Vaba eestlane , March 27, 1984

              L L 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. märtsü 1984 — ,March27, 1984 Nr. 24
VABADE EESTLAOTS H M L E K A N B J A
¥ A BA
VÜLJAANDJA:- o/ü Vaba B^äne, 1955 Lešlie St DoQ
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
• TOIMETUSE X O L L E E O I U M : Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TmilMISHINNAD Kanadas:: aasta.
ja veerandaastas $15.—'
TELUMISHmNAD v ä l j a s^
aastas $35.r~ ja veerandaas^^
Aadressi muudatus 70 c ~ ttoiknumbriiimd 70 e»
KUIELÜTUSTE HINNAD tiks toll ühel veerul:
taMtuste küljel $4.75, tekstid $5.—, esiküljel $5.
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslifi St. Don Mills, Ont M3B 2M3
illSIIIIIHIIlliillillilliitillllllllilililllillllilliillllUli!|!ll!iiniiilllH
oopium
Vancouveris peetud Maailma Ki-rikutjB
Nõukogu (WCC) konverent­si
kohta kirjutab pastor Gene Vo§-
seler, Kaliforniast:
„ . . I. Vancouveris oli tõe hääl
vaikne, kui mitte surnud . . , Kon­verentsil
domineerisid .Nõukogude
Liidu ja Kolmanda-Maailma toeta­jad,
kes seletasid et ühendriigid on
kogu kurja juur rahvusvahelises
elus . . .Ameerika on süüdi, kuna
püüab Nikaraagua valitsust maha
murda, ajaloolist pööret Salvadoris
takistada ja toetab Guatemaala
vägivaldset mUitaarreezhümi . . .
Konverents lükkas tagasi nõude, et
Nõukogude Lüt oma väed Afganis­tanist
välja tooks. Võitis teme ette­panek,
mis lubas Nõukogude väge­del
smna jääda seni, kuhi üldme
polütUme lepe on saavutatud — see
tähendab kuni f vab adus võitle-
GnippVirginikavaÜa eestlasi oma vaUavanemaga^^E vastuvõtul Eesti Majas. PUdil vasa- Jate likvideerimiseni. Et^see aga
kult Enn Külaspea, Johannes säägi, pr. Smockum, Aita Nütenberg, EV aupeakonsul Ilmar Hemsoo, vaUa- Icüresti teostuks, seUeks nõuti rel-vanem
KenSmockum, Ava Kiilaspea, Arvo Nütenb
•^••••y' / Foto: Vaba .Eestlane
Moskva välispoliitika kujmida- Kni tiibrakets esimesed tted,
naisel mängib sflmatoikavaltsuurt^^^^^^^^ pj|||| ty||d|||(|ta sÕiCiSf ^SltCltOk^^^
ofea rahvusvaheliste Intriip J *
(äumine, eriti aga lääne peale täies- Viimastel aastatel on USA National EdttcationAsso<3ation (NEA) sattunud paljude oma liikmete
vaveo lõpetamist Afganistani mäs-sulistele
. . . MÜline farss! MUluie
vabaduse ja õigluse mõnitami­ne!
, . . Konverents keeldus aru-tamasX^
inimõiguste olukorda Nõu-kogudeYüdus
. . . E i midagi Poo­last.
E i midagi paavsti mõrvakat­se
seosest KGB-ga. E i midagi Nõu­kogude
ja Kuuba vägede tegevu­sest
Aafrikas .
