1987-08-11-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 8- VABA EESTLANE teisipäeval, 11'. augustil 19.87 - Tuesday, August 11, 1987 Nr. 59 1^ Nr. "59
PpIKREAD: 1. Töötab pintsli
ja värvidega, 11, Tema — prantsuse
keeles, 12. . . . m ä e — koht
Tallinna juures, 13, Kolm sama
vokaali, 14. Rooma armastusju-mal,
15. A.Adsoni lavateos, 17.
Mida ~ rootsi keeles, 18. Asustatud
paik, 19. . . , valgus, 20.
Eesti kirjandus,teadlane ja luuletaj
a Ameerikas, eesnime esitäht ja
nimi, 22. Lühend loomaarsti
tiitlis, 24. Vorm sõnast lugema,
26. . . . nawä — Jaapani saar,
ägedate lahingute paik II maailmasõjas,
27. Alluv, 30, Mitte
unes, tõeliselt, 31. Riik Aasias,
33. Menukat, 36. Sama mis 11,
37. Eitav isõna inglise keeles, 38.
Sen-. . . — eesti karikaturist, 39.
Arv, j40. Eostaim, 42. Kella osad,
45. Noot, 48. Eessõna prantsuse
keeles, 49. Viljarõuk, 51. Artikkel
prantsuse keeles, 52. Söök,
53. Haruldus, 54. Mälestusese,
suveniir, 55. Linn Itaalias, 57. Inglise
naisenime lühivorm, 58.
Minul, 59. Spioonid.
PÜSTREAD: 1. Vorm sõnast
minema, 2. Asula, 3. E i kiida
heaks, 4. Alati, kogu aeg, 5.
Okaspuu, 6. Jäävad magama, 7.
Lehtpuu, 9. Kreeka täht, 10.
Pikaldane, kauemat aega kestev
(näit. haigus), 12. Muusikariista
klahvistik, 13a. Vaimutus, tegut-semisiha^
14. Linna ääreosa, 16.
Aktsiaselts — lüh. 21> Riisivein,
23. Süüte vahendid i 25. Sidesõna
rootsi keeles, 25a. Lõigatav tükk
põllul, 26. E. 0 . Neilli menukas
näidend, esitatud ka Eesti
teatrites, 28.'Hõljus, 29. Lehma
häälitsus, 32.. Eesti kirjanik j a
poliitik (t), 34. Sama,mis 16, 35;
Surnute riik, allmaailm eesti
mütoloogias, 39. Moodsa kunsti
meister, 41. Metsataimed, 43.
Läkita , 4 4 . Seda on näiteks tool
või pink, 46. Putuka nõel, 47.
Jumal — prantsuse keeles, 50.
Nikli sümbol, 52. Naisenimi,
54a. Pole igavene, 56. Naatriumi
sümbol, 57a. Kaksikvokaal.
RISTSÕNA NR. 1384
LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Salome, 7.
Paater, 13. Kreutzwald, 14. Ema,
15. Aas, 16. Direktor, 18. Ad
18a. Kodanik, 19a. Nali, 20
Loovinia, 23. Diisel, 25. A i , 26
Madam, 27. Ed, 28. Ee, 29
Maaliline, 31. Padva, 34
Ununes, 39. Agra, 40. Lesis, 42
Olin, 43. Tuunika, 46. Eriti, 47
Esivanemad, 48. Si, 49. Nõrk 52
Er, 53. Ulmanis, 57. Tunnel, 58
Tariif.
PÜSTREAD: L Skaala, 2.
Arad, 3. Lesk, 4. Oudova, 6.
Ezra, 7. Pakid, 8. Ah, 9. Adonis,
10. Tera, 11. Embleem, 12.
Ravila, 17. Enamlus, 19. Kid, 21.
Oim, 21a. Idla, 22. Maine, 24.
Sedelid, 26. Madrus, 27. E i , 30.
Nu, 31. Patent, 32. Agu, 33.
Vanik, 35. Nimelt, 36. Nora, 37.
Sits, 38. Aniis, 40. Liv, 41. Sam,
44. Karl, 45. Anu, 50. Õu, 52.
Ee, 54. Ma, 55. N i , 56. Ii.
Otsime naisterahvast
. daige juurde
East General haiglasse 5 päeva
madalas kella 11—4 seltsiks ja
väikeseks abiks. Tasu kokkuleppel.
