Vaba eestlane , January 30, 1979

              mmm
VMUMMAi O/Ü Vaba E<sstaanÄ, 135 Tecums®& St ToroDtos.
POSTIAADRESS: F.O. Bos 70, Stn. C, Toronto S, Ost. M(SJ 3M7
toimetus 3M-7521» talitus
TELUMISHINNAB Kaaadas: aastas $32,-, fwolaastss $18.-' ja
ja veerandaastas $15.—. *
TELLBÜSHINNAB väljaspool Kanadat: aastas
tas $19— ja veerandaastas $10.50. KiripostigaUSA-s:
$58.—, poolaastas $30.-^ ja v©sraidaaj
LENNUPOSTIGA' IHemere-maadesse: aastas
1.50
c. —• (8.
PablisM Ijy Free Estoaiaa Publisher;'Ltd., 135 Tecmias<sth
Toronto 3, Ont. M@J 212
Kiii Kanada p^mlnlštes: Pierre I
Tnideau möödunud aasta! enne
uueks MndrälkUr
IjerneiiJks^^ Msmitoba en­dise-
peainintstri. NBF 1 parteass<^
kuuSiiva Edward Sclireyeri, siis
oli see kogu Kanadal® suuieks
üllatuseks. .Kanadas on kujune­nud
juba teataval määral tavaks,
®t klndralkubemeii^s
se vaheldumisi, ing•u Xs-e või prjm
suse päritpEugs kanadalased --^
ning niiiid äkia Winn^
jTit Edward Sciireyer, kes peale­gi
on saksa-austria päritoluga.
Kuid Schreyeri nimetamine Ottä-wasse
kõrgele positsioonile ©i
tulnud SImselt juhuslikult ja ette­kavatsematult
vaid peaminister
Tnideau oli seda juba kahtlemata
kauemat aega kavandanud Ja
plaanitsenud, kipia Schreyer on
jipt sobivaks melieks Tnideau
poliitika toefamisel^^^^^^^i^ tema
kavatsuste rakendamise! Kanadb
-ihtsus®
Tundub^ et peaminister
eelistas Schreyerit kindraSkuber-neri
kohaSe kahel põhjusel — esi-i^
ks kuulub ta oma saksaraustila
päritoluga n.n. kolmanda jõugm-pi
koosseisu ning suudab erapoo­letult
vaadelda anglo-sakside ja
prantslaste omavahelisi Võimu-võitlust
Kanada tulevilm kujun­damisel.
Teiseks uhtuvad
vaated i^adatervildikusei ja ja-gainatuse
säilitamisel enani.^».
hem täpselt peanairiisterTrudeau
seisukohtadega ning ta võib osur
tuda Trudeaule kasulikuks Uitla-sekS;:.::
praeguses võitluses :.Le-vesque%
a.'":^-'^
Kuid nende tegurite esiletöomir
sel ei saa niööda minna
ühest olulisest momendist, mile.T
ga peaminister Trudeau Schreyeri
kindrälkiibemeii positsioonile n!^
metanüsega ilmselt arvestas. See
fuudutahn.n, kolmanda võimUr
grupi kaasatõmbamist ja. sisse­lülitamist
kanada poliitilisesse
ellu ja Kanasda ühtsuse säiiitämi-sele,
mis on hädavajalik, kuna
see kc|maš grupp on jäänud ang-io-
saltside ja prantslaste kõrval
Kanada iulevMiMa^nide rääM-nnisel
-s^ni paratamatult kõrvale
ja on kujunenud teisejärguliseks
jõute^uriks, millega prantslased
Ja inglased selle maa peremeeste-na
pole tahtnud arvestada. Nüüd,
kus Mndralkuberner Schreyer
kuulub selle kolmanda, gruj^
koosseisu, m^ moodustab iihe
kolmandiku kanMa ra;livustikust,
on oodata selle grupi poliitilise
tegevuse elüstanüst ja ergiitariiist
ning uute dimensioonide lisamist
-Kanada .põhiliste probleemide ISP
Kindralkubemer
jhreyer lasi juba oma ametisse
õnnistamise kõnes selgelt'
et ts ei kayatse
tawa.s ainult tšer^mpMaalSeks
juks ja passiivseks paraadikiii<
berneriks, kelle ülesandeks on ai­nult
Imiiinganna e i ^ d ^ ^
ne ehituse
snsseõnnlstamShe. Uue
kuberneri sõnadest võib
geda, et temsjl raskdt südar
mel Kanada ühtsuse säilitamine
ning separatistide püüete vastu
võltlemihe, milleks^ ta, kavatseB
» sooritada; pidevalt ring­sõite^
Jä propageerida oma inõt^
teid. Schreyer kinnitas, et mltnie-kultuurllisus
ja kakskeelsus on
Kanadas rahvuslikku eüu kindalt
sisselülitatud njõisted ja seHeg^i
tuleb -igal/kanadalasel arvestada.
