1979-01-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Q
0 0 ^0
punava© lüfesiised': olid ijöujäsiud-juba
Valklasse, 82 kilomestrit
Tallinnast idas.
5. jalaväe polk, (kes 16. detssmb-rö
pärast lühskest aega ifoestnud
tulevahetust Rägaverest jooksu
pani ja infoinaatsiooni kaotas, oli
uuesti formeeritud, pööras ^nijal
täägid ümber ja alustas vastupaa-letoigi
TaMiimas oSi lõppemEsl jalaväe
p)lgtt formeerimine Ja väljaõpe.
Kalevlaste Maleva i5®-mehelises
taüseks.
Raske 1918. a. detsesmber —
Eesti noore (rahvaväe esimene
jõuproov. Kolmekuningapäevaks
oli päev juba kukesamm pikem,,
sõjaõnn pöördus ja punased põgenesid,
tähistades oma ebajõnneš-tfumist
metsikute veretöödega
Rakvere, 1'artus, Narvas, Valgas
•ja VõKts.'., .
(EPL).
IBSIÜiii
ADVOKAAT-NOTÄB
tom 1912, Royal Tnist
Toroato Dominioi Ceiitir©
Psstlaadlress: P.O. Toront®
m, (Bay & King) MSK IWI-Telefon:
Md-im .
^tundi telefoni valvet^nistuä
On tervitav nähe, et senised arstide
laudkonna'tetlusied hakkavad
teed andmis. teisti kutseala
leikjjoreile, kes suunavad huvita^^
pilgu oma tegevusoMe.
Vaajtomata luanerašlkele talveilmale
oli Peetri kiriku seltskondlik
ruum hubaselt rahvast tulvil ja
loengud .toimusid kolmelt'©riaJlalt.
Avasõna ja tesMtuse nii rahvale
kui ©stnejaile lausus naisringi esinaise
abi ning andi® esimeseks
fcõndks sõna lektor Leida Roosimäele,
kellel oh 18 aastat praktikat
miässaazhi aialt. Referent kõneles
massaazhi tervendavast mõjust
organismile, mainides, et
massaazh on vana ipavimiseviis,
tuntud Egiptusest kuni Jaapanini
ja Hiinani.
Hiinas ossJevinenud nSeSte abil
tabavat muskli krampi saab edu-1 to^} gonti, mis on .
kalt kõrvaldada hea masseerimi-, toiä^^ J ^ ^ . Noor lektor ütles:
se kaudu,' muutes vereringvoolu; ,,A^®^ge lisatud vitamiinidega
taas noimaalseks ning,tehes ini- toite, ^ma süsteemi tddvad kor-mese
terveks ja elurõõmsaks. Kui raparatused ja haigused-just neist
keha eest rohkem hoolt kantakse, lisancieist, kuna- nad pole õiges
vaHekorras: Samuti .pole hea roh-liha
•tarvitamine."
siis poleks nü palju haigeid. Pu-belgi
ütleb: aita end ise, siis aitab
sind ka Jumal. Iga inimese organid
võiksid hea tervihoiu juures
töötada vähemalt 200 aastat ehk
rohkem.
Teiseks kõnelejölss oli Ä. Ans-
Ta veiräies taimetoitlast" ..hästi
lõhnava aiaga, kuma liha sööja
mõjuvat rohkem .Jooma-aia"
moodi.
,ySöö vähem ja mitte lüg kiiieltl"
maa füsio-feöraapia alalt. Ta nen-'õpetas Rein Kuris. Ta sobvitas
Ädvokaa^1lotar
Eigeiow, HeMy, SMrer. & W.
Bom Mills Mdl.-.
• -J»,;, .
