Vaba eestlane , January 30, 1979

              ena
Nr. S
intaarid
lehes ümiife
rge Gamesteri veerg,
itakse lühMalt mõ>
kuulsuse karjääri j®
pärast seda kui t€)
isest kaduuud. Koi-l.
jaanuaril ilmuBui
ajakirjanik vaatlus©
maaegse eesti pärit-lulsuse
IVIiliza Korju-.
Itsamaid momente ta
)ereerides sealjuures
leetega mis ei vasta
tiklis mainitakse, eü
Varssavis, et ta oli
selt Rootsis' raadio-debüteeris
Viini K i i ­re
teismelisena. Seal
la ameerika filmime-
^asid ta peaosaliseua
;si elulugu käsitavas-,
valss", kus teisteks
olid Luise* Rainer Ja
k t . Filin oli 1938. äas-
3önumaid' flÜne ning
^teri hinnangu koha-iMiliza
oma osa nli-lumooriga,
sädeleva
ja sarmiga, et ta va-bseeni
oma kogenudi
itelt.
Uza Korjusest pärast
it edu ,,Suures vals-kohta
annab ajakir°
Ta ütleb, et oma
[haripunktil tabas M i -
raske autoõnnetus,
veetma aastapäevad
st seda elas lattljatar
ta tegutses kontsert-sürdus
siis Los An-
76-aastasena lesena
roosas villas ning
[oma austajatelt kirjna
tst.
— kuid „Star*i" ko-
[ärgi poole sõnagagi,
1'jus on eesü päritolu-eesti
sõjaväelane Ja -
Ajakirjanik on pida-
MUiza eluaastaid
rendada, kuna laulja­lt
sündinud 17. au-istal
— seega saab ta
äval aastal 70-aasta-la
laulja k a r j ^ r i ei
Rootsis vaid Tallin-fppis
laulmisi eravllsi-laastal
debüteeris ta
lä ja siirdus 1933o
laale, kus laulis 1935
Ktaatsoperis. 1936. aa§°
(Uywoedi, kus tegi en-
^pool mainitud filmis
nähtub, oa'Kanada
liliza Korjuse lugu
jiknud mitmel puhu!
Ida. Knid ta ei lase
Ida niitte ainult M l -
sitamisel, vaid k a te-imisel
„Smires vais-
It lõi Miliza selles
la erakorraliste lau-kuna
tema näitleja-
[ise Raineri >n3itleja-f^
al kaugelt taiiaplaa-jahtub
mineviku mä-toomisega
peaae-ivad
i^eed ainult osaw
Ivalimiste läbenemine
poliitilised parteid
üha närvilisemaks
Id püüavad üksteise
, et nad on kõigiti
eest väljas. Seda
ellistes suurtes põhi-tes
nagu Kanada ma^
endamine, inflatsioo-emine
jä Kanada üht-ine,
vaid ka sellistes
des nagu näiteks
i toetamiise.
[onservatnvide Partei
.^aba Eestlase" toime»
ja, milles kurdetakse,
ehalise kasvatuse ja
i minister lona Cam-ndab
valesti konser-atsusi
amätöörspordi
mainides, et kui kon-petavad
Loto Cahada
icyideerivad nad selle-örspordile
summade
sugpgi nii — märgi-rjas^
lkus antakse ülie-fcanadast
saadud sum-imisekohta.
Mainitiak-lastäl
tuü Loto Canä°
1225 :,mUJomt; dollarit,
(Järg M ; 3) :
J
Nr. S
M I I M i l H U H I lillini 111),niyij
10. ja 11.
ml 461-^12.
• <9*
T. Sauaks,
©estlcmiicik
Stewburys, Mass. liimmtl s®.
gianaalss Emmy auhinnaga meie
morema generatsiooni kaasmaa­last
Aili Paal Singerit tema väljsr
paistwite saavutuste eest laste
^ates Bostoni TV ifcanal 5
„CaJtcih A EaxnboWs". Ta jagas
auiuima (kaasnäitleja Hain®
Bramlkaga samasit ..Eainbowsit".
(Saatja WCVB).