„MÜlal ometi kristlased ärkavad
hele vaenu, viha ja^rusaamatuste ti uued ja eriti tugevad prop^an- tule alla, kuna seda süüdistatakse, et nad levitavad N. Liidu propagandat USA-§ |a katsuvad mmeerida yigg ja lõpetavad raha kogumise
§eU külvamine. e poUifla» kd danoodid. Nüüd pidas sejUele organisatsioonile, mis jagab
selliseid insinnatsioone üldse po- knks psha avalikult Kanadat hoia
lutikaks tituleerida — rakendami- tada, et Kanada territoorium miin-
§el kasutatakse väga mitmesugisseid tnb tuumasõ|8 hävitustöö objek-
Javärieerpvaid võtteid, Jagatakse tiks, km Kanada valitsus Järele an-ülesandeid
võimalikult paljüdele^^ nab Pentagoni nõudmistele tlibra-inimeistele
ning tehakse smsri pin- keti katsete jatkamj^ks. Tassi tu
gutusi seHeks, et vaenu külvamise; gevasõnalise.ä^
Nü ön N E A toetanud 20-osali- samasuguses vahetussüsteemis, siis
se tv-seeria ,,The Unknown War" USA välisministeerium ei -andn^^^
(Tundmatu sõda) esitamist, mida neile sisses^õidu viisat Seda aga
nimetatakse dokumentaalfilmiks" pole rakendatud N . Liidust jä^ W^^^ XTT-A J * rr- - ^
II maailmasõjast ja miäa saadeti Eunx>past tulevate kommunistlike Tem^ N E A ^märklaud on Gtiate- Kurjaga, ^ mis
•' • maala. NEA on soovitanud, et väärtusi ja mis solvab toelist us
kes on organiseeritud N . Liidu­ga
seotud vasakpoc^te agitaa­torite
poolt
toetusi terroristidele? Millal hakka-vad
kristlased nõudma, et nende
õpetajad ja kirikud ei toeta organi­satsiooni,
mis teeb kompromisse
moonutab
aktsioon oleks näüiselt nagn lää* on selge: kanad^asi tahetakse hir- Film oli J ettevalmistatud N. Liidu USA Kongress keelustaks relvade ku, mida õpetas Jeesus Kristus?"
~-r~-~~-.._~~~r~, ~-~ - - o ^ ' , — — f i i m i W n * a t A NEA O H katsunud blokeeiida müügi revolütsioonikeerises kanna-nemaaiimas
tekkmud spontaanne mütamisega üha suurema! ^^^^^^^^ antikommunistlikku kaitset tavale Ke^c-Ameerika riigile, mis • Publ. Forum. Daily News (LA),
rahvalhlmminfi nina et se^^ ^'^"^""^S™^ i A^^^ M,AI^ XTC A ^ i ; ..^^ XT T n:^:
aktsioonidest enne ja sõja ajal.
rahvaliOfimiine immg sellel ei ole mobiliseerida tiibraketi katsetamise
midagi tegemist Moskvast Läände vastaste ridadel,
kuivatud ja simsetele inimeisteie _ . ..
sissesöödetud Inspiratsiomiiga. hirmu^n
' yoib olla teatud mojo, kuna Ka-
Aktsioonide teadlikeks smmaja- nadas leidub isegj mõjurikkaidpo-teks-
organiseerijäteks Läänes on liitikmd — tavalistest ünimestest
vene d^lomaadid ja paljudel LäsUrääkunata-—^^^^^ ikka veel BSBvadi
me organisatsioonides tegutsevad tuumasõjast vabade^ tsi^mdesse
Moskva agendid, kellele Uitub suur ja neuträliteedipoIiitU^asse. Kõik
vägi ideoloogUisi kaasajooksikuid, smsremad sõjad on näidanud, et
üüallvseid ; maailmaparandajaidj elu ja surma pe^e käimas olevas
maailmar^u eest võitlejaid, tuu-> võitioses ei hoolita neutraliteedist
snarelvade vastaseid ja paljudesse ega varem sõlmitud lepingutest, mis tõi surma ja ametist taganda-teüstesse
kategooriatesse kuuliivaid Me teame, et Balti riigid ajasid misimiljoneile inimestele N= Liidu
aktiivseid Isikuid, kes ei suuda või i^get neutraliteedlj^Iiitikat, kuid poolt oki peeritud termtcijriumeil
ei taha ani saiada smirest
ia prae° BiistÜku Venemaa kallaktungiohv'
Ladina-Ameerikale. N E A oli nen- on. N . Liidu liini • pidaja.