429-311®
699-2»
tiš et tema tegevusväljalt on palju
raamat^ kirjiitatud^^^^i^^ inimesed
oskaks kasutada õigeid
surve vahekordi itekitate^
ju vähem vaMonia-^M
^jasiM>ol imeditsiin^ist tailküst leidub
suurel arvul ravivahendeid
masseerimtae knna.Jaapanil on °"
süsteem, nüda ImfciHfatee S»i-^'^^,Tf^'^^:Ti'^?^:^
KSdk liad on omast kohast täht-sad/
tJherakiulistel^ tegevus
iHies rakus, aga; mltmerakü-listel
itekib juba oma süsteem
hing tööjaotus ja igal organü on
omaiette .ülesanne. Kui üks organ
on/haige^^^
Keegi ei suuda, iOtseselt parandada
haigust vaid suud^taikse' e^
da haiguse põhjus^.; ^^^^^
Insmehe itäpselt teaife, mida ta
vajab oma häda kõirvaldamiseks;
Nõelte kõrval kasutavad hiinlased
ka sõrmi erM jalataldadele surveks,
et elustada vereringvoolu,
sest veri kannab toitu kehas laiali
ning eemaldab jääfcained. Haiguste,
korral parandab veri kdia
punaste, vereliblede abü, kuna
valged verelibled ©uimavad baktereid
nagu sõdurid lahkiguväl-mitte
süüa juurvilja ning puuvilja
üheskoos, sest neil on erinevad
reaktsioonid. Vett toidu
juurde juua ei ole eriti tervislik
ja Eesti pulmade lüga rikkalüt
ikülmlaiud olevat lausa „enese-
Mdas muutub lihas haigeks?
Peamiselt ülelügse tarvitamise
tõttu, kui energia põleb ära ning
järgi jäävad halvad gaasained.
Need suruvad vereniite ning tekib
valus koht. 3iis on masseerimine
suureks abiks. Ebahormaailselt
kõvenenud muSklStes ei lugu veri
samuti õieti.
Muljiimise tõttu aga vabanevad
mi närvid kui i^eresooned.
Külmetus võib samahästi põhjustada
musklite haigestumist. Keha
tervihoius on veri alalises võitluses.
Musklite vananemise vastu
aitab kui hoitakse need tai to>
ras ja elastsecj. Samuti nagu
musklid, vananevad ja kuluvad
'ka kondid, viimaseid aga parandab
hea vere liglp^. Em selga
ta kõneles veel soojuse ning
mskuse kasutamisest Ja nentis,
et harjutamisel oldagu ettevaatlik,
kuna haiget liiget ei sas^
tarvitada võrdselt tervega..
nii võidakse ife]
Lektorid said kõik tumiüsta.vä
aplausi kuulajailt ja süs asuti
just nende keelatud maiuspalade
juurde kohvilauas, kus suhkur,
jahu, rosinad ija mandlid just
hästi maitsesid.
lÄoreile saabus rohkesti küsimusi.
Leida .Roosimäele: „Kas
seljavalu vastu aitab masseerimi-
•ne?" - „Aitab! Äga tarvüik on
Üca arsti diagnoos." .^Easki^
ligi, kui jalatallad oh paksud?^' —
„Tuleb jalgu ma;sseerida, siis pääseb
surmasft." „Kas masseerimine
on soovitav kui on. veresoonte
laienemine?" — „ E i ole, minge
kindlasti arsti juurde!"
A. Ansmaajlt küsiti „Kümb on
parem masseerija/kas mees või
naine?" — „Par€m on see, kumb.
iÄein iieist on itervem, sest haige masseerija
peab olema väga ettevaat-
Tervise saavutamise põhiakstefes Noorelt arhitektit küsiti kõige-on
õige toitlus ning isiklik tahte- pealt, ikust saab osta ilma
jõud. SeUega lõpetas lektor 6m^ k^^^
improviseeritud loengu ja palju- Referent soovitas „iFree Range'*
del kuulajaskonnast oli kahjur et Ja „Health'Food" ärisid,
ta ei rääkinud oma aia ertaparaa
Cliartered Acconntanft
55 Umversity Ave., Ste
: Toroato, Ont. M5J 23?
