Vaba eestlane , January 30, 1979

              LASTE AASTA
Nf. 8 (2547) SXVIII: Telsipäevaa, 30. jaanuaril im ^ 1****^' ^ u a i y 30, Üksi&snmbri hind 40 cealü
.. Toronto MkooHs Hast. Hous<B'is toimimiiö Mftmdnilfcuuffiii®^^. müesll;
©sapaSjude Toronto etniliste gruppide e s & d j ^ , t o o i l i a t i eritt et kanada keskvalitsus peab J a l -
m etniliste gruppide kultuuriliste huvide kaitsjaks ning et iniimekultuurilisuse põhialused ta-
SevsLd m^ritleda ka Kanada uues põhiseaduses. E ^ t i keskorganisatsioonide esindajatena võtsid
konverentsist, osa 'Eestlasite Eesksaõikoga Easüadas aMesimees H. tapp Ja Eesti l i i t •Kanad®®
esimees A, Truuvofg.
KmvOTenits toim\is sümpodsio-ni
'kujul ning selle korraldajate
oli 1964. ©astal rajatud Coimcil
lor Ganadjan ünity. ühe töögm-pi
duihiks inõupidaaiüsel oli Toim-to
©ndjne i i r m a ^ ja. praegime
koEffiservatSivid© pantei esindaja
föderaalpärlamendis Daivid Crom-kes
avaldas. imegifeust, et etnili-
^ grsipid et taha mitniekultuu-Äsuse
printsiipide kaitsmisel
• susega kui OStawas. asuva kesk-' sellise<^- õpikud, nnis. käsitleksid
valitsusega. senisest suuremai määral ja
'Nõupidamisel keitesid eriti. fie-mvalt
esile & Kamda. uue põiii-seaduse
proMeemid, kusjuunes' Saanuti leiti, et Kanadas .tuleks
eriti tooiütaiti, et, provintsid ei uiitsuse säilltaanise tayid^ valija
suuda hariduselu korraldairiise j anda standard ajaSoomamat, mis
alal telia ücüllalt selletes, et kasr, valgustab ka iKanada,. vähemus-iratada
koolinoori headeks kana-dalasteks.
Nõutif et Kanada kei^kvalitsus
gruppide panust maa üles^ta-misel
minevikus ja praegw. üks
delegaät pida? vajaliJaiks . Isegi
sekkuks aktiivselt kööliraaniar kinnitada, et ühtegi sellist ajaloo-tute
väljaandmisesse ning an- raamatut praegu ikesikkoõlides. ei
naks koos provintsidega välja eksisteeri. - . . •
OTTAWA Ottawas avaldati Kanada ühtsuse küsimust põhjalikult uurinud komisjoni nõn­danimetatud
Xask Foree on Canadian ünity aruanne, miies on: esitatud drastilisi • ettepanekuid
I t o i d a ühtsuse säilitamiseks. Rapprdis tehakse ettepanek senati reformeerUniseks ning samuti
padamencU alamkoja liikmete arvu suurendamist^ Rapördi kohta
was ajaku-Janikele täiendavaid seletusi komisjoni esimehed Jean-Luc Pepin j a Ontario
• äilnister John RoJbarts, kes mainisid, et EanMaft on tabanud' aeglane . lafunemlnsprotsess,:
võib pai^dada-ffiinialt kSira .
; aJla tust Council of the Federation.
Qitöt^i eristaätiist ning nõuab/ See ifeoosneb 60-st ližfemest, üsas
<8t (^becile arttesö- e i l l i ^ w i - nimetatud ^provinrfisivaJifcsusfce
mujpiirid kultuuriliste küssm©- poolt. Uuel iÜemSkojal ei olea^
t ^ ; Ettepahe^^ paj:l?urnmdilfc föde-mete
anni ~ suiurendarniseiks 60 Taalküsunusite
liikme võrra soovitatrikse igal
parteil eäme v a l i ^ kops.taäa
kandidaatide nimeikirjad,
millede- allusel parteid valivad
vastavalt valimistel saadud
häälte arvule täiendavalt Välja
oma partei parlamendiliikmed.
Komisjoni arvab, et selle süstee­mi
alusel on ydimalik parteidel
saada pai-lamenti esindajaid kõi­gist
piiifeõndadest '
: S^ati asemele tuleks. rajada
uus ülemkoda, mis Ikamiab nime^' taikse lülemfcohtu ikoosšeisu laien-loüd
ta võib blokeerida Ä
si, mis puudutavad provintside
.' jiirfsdlktsiooni ning ta -kinnitab
ka Memkohtp liikmete n m
;,.mised.-V:\ \
Komisjon arvab, et Quebeci
elanikkomiale (tuleb anda õigused
Kanadast] laiiku' löömisele, ibna
etiilejaänud Kanada sellele vaihe-
!e sekfeuks. Rapordis pooldatak­se
konstitutsioonilise monarhia
säilitamist Kanadas ning soovita-damist
praegusest- üheksalt lilk^
meilt 11 liskmele. Ea<|soir<^^^^
se 'osxm toetuis^;föder^£^''i^
keelsUiS polütikale
: M provhitsides antakse kaks-
.keelsuse küsimus^ täielikult pro­vintside
.lahenilada.