Sellega püsib Schreyer kindlalt
Trudeau polütilisiä liini ja an­nab
' sellele kindrjslimbOTes^
oma. kindla ja mõjuva toetuse.
• On" neid poliitilisi : Taatlejaid,
kes arvavad, et Schreyeif teeb
oma asja üle ning kujundab era­pooletust
kindrallmberneri insti­tutsioonist
ri. Olukorra
kõigele muule lisaks, et Trudeau
sooritas Schreyeri Idndralkuber-neri
poi^tsioonile nimetamisega
suurejoonelise poliltiMs© manööv­ri,
arvestades, ka eelolevate vali­mistega.
Kalkuleeritakse, et prae­guste
väljavaadete juures võib
Ottawa® jär^stel valimistel
luneda,liberaalide või: 'kosiservap
tüyide vähemusvalitsus,
res kaalukeeleks ja tõeliseks va­litsejaks
jääb sotsialistlik uusde-
•mokraatide (NDP) partel. Sotsia­listi
Schreyeil nimetamisega
. kindralkuberneriks on" . Tmdem
kindlustanud oma politikaie suu­res,
laastus juba ette sotsialistide
toetuse kM liberaalide partei
peaks moodusta^ väl^iemusva
Mtsuse ja vajaks kolmanda partei
toetust oma prtfgrammide Ja ka-surumlseks.
1918 november ja detsember, Eesti YaMrllgS tegeliku oleskelu ©sSmesedk^^ olid ilmastikia-
Iselt võrdlemisi pehmed ja šombased, tüüpilised Tallinna hilissügise ihnad. Möödunud Maailma­sõja
jä Eestis lõppenud Saksa keiserriigi sõjavõi mu okupatsiooni meeleorüd olid veel tugevasti
märgatavad. Kahva seas valitses mingi tuimus, ükskõiksus ja lootusetus. Maad laastas Ibfluents^
vjhis^äaiüa jhäigus" viies tuhandete Viisi alatoidetud Inimesij eriti lapi^, hauda. Kabuli, Js^Ü
Ja Pühavaimu kirikute kepsi helisesid päevadekaupa -rkas maeti taudi tappesahgi lõppenuid
või rindel langenuid. Saksa okupatsioonivõimud oli lahlmdes tpijendaimd nieie^^ t
terjalldest, ettevõtted hingitsesid vaevalt, toiduainetest oli siiur puudus. Inimesed Tallinna tänavapil­dis
olid haUid ja kulunid riietees. lalaM^ alaline mure: meid pölnu ka nali^
Toronto ajalehes ,',Siar"
Iga päev George Gamesteri veerg,
milles kirjeldatakse lühidalt mÕ^
Bie endisaegse kuulsuse karjääri ja
tema elukäiku pärast seda kui ta
on rambivalgusest kadunud. Kol­mapäeval^
24. jaanuaril ihnunud
„Star'is" on
valmustiiM. Ajutise valitsuse
esimesed maänised ja toräldu-sed
leidsid leiget vtastiivõttu^ Jaan
Tõnissoni poolt nõutud vabataht­like
inobilisatsiocn ei andnud
soovitud Meirmisi
Kokku'" tuM •,vald paairtuhat
• meest, kelest osa läks koju ta-,
gasi, kui; selgus, et /valitsusel
polnud vabatahtlikele anda d
riide- ega jalatsivarustusi-.