Tel. 862-7115
tide kasutamisesit. Võibolla sellest
kunagi edaspidi.^
Viimasena tuli sõnavõtt noore
arhitekti Rein Kurise kätte. Pilv^
lõhkujate liing elumajade aseme]
kõneles ta publikule hoopis toi..'
dust .pealkirja all: „õige toitlustamise
alused.^' Siis jutustas ta elavalt
ning huumoriga oma eluviise
ülikoolis ning hiljem heade tee-
Siis ifcüsiti, kas on" parem süüa
värsket vöi soolatud kala, milline
mlmistamisvüš oiri kiõige parem
ning milline käia on kõige kasulikum
süüa. Rein Kuris vastas pi-iema
se!eitusega.„'Millis(t kala
s
<u
S
*0
Ui
ST.W
VABA tisnm I -
Cd
-»
h
cQ
„Vaba Eestlase" toimetase
talitm asukoha plaai
BOCTOR OF CH1R0PRA€TIC:
212 Dinnick €ir. . ;•
fel, 489-©562
lO P T I K
TeL 531-4251
412-RONCESVALLES
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro
Hmeš Oja 481-531S
HOGANPONTIAC BUICK LTD
348 Danforth Ave.
Telefon äfiä: 461-;
BUICK
•LERIANg •
P H Ö E N I X
FIRE|BIRB
SUNBIRD
{CENTURY
ACADIAN
SKYHA
G.M.C.
nädala esimesse, ajaleht© kuni
esmasp. homm. kella ll-ni Ja
nädala teise ajalehte kwü kol-map.
homm. kella U-ni.
• KUULUTAMINE '
VABA EESTLASES
OQ tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitiu.
$3.25
13.75
13.50
ta sõi, jõi ja suitsetas ülelüa kuni
haikkäs tundma Ülekaalu raskust
ja enese tervise halvenemisit.
Ta mäite, et see viis, kuidas
rahvaist tänapäeval toitlustatakse,
on teinud teda kurjaks. Süüakse
liiga palju suhkrut,, valget j ahu
jä keihikäale. õiges tarkuses- ja
väärtikes söödi" vana-aegseis fta-lutaredes,
mil toit -OH eile jahvatatud
ning mitte kuus kuud tagasi.
Toit ei pea hilkäua v^^
eda peetakse jääkappides. Tipp-cultuuriga
ühiskoniiaš oii palju
haigeid, sest iga isik sööb aastas
pool mela kemjkaaile. Tä soovitas
ugeda söoiriilase: PpLVO 'Airola
raamatut ,iKäs olete segaduses?"
töitlusala juhisena ja v^rdl^ huvitavalt
taluõue kanakasvatust
moodsa masinakanadega, kellede-e
söödetakse antibiootikume ning
Ijem ^ame need kanamunadesse,
ižniadas .üksi on 400 !ke-üks
toll ühel veerul
esiküljel
tagaküljel
Pruugitud autod
KUULUTUSI VÖTÄVAB '
VASTUi • '
Iv Vatsa. Eestlase talitus . •
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
"Stn. e, Toronto 3i Oni
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivancü 251-8495
Mrs. Leida
149 Bishop Ave.
Telefon: 223-0080
i^aia....; looimulifeuit värsket! JSül-riiutatud
vkaia pole enam nij väärtuslik.
Aumtamisega valniistat^^^
viis on kõige kasuiikum:mine]^
iiäele ja vitamiinidele, õlidest kasutatagu
rohkeni taimeõlisid, sest
teisi õlisid ei itööta 'keha läbi ning
seedimisorganid pole enam puhtad
kui neid tarvitada." ,3#list
niahlä soovitate juua?" „Sidru-ni
mahla, sest see sisaldab vitamiin
C-d, kaotab kä 'kohvi suitsu
ja alkoholi mõjusid. Teistele mahladele
on juurde lisatud neride vitamiinid,
mis- ei oie enam päris
õiged. Ka taimeteed ön tervisli-kud
ja kõik joogid, mis pole suhkruga
küllastatud; Soovitav on ka
vahtra mahl. Mesi on soovitav,
kuid seda ei tule liiga palju tarvitada.