Aili Paal Stn^ar, endine new-yoddan
©, on Bost<$ni piirikonnas
t ^ t s e a u d n|itl©jana, õpetajana
jne. 15 a. i t o a auhindamisel
National Acadeai^ of Televlsion
Ä-rts and Sciences NeW Englandi
(^aikjonna poolt kirjutas sellest
ssalnfi leht ,3undy Telegram",
tuues auhinnatuist, keda oli koikku
44,öiraainult AüiPaad Sihgerižo-to,
k i r j u t a t e artMis temast esi-
^synud Uutesse d'"
• veebrucarisi' oleme
ruumidesse
ymedelst
LÄ.L;filJONIfM
BR. P. TRÜÜVIRT,
Avmmat® muiiide tõttu on meil jälle vdfana]iik w l patoi^te
vastu
Toronto ,J:esti Kodu" korterimaaades^^^o e M k k o n d vastavalt hm
vait tegeviasss. H K©dia*Vlaiiuk®orir kes es^^^^^^ "
organiseeritud
Foto: J .
TiLiPON 766.1391
ktubillOOniget
M i a l j a pikemalt.
T Ä D T II ' N S J I T U U T
I ^JH-|\ I II ^ 310BLOOR.ST;WEST
, ^ TORONTO, M5S1W4
" Si£S6kä'k Madison Avenue — Spadina jaam
STOKHÖLM — Km venelane Agapov pifotesteeris Stokholmis N . ees. oma
ema ja perekonna välja laskmist N. Liidust; siis oH tema kaaslaseks teine mees, in^^^^ pfetari Ter-monen,
kelle abikaasa Ja tütar ootasid samuti juba kümme aastat mehe juurde pääsemist. Nüüd tea­tab
rootsi ajaleht ,^spresseiia*V et Böri^^^^ oma^ abikaasa Nadjs ja tütre
/älja ostma. -OstiBšusaima- tõuseb 25,700. Rootsi toonile (ca
Tartu Instituut
Tartu Instituut palub Teie
ijciiidysJilckii f@efi^
ja testamendis meenutamist
Monnatsioon: Dr. E . Aruja
tel. (416) 447-8958
Piötad Termonen on sündinud
Ingeris Kuparitsa (kihelkonnas
aastal 1929. T a on ema poolt sa-
Insurance
Agency
volane j a vanaisa o l i rootsi aad­lik
von Term. Selletõttu poie ime,
et Hefcari ei oska määritleda mil­lisesse
rahvusse ta kiiulub; Sõja
lõpuaasital 1944, 'küüditalti Termo­se
perefeond Võlga (kaldale 300 ilcm
kaugusele Moskvast. NäJja tõttu
perekond pidi siiski sealt lahku­ma
j a Termosed hiilisid ilma loa­ta
Eesti poolele, fcus Pietari läks
tallu tööle. Öee o l i esimene kord
kui ta äj^a hüiJipas, j a ta seletab­ki
IJhele soome ajakirjarilkide, et
tal on olnud „hundlpass", selline
millega veetakse iniihesi^^^
kohast •tefee.-;,'.
Ta sai sellise pjtösi 1949. IdSr
Karjalasse nüneküks, kus ta
pandi telllskivivabrikuss© tööle
SyväriläliedaL asuvas
23 WESTMORE Dr.. Süite m
Eexdale, Ont. M9V 3Y7
TeL 745-4622
aastat Pietari on pres-sinud
Algotisa. juures itekstiüese-meid
j a kirjutanud k i r j u riigijuh­tidele,
M d perekonda P^ ta se­ni
oma juurde saanud. Kümne
aasta jooksul on kirjutatud 69
paJydkiria, millele keegi pole ise­gi
vastanud. Isegi Liitunud^^R
iraste Organisatsiooni peasekretär
on säahiKi kuid pole mi­dagi
teinud Termose perekonna
ühendasmšöks.
ü k s ^ - a m e t l i k N . Liidu
saatkonnast 1972. Selles tehti tai­le
teatavaifes, et ta JOn abikaasast
lahutatud.