Asjaomastest ringkondadest
nminitokše, et komisjoni seišu-kohjbade
alusel antakse Quebeci
provintsile suured õigtäsed ning
saimuti soodustataikse teisi pro­vintse
nende vaiieicordade määrit-lemisel
keskvalitsusega. Köniisjo-ni
seisukohad on mitmes tähtsas
päevaikors^ olevas ipsimUses
vastuolus peaminister Trudea/u
ja seisukciitadega.
Toronto Eesti Maja suur saal, mis mahutab umbes 45© inimest laudadesse istuma, Mpub suure­mate
kokkutulekute puhul sageli kitsaks jääma. Pildil näeme rahvast viimase võhnalusen! tulva
E^stl Maja suurt' saali' äsja • toimunujid ' T©ronto Eesti ÜMspamga • 25. aastapäeva'' juubelikoosviibi-ihiimeini
ei
kmm Pariisis maapaos viibiv mnhameedlaste Juht Khomeini ei ole
valmis pe^unimstet Bakhtiariga tegema kompromisse ja lõpetamsi
veised rahutused. Šakhtiar on SQ^^
väljad, mille tulemusena Ehomeinil puuduvad võimalused kodm-maäe
tagasi tulekuks. Ehomeun oli nõus Pariisis vastu võtma
feamiiüster Bakhtiari, kuid muutis hiljem oma seisukohti maini­des,
et ta^ kohtub BaMitisnriga alnidt siis kui ta on juba
kohast loobunud.
Nadalalõpil jätkusid 'Teheranis
j a teistes Iraani Jiunades verist
mhutused. Tänavatel möllavate
raSwamasside korrale kutsumiseks
olid äõdurid sunnitud Teheranis tu­listama
rahva hulka, mille tulemu­sena
27 inimest said surma ja pai-
•Jiid.!lffiaavaitia.; . j[ /•
; ::it)ks .grupp Mässulisi tahtiS; vai-
;' lutada.'politsei peakorterit rou-
Mates-seda
'^sket
TAAVO V I R K H A^
6. veebr, kell 7 3
Tartu Oollege ;
kuid löMi sõdiffite poolt tagasi.
Mässajad ori põletaniKi tänavatel
autosid ja teisi liMüsvahendeid
ning tekitanud sutiri materiaalseid
kahjustusi.
Polütilised yaatlejad o i arvami­sel,
et Khomeini nõuandjad ei õle
oma ^ pdütifea; kujundamisel üks­meelsed,
millest on tingitud ka
Khomeini Wplewd seisukohad;
Viimasel ajal on •nähtavasti kõ­vakäelise
Boliitilise lüM toetajad
ri möödunud reedel südamerissf
bandusesse tuntud poliitik Nel­son
5&ookefeller, 70 aastai #na.
Nelson RockeMler^ maailma
üks rlkifcaniaid mehi nfag; ta vali­ti
neli korda. New Yorgi osariigi
kuberneriks. Ta üritas^ innttmd
korral vabariiklaste ipartei raami­des
ühendrükide presidendi toan-didaiadi
positsioonile pääsemist,
;kui(|; ses;- tal • ei.:.õnnestunud. K u i
president Nixcn Wafer-gate'i
skandaali tuiamusena Val­gest
Majast laatama, nimetas .ta
presid^diks Gerald Fordi, keile
asetäitjaks sai Nelson Bockefel-ler.
Nelson Rookiefeiler oli suur
kunstisõber ning omas ühe suu-
•rema :nacK>äsa; kunsti feogu^k^
maailmas.'.
valgustatakse
survet eesti rahvale
ning
et Eest! KahvusKomitee-. on põ^
hiliselt selle vastu kui Ühendr
riikide eestlastelt nõutakse
RAM-i koori
unist,
^una 'seda mha on vaja-
^es&aste kultuurielu viljelemi­seks
ning meie vabadusvõitluse
t o e t a m i s e k s . . : ; ; ' ; * ' .
Edasi mainitaikse ikirjas, et N.
