Vaba eestlane , December 20, 1983

              Lk. 10 VABA EESTLANE. tey^evat.^O.. :detsembA. 1983 '—.Tuesday, Depember 20,; 198'3. Nr. H
talvel on Balti suusavõistlus-te
korfäldamise kord jälle eestlas-
. •te'käes.,: •••^ • ^
pevirs Elbow omanikud on
andnud lahkelt loa oma maa-aia
kasutada 4. ja 5 veebruari näda-
X - Ti>r 1 11 f nn iniõnuL Võistlused toimuvad nii
Eesti Maleklubi Torontos saa- ^ . .^^^i
(K; datakse Kerese siüi^iipäeva ^^^^
^ . in r rr. — tnäe- kui mürdttiaasuusätamises-ja
_a ja 'ühiselt korral- Päevade raamides. T^pse.
PARIM
JõÜLUKiN
IMIJMISKUro
lastemi
puhul (7. jaan.) 8. jäanuril niee«?- kava avaldame uue aasta
KsiIeviSi
Külv 65.34,
100 m K. Bobrovskihh 10,3 (Re- Vasaraheide A. Petrov 71.
kord V. Kirüenko, 1970 a.) Laansalu 75.20, 1980) i^ , , , - -
200 m G. Organov 20,7 (rekord Odavise H. Puuste 94.20 (rekord, kondlik võistlus 16 laual. Võistlus
1983) 1983) ^ toimub Leedu Majas, 1573 Bloor
m m A Ojastu 46,5 (rekord 10-võistl. T. Pahker 8002 (T. Kau- St. W. ja algab «
1^83) kis 8141,1980) Voisüus peaks kujunema väga
800 m T. Nfiägi 1.48,1 (R. Tölp NAISEP pinevaks, ka^peaitvaatajail ei lähe l
147,7 1961) 100 m T. Loov 12,0 (Rekord L. igavaks. Võistlus toimub kahes !
1500 m E. SeHik 3.43,5 (M. Vilt Härsing 11,6, 1961) ringis, iga mängija peab võiš^^^^ '
3 39 0 1966) 200 m T. Loov 24,5 (A. AUiksoo sama vastasega käks korda, män-
5000 m' R. Valdttiaa 13.48,5 (E. 24,2, 1979) gides kordamööda valgete ja mut-
Sellik 13.17,2i 1976) 400 m L Batenkov 55,4 (L. Erik tade
10000 m T. Tuirb 28.21,3 (E. Sel- 54,1, 1968)
lik 27.40,6, 1978) 800 m 'K. Rehemaa 2.06,9
Maratöii V. Sudemäe 2:18.09 (re» Ruus 2.02,1,1972) ^ÄS« * l H c f c Ä Ä # . A #.
kord 1983) 1500 m L Kukk 4.14,8 g. volstiusiiocaeg aig@s
110 m tj. T. Kaukis 14,0 (K. Jur- 4.14,1,1981) Möödunud laupäeval^^^^^^^l^^
ka^amm 13,8 1968) 3000 m L Kukk 9.00,6 (rekord, pJi^TSwh^
400 m tj. J. Ldhtsi 52,2 (R.. TorE 1983) , , , , , , , ^ a a l esimene ^^^^^m^^
3000 m t. M 8.31,2 (I. 1979) vene suusataja Nikolai SimS
Ruus 8,29,6, 1971) 400 m tj. O. Petuhhova 59,9 (E. ^õiti, fe^ ,
20 km kõnd V. Matvejev 1:27.30 Külvand 59,9, 1978) P^e "
(V. Matveje. 1:23,26 1982) KõrgusMpe Kibus 1.85 (S, ^ ^
Korgi^upe T. Valgepea 2.25 (re- Oja 1.85,1978); nad^ meeskomias EuiK)opas viibiv ^
kord, 1983) Kaugushüpe S. Oja 6.29 (K. Be- soome päiritolüga Reino Keski-Sai- ^
Teivashüpe R. Sdck 5.32 (R. Lin- rendsen 6.31, 1979) tuli kaks korda kukkudes 1
dal 5.36, 1977) Kuulitõuge H. Parts 16.7? (V. Mi- 74-ks.
Kaugushüpe Ü. liJiitmäe 7.63 (T. nina 18.03, 1980)
Lepik 8.09, 1968) Kettaheide E. Kubi 64.44 (rekord, Samal aädalaiõpul peeti esime-
KotoiMüpe J. Uudmäe 17.10 (J. 1983) sed võistlused ka Põhja-Ameeri- '''
Uudmäe 17.35, 1980) Odavise R. KadaA 60.80 (i^kord, kas. Need toimusid Põhja-Ameeri- l^'4
Kuulitõuge H. Sild 19.38 (H. Sild 1983) ka sarjas SaultS^^^ ! .