de gruppide hulgas, kes käendasid i-" r - Ajakirjanduses on palju näiteid
Propagandatoon anti seUele juba E l Salvadori vasakpoolset valitsu- ; ^ ^ A ^ valispoliitilme_^ vaimulikest konverentsidest, samu-seeria
alul, deklareerides et 1930- sevastasttegdast Talio Meridozat ^^"g^?- haridushkust^^t mülega ti nende tegevuse kriitikat WCC,
ndais aastais N . Ludu elu oli pa- Üleriigüisele kõnerelsile ÜSA-sse. ko^^op^tajad peaksid ^tegelema. „äib sammuvat kindlat rada -
^- , \ Aga. s&Q m^^^ maaümas kapitalismivas-
Kaaskäendajaiks oli Committee; jätkuvalt surub edasi punasel liinil i2Lst revolutsiooni, käsikäes kommu-ranemas.
Kommunistide käendusel tehtud
dokumentaalfilm ei lausq|9ad
sõnagi Stalini brutaalsest piiha&>
tosest, vangilaagreist ja
simmtud koihoseerimisest,
in Solidarity with the People of ilma midagi küsimata.
El Salvador (CÜSPES)- grupp.
nistidega. Kuid ühelgi maal ega
üheski riigis pole WCC tegevusde
piire pandud ei rügi ega koguduste
poolt. Riik, kui ka koguduseUikmed
on olnud paralüseeritud pieteetii-kust
tahust Kirik o i puutumatu,
nagu lehm Indias.
laneesid teenele vaatamata kommn- . . ; / , Veebruaris 1984 ilmus müügüe Rein Taagepera uus raamat „Sof-
E i i ^ k i i Venemaa kallfllettine^^ Liberalization in tiie Soviet Union: The Case of Jüri
rite Hifleri Sak^maa vallutes ühi ^^^^^ Kukk". Rein Taagepera on ühiskonnateaduste professoriks ja polüt-le,
osutades et filmiga surutakse teaduse osakonna juhatajaks University of California Irvme'i harus.
nus
lm idast.
P|üüd — üks väike ärapõlatud
maa, '
seal sünnib midagi!
kauges maaUmanurgas —
i vaütsemis® perioodil " ^ f ^ f^
tegi Moskva kõik seUeks,^t^L^^^ Bcstoni aja- Raamatu esimene pool esitab Jü- meelseid) amiab aluse seUeks kü
J üle^ M h u t o avaliliu arva.^^^^2^ ^^^^^ -
sse mesmon-^*^^*'^^^^'^^^^ . sikasjus, tänu jutuajamistele im- vad ka^^^^^ SsSTfe " ^ ^ ^ ^ läbi oma territooriumi „Kui õpetaja, N E A liige ja N . mestega, kes tpmaga ülikoolis kok- ka välispolütika hindamisel. N. Lü^ ^ rl^ S ^ e^
is o M mõel ™^ kaugeltki koos- Ludu poolt okupeeritud leedu po- ku puutusid või samas majas ela- du sees tähendab see rohkem eba- ^!rtvih^ste^a^^ dishives-
«-f^las tema neutraüteedipoliitikaga. genike poeg, ma olen vihane, et sid: lapsepõli, õpingud, sõjaväetee- kmü^^^^ teprimis^^^
la m-« n- V M V " 1 minu organisatsiooni poolt toetat!^ nistus Ja komparteisse värbamine, testi. Väljaspool tähendab see P P S
^ t u d ja LÄ-Eomopa Ä ShWIÄ^ t S " " " '«^evus keemikuna Tartu ülikoolis, järjekindlamat N. Ludu hoi
Biadele Isminatud SŠ-?0^^^^ ra^^
Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV)
kohtunik C.P. Eloffi nimeline ko-misjon
koostas 450-leheküljelise
must Lääne-Euroopasse ülesmon-teeritavate
ameerika Pei
tilbrakettide vastu, mis
dud tasakaalu saavntmiseks
liidü Euroopa piirkondades üles- naal-kuriteoks ja võtta SACC ma-jandus-
fmantsiUne tegevus riigi jä­relevalve
alla.
