Vaba eestlane , November 25, 1986

              VABA EESTLANE teisipäeval, 25. novembril 1986 ^— Tuesday, November 25, Nr. 88 Nr.
amm
rontos väga riapilt pidanud ällä
vanduma oma kuulsale kaasmaa-
. Euroopa meistrivõistlustel kerr lasele Steve Ovettile, Nüüd sai ^
gejõustikus Stuttgardis esines EUiot revanshi, jubtides jooksu
juhtum, mis on esmakordne nen- stardist peale. Tingituna linna
de võistluste 50-aastases ajaloos, tänavate omapärast (väga järsud
Nimelt võitis üks vendadepaar tõusud), oli aeg ka vastav sellele
ühel alal kuld- ja hõbemedali. — 4.49,2. Pühapäeval, 9. novembril toi-
_ ^ k '^ • • • • ' ' 'li ^ . *
Nendeks olid venelased (õigemi- Naiste osas läks esikoht kana- mus Eesti Majas Toronto Eesti
ni ukrainlased) Sergei ja ta va- dalanna Lynn Williamsile (võitis Maleklubi ja Etobicoke maleklu-nem
vend Vassili Buhbka. Noo- ka mullu), edestades nimekat bi vaheline klubivoistlus. Mangi-rem
vend, kes seni ainsana on ameeriklannat Ruth Wysocki 20 ti 16 laual, igaüks kaks mangu
ületanud 6 meetrit, võitis kulla meetriga. 2x60 min. süsteemis Eestlased . , ,
|a vanem vend hõbeda. • sõitsid ülekaalukalt 21:11. Ku- itaallased OH tõusmd esirinda pikamaajooksudes. Vii-
Senised edukaimad vennad ^ . .. . , r ^a^ismeeskonna hulgas mängisid ]n„^^^„j, mH^trivoi^itlustel üllatasid nad kolmik
EM-i aialoos olid rootslased ^^^^^ mängude! Souhs eestlased V. Pikkand, L. Tam- maste! Jburoopa meisinvoisuusiei uiididsiu ndü KOimiK-Sixten
ja Rune Larssonid hõbe- i^^^^*^ jaapanlane Susume Taka- berg ja A. Juurma, kes on selle võiduga 10 000 meetris ja kaksikvõiduga maratonijook-da
ja pronksiga 400 m tõkke- tuekfÄ^^^^^^ "^'^ klubi liikmed. pjj^y ^ ^ ^ ^ ^ ^ JQOOO m jOOksust. Vasakul jooksu
oktoobril Austria rbslav ja Leszek Wozynski klubis peetud maailmameister ja 1984. a. olümpiavõitja Cova. Mei või-^
m tõkkejooksus.
\ Kõige rohkem kulda on kogu- " . ,. u •. 'saavuta- 6-st võimalikust 4,5
nud lääne-sakslane Harald . 25. _ oktoobnl s.a.. .Pohja- p„„kti, T,is andis talle 2.-4.