20.53, 1979) ' 7-võistl. S. Oja 5975 (S. Oja 6156, tarios. Laupäeval tuli meie Robert l '
.08 (K. 1982) VeUend 10 kni-^ viiendaks ja p ü - /
. ^ ^
" ameeriklane
Bill Speneer Alaäkast. Laupäeval VeHerf, Kalevi SuusaMubi
d i esunese ja viienda koha vahe uus esimees
B niBB a w i l W M F «miilits 1Q fiftkt (P^iVWht A'^dn^ vü^ kishi
33.59!) Osa võtsd ka mitmed nop
VnM^ N. ILiiton älivar^^ aastoi^teted jalased. >
• • 0 k e • a
VABA EESTLANE 1 msfOss/y^ mstiSssi
MiimadKk.3
BAIUMAT PÜHm
m£K$ ÄASTAm
Pagari- ja kondiitrisaadušed,
Mikatessid, sbokolaaflid ja maiustused
SUint VAUK UHASAADUSI JA JUU5IE. TORDID PIDU-UiB:
ElJDEKS SÜNDMUSTEKS. 80-ISlMELINEKOHVIK.
Ida-Lääne val&d peetud vastastikose relvajõndiide vähendainise läM-fäakimised
kättemaksuks USA oote makettide paigistamise pätast Laa-ne-
EisrõQpasse. Sellekohane otsus tehtavat diplomaatide arsrates eel- , A;
olevd Vafl^vl riikide v ä l i s " - " " ' - ^ * - Ä U S T r a a i i a S f I ,i:w:ii,
kulüuväd „SISU"
19^2. a. septembris Peruus toi­munud
naiste V^kpaHi maailma-meistnvõistlusel
12-dale kohale
tulnud Austraalia naiskonnas d i
kaks «Spordiring Estonia" mängi-a^^
jaanua^ja on kestnud pideydt Laane vaheliste suhete halvenemi- ^^«"^S L>Ä^ «IJ/^gentü^^^^
on vatnud L 19 K m o. a M olnud nen.e^^ÄÄ^l^SSS
^ * ^iraakmiiste vastu, aga nad said
Kümne aasta jooksul pole süski kaasosaHsteks kui detenteprotsess ' S
ühtki kdkkulepet saavutatud ja oü oma tipul 1970-ndaü ^ t a ü .
diplomaadid üüev^d, et pole ette- N. Lüdu sõjavägi on alati ohiud ^^?'f^^^^'/^
Bähakamingisugledu^evikus. totaaS va^?^ J a S u ^ r S T S ^ ^ S i ^ i / ^ S d ^ ^
Seflepärast km N. LiSt lõpetab. vähendamisele, piiramisele, Doug Vainsaar ja Tony^ N^^^^^
meed läbirääkimised juba lõpe- ^^,^1 mingisugusele yas- Mainituist Vainsaar mängib nMd^^^^^j^^^^
tatud Genfi läbirääkimistega, kontroUivömialustele, miUeta ,,eaaberra" koosseisus ja Naar on ESTO '84 Spordimän^^^^^
pole sd mingit diplomaatilist '^^^^1 kokkulepe pole võimalik Northern Aurora*^ treen^^^^
tähendust. NATO poolel. Rein Vailing ja ; Toivo Puusepp
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario M5V 2B^
366.1205 366-3619
LAKESHORE BLVD.
GARDINER EXPRESS
Aili Helm
3e
., Väke -vast^^^ nimenööka-mine
unustati aga õige pea, inõle-mad
noored ol|d väga avarate hu-.
videga, neil oU juttu palju ja see
oU alati lõbus. Ometi piirdus nen­de
isuhtlemine ainult hommikuste
kooliminekutega, ah jaa, kord olid
nad bhiud ka koos ühel kooli
tantsupeol. Nende' sõprus oü aga
õhkõrn ja kerge ning oli lausa to­re,
et keegi ei kippunud seda laia­li
puhuma lega raskeks tegema.