Lüt arendo-b kultuurilist koostööd
läänemaailmaga polütilistel ees-mäiTkidel
ja seda arvesse võttes
peaks N, Liidu valitsus ise välja
miaksma RÄM-i kontsertreisi puu-
• NEW,YORK (.VES>-^ Eesti Rahvuskomitee .juhatus onm viijnasel kooso^^ kaalus põhjal-kult
olukorda, mis tekib olnipeeiltud kodumaalt r i i k l i l m s^
köhts^^ IJSA-ss®. iContsertreisi organiseerijaks pnJLlSAkopriji^^
^^^s^tixigfieidis,^^^^^^ Wittetibergi koUedzM rauusikaprofessor ^bhä Willianss, oma^^
.%opriga"möödumud 'aastal esines Eestil
saata proff.•.WiMiamsEe oSukprda
'Kirjas mainitakse, et suur hulk
eestlasi on saanud prot William-silt
iiirja, milles palutakse toeta-da
Eestist saabuva koori ringreis
si. Sel puhul- peab Eesti Rahvus­komitee
ühendriikides vajalikuks
esitada oma seisukohti seoses
selle külaskäiguga. Oma kirjas
prof. willamsile selgitab Ühendr
riikide eestlaste keskorganisatsi­ooni
juhatus Eesti ajalugu j a Ees­ti
allutamist konMnunistllku Ve­nemaa
.1
Teiseks on
üMskond mures sellepärast,'Ci
nõukogude valitsus ja rIUdik
kontsertbüroo paigutavad
RAM-i kontserdlkavasse ja tel&-
t e ^ reWaamväljaanrietesso
nõukogude poliitilist propagam-dat
ja valeandmeid Eesti uue­ma
a.jaIpo kohta. ,
Samuti pn karta, et venelased
paigutavad RAM-i kavasse laule,
mis. küdava4 nõukogude siii^
ja ülistavad Leninit.
Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­kides
saatsi ühfcliasi prof. William-sile
mitmesuguseid eesti küsimusi
seigiitaväid trükiseida .
ni nõuab streikide ja rahutuste
Toronito
sügisel alustatud seeria „Whiat's
My Line'V on saanud nii hea
^iiitmes^i^ hul­gas,
et korajpainii
gut saate olnud m ¥i\z^
raldi,: /Larr^ m-Tiiu
WASHINGTON ^ — Ameerika
ühendriiiiä(j^gsse saabus möödunud
pühapäeva õhtul üheksa päeva
kestvate Mlasfeäig^^ Hiina pea-iipisM
asetäitja TengHsiaoi)ingv
kellel oli kaasas stiur saatjaskond.:
Äingtoni lennujaamas olid teda
vastu Võtmas presidendi asetäitja
Walter Mondale ja välisminister
Cym Vance. Saabumisel ei olnud
ieniiujaamas sõnavõtte ega kõne­sid.
Külalisel olid juba - esmaspäe­val
#\ipidamised president Carte-r
i g a ; i% K o i a g i ^ . -
1
jaan. toimunud
loosimisel langesid viis
dollarilist peavõitu pi-ör.
2376616, nr. 3744224; iir
1029487. nr. 8421008, nr. 167546S
Järgmine loomne tpimub 25
veebr, kug loosMse! I l : 1-
joiii
MEXICO CITY — Poola-/päritoluga paavst Johannes Paul II
saabus möödunud nädalaikülaskäigule^^^
te rahvahulkade poolt vaünustusega vastu võeti. Möödunud lau­päeval
pidas paavst Mexico atys Neitsi Guadalupe basiilikas
jumalateenistuse, mida jälgid 10.000 inimest, kuna ligemal©
pool miljonit inimest oli k o g e n u d kirikuesisele väljakule.
Mexico Otyst läbisõidul teryltasift teda mõningate lirmangute
kohasdt ligemateks,miljonit-:to .
Faavist mainis õrna kõnes, et
rooma katoliku kirik otsib uusi
teid kuidas oma ülesandeid täita
Ladina Ameerikas. Hiljem kohtas
ta sadade meihhiko preestritega
ja usuliste sektide liikmetega,
• hoiatades neii/et:^had- ei
kaks tegelema radikaalsete spt-siaalpoliitiliste
probleiemiidega,
mis pikemas perspektü^ osutu­vad
ebakohasteks. Paavst kinni-fcas
preestritele, et nad on eeskätt
vaimsed juhid, kellede eesmär­giks
on suunata lÄlike süda­meid.
.^aomastjös ringikondades mai­nitakse,
et paavsti jutlused ja sõ­navõtnud
on sügavalt häirinud
katoliku kiriku progreissüvsaid
eleme/te. Uuelt paaivstüt loodetak­se
deklaratiivsemaid ja selg^
maid :väljendusi Liadina-Ameeri-ka
masside õigluse jajül© seadmi-šeiks
ja vaesuse yastu võitleaiia-
Praegusfe aimsaamade kohaselt
tõlgendavad Idriku juhid ja vst-litševad
kihid ebaõiglast sotsi­aalset
olukorda Jumala tahteks.