Helistada peale kella 5v
a
Võrus avati müügipunkt „Ka-kuke",
kuhu viiakse kõrvalasuvast
Võru ieivakombinaadist ah-jusoojad
tooted. Uudisküpsiseks
on rukki lihtjahust j a esimese sordi
nisujahust tehtud haanja leib,
mille retsept on välja töötatud
Antsla leivatööstuses. Leib
sisaldab köömneid ja punaseid linnaseid,
lisatud on ka veidi vadakut
(juustuvett).
695 ŠT. CLAIR AVENUE WESL TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
Esindaja
Tiina CNortmaa) Mar^ak
Tel. kodus 653-0599
Miks „YABA EESTLANE eo
on vabade eestlaste häälekandja.
Jutt Toronto asutajast
kuulutas Toronto LinEanõukogo esimese
augustikuu esmaspäeva v,Simcoe Päevaks". Kesolisee ,>Sim-coe
ka, samanimelise hotelli tõttu Torontos,
99
66
John Qraves Simcoe, Briti
armee kolonel-leitnant, o li
esimene Upper-Canada (praeguse
Ontario) leithant-kuberner, keda
võib ka Toronto linna asutajaks
pidada.
Ta sündis 1752. aastal Cot-terstock'is.
Inglismaal. Ta isa oli
mereväeohvitser, kes langes
lahingus Quebec'i piiramisel
aastal 1759, kuulsas ,,Abraham8
väljade" kokkupõrkel kus prantslased
oma ülemvõimu Kanadas
kaotasid. John Grayes Simcoe ise
võitles ka Põhja-Ameerika kontinendil,
olles kuulsa ,,Queens
Rangers" (Kuninganna kütid)
rügemendi komandör. See rügement
oli moodustatud nn.
i,United Empire LoyalistsV'
(Ühendatud Impeeriumi Lojalisti-de)
liikumisse kuuluvatest ameeriklastest
ja võitles USA
Vabadussõjas Briti poolel, seega
oma kaas-ameeriklaste vastu.
Kuna inglased kaotasid ja rahulepingu
alusel USA iseseisvust tunnustati,
pidid paljud endised Simcoe
,.vösakütid*' eksiili minema
ning selleks anti neile Ontarios (ja
ka Uus-Brunswicki provintsis)
ning Quebec'i Id ava Idad es
(Eastern Tpwnships) maad. Simcoe,
kes pärast sõda Inglismaale
tagasi oli läinud ja sealV
abiellunud, nimetati Ülem-Kana-da
leitnant-kuberneriks ning ta
saabus siia 1791. aastal, et
organiseerida oma endiste alam-väelaste
ümberasumist.
Ta esialgne valitsushoone oli
s õ j a v ä e t e l k Newarki küla
(praeguse Niagara-on-the-Lake)
juures, kuhu paljud tema endised
sõdurid otse üle USA piiri elama
asusid; sealsel surnuaial leidub
sadu nende hauakivisid. Kuid
kuna kardeti, et sõda\ USA-ga
võib uuesti lahti puhkeda ning lo-jalistide
perekonnad võivad kät-
Jemaksuhimuliste jänkide katte
langeda (Kuninganna kütte
süüdistati indiaanlaste moodi
sõdimises ning isegi oma ohvrite
skaipeerimises), siis otsustati
asundus Yorgi (praeguse Toronto)
küla juurde üle viia. Siia ehitati ka
kindlus (Fort York) ja siinses
soodsas sadamas; ehitati järve-sõ-jalaevu.
i
Yorgi Ülem-Kanada provintsi
pealinnaks valimine pidi olema
ajutine — kuni pideva rahuni.
Simcoe'Ie meeldis praeguse Londoni
ümbrus palju paremini, kuid
Y o r k - T 0 r on t o s t ra te e g i i i ne
asukoht.Ja kergsti kaitstav sadanr
sundisid teda siia asuma. Ehitati
ka parlamendi-hooned (praegusel
Parliament Street'iks nimetatud
tänaval) ning sõda tuli alles
kuusteist aastat hiljem (1912), kui
Simcoe ja ta perekond õlid juba
Inglismaale tagasi läinud. Selle
aja peale oli York juba kindlalt
Ulefn-Kanada pealinn.