• • Nadja . ofieval snclKiiiid s n s ^ ia^.
hutuk^j kimä mees c l i öitoa
iklaarib.
kord veel
muretseb tütre moraail-
Eesti Liit Kanadas väljaandes ,,SiUas!' aimab ^^^^^^ V^eas^
naride Klubi tegeVasest ülevaate jdnbi esimees E . Heinsoo, kes
kirjutab, et Montrealis pandi Mubile alus asntaniiskoosolekagaJmSo-dunud
aasta 15. oktoobril. Asutamiskoosolekul ühines Unbiga 4S
pensionäri, kuid nüüd lilMete^^i^ 20940
seega on Mnbigä ühinenud peaaegu kõik kohalikud pensionlikki^
jõudnud eestlased, keUedest poolei dum pudnud juba üle 7S ek"
. aastas-E.
ilapi; Uuel aastal on ikavas hakata
välja andma bülletääni, mis var
ruštaks vajalüse teadetega neid
kes tei^isl&el ja muudel põhjustel
ei saa ühistele koosvübinüstele
se ;TOaku eest, küsides kas cn
õige, et seal Talliraia koolides
fcüdmkud ainult suitsetavad ja
joovad ja õri s e e s u g u ^ . Sellele
•vastab ©ma, et; küll Maire sellest
Imä^äi, •
. Rootsi elutase ei ole möijutanud
Pietari elustiili Ta riietub lihtsalt,
asub oma üheruuonilises korteri®,
Mis ta naabreikson itöökaaslased
•Sooimfist. : . r '
(Algus lk. 2
millest 26 mUjonit dollarit läks
reklaamiks, 22 miljonit dollarit pi­letimüüjatele
kõmisjoBÜtasuks Jä
107 M dollarit
Ülejääk oli seega 74 mUjonit
rii (kaasaarvatud 4 miljonit dolla­rit
1976. aastast), mis Oli mõeldud
amätöörspordi td^etamiseks. Sellest
summast kulutati 82,5 protsenti
olümpiamängude ja Commonwealt-
M mängude teatamiseks ning pro­vintsidele
anti 12,5 protsenti. UI©
Jäi ainult 5 protsenti, see on 3,7
milj. dollarit,; niis. läkk amal^ööir-.
spordi toetamiseks.
Ringkirjas loetakse loole juurde
oma moraal ja kiraiitatakse, e i
konservatüvide partei arvates ei
Jää amatöörsport Kanadas püsima
ainult kanadalaste õnnemängu
instiHktide tõttu ningj partei teeb
omalt poolt kõik amätöörspordi
toetamiseks j a yiljelemiseks.
Kahtleniata öiä see õige, et spor­di
- toetamist ei tule jätta ainult
loteriipiletite ostjate hooleks>
kuid samal aja! ei ole ka põhjust
loteriid likvideerida, mille kaudu
kanadalasei aimavad vabatahtli­kult
toetus! spordi viljelemiseks.
Kui need summad ei tule loleriist^
siis Jääb ainsaks* võimaluseks
pumbata neid rahva -käest välja
maksudega ning see on kindlasti
halvem inoodus. Iga inimeiie on
teataval määral õnnemängija ja
miks mitte õnnemängust saadud
summasid ära kasut^ada üldkasuli­kuks
ot^arbeks. Jõe C l^k oma
nõuandjatega võiks selle küsimu­se
põhjalikumalt läbi mõtelda ja
ka selle* eest hoolitseda, et Loto
Ganada summadest ei lähe ama-töörspordile
ainult 3,7 mUonit dol-
. larit • vaid- näiteks 75' mijonit
Sealt ta hüppas ära teistkord­selt
oma elus.'Võltsitud paberite­ga
t a päästs liikuma ja rändas
Petroskoi (Äänislinna) lähedale
uut elu kogema. Kuid k a see ei
olnud talle meele järgi j a ta pa­lus
omale asumisluba Eestisse,
kus sai OJCiviõli kavandusse tööle.
Põlevikivi kaevamine kestis kuni
1954. aastani, siis Termonen alus^
tas õppimist põliunduskoolis:
Kuid rahutu iseloom ei hoidnud
tseda Isa selles tegevuses j a varsti
ta o l i jälle feaevandustööliiie, 'seer
kprd Kohtla-Jarv^.