üheiks vabatahtlike mobilisatsi­ooni
läbikuikikumise põlijusiefes oli
asijaölu, et vabatahtlilke möbükt-siooni
IHeškutsele peaae^ ime
ei järgnenud TaJiVä j õ t i i l Ä^
hiid talunikud maal ja kes­ade
omanikud' linnades. Li-safes
tietekiriud noore riigi kaitse-yajaduSe
raskustele^ tabas
d^okraatiate nuiitlus:
Polütiliselt iseseisvale tegutse üus Ajutine valitsus v5|s
misde asumine ei Äitamd^^^^^ ^ ^ '
Mõne päeva
Idaminister K. Piäts tagasi koju
ja; asus Ajutise vaBtsuse tegeyust
jiüitima. Vato^jeal, 19. ,nov. pöi^l
olid murdvargajd selles maoakeses
Tartu niaaEptöel, (kik Päiästdcosni-tee
oli end varjanud, tein\iä puh­ta
tö5 ja viinud
si gardeiw)^
• Ki^d Tallinna eesti seltskond- et
jätnud oma esimest
v rit- hätta, vaid 'muretses
; -uiievanistuse.; :;•
Riigikassa oli tühi, sptsiaalde-mokraadid,
sotsiaalrewolutsionM
rid ja tööefaiicõndlaised Mcisid, et
Ajutisel vaütsuse! ' pole õigust
oma suva kohaselt valitseda ja et
ta pöab täitma ainult Maapäeva
otsuseid. Kommunistliteu •V'ene
jõukude poolt vallutamatus Ees­tis
Valitses kindlusetus. Maakon­dade
valitsuse esimehed talitasid
koihtjadel oina äranägemise järgi,
saboteerisid sõijaväevõimude kor­raldusi
ja saaltsid kaebekirju,sõ­javäevõimude
ipeaie Maapäevale
ja Ajutisele valitsusele ning arvus­tasid
teravalt nende tegevust. Ise­hakanud
raihva- ja sdtskonnaesin-dajad
käisid Söjaministeeiriumist
siisse ja välja mu. andoias, kuidas
peaks sõclima...
• • Eeilltöodud • oletustes võib Ju tea­taval
määral tõtt olla, kuid meie
ei saa salata, et Schreyeri. .nime­tamine
kuninganna esindajaks j
osav Ja läbimõeldud samim, mis
kujutab endast Trudeau Ideele
mõjuva tugipunkti lopmlst ja
mis meie rahvusgrupile olulisem
ja tähtsam — Kanada kolmanda
jõu mõjuvõimu suurendamist
aktiviseerimist ja selle kaasatõm-haniist
Kanada' poMtMlse elu Ur
reva sündmuste aheliku keerises­se.
Igatahes meil on põhjust hu­viga
jälgida kindräifcfiberne
Schreyeri tegevust' jakõnesid tu
Varsiti toimuvad ,valimised" H.