Toronto elas Yorgi nime all
järgmised 42 aastat — see oli
nimetatud Duke of Yorki'i (Yorgi
krahvi) järele,' kes oli edukas Briti
väejuht Euroopas ja samal ajal
kuningas George III (,,Mad
George" või , ,German George'')
teine poeg. Alles aastal 1834
nimetati asula uuesti Torontoks,
millist nime see oli originaalselt
kandnud. Mis ,,Toronto" õieti
tähendab, selle üle lähevad arvamised
lahku — 40 aastat tagasi
öeldi, et see olevat kohtumisp
a i k ' ' i r o k e e s i indiaanlaste
keeles, aga nüüd on sellele ka teisi
tähendusi leitud.
Igal juhul loetakse leitnant-kuberner
Simcoe'! nüüd Toronto
,,isaks", kuna ta laskis siia
kindluse ehtitada ning plaanis
praeguse ^üdalinna tänavad —
mida ta nimetas kuninga perekonnaliikmete,
riigiministrite ja ka
oma sõprade järgi. Nii ilmusid
tänavanimed nagu Yonge, Dun-das,
George, Frederick, Berkeley
ja Front, ning muidugi juba
e e I p 0 01 n i m e t a t u d Parliament
Street.
Kuna USAst ümberasunud
Irokeesi indiaanlased (Iroquois
või ,,Kuus rahvust") praeguse
Brantfordi piirkonnas ning
kohalikud Mississaugad ja Od-zhibwad,
Ouawad ja Algonkinid
Simcoe uues provintsis tähtsat osa
mängisid ja neid siin valgetest
hoopis rohkem oli, tahtis ta veel
immigrante sisse meelitada. Eriti
p a i s t s i d talle meeldivat
ameeriklased, hoolimata sellest et
ta Ameerika Vabadussõjas nende
vastu (kuid ka ameerika lojalistide
hulgas) võitles. Ta pakkus jänkidele
prii maad, kui need vaid üle
piiri tuleksid ja kuningale truudust
vannuksid. Üks sellistest, kes
Scarborough piirkonna esimeste
asunike hulka kuulus, o li
ameeriklane nimega Annis (tundub
kuidagi eestipärane? Aga
sama hästi võib ta ka lätlane olla).
Annis, kes praeguse, Kingston
Roadil asuva Stone Cottage Inni
asukohal omale hotelli ehitas, mis
parajasti ühepäevase postitõlla-sõidu
kaugusel Toronto südalinnast
asus (teel Kingstoni), võitles
USA Vabadussõjas ameeriklaste
poolel. Kuid kui ta Simcoe käest
maad tuli küsima, olevat ta
lubanud võimaliku järgmise
konflikti korral inglaste poolel
olla, kui need talle maad annavad.
Ning siis saigi ta maa-ala
Kingstoni tee ja Ontario järve
vahel, praeguse Scarborough Golf
Glub Rd-i ristumiskoha lähedal,
kuhu paljud Annise perekonna
liikmed seals,esse väikesesse surnuaeda
on maetud, nagu nende
hauakivid veel praegugi tunnistavad.
Tee Kingstonisse ehitas välja
ameeriklasest ,,kolonel" Asa
Danforth, kes aga päris-kolonel ei
olevat olnud. Ka tema ameeriklastest
teede-ehitajaile olevat nende
omatehtud tee ääres maid lubatud,
kuid hiljem olevat Ülem-Kanada
valitsus (peale Simcoe lahkumist)
neid valusalt petnud. Siis läks
Danforth USA-sse tagasi ja õhutas
seal Kanada vastu sõda, väites et
siinsetel asukatel on britlaste
võimutsemisest villand ja nad
soovivad demokraatiat. 1912.a.
sõda algaski osalt sellise
valearusaamise tõttu — ameeriklased
tulid oma rõhutud endisi
kaasmaalasi vabastama! Kuid lojalistide
viha oma endiste maade
ja majade anastajate vastu kestis
aMKI]W>«»«MnMM3IMKaaxME!»«Kn>IMB»<l
edasi ja paiguti kestab see nüüdki
veel — üle kahesaja aasta hiljem.
Simcoe nägi jänkide invasiooni
ette ja valmistas end selle tarvis.
Ta tahtis Ülem-Kanadasse suurt
Briti armee kontingenti ja selleks
meelitas ta tookordset Britannia
s õ j a m i n i s t r i t sir George
YongeToronto (tol korral veel
Yorgi)peatänava nimetamisega
Yonge tänavaks. Selle pikkus on
tänapäeval 1896 km ja tee on
seega maailma pikim peatänav.
