ameerika sõ- organisatsioonid nagu näiteks Abu n-r^n-i^oi^ck^^Ä^w i?**>v^„«^i, 4..^^..^ ^^\'?v ^ dur kuna sadakond inimest sai Abu NidalM löõgirühmad Damasku-haavata.; Reagan leidis, et s ses jätkavad ka siis oma tegevust, sutades ära praegu terroriaktsioonidele tuleb karmilt kui palestiinlastele Jordani jõe lää- sevaid meeleolusid, mis o n suure! ,i 0 - ^ ^ ^ vastu astuda ning ta andis oma hekalläs tagasi antakse, on need määral kahtlemata vene õhujõududele rünnakukäsu. kompromissiettepanekud, mis nõua- ja N. Liidu sõiduvees ujuvate pa Kahtlemata oli Ühendriikide va- vadlisraeü Satsusel ja presidendil põhjust kõva- tegemist, siiski uSima tähtsusega vili. k ä e l i s t e vastuabinõude rakendami-nlng^^ V oli Ühendriikide seks, et pidurdada araabia terroris- nende seljataguse. Ameeriklaste õhurünnak teataval määral õppe» dide ohvriterikkaid pommiatentaate^ käitumist ja poliitikat Kešk-ldäs tunniks ülbeks m u u t u n u d Kaddaf^^e Diiis o n suuntud peamiselt ameerik- jälgides jääb aga sageli tunne, et ja veeretas kivi ette t e m a suurtele Saste v a s t u o m a e t t e küsi- Washingto onuseks, kas see oli õige taktika ter- hingeelu ning ei osata õigesse pers- jääb aga küsitavaks, kas a m e e r ik fforijstlde tegevuse piiramiseks ja pektiivi seada oma kodumaalt väB- laste taktika aitab elimineerida vÕi maailma avaliku arvamise oma sel- jaaetud palestiinlaste probleeme. vähemalt pidurdada rahvusvahelist ja taha tõmbamiseks. Kuigi Ühend- On arusaadav ja mõistetav, et terrorismi. Õhurunnaküteasemeli dikide rahvas suures: enamuses pre- Kremli juht tjorbatshov. kasutab tuleks terrori pidurdamaseks ja sel< jSEdent Reagani taktikat pooldab, oma huvides täielikult ära Lääne- le põhjuste kõrvaldamiseks tarvitu- §Bis Euroopas puhuvad; ameeriklaste Euroopas ühendriikide õhurünna^sele võtta teisi abinõusid,: eeskätt suureks meelehämaks hoopis teised kuga vallandatud ameerika vasta- ppBütilisi läbirääkimisi ja kömbi-tuuled ning arvatakse, et õ h u r ü n - s e d meeleolud. Gorbatshov, kes natsioone, kus ameeriklastel tuleks President Reagani assistent mk Liibüa l i n n a d e v a s t u v õ i b v e e l - taktikalistel p õ h j u s t e l mängib tasa- esineda erapooletiB |a õiglase vahe- Ml A 1 A' " gt; fihedamalt ühendada-M kaalukat ^jä rahuarmastavat riigi-. talitaja o s a s . • ^ ; .; ;>1) liian. MOfiemaü -.on :leedu- j ming et \Üh©E(ilriBgfl#^^^^^ Linas Kx)jelis ja filmitäht Ann )äritoliiga. : . Foto: Viivi Piirisild Pärast karistamisi • • ' 1' . " • . . . Pärast USA lennukite pomi nakut Liibüa ,,sõjalistelel* o| dele, mis nüüd ei olegi eriti sed, kui mitte lugeda põhi tsiviilelanikonnas hirmupsü| tekitamist, tehakse kommei analüüse ja kokkuvõtteid, maailmas on moeks sellise sündmuse puhul minna mikj ga mehe juurde tänavale ja tema arvamist. Sageli on mõistuse** hinnang kaalukal fessionaalsete poliitikute väl| sist, mis alati on tendentsliki Kogu maailma riikide hi^ on kahestunud, ühel pool USI rael, Inglismaa, teatud ulatuj Kanada ja nüüd kindlale S( hale jõudnud LääneSaksämi sel pool ülejäänud riigid, leidnud, et terrorit ei saa tei surmata, tuld tulega kust Tulemuseks on veelgi suurei ror. Kas seda peaks uue kai löögiga lämmatama ja kwj selline sõda võiks kesta? k\ se ning on neid, kes püüavai vastust küsimusele: kas m\\ gisueust lahendust ilma ven Paljudest kommentaarid( mitmed muhamedi maaili selgitavad, mida muu maaili leb arvestada. Üks Toronto mediusuline ütles, et kui usk peaks teda kutsuma on võitlema, siis on ta valmj büasse sõdima minema, usul ön selline jõud, mida maailm ei näi mõistvat \i vastu venelased Af^anistai end väga tugevasti veri^ Islam on usk, mille eest mil tõrkumata surma, kuna u| langenuile on varutud erikol lahi (Jumala) luures. Di araabia maailma rohkem ki ki muu, ka rohkem kui sel USA rünnaku vastu, sest soovitud „vastulöögile ÜSAJ rismi^V vastil ei olnud kaj jäid, aga USA samm mõistel Maailma tugevaima rii?in| USA täitma maailmas korrj ülesandeid, mis pidevalt mul komplitseeritumaks ja lail maks, Kaddafil olevat US| meil , ülemaailmne tern võrk, mis nõuab ka ülem ai valmisolekut vastyt^anukš k\ ventnvselt või selliste i\ rünnakutega nagu oli äsjai sioon. Sellele on hukkamõistjait selle tõttu hukkus nalju ts^ nikke, kes võisid koduni olli sed Kaddafi poliitilistele am| nidele. Aea kas mõnel USA mõistjal oleks nõuanne kü| rahulikul teel lahendamisel Rünnak tegelikult siiski tas inimesi i^ai oool maaili na seni on vaid üksikud riij nud naaberriike pommitam| sõjalise vahekorrata. K saaks üldiseks tavaks, mil siis maailmast kus mdevaltj mas sõda ilma ametliku si millele ei oleks näha üldse Demonstratsioonil ÜSA vastu Paljudes kohtades toimus yastased demonstratsioonidl hulgas ka Torontos ja Moj USA konsulaatide ees. Erit kad on olnud protestideml sioonidest osavõtjad Ingj tääne-Saksamaal, Itaalias sis, Manilas, Filipiinidel, nädalane, keda peeti am| seks sai tänaval peksta. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-30-02