tatisd selles filmis ku! iseseisvaid
riike, millised ebaseaduslikult
võeti jõuga 1940. aastal.
vastu. Organiseeriti suuri demon- armee saatmiiiseks Afganistani, kras
shratsioone ja meeleavalduisa, mis juba mitu aastat käib kohaliku ela-loimiKid
Läänes tegutsevate sõja- nik^ jölm hävitamine? Või
vastaste organisatsioonide sUdf mis alustel opereerivad vene all-all,
kmdtegelikdt kanded K G B ja veelaevad Rootsi rannikiivetes, „ .. . , . ' r t i
Kremli poliitimroo heaksküdu kuigi RooM on kuulunud ^f^'^'^^^^^
tempUtAndropoyüeoU tema suri- n ^ ^ ole lütunud f ^ 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ " f ? . ' . '^">iH«pn, Vp^tnlcaia KUICP .urmalP
voodU vist kõiie sumamaks pettu- NATO-ga? Kas on mõeldav, et ^ " 1 ' S J Ä n n i i ^ ^
museks, et k ^ see põhjÄilt Rootsi temtoormm ja Kmniku;eed näärmee oh b r u t a a M vorrddav E ^ ]^^u^ m^aiM^
planeeritud: p jääksid tulevases" s^as pnutmna- —
vahnistatud kampaania jooksis Sü- tuks kui venelased juba nüüd rahu »oigustas
eba-hoiakut,
väljaastumine parteist ning sellele mis tõstab ohtu maaümarahule.
T ji * T K * : * • w ' järgnenud repressioonide ja Kuke Rein Taagepera esitab ka võimali-
Leedut, Latit la JiCstat ei mme- J J U I - • i ' - i T . - - 4. • ••u- J
c l n ^ c « i ^ i o 1^,; J. ^nda vastusammude ahel, mis lop- ku Laane strateegia üldjooned uues
pes enneaegse surmaga Vologda olukorras. .
vangla haiglas. Eluloo raames on Raamat lõpeb Ivar Ivaski luule- seUele, — oü pooldajaid ja vasta-antud
ka lühiülevaade kaasaegsest tusega nii eesti keeles, kui ka pro- seid. SACC peasekretär pUskop
eesti ajaloost. fessor Ivaski enda ingliskeelses Desmond Tutü levitas disinvest-
See oli vapustav sündmus ja
LAV vaba ajaku-jandus reageeris
Teine pool raamatust on analüü- tõlkeluules:
vale, Imna Lääne-Em-oopa^^ ajal Rootsi raniükuskäärides oma
Md eesotsais iääne-Saksam:^ luure- ja muid operateioone teos-*
kantsleri HehnutKoWi ja Briti tava^?
peaministri MargaretTliatcheriga ..
d lasknud end nendest demon- KaMda oleks vag?i naüyne kui
stratsioonidest, mida tõhustati ta arvaks, et ta jääb tulevases «õ
Moskvast pidevalt väljasaadetud pnutmnatuks kui
Ijg5^„^aj2^ ,,neutraalseks" kuulntaK^
ta gg^a^^^^^^ °'^^''P^^™^"^^t sorti propa­ganda,
aga mitte katse anda edasi
t*e egfTlis e aiusen jdi« tõttu j—aKal. b Kira nadJa ajaloolis,t tõ.d e." ./ M .i da?gi e.i kinnita
Kuid rafeettide-vastase kampaa- p a i Ä m ^ - seigemim, ^ui asjaolu, et see
. , . kuni ükskord
Jõuab siiski kireda
tunaeile tapetud
vabaduse kukk
vabaduse lastele
vabaduse väljakul.