Seal ta kohtas Nadja Niaoi nime­list
©asti tüdrukult j a nad ebielhi-
Pietari seletab süki, et nad pole
lahutatud. Nad on abikaasaga pi­danud
ühendust helilintide ab!!*
kus ta vestleb oma abikaasa ja
. Ta mängib üht sellist
soome ajakirjanikule. Eestikeelne
kõne kostab halvasti ja seda tuleb
soome ajakirjanikule tõlkida. Nü
on ta rääkinud Oma Ä
„Maire, emaga ma Juba rääiki-sin,
et sinul tuleiks rohkem õppi^
da. Katsun sabata sulle tuhat rub­la
aastäs; J a k u i hästi katsud õp­pida,
võid ^koolist saada lisa. Ma
pole vastu ikui tahad alustada ko­he
mingil töökohal, aga p a rm
oleks . k u i . •.•õpilasid •midap';!^^
. s a i k s ' ^ . . " , •
teises helilindis Maire näib
olevat huvitatud välismaadest T a
küsib, kas Taani p<^linn o n (kau-ta
,
lased, siis seletab ta põbjuseks,
yct pereköma yäEjapõudniine ou.
W&ad:-päEju - r a l i a ' ja pealegi
.'«iž'tä seda saatnud perekonna­le
toetuseks.
Ning nüüd Oligi tal suur summa
maiksfca, k u i Nadja ja Maire tuleb
Nr Liidust väi ja,osta.- : ;
Rootsi ajalehe teatel sai 'pere­kond
lõpuks loa seetõttu, et Ter-moneni
ämm o l i juut. Perekonnal
l u b a t t e kolida' Iisraeli Viini
kaudu. Äga Nadja on oma me­hele'
telefonis juba rääkinud, et
nad peavad maksma 470 rubla
iteoTtipliinalcsu (kumbagi eest ja
2(K)0 mblalS-aaštase tütre Maire
yälja%e eest, ktma ta õppis ühe
aasta raamatuköitmist.
Klubi esialgseiks sihiks oli üksi­kute
pensionäride kokkultõomine
kord nädalaSj et kohvitassi juures
|rutada mitmesuguste võimaluste
üle kokkutulekute sisustamisciks,
nagu filmide näitamine, Äiloen-gute
pidamine jne. ::
üsna pea.alustas tegevust väga
suur rühm bridzhi mängijaid
ning Endel Rub^gi ümber koon­dus
kena riUimaM, kes teevad
.hoolega diismahatÄ* ;
Klubi (tegevus pakub liikmetele
häid võimalusi isetegevuseks mit­mel
alal. Püütakse anda kõikidele
võimalus, et rahuldada erinevaid
sööve ja vajadiKi. N i i tekkis rüh­make,
kes alustas prantsuskeele
õppimisega^ kuna vajadus 'prant­suskeele
oskuse järgi Quebecis
kasvab; iga päevaii ;a. Samuti; mu­retseti
lugemislaud, kus on saada­val
nü eesti kui k a ingliskeelne kirr
jandus. Kuna kooskäimised toimu­vad
Jaani koguduse ruumes j on
vfõimalus käsutada ka Jaani kogu­duse
raamatukogu.
Orgaöiseerünisel on rühm, kes
kevadel hakkab tlhiselt juurvilja
kasvatama. Klubi sekretär Heino
Altosaar muretses selleks ühe
suurfirma lahke abiga sobiva põl^
BiUletäänIs vahendatakse m i ^
mesügust^ informätsiooidr nagsi
vanade- või puhkekodude k<rfita.
Bülletääni hakkab toimetama| K l u ­bi
alaesimees L ^ n i d Kallas.
Klubi üritab ka toetuse saamist
öderaalvaiitstisejlt, et võimaldada
Klubi tegevuse i l k u m i s t . Valitsu­se
esmdaja on Khibl tegevusega
tutvunud ja kõigega väga rahule
jäänud. Šihnapaištva panuse Klubi
asuta|nisel ja koosvübunistel cn
andnud prouad Ünucka.MUru ja
Tomsen.
etMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
Broadview AvenuOj ninm*2®2p
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
sid/'WO. aastal k k i d i s n ^ nis; ka® Rootsis c^^^ jä kuidas
re nimeline tütar, kes on nüüd 18- ^^^^ läheb tööš. Nadja aga '^""«^^
aastane. Pietari o l i juba ikaua ae- M ^ ^ * ^ ^ ^ ^
ga uni^anud välismaale asumjstJ^^^^ sunnib iteda c)otar
kiuna nad ei olnud rahul oma elu- j Pietari ütleb, et on väga ras-ga;
Nadjaga oldi palju^^^ kuulda oma, pereikonnaliiilane-gitud,
kes need plaanid ^^(^^ Tundub, et 47-aastaini8
poolt heaks kütis. • . 1 Nadja on muutunud aastate jook-
. • • . ' • . : ; . : ! • ; : ' • . ' 1 s u l rahuliikm^
• 1908.. a.-kevadel ;avani&s,:l^mio-
^ l e selleks võimalus. T a sai min-laha
tuleb maksta veEie. rubla­des
Ja k u i seda saata Eoötsist,
siis tuleb kolmandik veel mak­suna
juurde; Kokku
summa .25.700 Rootsi
mis On ca
gisuguse sahekerdamisega enese­le
kuuajalise asumisloia Soome-
Ta arvas, et omal viisu soome
sugu inimesena võiks ta jäädagi
Soome tööle j a kutsu<fe Nadja j a
Maire omale järde. Kuid nü
lihtne asi ei olnud. Sooones sdgus
talle, et see ei olnudki selline k u l -
^ nagu ta o l i unistanud ja
i^aks vabalt asuda ja, otsida
omale asuimis$>aika.
Kõik tuttavad /andsid nõu,, et
• kulla mees ära sllia Jää, mine'
' Pietaril on see iraha olemas. J a
ta naine tahab N . Ludust lahkuda
ükskõik kuhu. K u i ta kuu aega
tagasi taüe esitaiiud küsimusele,
kas ts võikjs minnia tagasi Eesti
perekonna juurde, ikui sellele väl­japääsu
lub^ ei aanta, võis vastata,
et Eesti tagasiminek on võimatu,
siis nliüd täitub see, mida ta v i i -
$18.-
$ 9.!
• E H E I P O 8 T I 0 A
Aastas $S3.'
$28^
$15.
lamra
$35.
$19w
$10.50
$58.
$30.
SU.
eniam ioende kõneluste jooksul, mased ikunnn© aia-stat on ainult
, et m e ^ k i võtaks olukorda
LENNUPOSTIGA
Aastas $69,^,
laupäeval, 4. veebruaril 1979
kell;2 : p j - : ; ^
Toronto Eesti
Aadressi muudatus 40 centi. üfesitouinbri hind 40 ceasi.
Eaaada aadressidele palume sÄMda- ^J>OSTAL CK)B®"
PangatslÄ Või posti w i ^ ^
J^ee EsIoiEian PablMers nimete.
Ta • andis .sisse - 'asumissooviaval^
duse Rootsi j a tädi; Boräsis garan­teeris
itÄhtööikoha...' • '••-•^ - ^
ja WENDY PETERS Chica­gost
teatavad^ sõpradele oma tütre
sünnist 22. jaanuaril 1979. a.
Pärnu ajakiiijansk-la^
Juhan sKangur, ikes elab
N. J , on kutsutud
üldtuntud ajalehe , iFhiladelphia
Inquireri" juiirde New Jerisey
.: Tema - hooleks;; on
mis kannab
Chat", huvitaivar
varustada
nimetust ,
te teadete j a kirjutusega, milles
käsitlemist igasugused
huvi köitvad teemad, eriti
need feplr©orSvM,
® ooieborgi Eesti Majšs toimus
Helmer Avasalu kunstinäitus^ Näir
tusel o l i j ^ j a pandud 13 tushir
jioonistust ja sama palju akvarel­le.
H. Avasalu alustas kunstiloo^
minguga lasjaarmastaj^a^ juba
on Rootsis oma kuns-õpingute'
j a kursustega
. ühe oma eelmise näi­tuse
P"Uhiiji kirjutas kunstikriitik
Eevi End, ©t «Avasalu on suurel
ri#^^jK)taainüin^
le joonistus on identne, looduspil-düe.^
tav. T a ön
3BDCD'
Teliimtiesaafm :[:r-
VABA EiSTUNI
Pos*aJ SfB. C| Tdr®nt© 3, Ont.
PaluE mulle mta-¥ABO
veerandaasta — tavälis© /kiripostigä alates
BOBaa