Mdus. Ä
valimiseelseid -feoofi^^
^esitada kandidaate*'. •
.lon
viimati ajal peagu igas >nümbrJs
avaldanud artikleid, kus kirjel­datakse,
kuidas inimesed ,,ülcs-sneelselt"
toeitavad' neid ettepane--
kommunistliku
esindajad esile tulevad
Sänilikult käib protsetüur
nevalt.:, • '
tJks juhtiv kommusiisit esitab
Kajfcs või kolm
teisit k q m ^ ^ ioetavad ette­p
a n e ^ valivad
koosviibijad ^üksmieelselt" võ;
häälel'' partei poolt esita­tud
kandidaadi pärlsk^didaadikš
Otsusega 28. novembrist ^ 1917. a.
oli sama aasta suvel valitud Maa­päev
kulutanud end fcõrgeimks
võimuks Eestis. Maapäevale pidid
alluma kõik organid; Ainuüksi
tema võis määrata, aniliine ajuti­ne
valitsiiskord võis mäal^
da. Endale omišitatud võimuajren-duse
'jiärgi - võis ainult Maapäev
anda seadusi.
Ajutine Valitsus pidi iga oma
sammu jaoks nõutama Maapäeva
heaikskiitu. Maapäev võis valitsusi
ametisse määrata või neid taigan-dada.
Maapäeva ja Maavalitsuse
tegevusse astumisest peale 19>17'
suvel jäid seadusiandva ja seadu-sitäitviä
organi süüted väga ebar
määrasteks. Esimese Ajutise va­litsuse:
ametisse astumisest peale
'24. veebruaril 1918 polnud Maa­päeval
enam mingit, võimalust
oma tahte maJksmapanetouks,: ku­na
Säfcsa keiserriigi okupatsiopni-võimud
katkestasid ta tegevuse.
13. novembril 1918 tuli Ajuti­ne
valitsus põranda alt välja ja
: asüs;tegevusse., ,';
Kuid pea-: ja sõjaminister Päts
oli veel vangiiaagrist Valge-Vene-maait
saabumata, peaministri
abi Jüri yilms oli Soome jõudmi­sel
koos matkakaaslasega 13; i9p^
rillillW. a. Helsingis Töölösuhk-ruteihase
Õuel hukatt/ud
^ Maapäev tuli kokku 20. novemb­ril
1918, a., selle esimesel koosole­kul
^ita^- A j u t e valiteiis laiikti-mispalve>
et andaM
maius ime valitsuiseja^^^^^
vormi tojunda^^^ Sptsiašlde-mokraatjkfe
poolt i^aa-päeva
enamuse poolt vastuvõetud
ett^anefcu koihaselit pidid uues.
loodaivas Ajutises valitsuses ole-mia.
esindatud; kõik poliitilised
pasteid, väljaarvatud kömimimis^
samm iillma täidesaatva võimiu
teoondamist sõjaväevõimude käit-
;e. Sõjaseaduse väljakuulutamine
mõtjus kainestäyalt, t ^
dušid sabotaasohid ja töÖ-<hoole-kande
ministri abil Aleksandier
Tulpil (sots.-deniD ei 1 ubatud
enam Tallinna tehastesse ihnuda,
et õhutada töölisi sõjaliselt täht­sate
tööde täitmisel ületundidis
tegemisest loobumisele.
Sõjaseaduse väljakuulutamise­le
reageeriti Maapäevale ja Aj.
valitsusele kaebust© esitamisega.
Maapäeva esimehe Ado Biikiga
eesotsas nõudis sõjaväevõimude
jlcormlekutsumisit*'. Äptine va­litsus,
väljaarvatud min. Kari
Ast, teadis väga hästiv et sõjaväge
Ja selle juhtkonda ei tohi allui^-
dä politiseerimisele ja asusUair
doneri ja sõjaväe kõrgemia ijuht-konna
poolele. . •
See mõttetu vägikaika vedami­ne,
mis kestis kuni 4. veebrua­rini
19i9 lõppes IVIaapaeva ja
sele esimehe' Ado Birki alajää-'
misega ~ ja Birk lahkus. -..
ii.-^polkovnik Johan Imidoiier
saabus Venemaalt;' Soome kaudu
Tallinna 8. detsenibril 1918 ja
jsõitis samial päeval vedurlaeva
Liibavisse, et veenda inglasi lae­vastikuga^
Tallinna sõitma kalter
! maks Tallinna meere poolt. 14. det­sembril
määrati Laidoner Opera-
I tiivstaabi ülemaks.
i":-Rindelt
vat^t väeosadest saabusid Tal­linna
hakivad teated:
illemjuhataja määramist.