malevõistluse kõrgemas klassis {}§ veel hõbeda poole lühemal distantsil,
Schmid, kes kolmel viimasel ^ " " ^ f ^ ^ ^ ' ^ " l ^ Meistnvoist- j^^^a. Ta saavutas klubidevaheli-raeistrivõistlusel
tuli võitjaks ' " / f ' J.^^P^\ flo"das, osales võistlusel kaks võitu R. Mo- Pühapäeval, 7. detsembril toi- Pühapäeval, 11. , jaanuaril
400 m tõkkejooksus. Nendele on ^64 võistleja hulgas ^anada 4- j^^^- ^^^^ Eesti Majas meeskonna- 1987 toimub kell 1.30 p.l. Paul
tulnud lisa, kui ta on olnud Lää- ' f ^^i"'^"»^ klassis
ne-Saksa eduka 4 x 400 m tea- Jaago vues alas ,a voU.s
te^io oksu meeskonna liig^ e. Kaugush:.ü. pe —
-jtr Kuulitõuge, 8 Ibs. —
Oktoobri esimesel nädalalõpul Vas^ar^^j^^^ 5 \
toimus San Franciscos populaar- odaheide, 600 gr. ^
ne tanavajooks uhes miilis. Nä­dal
aega varem oli inglane Peter
Elliott samalaadsel võistlusel To-lil(
iilliSMI!l!iiHilllll(lllliflIllllllllllilililHHIinil^
VÖl
võistlus Macedonian CC vastu. Kerese mälestusturniii^ kolmes
^ J.. , ... ^ Mängitakse 16 laual, igaüks klassis 2 X 30 min. ja ne^^^^^^^
Raudoja (vastasmängija R. ^^^^ ^^^^^^ 2x60 min. süstee- rus. Noortele alla 15 aastastele
4.28 McLure), Peter Smeelen (R. Möödunud aastal osutusid on oma turniir. Möödunud aas-
'"lil. ^^T^^^h . T-UTMTI^^IT makedoonlased eestlasist võidu= tal oli osavõtjaid 30. Seekord
Bailey) Toivo Kohehk D. Mil- ^^^^^^ oodatakse veelgi suuremat osa-
-33.56 ler) ja VaterLeisCA Juu^^^^^^^ ^^^^^ yöjtjaüe on ettenähtud
^^.-^ ^''oTt.^ Neljapäeval, IL detsembril auhinnad.
36.42 V. Pikkand. ^^^^^^ g^^^j j ^ ^ ^ ^ ^ y^^^j ^^^^ Maleklubi võistlustel on pealt-
V, Ko guõhtu kell 7, vaatajad alati teretulnud. '
teemliiidiise ja tarbeka^upade löot-nev nende suurendamine ja lisa- kides sotsialismimaades, N. Liit
pise alal; maa rentimine parandab linnä^^
P^?i2Ag&t^ kas toiduainetega yarustamist ja viib Poliitilisel tasandil mõistab
üksikisikute või gruppide poolt vabaturu hinnad alla, aidates meie Programm hukka kõik riik-väikeettevõtetes
tarbekaupade seega nii talupoegi kui linnaela-likudpõWseäd^^ rikkumised ja
yalmistanfiiseks, samuti ka tee- nikke. Praegu on erapõllulappi- pakub hõukogude kodanikele
nindiissektoris, ning sööklate, de^^ J õiguste kaitset,
kohvikute ja restoranide majari- protsenti põllupinnast, kuid nen- Kodanike Õiguste hulka kuu-daniisbl
ja organiseerimisel toob del kasvatatakse 20 protsenti si- luyad kõnevabadus, ^ trükivabä-kiiresti
positiivseid tulemusi, iia- gadest ja üle 30 protsendi kari- dus, usuvabadus, õigus erappole-guNEP
meile juba minevikus loõmadestv tule kohtule ja õigus väärikale
näitas. Seega annayiad need väike- ning ininiõiguspärasele käitumi-
^- Seejuures tuleb silmas pidada, omandid tarbijatele keskmiselt sele nõukogude valitsusorganite
et riik hoiab kokku suuri kulu- 30 protsehti kõikidest liha- ja poolt. Nende õiguste täielik keh-tusspmmasid
toidu-ja tarbeaine- piimat toodavad testamine piiraks tunduvalt par­te
tootmisel, kui eraalgatusel lu- need 35 protsenti puuviljast, 40 tei ja salapolitsei funktsioone ja
öpO".t)atakse edasi areneda. Samuti 60 protsenti suurendaks ameti-isikute^^^^v
— ' — - ' - ^ ' - - ^ eraettevõtjad kartulitest ja li^^^
riigile makse.
ludeks muudab.