,;Sas salat ©ime lihajtoitu
on õige või väle?" —„Tegeliku]t
peaks seda 0äma pärast praetud
Tänu ja lõpusõnad esinejaile
lausus pastor o; Puhm ning rõkkav
aplaus täitis tänulike kuulajate;
poolt, saaH..-'^
TIINA TUVIKENE
juures ,,1979. a.
Belpleval 1979.: ai, Miistab eesti
noortejuht
son omia 60 g^. .ooorsootegevuse
ja 75. a. sünnipäeva^ Selle tähis-imiseks
. ilmub trükist Eesti
Skautmästrite Kogu ÜSA K ^
se väljaandel tema teine mäHestus-te
jä teadmeite teos „KQdumäilt
võõrsile", kus ta Vaatleb aastaid
lM%^im, mis on tr^ilislm periood
eesti noorsootöös. -
Ta alistab , mälestustega noorsootööst
viimaseil aastail Eestis.
Kodumaalt lahkumine vi^^ autori
eesti noortega Sudeedimaale, Ege^
risse abiteenistuslaste laagrisse.
Sealt poiste lÄnag maailma-laagrisse
Alam-Sil^iasse. Jaar
nuari lõpul (1945) algab tr^ igll
ne pögenemisiteefcond oma! jalgel
lÄde, jõudes koos personaliga
vahepealse tööteenistuse ja vintsutuste^
jäirele mai lõpul Je, isse,
kuhu .kogunes rcMiesiti e^ti
ri. Sealt edasi suure Balti põgeni-vaated"
toob: ajakiri „U. S. News
& World Report" kuus'karikatuuri
ameerika karikaturistidelt, üks
joonis, mis kujutab rahutuvi tagaajamist
Sadatji ja Begini
on Edanund Valtmanüt. •
f eldi p.p.4aagrisse, kus väe aasta
feestel arenes elu, töö ja tegevus
noorsoptöös ja lodtuürielus
vaimus. Ameerika
on ta alates 1950. ä.
olnud USA skautliku treeninglaagri
direktoriks 22t aastat. Raamar
tus on rohkesti seniavaldamta
fotosid.'
Kuna on siinnipäevateos,
tuufe laamata koigi ette-tellijate
or^nisöjtsioonide ja isikute
nina^ peaiks^tõe-näoliselt
trükist - ilmuma eeloleva
aasta' keskpaiku;
Soodustatud ettetellimine on
avatud ja kestahirmi Sl. K
^siiu. Kanadas vahej:.uabettete^^^
misi gdr Süri Lepp,^^^!^^
Courfc, Bon Hills, Oht. M
Kas te tunnete kedagi Ontarios, kes on muutnud selle proymtsi
oma omakasupüüdmatusega,* humaansusega ja sõbralikkusega
ilma vastutasu ootamata—paremaks elamispaigaks?
SeHiste isikute austamiseks on rajatud Ontario Medal for
Good Citizenship.
12 nieiäÄ saajat valitakse ^alaasta^^^ Ontario kodanikkude
iseseisva Nõuandva Kogu (Advisory Councü) poolt>' nulle
auesimeheks on provintsi leitnantkübern
Igaüks võib nhnetada kandidaadi Ontario MedaHsaamisete
ning vastavad sooviavalduse foUnülarid on saadaval kui kirju-
Executive Secretary
Advisory (^uneü
Ontario Medal for Good
Queen^s Park
Toronto, Ontario M7A lAl
Juba kandidaadi nimetamine on hea kodanto hi ine.Kõik
esüdised tuleb ssse anda 17. aprilliks 1979.