Eriti ohvitserkond ei pidanud loõ
mulifcuks, et söj aväel puudus
ülemjuhataja. Päts tahtis sõjamir'
•ništrina koondada enda kätte fco^
gu sõjategevuse juhtimise. Talle
pidi alluma ka Sõjavägede staabi
tegevuse juhtimine.
Kuid imiiafilt seda, kiii V l l j^
2. diviisi foimeeriv ipolkovnik Vik­tor
Pusikar ähvardas Viljandist
sõduritega Tallinna sõita ja ,;kor-m
majja luua*', ja ^eda Pätsi
poolt Viljandisse olukorda uuri­ma
saadetud ai. jmlk. Sootsile ka-tegdorihselt
oli kinnitanud, p i ( ^
Pätsi targernaks järele anda ning
eesti rahvaväele ja ohvltšerfednnar
le toetuda, et Maapäeva Buin/«le
vastu panna. Möödus Asiiski kohn
nädalat,^ 23. detsembrini 1918 en­ne
kui
, enaün-lajste
kaasajooüsikud, ei soovinud
valiffcsiise tööst <5sa võit^ nõiide^
Laidoneri uheifcs e s i m e s i sam­muks
oli sOj'aseäduse väljakuulu-tamliie.
ŠkulisisK: .-..Äiendas' see
Johan Laidoneri ülemjuhätor
jaks määramist msõjtiitas suurel
määral Tallinnas Raekoja väljä-il
1?. detsembril enamlaste
poolt liileškihutätud tööliste de-monstraltsiõon;
Sel päeval rippus
Ajutise Valitsuse võim ja saatus
hapra niidi otsas. > Harju tänava
ja Vanaturu Kaela kaiudu Raeko­ja
väljakule tunginud demonst­randid
olid jõudnud juba A. Va­litsuse
asupaiga, hilisema ; öhvi-seride
l^eäkkogu kasiino ette,! kui
Baiiirmvärava^^
jakide jõudnud
küd koolipoisid avasid kärojtseya-tele
ja ässitaivatefe enamiaste jõu­kudele:
t u l e . ' \ : - ' - - : \ '
Šumia. sai "Anton Veimer (juu-rii-
kommunisti Arnold Veimed
vanem vend) ja 'haavata 2--3 de-monstranti.
Demonstratsioonist osa võtnud
1000—1500 inimest jooksis paa.
. nilises hirmus laiali .
See jäi viimaseks meeleavaldu­seks;
Tallinnas Vabadussõja ajal.
Inimestel oli veeü meeles 1905 16.
oktoobri veristamine t J u e l t u^
Esimesite laäfcitde kõlades järelda­ti
otsekohe vereohvreid lähemal-olevad
märatsejad viskusid pika^
li, kaugemidlolevad hajusid kõrval­tänavatesse.
ülemijuhataja ametisseastufl^
langes kokku punalaevastiku ak­tiivse,
luurega Tallinna alla, ikus-juui
»es äisja Tallima j õ ^ ^
lise laevastik vallutas punastelt
miiniristlejQd „Spartaki" ja ,,Av-trolli**
(hilisemad ,yVambola'^ ja
..lennuk*'). 30;,detsemb^
sid Tallinna, esimesed ^soome va­batahtlikud
analjor Martin: Ek-eesotsas.
Eesti Vabadus-vaatluse
alla võtnud^ pmääegse eesti pärit­oluga
laulukuulsuse MIHza Korju­se,
tuues iföhtsamaid momente ta
elust, kuid opereerides sealjuures
paiguti andmetega mis ei vasta
tõsioludele.