mis seega
• see:
turjuurviljasaagist. Samal ajal peab So^^ Uuenduse Liiku-
^ jälle rõhutama, et rnk ei inve^^^^^
«•«ntiniaiseteeri nende toodete r^^^
õigus iiiäa harimiseks; selle eest seks mingit kapitali^^^^^e^^ vanadusele, soole või rahvusele,
a- t^asiDBiiBiie f ölliii" p ajäsaa sotsiaalsele positsioonile
nimetatud Uus Majandüspoliiti- ; Eramajanduses on eriti suur vaja mingeid administratsiooni- või partei-staatusele, meie Pro-ka
(Novaja EkonomitseskajaPor ülejääk põllutöö alal ja see kuu- aparaate ega parteikomiteesid, grammi hoolikalt lugema ja seda
litsija ehk NEP) ä^^
1 talupojad sunniviisil k:olhi^^^ yabalt turustada; Juba 6) Anda võiiiialusi era-kaiBp- konnaliikmetega arutama. Nad
1) ObjeMilvBie iekste praegii peahskaudne põllumajandustoo- |,flste jg tgubanduskesku^^^^ §3, peaksid ka kirju saatma nii nõu-lajandus-
alaste seadoste ümbeir- töötavad 80 protsenti kolhoosi- Mangute võrdlemine USA ja N. ^ väiketööstuste tekkiml- kogude ajalehtedele, ajakirjadele
liindaminer Markšismi-lenini kui ka raadio- ja televõrkudele,
õpetuse kohaselt kehtivad iga juurde ihaksm kasumi-po-majandüslikü
olukorra kohta aastal imp^^
Vft<itaVflfl sparlnQf^H mfc tnntavar^ t p r t j v i l i d _ O^ vi^rnicMl l l l k n i s N T• i l H l i n i t i a s t v ä h f » m a 1 t SCauUSl,
On võimatu teha ree milles nad oma nõudeid ja ette-^
^ ^ ^ ^ ^
vastavad^ s Ä ^ ^
automaatselt ja ei olene mimes- N. Midu üldtarvidusest. kahekordselt ees. Ning näiteks ^orraiaaKs ^. ^ nenüe ftulka kuu- ^ ovalHj^ b I n o t i K t et nõuko-te
soovidest või tahtest. NeM 2^
majandus-^^^^^^^^^^
kaupade ^^^^^
tarbimise ja kaubavahetuse suh- gusi ja kärpima riikliku kesk- USA-s. [rüJP^^^' .^^^^^W^Jaa, Kas^ V . t^. . . - ^ nõuätd
teid ja nad olevat sama objek- plaani
temaatika- voi fuusjka-seadused. Peab vähendama plaanimiskes- ™Ke eramajanditeproduktnvsust, ""mmevaiKeste unisuste moo- .. '. ^ , - . .
NendJ" seaduste, kehtimine ei kuste vahelesegamisõigusi kasu- nendele suuremate maatükkide dustamise abil on jub^ ammu- Si^tf vaiaSsek?k
olene omähdiõiguse omapärast niiga töötavate'^^^^
see võib olla kas eraviisiline tiste siseasjussi ahdes kota^^
või üldine. Peaasi on toodangu organisatsioonidele suuremaid toodanguga majanditeni, kus «Hvat. Ka seda saab sobitada ^^^^jPfr^^^^^^
suurus ja laad. Kuid nende sea- õigusi oma asjade korraldami- kõik põllumaa eraalgatuse alusel "'gikapitalismi raamidesse. Kuigi "igusi lanavaa.
duste õigesti • tõlgendamine on seks.. Samal ajal aga sundida töötlemisele läheb. See võib e ™ b a n d u s voib anda hoogu r.,,: ry,^^,^„ „^A,^„„A^
tähtis, sest vale tõlgendused vii- kohalikke organisatsioone, ette- meid kunagi viia tagasi olukorra erakap.tahsmi kasvule, ei pruugi
vad majanduskriisidele ja pro- võtteid ja käitisi ka suuremat juurde, kus me end ise toita «^da oma praeguse arengu ^I^^^^i^oll/a^^l" "P^^^
duktsiooni-langusele. vastutuskoormat kandma oma jõuame. H' " ? ' ^ r ^ ' ' ° " U ™ ^
Igasugune toodanguSangus või töö ja toodete eest tarbijate ja 5) Mitte öakistada eraomandi- .^^ sellise eraette- J^™J^^^^^^^
„libastumine" takiilab riigi ja klientide suhtes. Töötasu peib te ^reng"t " o o s i d e s ja suvila- S s I s t a^Zal ' ' " " ^ S t m e S l S '
rahva arengut ning tähendab olema seoses tootmisega, - nii et te kooperatiivides, või keelustada ^ Kasvada... F uoicerae aruiaaa...
teistest maha jäämist. Üks kõige tööline oma töötõhususest hoo- kasutamata talumajade müük! Esitatud programm on poliiti- Alla kirjutanud- Sotsialistliku
teravamaid näiteid oli leninistli- lib. linnaelanikele: üne ja majanduslik uuestisünd, Uuenduse Oikumine. IEOV. 21.
- ku riigi-kapitalismi likvideerimi- 3) Eraalgatuse jisIgKStsnuime Era-maalappide tõhus harimi- mis on rajatud kogemustele kõi- 1985, Leningrad
kir
Oktoobrilõpul toimus T<
sionaalne kirjanike festival,
korda ja see tõi kokku üle
kokku 37. Õhtuti lugesid na|
teatris oma töid, päeval olid
Skandinaaviast oli Soome kir­janik
Antti Tuuri, Rootsi kirja­nik,
endine Internatsionaalse
PEN klubi esimees ja praegune
abiesimees Per Wästberg, Taa­nist
Thorkild Bjornvig. Laud-konnavestlusis
arutleti tõlke­kunsti
küsimusi, tõelisuse mo­menti
biograafilisis ja ajaloolisis
teoseis, samuti kuidas võib ko­haliku
riigi geograafia ja vaim­sus
mõjustada kirjaniku loomin­gut.
Seoses festivaliga anti välja
mitmeid auhindu.
Soomlane Antti Tuuri on pä­rit
Põhja-Soomest, Kauhavalt,
kellelt on ilmunud seni 16 raa­matut,
neist on romaan „Jõgi
voolab läbi linna" jä jutustuste
kogu „NDvembri lõpp. Aasta
elust" ilmunud ka eesti keeles.
Ta on elukutselt graafiline inse­ner.
Alustas kirjanduslikku loo­mingut
jutustuste ja novellidega.
Ta on realistlikult ja ilustamata
kirjeldanud igapäevast elu, säili­tades
objektiivse hoiaku kirjel­datavasse.
Lühikese ajaga (de­büteeris
1971) on Tuuri saanud
tunnustatumaks kirjanikuks tä­napäeva
Soomes, kus eriti on esi-
.3
Soome kirjanik Antti Tuuri
tänavune Nobeli
ianduslaureaat
Tänavuseks Nobeli kirjandus-laureaadiks
valiti Rootsi Aka­deemia
poolt esimene Aafrikast
pärit, Nigeerias sündinud kirja­nik
Wole Soyinka. Ta pole mitte
maailmale täiesti tundmatu, ta
oli aastail 1974 ja 1976 Neu-stadfi
kirjandusauhinna kandi­daat.
1986. aastal jäi ta valimis­tel
teisele kohale. Ka on ta nimi
olnud varem Nobeli kandidaati­de
hulgas. Tänavuse auhinna
suurus on 406.000 Kanada dol­larit.
Praegu 52-aastane Soyinka
kirjutab näidendeid, luulet, ro­maane,
esseesid ja autobiograafi­lisi
töid inglise keeles. Tema
korduv teema on olnud aafrik­laste
raskused oma traditsiooni­de
pidamisel ja edu vähese õigu­sega
maailmas. Ta on püüdnud
y -f' 0 .
• • •* • • •