Ontario Medal for Good Citizenship
•162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW, ,ONT. , TELEFON 745-0507
DEAPERHSID VALMISTATAKSE: M/TELLmiSE PEALE:
Kuulatamine
90
Kui A. Solzhenitsõn iääneäaiail-ma
asus, rajas ta ka uue venekeele
ajakirja „Kontinent". Sellest
on ilmunud juba 17, numbrit,
kuid see annab välja erinumbreid
ka saksa, prantsuse, inglise ja hispaania
keeltes, kokku kuni 400.000
tiraazhiš. Kaanel on Kontinent"
mitmes erikeeleis, nende hulgas ka
eestipärane vaste „MaMer'^ . ;
Viimases nimibris on üheks au^^
toriks meie luuletaja Äleksis Ran-nit,
kellelt ön üheksa hiületüšt,^
mis tõlkinud kreeka päritohigave-.
ne luuletaja Vassili B^taki, kes
heideti N. Ludust •yäaja 1976. aas-taidab
oma eesmärgi
•••••
tal. Kaanekujunduses on vüe tähtsama
kaastöölise fotod, nende hut
gas ka A. Rannitl oma ja luule-tsüldi
lõpul pooWeheküljeline
luuletajat tutvustav ülevaade,
Äjskirja toirnetusse kuuluvad ka
lonesco jä Saul BÄwI Ajaku-i on
ka varemalt avaldanud eestiainelisi
artikleid ning sõniimeid Eestist
ning pooldab 10^
Balti rüMde iseseisvuse taastamist,
samuti vabadust
Ärmeeniale jt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 30, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-01-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790130 |
Description
| Title | 1979-01-30-07 |
| OCR text | Q 0 0 ^0 punava© lüfesiised': olid ijöujäsiud-juba Valklasse, 82 kilomestrit Tallinnast idas. 5. jalaväe polk, (kes 16. detssmb-rö pärast lühskest aega ifoestnud tulevahetust Rägaverest jooksu pani ja infoinaatsiooni kaotas, oli uuesti formeeritud, pööras ^nijal täägid ümber ja alustas vastupaa-letoigi TaMiimas oSi lõppemEsl jalaväe p)lgtt formeerimine Ja väljaõpe. Kalevlaste Maleva i5®-mehelises taüseks. Raske 1918. a. detsesmber — Eesti noore (rahvaväe esimene jõuproov. Kolmekuningapäevaks oli päev juba kukesamm pikem,, sõjaõnn pöördus ja punased põgenesid, tähistades oma ebajõnneš-tfumist metsikute veretöödega Rakvere, 1'artus, Narvas, Valgas •ja VõKts.'., . (EPL). IBSIÜiii ADVOKAAT-NOTÄB tom 1912, Royal Tnist Toroato Dominioi Ceiitir© Psstlaadlress: P.O. Toront® m, (Bay & King) MSK IWI-Telefon: Md-im . ^tundi telefoni valvet^nistuä On tervitav nähe, et senised arstide laudkonna'tetlusied hakkavad teed andmis. teisti kutseala leikjjoreile, kes suunavad huvita^^ pilgu oma tegevusoMe. Vaajtomata luanerašlkele talveilmale oli Peetri kiriku seltskondlik ruum hubaselt rahvast tulvil ja loengud .toimusid kolmelt'©riaJlalt. Avasõna ja tesMtuse nii rahvale kui ©stnejaile lausus naisringi esinaise abi ning andi® esimeseks fcõndks sõna lektor Leida Roosimäele, kellel oh 18 aastat praktikat miässaazhi aialt. Referent kõneles massaazhi tervendavast mõjust organismile, mainides, et massaazh on vana ipavimiseviis, tuntud Egiptusest kuni Jaapanini ja Hiinani. Hiinas ossJevinenud nSeSte abil tabavat muskli krampi saab edu-1 to^} gonti, mis on . kalt kõrvaldada hea masseerimi-, toiä^^ J ^ ^ . Noor lektor ütles: se kaudu,' muutes vereringvoolu; ,,A^®^ge lisatud vitamiinidega taas noimaalseks ning,tehes ini- toite, ^ma süsteemi tddvad kor-mese terveks ja elurõõmsaks. Kui raparatused ja haigused-just neist keha eest rohkem hoolt kantakse, lisancieist, kuna- nad pole õiges vaHekorras: Samuti .pole hea roh-liha •tarvitamine." siis poleks nü palju haigeid. Pu-belgi ütleb: aita end ise, siis aitab sind ka Jumal. Iga inimese organid võiksid hea tervihoiu juures töötada vähemalt 200 aastat ehk rohkem. Teiseks kõnelejölss oli Ä. Ans- Ta veiräies taimetoitlast" ..hästi lõhnava aiaga, kuma liha sööja mõjuvat rohkem .Jooma-aia" moodi. ,ySöö vähem ja mitte lüg kiiieltl" maa füsio-feöraapia alalt. Ta nen-'õpetas Rein Kuris. Ta sobvitas Ädvokaa^1lotar Eigeiow, HeMy, SMrer. & W. Bom Mills Mdl.-. • -J»,;, . 429-311® 699-2» tiš et tema tegevusväljalt on palju raamat^ kirjiitatud^^^^i^^ inimesed oskaks kasutada õigeid surve vahekordi itekitate^ ju vähem vaMonia-^M ^jasiM>ol imeditsiin^ist tailküst leidub suurel arvul ravivahendeid masseerimtae knna.Jaapanil on °" süsteem, nüda ImfciHfatee S»i-^'^^,Tf^'^^:Ti'^?^:^ KSdk liad on omast kohast täht-sad/ tJherakiulistel^ tegevus iHies rakus, aga; mltmerakü-listel itekib juba oma süsteem hing tööjaotus ja igal organü on omaiette .ülesanne. Kui üks organ on/haige^^^ Keegi ei suuda, iOtseselt parandada haigust vaid suud^taikse' e^ da haiguse põhjus^.; ^^^^^ Insmehe itäpselt teaife, mida ta vajab oma häda kõirvaldamiseks; Nõelte kõrval kasutavad hiinlased ka sõrmi erM jalataldadele surveks, et elustada vereringvoolu, sest veri kannab toitu kehas laiali ning eemaldab jääfcained. Haiguste, korral parandab veri kdia punaste, vereliblede abü, kuna valged verelibled ©uimavad baktereid nagu sõdurid lahkiguväl-mitte süüa juurvilja ning puuvilja üheskoos, sest neil on erinevad reaktsioonid. Vett toidu juurde juua ei ole eriti tervislik ja Eesti pulmade lüga rikkalüt ikülmlaiud olevat lausa „enese- Mdas muutub lihas haigeks? Peamiselt ülelügse tarvitamise tõttu, kui energia põleb ära ning järgi jäävad halvad gaasained. Need suruvad vereniite ning tekib valus koht. 3iis on masseerimine suureks abiks. Ebahormaailselt kõvenenud muSklStes ei lugu veri samuti õieti. Muljiimise tõttu aga vabanevad mi närvid kui i^eresooned. Külmetus võib samahästi põhjustada musklite haigestumist. Keha tervihoius on veri alalises võitluses. Musklite vananemise vastu aitab kui hoitakse need tai to> ras ja elastsecj. Samuti nagu musklid, vananevad ja kuluvad 'ka kondid, viimaseid aga parandab hea vere liglp^. Em selga ta kõneles veel soojuse ning mskuse kasutamisest Ja nentis, et harjutamisel oldagu ettevaatlik, kuna haiget liiget ei sas^ tarvitada võrdselt tervega.. nii võidakse ife] Lektorid said kõik tumiüsta.vä aplausi kuulajailt ja süs asuti just nende keelatud maiuspalade juurde kohvilauas, kus suhkur, jahu, rosinad ija mandlid just hästi maitsesid. lÄoreile saabus rohkesti küsimusi. Leida .Roosimäele: „Kas seljavalu vastu aitab masseerimi- •ne?" - „Aitab! Äga tarvüik on Üca arsti diagnoos." .