ICevaciiste eksamite tõttu jäid koh-tainised
hõredamaks, suvi lahutas
aga noored hoopis: Rutt läks taa­diga
kuhugi maale, Ahti aga õpi-lasmaleviasse
tööteenistusse;
Sügisel kohtusid nad sellessa­mas
trollipeatuses jälle. Noormees
oli abiturient ja tütarlaps — ah,
varsakene oli muutenud uhkeks ja-toredaks
säluks — Rutt oli kena
neiu. Peale ilusate ripsmete oli tal
nüüd erakordne naeratus, mis ühe
suunurga nagu pisut kõrgemale
kergitas teisest ja tekitas pisikese
lohu põses.. 0
Lennumasina raske ja tume urin
jätkus. Väljas hakkas vist valgeks
minema. AJiti sulges silmad uues­ti,
ise teadmata, et ta näol võttis
koha õnnelik naeratus. Neid mee­nutusi
oli hea jätkata, eriti suvest
pärast seda^ kui ta oli kooli lõpeta­nud,
pii olnud üus suvi, soe ja
päiksepaisteline. Summ, see mets­mesilane,
oli ei tea kust võtnud
v^õi saanud imelise maheda hääle,
nii m^aheda, et usu või ^©sti, et
Nad olid kogu Tallinna ümbru- du täpselt," ütles Rutt. Siis puuris
se kahekesi läbi jalutanud*, ja an- ta pilgu poisi sihnadesse nii, etni-dis
lausa imestada, kiii palju roh- naotsad kokku puutusid ja ütles:
kem võis näha iielja kui kahe oma ,,Oh, kui huvitav!"
silmaga. OU iMi, mida üal enne ea Äkki olid koos ka nende huu-ohiud
nähtud jä mis ometi alati led, Rutil nii tulised ja pehmed,
siinsamas olid pitsenud. Linnud, et Ahti peopesad niiskeks läksid ja
kes varem nokkagi ei olnud pao- süda taguma hakkas. Ta tahtis tud-tanud,
siristasid ja vilistasid nüüd ruku kaenlasse haarata, aga Rutt
imetabahsi viise, õhk lausa helises aina iga puudutuse vastu väga
— äh, mis ta helises, peaasjalikult tõrges ja see võttis temalt julguse
ta ikka sumises! KüUap see kõik ^t^^
pidi imepärane olema ka Rutine jälle nagu käsutas: „Pigistä! Pi-meelesit..
. T a oH imetlenud kum- gista!"
melite kummalist lopsakust ja Pigistamata jäigi, sest äkki oli
hüüdnud: talle jyähe tulnud, et Rutt on veel
„Taeväke, kui suured, nagu ger- laps, väga õrn japs — ja see lap-teadl
V sesuudlus oli nÜ jumaline! See oli
Lmna tagasi sJõitnUd olid nad täitnud südame iga viimase sopi-alati
ilusa kummeEpahmakaga, keseni, see oli enneolematu hell ja,
sest Rutt kimiitas, et n^d seisvat armas j a . . . — „0n veel praegü-vaasis
ilusad ja värsked hästi gi, on praegugi veel!" vurisesid
kaua. ~ Ja praegu, ja. praegu, põ- mootorid; ^
risesid iennukimootorid kus Rutt oli õppinud kooli balletirin-oled
sa R.utt praegu? gis, oli käinud peotantsu kursus^
Rutt oli Ahti kord kaasa võt- tel, käis keeltekoolis omandamas
nud ja oma taadile näha viinud, prantsuse keelt... — „Käib prae-
Vastupidigi oli see seikhis enda tar gugi, käib praegugi." ^
sunud Ruti taat oli üsna oma- Aga ta oli ju ikkagi Väga noor.
moodi mees, kellega sõprus oli si- Nende koosveedetud suve oÜ ta
girienud juba esimesest sõnast. Ju- millegil^ärastt Kummelite Suveks
tud jooksid sorinal, taadil olid nÜ- ristinud ja tõi talle nekrutikim-sugused
vähevõitu viguiijutud ja bukski kummdiõisi, siis kui te-
Ahtil mulje, et ta seda meest küll mast soldat tehti. K ^ e aastaga lu-juba
väga ammugi on tundnud, bas ta kooli lõpetada j a . . . „siis
OÜ taadil raamatuidki; ise ta ütles tuled sina tagasi vene kroonust ja
nende Mta|K>oto^^ ülikoolis õp-ehk
tõepoolest? --halvasti, aga pima!" Paar kuivatatud kummeli-kõik
need, mis ta lugemiseks oli õit oM praegugi koos Ruti ^ ^^^^^^
andEud, olid huvitavad ja head de^^^ ta tasküraamatü vMiel..."
raamatud, ikka enamasti asjust, „Oo Rutt, Rutt!"
mida-kö^Hs koguni ei olnud õpe- „Mis paganama Kutt ma sulle
tatud. olen?" küsis unest ärganud Peep.