„Star'i** ariiklis mainitakse, et
Maizasiindiš Varssavis, et ta oli
juba 8-aastaselt Rootsis' raadio-staar
ja et ta debüteeris Viuü ttiir
giooperis noore teismeHseiia. Seal
avastasid tema ameerika filmime­hed,
kes lüUtašid ta peaosaHsena
Johanh Straussi d u l u ^ käsitavas­se
f Urni,,Siiur v a i ^ ! V ^ teisteks
peabsai{šteks olid Lüiše* Rainer jä
Fernard G r ^ t V Füih öli 1938. aas­tal
üks läbüööhumaid filme hing
George Gameteri hinnanga koha­selt
mängis Miliza oäia osa nii­võrd
suure humoõriga, sädeleva
esinemisega ja sarmiga, et ta va­rastas
iga stseeni oma kogenud!
vastasmängijatelt. •
Mis sai Miliza Korjusest pärast
teina hülgavat edu ,;Suures vals-
Sis"? Ka Selle kohta amiab aJaMr-
Janik seletuse. Ta ütleb, et oma
populaarsuse häripunktU tabas Mi­liza
Korjust raske autoõnnetus,
tois sundis ii veetiUa aastapäevad
haiglas. Iharast seda elas latdjatar
Mehhikos) kus tä tegutses kontsert­lauljana
hing siirdus siis Los An-gelesi,
kus ta 76-aastasena lesena
elab praegu roosas villas ning
saab pidevalt oma austajatelt kirju
kogu maaüMast.
jKahju kiiU - kuid „Starl" to-lumnist
ei märgi poole sõnagagi,
et MUiža Korjus on eesti ^ H o i u ­ga.
Ta isa oli eesfi sõjaväelane ja
ema poolatar. Ajakurjanik on pida­nud
vajalikuks Miliza eluaastaid!
tunduvalt suurendada, kuna laulja­tar
Oli tegelikult sündinud 17. au­gustil
1909. aastal — seega saab ta
alles käesoleval aastal 70-aasta-šekš.
Jä^ oma laulja karjääri ei
ahistanud ta Rootsis vaid Tallin­nas,
kus ta õppis laulmist eraviisi­liselt.
1929. aastal debüteeris ta
kontserilaujana ja siu*dus 1933.
aastal Saksamaale, kus laulis 1935
—36 Berliini Stäatsoperis. 1936. aas­tal
siirdus Hollywoodi^ kus tegi en­dale
nime eelpool mainitud filmis
Suur valss".
Nagu sellest nälitub, on Kanada
ajakirjanik »Miliza Korjuse lugu
käsitades lasknud mitmel , puhul
märgist mööda. Kuid ta ei lase
märgist mööda mitte ainult Mi­liza
eluloo käsitamisel, ivaid ka te­ma
osa hüidamisel „Si!ures vals-sis".
Tegelikult lõi Miliza selles
filmis läbi oma erakorraliste lau-luvõimetega,
kuna tema näitleja-talent
jäi Luise Raineri näitleja­võimete
kõrval kaugelt taliaplaar
niie. •
Kui^ nii see juhtub mineviku mä­lestuste
esile toomisega, — peaae­gu
alati vastavad iieed ahndt osa.-
Ilselt tõele. •.' • X^:)
sõda hakkas jõudma madalseisu
Kanada üldvalhniste lähenemine
muudab kõik poliitilised parteid!
iga päevaga üha närvilisemaks
ning polütikudipüüayad üksteise
võidu näidata^ et nad on kõigiti
rahva huvide eest väljas. Seda
mitte ainult sellistes suurtes põhi­listes
küsimustes nagu Kanada ma­janduselu
tervehdamine, inflatsioo­ni
vastu võitlemine ja Kanada üht­suse
säilitamine, vaid ka sellistes
pisiprobleemides nagu näiteks
amatöörspordi toetamine.