^Easki^ ligi, kui jalatallad oh paksud?^' — „Tuleb jalgu ma;sseerida, siis pääseb surmasft." „Kas masseerimine on soovitav kui on. veresoonte laienemine?" — „ E i ole, minge kindlasti arsti juurde!" A. Ansmaajlt küsiti „Kümb on parem masseerija/kas mees või naine?" — „Par€m on see, kumb. iÄein iieist on itervem, sest haige masseerija peab olema väga ettevaat- Tervise saavutamise põhiakstefes Noorelt arhitektit küsiti kõige-on õige toitlus ning isiklik tahte- pealt, ikust saab osta ilma jõud. SeUega lõpetas lektor 6m^ k^^^ improviseeritud loengu ja palju- Referent soovitas „iFree Range'* del kuulajaskonnast oli kahjur et Ja „Health'Food" ärisid, ta ei rääkinud oma aia ertaparaa Cliartered Acconntanft 55 Umversity Ave., Ste : Toroato, Ont. M5J 23? Tel. 862-7115 tide kasutamisesit. Võibolla sellest kunagi edaspidi.^ Viimasena tuli sõnavõtt noore arhitekti Rein Kurise kätte. Pilv^ lõhkujate liing elumajade aseme] kõneles ta publikule hoopis toi..' dust .pealkirja all: „õige toitlustamise alused.^' Siis jutustas ta elavalt ning huumoriga oma eluviise ülikoolis ning hiljem heade tee- Siis ifcüsiti, kas on" parem süüa värsket vöi soolatud kala, milline mlmistamisvüš oiri kiõige parem ning milline käia on kõige kasulikum süüa. Rein Kuris vastas pi-iema se!eitusega.„'Millis(t kala s ' nulle auesimeheks on provintsi leitnantkübern Igaüks võib nhnetada kandidaadi Ontario MedaHsaamisete ning vastavad sooviavalduse foUnülarid on saadaval kui kirju- Executive Secretary Advisory (^uneü Ontario Medal for Good Queen^s Park Toronto, Ontario M7A lAl Juba kandidaadi nimetamine on hea kodanto hi ine.Kõik esüdised tuleb ssse anda 17. aprilliks 1979. Ontario Medal for Good Citizenship •162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW, ,ONT. , TELEFON 745-0507 DEAPERHSID VALMISTATAKSE: M/TELLmiSE PEALE: Kuulatamine 90 Kui A. Solzhenitsõn iääneäaiail-ma asus, rajas ta ka uue venekeele ajakirja „Kontinent". Sellest on ilmunud juba 17, numbrit, kuid see annab välja erinumbreid ka saksa, prantsuse, inglise ja hispaania keeltes, kokku kuni 400.000 tiraazhiš. Kaanel on Kontinent" mitmes erikeeleis, nende hulgas ka eestipärane vaste „MaMer'^ . ; Viimases nimibris on üheks au^^ toriks meie luuletaja Äleksis Ran-nit, kellelt ön üheksa hiületüšt,^ mis tõlkinud kreeka päritohigave-. ne luuletaja Vassili B^taki, kes heideti N. Ludust •yäaja 1976. aas-taidab oma eesmärgi ••••• tal. Kaanekujunduses on vüe tähtsama kaastöölise fotod, nende hut gas ka A. Rannitl oma ja luule-tsüldi lõpul pooWeheküljeline luuletajat tutvustav ülevaade, Äjskirja toirnetusse kuuluvad ka lonesco jä Saul BÄwI Ajaku-i on ka varemalt avaldanud eestiainelisi artikleid ning sõniimeid Eestist ning pooldab 10^ Balti rüMde iseseisvuse taastamist, samuti vabadust Ärmeeniale jt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-01-30-07