A ^õnnestmnine ei ole võõru- hele mng mida varem ta reaüsfli- f^.^^^
tanud ywielasi oma i n t r ^
tikast ja v i i m a ^ ajal näeme sellel oma tulevikule mõfleb ja koostöös
pmnal erilist aktiivsust Ühendriiki- Ühendriikidega oma riigi piiride viimastel aastatel demonstreeri aud
de ja Kanada vahele v^^ külva- kaitsmisele jä kindlustamisele „sõgeduseni armuinist" N. Liidus-miseks.
Ametlikult ei ole antud asub, seda suuremad võimalused se.
andmeid kui suurel määr^ Kremli on tal sõjalise koldnipõrke ära-feäsi
oli m^güskanadalasžfr üles- hoidmiseks kaasa aidata ning võK IntemationaJ Mations Office of
suuremaid N. vastukajale mõnedel muudel
Liidu agressiooniakte, mis lisati puhkudel nagu Bobby Sands'i surm
NEÄ/Mašsachusetts Teachers As- Iirimaal, ja Steven Biko oma Lõu^
sociation käendatud programmile." na-Aafrikas. Eesti kirjandusest on
samas seoses vaadeldud Kitzbergi
;Ka Tom Budkley kirjutas New näidendit „Enne kukke ja koitu" ja Ja mis on võimalus, et mitte-ees-
York Times'is, et N E A käendatud Krossi romaani ,,Kersri hull". ti lugeja, kelle ette raamat satub,
Samasused Biko ja Kuke surma seda vaevaks võtab lugeda?
vahel vüvad pikema võrdluseni Kaš hoolib ta Jüri Kuke surmast
Lõuna-Aafrika ja liidu rep- rohkem kui mõnigi eestlane Ste-ressiöonisüsteemide
vahel ja ven Biko surmast?
phühho-iH)lütilise küsimuseni: Seni on teada vaid inimeste reakt-mis
eraldab märtreid hulludest? sioonid, kes tehniliselt olid seotud
mendi mõtet ja tegi LAV-vastast
propagandat väUsmaadel. Valitsus
tühistas tema väüsvüsa hiljem,
kuna rahvusvaheline disinvestmen-di
propaganda mõju viiks LAV ma­janduse
suurteose raskustesse.
Ja näib, et LAV-vastane propa­ganda
on ikka ja alati edukas. Mõ­ned
istitutsioonid Austraalias ja
Hollandis, Ameerikas^ (Washingto­ni
Unn),IngUsmaal (BBC) ja mu­jalgi
on SACC üleskutsele järgne­nud.
Kanadas, Kingstoni ülikooli
üliõpilaskond pani „Bank of Mont­real"
vande alla, sest sel pangal
oU sidemeid LAV-ga. Nüüd - iga-
Seepoleüllatuslik, sest N E A o n f ^ ^ ^ ^
te eesti enmeelsete tegevusest jaist brjastuse tehmhse toimetaja- *^
1980-ndaüaastaü lõpeb selle liiku- ni. Enamus tuli esUe umbes järg­mise
iseloomustamisega, võrreldes niise kaebusega: „I was slowed ..... „ ^ . , ,.„^„„„
leedu ja vene dissidentlusega. down becausel started reading the "^^l^/f ^ . ^ J ^ ^
Uurimuse lähtepunktÜcs oli Jüri story instead of doing my job." ' " " " " o ^ ^ i o c . .
takse „musta nimekirja"! See on
üUõpUaste ettevõte ~ võrdleme
litsuse samasuguse otsuse jõudu!