Kanada Konservatiivide Partel
on saatnud „Vaba Eestlase'* toime­tusele
ringkirja, milles kurdetakse,
et Kanada kehalise kasvatuse ja
amatöörspordi minister lona Cam-pagnolo
tõlgendab valesti konser­vatiivide
kavatsusi amatöörspordi
toetainiseks, mainides, et kui kon-servatüvid
lõpetavad Loto Canada
loterii, siis likvideerivad nad selle­ga
ka amatöörspordile summade
aiidmise. I
Asjad pole sugugi nii — märgl-^
takse ringMrjas, kus antakse üle­vaade
Loto Ganadasi saadud sum­made
kasutamise kohta.. Maisutäk^^^^
se, et 1977. aastal tuli Loto Cana-sisse
225 miljonit dollarit,
ärgHik.3)
,-•..1
-1
St
••••
YALVEARS'
NÄDALALÖPl
3. jä4.veebr^ d r ; j .
.10. ja. 11.,veebr. di*,
tel; 461rÖ9^ :
««Emniy" oiihind
eestictniicite
• * : ! . • ' V • '. • . •
gionaalse £tany auhinn|
nMeooia generatsiooni
l|k A i n Paal Singerit tel
llfaisb^ saavutuste^^ Q
saalÄS^^^^B^
,;6aitch A R a i r i ^ j
auhimina kaasnäitleja
^tomkaga sama^ ,jRa|
(Saatja WCVB).
Aüi Paal Singer, endi
yoiklane, on Bostoni pj
tegutseaud näitlejana, d
jne. 1^ a. T t e aühi
National Academy of l]
A-rts and Sciehoes New
osakxMmau poolt MrjutaJ
ssalnerleht ,vSundy TJ
tuues auhinna/tuist, keda <
44, öira ainult Aüi Paal sl
fcp, kirjutades artiklis te|
kohal ja pikemalt.
U I N ST
. 310BLOOi
TORONTC
isõn Avenüe — Sf
Tartu Instituuti
ergutab ja abu
eestiainelist uu]
ja õppetöö^
Tartu Instituut palud
inajqndustikku t
ja testamendis meeni
raamatuid
Informatsioon: Dr, E
tel. (416) 447-893
Aä
SCINDLMSTUS
23 WESTMORE Dr., a
Rexdale, Ont. M9V|
TeL 745-4622
mmentdqrid
(Algus Dc. 2)
mülest 26 miljonit do
reMaamiks, 22 mUjohit
ietühüüjatele komisjo
107 nüljonit doUari^
Ülejääk oli seega 74 mü
rit (kaasaarvatud 4 miljl
rit 1976. aastast), mis oi
amatöörspordi toetamise
summast kulutati 82,3
olümpiamängude ja Ood
hi mängude toetamiseks
vintsidele anti 12,5 proi
jäi ainult 5 protsenti, i
milj. dollarit, mis läks
spordi toetamiseks. |
Ringkirjas loetakse loi
oma moraal ja kinnita
konservatüvide partei i
jää amatöörsport Kanad
ainult kanadalaste õ
instinktide tõttu nmg p
omalt poolt kõik amai
toetamiseks ja viljelemi
Ejahtlemata on see õig
di toetamist et tule j "
loteriii/iletite ostjate
kuid samal ajal ei ole
loteriid likvideerida, m
kanadalased ahnUad
kult toetusi spordi vilj
kui need summad ei tui
siis jääb ainsaks v
pumbata neid rahva
maksudega nmg see 0
halvem moodus. Iga i
teataval määral õnne
miks mitte õnnemängu
summasid ära kasutada
kuks otstarbeks. Joe
nõuandjatega võiks sell
se põhjalikumalt läbi
ka selle, eest hoolitsed
Canada summadest ei
töörspordUe aüiult 3,7
larit vaid näitekiö 75^m
• larit..-.: