Vaba eestlane , March 1, 1977

              Nr. 16 (2J63) XXVI aasiaka& T d s i K ^ a l , 1- märtsfl 1977 - Tu®s%. Marcli 1,1977 Ülsiknumbri td&d 35 cm&
lesti Vä&^riigi aastcipcievca caktüs T®r@iit@ «t^is
EesÜ Vabariigi aastapäeva aktus Toromtos kulges mööduuüd pühapäeva õhtupoolikul suju­valt
kahe tusmi kestel umbes 600 kaasmaalase osavõtul üle Toronto ülikooli aula lava. Väliskular
(istest oHd Eesti V^barüg! loomise päeva tähistamise meenutamisele saabunud ühendrükide pea­konsul
Torontos J. DiggSns koos abikaasaga, I^ti Föderatsioon! esimees T. Kronbergs, Leedu kon­sul
J. Zmuldzhinas ja eestlaste vana sõber senaator A. Thomson. Kontsertosas pakkusid aktusest
osavõtjaile tüseda kava. Toronto Eesti Meeskoor ja Estonia orkester, kuna sõnalises osas e^esld
šiupeakonsul I. Heinsoo, H. Teder Ja O. MüUerbeck ja skaudid-gaidid oma põimikuga. Saal! lava
oli aktuse puhul ehitud Eesti vapiga ja suurte sini-müst-valge lipukaugastega.
Mtus algas avamänguga Esto­nia
QTikesfcrilt,, mida juhatas U.
Ko(M. Avamängu järele sisenesid
gaididesikautide. «auvalve saatel
Kanada ja Eesti lipud, mida ter­vitati
püstiseištes ,;Eesti lipu'
esimese salmi laulmisega oiikest-ri
saatel. Lippude juurde jäi ko­gu
alistuse ajaks skautide ja gai­dide
auvalve.
Kanada hümni orkest­rilt,
aktuse alguses lavale ilmu­nud
Toronto Eesti Meeskoorilt |
ja aktuse külalistelt asus kõne­tooli
Toronto ülikooli üliõpila­ne
O. Müllerbeck, kes sisukas;
sõnavõtus tervitas inglise kee­les
väliskülaiisi.
KÕnalega mainis, et täna täiiista-!
me Eesti. Vabariigi iseseisvuse'
deklaratsiooni aastapäeva. , See
iseseisvus Eestile saabus pärast;
sajaiadeid kesstnud võitlust. Teise
.maailimasõja traagilised sündmu­sed
tõid Eestisse tkaks okupatsi-oonijiõudu,
mis lõpetasid Eesti
iseseisvuse. N. Liit' on hoidnud
üle 30 aasta Eestit ja teisi rahvaid
oma haardes, omis on vastuolus
kõigi ralivusvahelise õiguse ^print^
sirpidega.
O. Müllerbeck ütles, et meie
ülesandeiks tänasel päevai on
austada neid, kes võitlesid meile
kätte demokraatlliku rügikorra ja
kiss seda Icaitsesid. Kuid samal
ajal vähendame ka oma otsusta­vat
itahet selle demokraatliku va­baduse
taaskehtestamiseks. Selle
Väliskülaiisi tervitas Inglise kee­les
üliõpilane Oscar Müllerbeck.
T.
peame töötama ja " tegutsema
üksmeelselt Eesti tulevim heaks,
kinnitas vana võitleja. _
Kõneleja ettepanekul tõusis ak­tusest
osavõtjate pere püsti
leinaseisakuks ning Toronto
Eesti Meeskoorilt kõlas Harri
Toi juhatusel rahvuslik Šeina-laul
„Isamaa ilu hoieldes..."
Järgnes aktusekõne Eestlaste"
Kesknõukogu Kanadas rahvuspo­liitilise
komisjoni esimehelt H.
eesmärgi poole pürgiihisel ei ole! Tederilt, milles kõneleja mainis,
meie üksi vaid meid abistavad 'etmeie peame laikkamatült nõud-eest.
Leedu 'konsul J . Zmuidzhi-
- nas tervitas eestlasi leedu rahvus­grupi
nimel ning avaldas kindlat
veendlimust, et Balti riigid saa-.
i vad tagasi oma iseseisvuse. Läti
I Födera)tsiooni esimees T. Kron-bergs,
kes esindas Ica Läti aukon­sulit,
kuulutas samuti, et Baiti
rahvastele saabub kord vabane­mise
päev.
Ta manitses süsM Balti rahvaid
koostööle ja oma tugevuse säi­litamisele.
• Kirjalikud tervitused odid saa­bunud
Kanada konservatiivide
I partei juhilt Joe 01ark'ilit ja On-
': tario provintsi peaminlstrilit Wil­liam
Davis'eit ning sellele lisaJks'
Saült Ste. Marie Eesti Seltsilt;
Winnipegi Eesti Saltsilt ja Kitche-neri
Eesti Seltsilt.
Pärast tervitusi 'tänas ikõiki ak-tuse
sisustajaid Toronto Eesti
Seltsi'esimees V. Poolsaar, kelle
kutsel ilavale ilmus Toronto Eesti
Seltsi feauaaegne juhatuse lügi ja
esinaine Helvi Kõva, ikelele prae­gune
esimees ajidis (tänutäheks
tehtud töö eesti üle auaadressi
ja keti otsas.toaolas-kaotava eesti
vapiga varustatud hõbedase ehte,
Gaidid kinnitasid teenelisele selts­konnategelasele
rinda Ülded.
Pilk Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse lõpuvaatusele Toronto ülikooli aulas. Vasakul Toronto Ees­ti
Meeskoor,.keskel sõnalise põimikuga.esinienüd skaudid ja gaidid, paffemal „Estoiiia" prjl
Foto::
need jõud, keda teie esindate.
Edasi mainis noor kõneleja, et
praegu on maailmas käimas tä­helepanu
juhtimine N. Ludus
valitsevale ebaõiglusele, mille
all kannatavad ka eestlased.
Lõpuks avaidas O. Müilerbedk
lootust, ©t kanadalased ühinevad
eesüasbega seEes võitluses türan­nia
vastu ning aitavad kaasa, et
^söased ja kõik teised rahvad
võivad ise oma saatust määrata
Üma surveta ja mõne teis© riigi
doonineerimiseta.
Kanada eestlastele andis ema
soojemad tervitused edasi aupea-k<
im[Ä I. Heinsoo/kes esmajoo­nes
tõstis esil© a k t u i l vübivaid
kahite endist Eesti iVabariigl mi­nistrit
Juhan Müllerit ja Johan
Holbergi, Iceda tervitati aplausi­ga.
Kõnefleja mainis, et meie ei
loobu kunagi oma õigustest ning
riõuam© Eesti sõltumatuse taas-tssnist
Tartu rahulepingu alusel.
Vümasel ajal on võitlus inim­õiguste
rakendamise eest võt­nud
suured mõõtmed ning on
levinud N. Liidus ja ka teistes
Ida-Euroopa konununistlikku-des
riikides.
Heal uued ituiiled ja tungid on
kujunenud väga tülikaiks vene­lastele
ning neid on raske maha
suruda. Meie primaarseiks ülesan­deiks
selles olukorras on lakka-maifai
Balti, rahvaste saatuse sel­gitamine.
.Lai^esiute mäüestamiseiks võt­tis
^ n a Vabadusristi fcavalsr P.
Kass, k i ^ ütlös, et Vabadussõjast
osavõtnud mehed on juba kõik 80
aÄSta püril või üle selle. Need on
saUe siHire võitluse tunnistajad^
mida venelased tahavad olema­tuks
teiha. Mieie i)eame endilit kü-sfeia,
kas meie cfleme sün ^ l e ks
• kõik teinud, -m^ njieie ipealksime
tegema, ütles kõneleja. Meie ei
tohi 'tesagi ksjotaM lootet ning
ma oma iseseisvuse taastamist
ning venelaste lahkumist Eestist.
(Kõne kokkuvõte on toodud pi­kemalt
tänase lehe teisel lehekül­jel).-
\'
Väliskülalistest itervitas esime^
sena ühendrükide peakon-sui To­rontos
J . Diggins, kes andis eda­si
parimad tervitused eesti ühis­konnale
ning ütles kütvaid sõnu
Ameerika ühendriikidesse elama
asunud, eestlaste töökuse ja eda­sipüüdlikkuse
arvel-
Senaator A. Thomson eestlaste
vana- sõbrana oma südamlikus
Järgnes ailstuse kontsertosa,
mille vahele oli seatud gdr Ene
Runge poolt koostatud gaidide-skautide
sõnaline põimik. „Esto-nia"
orkester esitas U. Kooki ju­hatusel
E. Tamm'e „Avamängu"
ja Toronto Eesti Meeskoor laulis
A. Läte «Kostke dauiud" ja „Une-nägu"
ja R. Tobiase „oõtsuv me­r
i " . Gaidide^skautide sõnaiise
põimiku ajal toodi ilavale viis lip-kondade
lippu ja üksteist noort
deklamaatorit esitasid heas eesti
keeles huvitava - teekonna läbi
Eesti mis oleks vajanud tasaikaa-lustamiseks
lühendamist.
Lõpunumbrina esitas Meeskoor
LONDON — Tshehhi salakuula­ja
Švetozar Simko, kes oli tööta­nud
kuus aastat spioonina'ajakiir-janiku
sildi all Bonjnis, hüppas
ära Inglismaal ja paljastas ing­lastele
kommun:stide salaluure
saladusi. Simko ^kinnitas, et Lää-ne-
Saksamaa mägimaastikul vas­tu
idapiiri on peidetud kastidesse
raha, raadio vastuvõtjaid ja väi­keseid
fötoaparaate,, -nüda kom­munistlikud
, sabotöörid võivad
käsutada sõja korral. Ärahüpa­nud
spioon, kes tegutses Bonnis
i t o i h i ametliku iteadeteagenAuu-ri
beteka (korrespondendina,
maius, et Bonnis asuva Tshehhi
saatk>nna 27-st diplomaadist on
17 spoonid.
OTTAWA ~ Kanada opositsi-ooniparteid
nõudsid parlamendis
peajminister Tmdeault • lähemat
selgitust nende väidete kohta, mis
ta esitas äsja Washingtonis Kong­ressi
ees peetud ikõnes. Peaminis­ter
nentis seai üldsõnallišelt,, et
temal ieidub võimalusi Kanada
ühtsuse säilitamiseks, kuid ta
jättis lähemalt selgitamata ja
Estonia orkestriga ÜnoKook'i,, nende võimaiuste
Juhtimisel E. Griegi kantaadi ^ ^ ^ ^
sooloosa' is^^^^u. Tmdeau libises parla­mendis
iküslmusest kõrvale, mil-
„Vvis isamaa", kus
laulis Andres Raudsepp.
sõnavõtus kriipsutas eriti alla
demokraatlikke printsiipe ja Küiaspea, lõpetas ühine
võitlust vabaduse ja inimõiguste hümn.
Sisuka aktuse, mida kindlalt juh­tis
ja juhatas teadu^jana E.
Eesti
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul saabus E . V. esi
Ernst Jaaksonile Ameerika Ühendriikide välisministri kohusi
tetäitjalt Arthur A. Hartmam*ilt järgmine tervitus:
Mul on heameel ühendriikide valitsuse ja rahva nimel Tei­le
lähetada tervitusi ja paremaid soove Eestilšeselsvuse väl­jakuulutamise
viiekiimneüheksanda aastapäeva puhul.
Meie mõlemad rahvad hindavad võrdselt vabadust ja ene­semääramise
õigust. Meie,^ kes oleme lüips^u rikastunud oma
eesti päritoluga %QdsuQ^epaiiuste^^ jatkuiradd
püüdlusi oma Inütuurilisk traÄiobiiide ja oÄ
identsuse säilitamiseks.
Teadkse Blme cilI esliiev KGB üiies
OTTAWA Kanadas arreteeriti möödunud kolmapäeval ja
saadeti maalt välja N. Xüdu teadlane Lev Khvostasitsev, kes te­gutses
siin salakuulajana ning püüdis osta salajasi dokumente.
Khvostantseviidibis Kanadas Kanada ja N. Liidu teadlaste vadis­tamise
korras nimig töötas Ottawas Natiomal Research CouncEl
Juures. •.• • ~
lest järeldatakse, et tal
kindlaid plaane Kanada
mise vältimiseks.
ea;,
lõhene-
39-aastaine vendlane saabus Ka­nadasse
alles novembrikuus ning
hakkas citsima sõjprusvahekordi
Kajnadas viibivate teistest rahvus­test
teadlastega.
ühe teadlase käest tahtis ta rar
h& eest osta salajasi dokumen­te,
kuid see teatas asjast
RCMP-le, kes. vemelase, vaaigis-
,,• tas. • •
Khvo&tantsev on lühikese aja
jookuil teine Kanadast välja saa;-
detud v^elaine, kuna möödunud
detsembris tehti ikorraldus maalt
lahkuhiiseiks vene Ottawa saait-konna
lesmuväe aitashee abile.
Vladimir Vassiljevile. Kanada vä-lismiaüster
Jamieson mainis, et
N. Liidu saatkonnaile on vahejuh- ^
tumi kohta esitaitud vali protet;
raänkusega,
: et sellelaadiiised aktsioonid väfi-vad
kahjustada mõlema maa
vahelisi vahekordi. ,
N. Lüdu saadik Ottawas Niko­lai
Maikarov kinnitas, et Kanadast
väljasaadetud vene teadlane m
süiitu. Infoimatsiooniks V Õ Ü ES
märfeida, et teadlaste ^vphetamise
programmi Kanada ja N. IMdu
vahel alustati 1971. aastail. Pro­grammi
alusel on praegu 23 vene-last
Kajiadas ning 17 kanadalasit
N. Ludus.
Püh€ip., 6. märtsil kell 3 pJ.
MAJA SUURES
KESKNÕUKOGU
Pildil Eesti Vabadusristi kavaleride austamisõhtus t osavõtnud sõjamehed, külalisi ja korraldaja. Is­tuvad
vasakult J. Mül|er, J.Kbnze, P. KasSj A. Tomander, N. Valge Ja A. Erlkson; sdsavad B.
Leeman, EKL esindaja'R. Paju, A. lUDorpes© M maa^ilmasõja sõdurid eesindajana ja /ITigane
SÕNALISES OSAS KAASTEGEVAD: õp. Oskar Puhm, aupea-konsul
Hmär Heinsoo, EKN esimees Udo Petersoo, Karl Arrp,
Hans liUpp, dr. Jaan Roos, Roman Toi Ja Sven Ehveri
MUUSIKALISES OSAS: Toronto Eesti Meeskoor.Harri Toi Jiaha-tusei
ja solistid.' : •