Dundas Street nimetati Sir Henry
D u n d ase, too k o r d se B r i t i
välisministri auks. See ulatub
Torontost Londoni ja ehitati Simcoe
endiste lahingukaaslaste.
Kuninganna küttide poolt. Need
kütid ehitasid veel teisigi teid, et
ühendada sõjalisi tugipunkte ja
neile kiiremat ja hõlpsamat
ligipääsu võimaldada.
Simcoe't loetakse ka Toronto
ülikooli mõtte algatajaks tema
ideede kohaselt rajatigi Torontos
esimene kolledzh aastal 1827,
kuigi ta siis enam siin ei viibinud.
Kuid tema auks on Toronto
ÜI ikoo 1 i p res idend i - bü roo
hoones, mille nimeks on ,,Simcoe
H a l l " ning ülikooli lipuvärvideks
on ,,topeltsinine", mis märgivad
Inglismaa Oxfordi j a Cambridge
ülikoolide hele- ja tumesiniseid
värve. ' f . •
Simcoe ehitas endale ja oma
perele maja praeguse Blbori ja
Parliamendi tänavate nurgale,
ning nimetas selle ,,Franki kindluseks"
(Castle Frank) oma poja
Frances'i järele. Ta oli ainult kahe
aastane kui ta isa talle maja ja sinna
juurde kuuluva 200 aakrit
maad päriseks kinkis. Seega arvatakse
Francis Simcoe't olevat
olnud kõige nooremaks maaomanikuks
Ülem-Kanadas.
Muuseas, ka Francis Simcoe
teenis auga Briti armees; ta sai^
surma võideldes Napoleoni^
vägede vastu Hispaanias.
Abielupaar Simcoe'dele sündis
ka tütar, kes aga noorelt suri. Ta
on maetud Victoria Mälestusplat-sil,
Kihg'i ja Bathursti nurga
lähedal. Kuna Simcoe |ise edasi-tagasi
ratsutas ja kaitsejõude korraldas;
elas ta abikaasa Elizabeth
Torontos (Yorgis), kus ta oma
perekonda kasvatas j a ajaviiteks
vesivärvidega pilte maalis. Need
pildid on nüüd palju-taga-otsitud
haruldused. Leedi Simcoe pidas
ka päevikut, mis kirjeldab tookordseid
olukordi Ülem-Kanadas.
Aastal 1796 purjetasid Simcoe
ja ta perekond Inglismaale tagasi
ja kaks aastat biljem pani John
Graves Simcoe oma kuberneri-ameti
maha, ilma Kanadasse
tagasi pöördumata. Pärast lühiajalist
teenistust San Domingo saarel
määrati ta Briti India armee ülemjuhatajaks.
Ta ei jõudnud sinna
kunagi kohale — ta haigestus
merel ja,suri.
J.G. Simcoe, ta naine Elizabeth
ja viis nende üheteistkümnest
lapsest on maetud Wolfordi
kabelis, Honiion^is, Devoni
maakonnas Inglismaal. See on
nüüd ametlik Ontario provintsile
kuuluv mälestusmärk, mida
peetakse ülal Ontario valitsuse
kulul ja mida paljud kanadalased
külastavad. Kuigi John Graves
Simcoe oli oma leitnant-
Kuberneri ametikohal ainult kolm
aastat, peetakse teda õigusega nii
Ontario provintsi kui ka Toronto
linna asutajaks. Ning sellepärast
pühitseme augustikuus temanime-
•tl- t
1
1
I
1
• •s6'k-t •
1
1
1
D o l i i i i i i i i i i i i i i i i n t i i i i i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i
PUHASTAME
seinast-selna, lahtlseid ji
idanfiaiseid vaipu, mööblit
auto sisemust • kahjustui
üleujutamlste puhul, seinu js
põrandaid.
« Scotchgard •
kodudes • kont(^rites
225-1749
Penni Pefel
IflOllllllliilllllllBlllilllliililliiiiilillllllllllllllliil
- U
24. juulil, 1937. aastal lai
õpetaja Elmar Pähn ja Aii
tütar). Laupäeval, 25. jui
seltskondlikus ruumis omj
Pildil, vasakult: Vivian ja.
Lall, Markus Ketel, (igav
paar Elmar ja Aino Pähj
Kristina Lall.