kütmisel ameerika tiibraketi katse- maJikn sõja korral venelaste kala- N E A juhib õpetajate vahetamist Kuke eluloo täpne jälgimine ja (Töö läks aeglaselt, sest hakkasm Osa LAV ajakirjandust süüdistab
llamiSfrnürjaajmiseks Kanada terri- ietungidele^ edukalt vastu astuda. Educational and Scientific Worker kaardistamme, kasutades süste- selle asemel juttu ennast lugema.) SACC-i, et see on valinud aparthei-tooriumil
ja õhuraumiš, kliid kõild Valik^^^^ maatinselt kõiki saadavalolevaid Inimestega, kel sõnade töötiemme di vastu võitlemiseks revolutsiooni-meidkömbinatsH>
one arvesse võttes K a n ^ ^ ™,ased haridmsil» töö- on leivatööks, juhtub seda üsna j^^j^^ggivallatee, mitte evolut-ja
„eid « a n g o l a j ^ g i d e .^
legariiimati Torontos äisuvat töös- isee olidcord rahvale kuigi see
tust, kus valmistati tiibraketi osi, võjfo timdudsi ebameeldivana •
võib oletad;^ et kogu 7 seUe^^^^k
paania algatajate jäljed vüvad jal-
!egi'MoskväS5Ä.. ; ; , K. A,
tajad" USA-sse ja saates affise-lika
haridustöötajaid iraiiideesrli°
.de^taha,,.: , - ^;
kus neile antakse „punase vaiba"
H &M n - KII - iw sa •'W D -B Hsa B^^^
Bt EESTLANE''on v@fvef
mis väljendub raamatu pealkirjas, sisaldab ka 24 fotot Jüri Kukest ja jeiai,. et SACC diskrediteerib rüki,
kas N. Lüt on vümase] aastaküm- ta perekonnast, mõnigi neist seni j ^ y j ^ j d sõjaväge — seega edu-nel
muutunud veelgi vähem libe- avaldamata. Hind U.S. $23.75 kõvas ^^^i seaduse ja korralagedust
vastuvõtt totalitaarsete õö^^^ '
kollektiivide poolt ja pestakse nen- Hrushtshovi ajastuga), samal le juurde postikulu $1.25 esimeselt Eloffi raport ütieb muuseas:
de ajud puhtaks nõukogude „taf- ^^^^ pehmemaks ja kõhkleva- raamatult ja 0.50 igalt järgnevalt. „Kui iUis vaimulüt organisatsioon,
kuse" vastuvõtmiseks. maks nende teostamises? Pikk eba- Tellimis-aadjess: -The University nagu SACC on, sekkub sel määral
järjekindlate sammude rida vüsis, Press of America, P, 0. BOx 19101, polütikasse, siis ta peab leppima,
Kui M e l juhul NEA tahtis kmd^
ÜSA-sse tuua Kuubalt õ^^^^ 'JUrglLS)
Nr. 21
Ni
31. mh
. dr.TJ
7. ja 8. aj
dr. U
ESTO
ESTO-sl
Eelkoolief
aed kõrri
sed saavj
dada Ees)
ja mtsii
võib kogj
gevusroh
Lastea(
seitsmeaj
vad eestil
tes ja kt
poolt päf
ma. ünial
olekuta,
last kahe
maski kll
lunud kai
kutsutud
tega inii
kava viii
lik läbi
LasteaJ
Co-op NJ
mis asul
Eesti
ges.ti aul
Koht on
na seda
on ka li
toimub
8:30-st
12:00-st
lapsed
vaks, ku|
Lasteaij
teid.
LasteJ
va eest.l
rimismj
kulud,
gistreerl
maiks
puhul Si
hui, kuil
se lapsej
Lastez
vus, ko(l
tustega.
lasteae(
lastele
vai peal
yeks päi
maks kl
käigule
Regislj
mait i f
48 Fairi
rio, Cai
Komi
et temj
aktivistj
vastaval
Eloffll
seks or
toetuste
poolt.
1,2 pro|
tunnista
dab püj
Tubli
lamendl
leb ecsl
rükidolj
ja jul?j
vaimulj
• NaVkl
ja hai,£*
ritegevi
öldiHc
krisililtj
laste h|
nemim
vaimM}|
vuso p|
kata
kuks 11
Kuidl
hoopis
toodud
pusk^fd
miiidaf
mis i'i