•ükskord läksid nad Pirita jõe- Ta pea oli vastu Ahti õlga toksa-kääru
ääres vaidlema oma silmade tänud, aga nüüd ärkas ta täiesti
väfvi pärast. „Sa oled luga pikk, ja vabandas: „Ma vist möllasin sii
kummärdu natuke, ma ei näe mul- une segi, anna andeks!"
„Ma ei maganudki enam."
Noormehed läitsid sigaretid.
Oligi õige aeg ärgata nii tukas­tusest
kui mälestustest > - hakati
jagama teed. Kolmal otsiti välja
plekktopsikud seljakottidest. Ka-sarmuis
oli neile juba väljaantud
reisimcon, kuivproduktid mida
õndsa tsaari aegadest pärit viisil
ikka veel kutsuti „suhhoi pajokk".
SeUe kallal oli mõnigi mees juba
ammu enne teejagamist nokitse-
„Egas me seda vaarikävarrevett
larpima hakka!" ütles Peep. «Võ­ta,
näe, lusikatäis „nesskahveed"
— ma sain hüjuti paki..."
Kohv virgutas poisse tublisti.
„Kas teie kah õhtuti progulka-sid
lauluga tegite?" küsis Peep.
,,Ätoimhh?^ ümises Ahti täis
suust ja Peep luges selle häälitsu­se
jaatavaks vastuseks. „Kai võib
midagi tobedamat maa peal kujut­leda
kui vene isamaaliku laulu
röökimine . käsarmuhoovis, vanas
saksa linnas Königsbergis?"
„Miks ei", arvas Ahti „veel to­bedam
on ju see, et seda laulu
röögiyad eestlased, lätlased ja lee­dulased
— ja see, et kogu üritus
kannab nime jalutuskäik!"
«Jalutuskäik, jaa muidugi, õi­gemini
ikka pragulka. Aga mina
tegin vene tekstid ümber oma
moodi eestikeelseiks pila^nadeks
ja W)kisin neid täiest kõrist! Ja
sain veel kiitagi — kui pärast pra-gulkat
teleri ette „Vremja" päe­vauudiseid
vaatama istusime, pi­das
rühmaülem ilusa kõnekese ja
pani mind eeskujuks^ et õigeid isa­maalikke
tundeid ongi kõige parem
laulus väljendada emakeeles!"
„See vend ei olnud siis venela­ne?"
^-V- - .
. „Ei, usbekk, agä.ta,/.bll,. ise ka
ei teadnud, mis
„Need kupumehed on ju peaae­gu
vahetpidamata kõva auru all.
Ja kui siis poliittundi peavad
Tead, eriti hea kukkus välja, kui
tavaristtsh kapitan kodusõjast sele­tas,
et valgekaardi ohvitserid korv
raldanud aina joomapidusid ja ol­nud
moraalselt jõle lagunenud —
ja siis kukkus see kapten ise kõi­ge
oma kõnepuldiga küljeli..."
„Mina tegin enese amusikaal-seks,
ütlesin, et vüsi ei pea ja
häält ei ole."
„Aga lauluga saab head nalja!
Mina tead, tõmban terake lõõtsa
kah, bajaani - muidugi. Õpetasin
poistele «õllepruulijat" —• panin
ise sõnad vene keelde,' kukkus täit­sa
lollilt välja! Paelamehed jorise­sid,
et pole õige vene keel, aga
mina seletasin, et läti rahvalaul,
teisiti ei saa. Siis said lätlased ti­gedaks,
aga ma ,,instrueerisin"
neüe selle nökšu ära, siis lõid
kampa ja leedulased pealekauba.
Kuule, vanad Königsbergi maja­de
varemedki vist naersid, kui ve­ne
kasarmuhoovist saksa valtser
kõlas nõukogude /marsilauluks üm-bertimmitult!
Sa ikka mõtle:
„Jaa yöšjoolõi piivovaa^,
geisha da geisha!
Ja vaarju püvo too koshmaar,
geisha da
,,Mis sa selle geishaga mõtled?"
,,See oligi see number, et seer­sandid
pidj^id- seda jaapani Itisti-plikaks
— ja sihuke lõbus usi ju
sõdurilaulu passib... Aga tegeli­kult
on geisha eestikeelne «Hõis­sa!"
tõlge, täitsa vene keeleseadus-^
te kohaselt, dii na^ Hitler tõlgiti