BoardMi
On tari
Boardllete
Boardallu
Servicesl
ülekuulata
ärakeelatu
fitsAssista
Uute li
on üks osa
Ontario's
Liikme
aastaks. P
toimuvad ü
Kvalifi
Revie
Ontario "s
lisedtõlgit
Services^' s
reisimäOn
praktika o
suskeelet
AfDiika
tsiteerides
Ontario
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 11, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870811 |
Description
| Title | 1987-08-11-08 |
| OCR text |
Lk. 8- VABA EESTLANE teisipäeval, 11'. augustil 19.87 - Tuesday, August 11, 1987 Nr. 59 1^ Nr. "59
PpIKREAD: 1. Töötab pintsli
ja värvidega, 11, Tema — prantsuse
keeles, 12. . . . m ä e — koht
Tallinna juures, 13, Kolm sama
vokaali, 14. Rooma armastusju-mal,
15. A.Adsoni lavateos, 17.
Mida ~ rootsi keeles, 18. Asustatud
paik, 19. . . , valgus, 20.
Eesti kirjandus,teadlane ja luuletaj
a Ameerikas, eesnime esitäht ja
nimi, 22. Lühend loomaarsti
tiitlis, 24. Vorm sõnast lugema,
26. . . . nawä — Jaapani saar,
ägedate lahingute paik II maailmasõjas,
27. Alluv, 30, Mitte
unes, tõeliselt, 31. Riik Aasias,
33. Menukat, 36. Sama mis 11,
37. Eitav isõna inglise keeles, 38.
Sen-. . . — eesti karikaturist, 39.
Arv, j40. Eostaim, 42. Kella osad,
45. Noot, 48. Eessõna prantsuse
keeles, 49. Viljarõuk, 51. Artikkel
prantsuse keeles, 52. Söök,
53. Haruldus, 54. Mälestusese,
suveniir, 55. Linn Itaalias, 57. Inglise
naisenime lühivorm, 58.
Minul, 59. Spioonid.
PÜSTREAD: 1. Vorm sõnast
minema, 2. Asula, 3. E i kiida
heaks, 4. Alati, kogu aeg, 5.
Okaspuu, 6. Jäävad magama, 7.
Lehtpuu, 9. Kreeka täht, 10.
Pikaldane, kauemat aega kestev
(näit. haigus), 12. Muusikariista
klahvistik, 13a. Vaimutus, tegut-semisiha^
14. Linna ääreosa, 16.
Aktsiaselts — lüh. 21> Riisivein,
23. Süüte vahendid i 25. Sidesõna
rootsi keeles, 25a. Lõigatav tükk
põllul, 26. E. 0 . Neilli menukas
näidend, esitatud ka Eesti
teatrites, 28.'Hõljus, 29. Lehma
häälitsus, 32.. Eesti kirjanik j a
poliitik (t), 34. Sama,mis 16, 35;
Surnute riik, allmaailm eesti
mütoloogias, 39. Moodsa kunsti
meister, 41. Metsataimed, 43.
Läkita , 4 4 . Seda on näiteks tool
või pink, 46. Putuka nõel, 47.
Jumal — prantsuse keeles, 50.
Nikli sümbol, 52. Naisenimi,
54a. Pole igavene, 56. Naatriumi
sümbol, 57a. Kaksikvokaal.
RISTSÕNA NR. 1384
LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Salome, 7.
Paater, 13. Kreutzwald, 14. Ema,
15. Aas, 16. Direktor, 18. Ad
18a. Kodanik, 19a. Nali, 20
Loovinia, 23. Diisel, 25. A i , 26
Madam, 27. Ed, 28. Ee, 29
Maaliline, 31. Padva, 34
Ununes, 39. Agra, 40. Lesis, 42
Olin, 43. Tuunika, 46. Eriti, 47
Esivanemad, 48. Si, 49. Nõrk 52
Er, 53. Ulmanis, 57. Tunnel, 58
Tariif.
PÜSTREAD: L Skaala, 2.
Arad, 3. Lesk, 4. Oudova, 6.
Ezra, 7. Pakid, 8. Ah, 9. Adonis,
10. Tera, 11. Embleem, 12.
Ravila, 17. Enamlus, 19. Kid, 21.
Oim, 21a. Idla, 22. Maine, 24.
Sedelid, 26. Madrus, 27. E i , 30.
Nu, 31. Patent, 32. Agu, 33.
Vanik, 35. Nimelt, 36. Nora, 37.
Sits, 38. Aniis, 40. Liv, 41. Sam,
44. Karl, 45. Anu, 50. Õu, 52.
Ee, 54. Ma, 55. N i , 56. Ii.
Otsime naisterahvast
. daige juurde
East General haiglasse 5 päeva
madalas kella 11—4 seltsiks ja
väikeseks abiks. Tasu kokkuleppel.
Helistada peale kella 5v
a
Võrus avati müügipunkt „Ka-kuke",
kuhu viiakse kõrvalasuvast
Võru ieivakombinaadist ah-jusoojad
tooted. Uudisküpsiseks
on rukki lihtjahust j a esimese sordi
nisujahust tehtud haanja leib,
mille retsept on välja töötatud
Antsla leivatööstuses. Leib
sisaldab köömneid ja punaseid linnaseid,
lisatud on ka veidi vadakut
(juustuvett).
695 ŠT. CLAIR AVENUE WESL TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
Esindaja
Tiina CNortmaa) Mar^ak
Tel. kodus 653-0599
Miks „YABA EESTLANE eo
on vabade eestlaste häälekandja.
Jutt Toronto asutajast
kuulutas Toronto LinEanõukogo esimese
augustikuu esmaspäeva v,Simcoe Päevaks". Kesolisee ,>Sim-coe
ka, samanimelise hotelli tõttu Torontos,
99
66
John Qraves Simcoe, Briti
armee kolonel-leitnant, o li
esimene Upper-Canada (praeguse
Ontario) leithant-kuberner, keda
võib ka Toronto linna asutajaks
pidada.
Ta sündis 1752. aastal Cot-terstock'is.
Inglismaal. Ta isa oli
mereväeohvitser, kes langes
lahingus Quebec'i piiramisel
aastal 1759, kuulsas ,,Abraham8
väljade" kokkupõrkel kus prantslased
oma ülemvõimu Kanadas
kaotasid. John Grayes Simcoe ise
võitles ka Põhja-Ameerika kontinendil,
olles kuulsa ,,Queens
Rangers" (Kuninganna kütid)
rügemendi komandör. See rügement
oli moodustatud nn.
i,United Empire LoyalistsV'
(Ühendatud Impeeriumi Lojalisti-de)
liikumisse kuuluvatest ameeriklastest
ja võitles USA
Vabadussõjas Briti poolel, seega
oma kaas-ameeriklaste vastu.
Kuna inglased kaotasid ja rahulepingu
alusel USA iseseisvust tunnustati,
pidid paljud endised Simcoe
,.vösakütid*' eksiili minema
ning selleks anti neile Ontarios (ja
ka Uus-Brunswicki provintsis)
ning Quebec'i Id ava Idad es
(Eastern Tpwnships) maad. Simcoe,
kes pärast sõda Inglismaale
tagasi oli läinud ja sealV
abiellunud, nimetati Ülem-Kana-da
leitnant-kuberneriks ning ta
saabus siia 1791. aastal, et
organiseerida oma endiste alam-väelaste
ümberasumist.
Ta esialgne valitsushoone oli
s õ j a v ä e t e l k Newarki küla
(praeguse Niagara-on-the-Lake)
juures, kuhu paljud tema endised
sõdurid otse üle USA piiri elama
asusid; sealsel surnuaial leidub
sadu nende hauakivisid. Kuid
kuna kardeti, et sõda\ USA-ga
võib uuesti lahti puhkeda ning lo-jalistide
perekonnad võivad kät-
Jemaksuhimuliste jänkide katte
langeda (Kuninganna kütte
süüdistati indiaanlaste moodi
sõdimises ning isegi oma ohvrite
skaipeerimises), siis otsustati
asundus Yorgi (praeguse Toronto)
küla juurde üle viia. Siia ehitati ka
kindlus (Fort York) ja siinses
soodsas sadamas; ehitati järve-sõ-jalaevu.
i
Yorgi Ülem-Kanada provintsi
pealinnaks valimine pidi olema
ajutine — kuni pideva rahuni.
Simcoe'Ie meeldis praeguse Londoni
ümbrus palju paremini, kuid
Y o r k - T 0 r on t o s t ra te e g i i i ne
asukoht.Ja kergsti kaitstav sadanr
sundisid teda siia asuma. Ehitati
ka parlamendi-hooned (praegusel
Parliament Street'iks nimetatud
tänaval) ning sõda tuli alles
kuusteist aastat hiljem (1912), kui
Simcoe ja ta perekond õlid juba
Inglismaale tagasi läinud. Selle
aja peale oli York juba kindlalt
Ulefn-Kanada pealinn.
Toronto elas Yorgi nime all
järgmised 42 aastat — see oli
nimetatud Duke of Yorki'i (Yorgi
krahvi) järele,' kes oli edukas Briti
väejuht Euroopas ja samal ajal
kuningas George III (,,Mad
George" või , ,German George'')
teine poeg. Alles aastal 1834
nimetati asula uuesti Torontoks,
millist nime see oli originaalselt
kandnud. Mis ,,Toronto" õieti
tähendab, selle üle lähevad arvamised
lahku — 40 aastat tagasi
öeldi, et see olevat kohtumisp
a i k ' ' i r o k e e s i indiaanlaste
keeles, aga nüüd on sellele ka teisi
tähendusi leitud.
Igal juhul loetakse leitnant-kuberner
Simcoe'! nüüd Toronto
,,isaks", kuna ta laskis siia
kindluse ehtitada ning plaanis
praeguse ^üdalinna tänavad —
mida ta nimetas kuninga perekonnaliikmete,
riigiministrite ja ka
oma sõprade järgi. Nii ilmusid
tänavanimed nagu Yonge, Dun-das,
George, Frederick, Berkeley
ja Front, ning muidugi juba
e e I p 0 01 n i m e t a t u d Parliament
Street.
Kuna USAst ümberasunud
Irokeesi indiaanlased (Iroquois
või ,,Kuus rahvust") praeguse
Brantfordi piirkonnas ning
kohalikud Mississaugad ja Od-zhibwad,
Ouawad ja Algonkinid
Simcoe uues provintsis tähtsat osa
mängisid ja neid siin valgetest
hoopis rohkem oli, tahtis ta veel
immigrante sisse meelitada. Eriti
p a i s t s i d talle meeldivat
ameeriklased, hoolimata sellest et
ta Ameerika Vabadussõjas nende
vastu (kuid ka ameerika lojalistide
hulgas) võitles. Ta pakkus jänkidele
prii maad, kui need vaid üle
piiri tuleksid ja kuningale truudust
vannuksid. Üks sellistest, kes
Scarborough piirkonna esimeste
asunike hulka kuulus, o li
ameeriklane nimega Annis (tundub
kuidagi eestipärane? Aga
sama hästi võib ta ka lätlane olla).
Annis, kes praeguse, Kingston
Roadil asuva Stone Cottage Inni
asukohal omale hotelli ehitas, mis
parajasti ühepäevase postitõlla-sõidu
kaugusel Toronto südalinnast
asus (teel Kingstoni), võitles
USA Vabadussõjas ameeriklaste
poolel. Kuid kui ta Simcoe käest
maad tuli küsima, olevat ta
lubanud võimaliku järgmise
konflikti korral inglaste poolel
olla, kui need talle maad annavad.
Ning siis saigi ta maa-ala
Kingstoni tee ja Ontario järve
vahel, praeguse Scarborough Golf
Glub Rd-i ristumiskoha lähedal,
kuhu paljud Annise perekonna
liikmed seals,esse väikesesse surnuaeda
on maetud, nagu nende
hauakivid veel praegugi tunnistavad.
Tee Kingstonisse ehitas välja
ameeriklasest ,,kolonel" Asa
Danforth, kes aga päris-kolonel ei
olevat olnud. Ka tema ameeriklastest
teede-ehitajaile olevat nende
omatehtud tee ääres maid lubatud,
kuid hiljem olevat Ülem-Kanada
valitsus (peale Simcoe lahkumist)
neid valusalt petnud. Siis läks
Danforth USA-sse tagasi ja õhutas
seal Kanada vastu sõda, väites et
siinsetel asukatel on britlaste
võimutsemisest villand ja nad
soovivad demokraatiat. 1912.a.
sõda algaski osalt sellise
valearusaamise tõttu — ameeriklased
tulid oma rõhutud endisi
kaasmaalasi vabastama! Kuid lojalistide
viha oma endiste maade
ja majade anastajate vastu kestis
aMKI]W>«»«MnMM3IMKaaxME!»«Kn>IMB» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-11-08
