Vaba eestlane , February 3, 1977

              Nr. 9. Nr. S
OLGA MAIS..
KALJO ANJA
AINO Ja ENDEL OTf-
LYA ja ELMAR ILVEb a
MANALASSE VABISENÜB AÄHAST ABIKAASAT, ISA JA VmQk
simdmud 1/ juuml 1808 HeBem^ Humil
surmid 28. jaamani 1§T7 Dearbom
sügavalt leinata
ABIKAASA Ja-POEG ferc
Tead KARL abikaasaga Detr(rf^
ÕED ja VENNAD perekondadega kodciinaal
LAHKUNUD SÕPRA
m
KOOLIVENDA JA SÕPRA ELVA PÄEVILT
LINDA Ja AVO SILLA
SAIMA Ja EAUÜ VARÄNGU
Tunneme sUdaanest kaasa ALLAN'ile ja JOHAN'ile neMe isa
surma puhul
KALEVI SKÄUTLIFKONB^^^rORONTOS
ÄHMAST SÕPRA
mälestavad leinas
ANDRES PINT perekonmaga
PETER PINT perekoimaga
Raske haiguse läbi lahkunud sugulast ja koduküla tuttavat ja
elupäästjat meie kallilt kodumaalt vabasse
sündinud 1896 Muistjalas, Merise külas
surnud 29. Jaanuaril 1977 Västerwiek'is, Rootsis
Mälestavad sügavas leinas ^
. LEONID ja JUUÄNA LÕUGAS'
ÜLO LÕUGAS '
• JULIA AIDAMETS abikaasaga
SELMA METSALA perekoimaga
ALBER LnPERE perekonnaga
Torontos .
SÜNDA UUSTALU perekonnaga
VHA TARVIS
Thunder Bay'is *
4812 YONGE STREET »1
Fyiiercil Direetors
WnXOWDÄLE ONTARIO
Eesäastä fmli eelistatud ja traditsiooQiliseks kujmsenud
MAtmmAM
Matusemaja on üle 106 aasta teeiinud Metropolitun Torontot
««ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritiad psinsonal ja
aüUaldaselt parMmisenaumi.
Väärikas teemimine
N E R Ä l HOMES
467 Sherbomrne St, Toronto 5,
Telefon 924-1408
H A U A K I V I D ,
Eesti ettevõte
YONGE RIEMORIÄLS LTD.
2019 Yonge St., Toroito 7
(Davisville «fe Eglintöni
vahel)
487-2147, õhtwti M7rl2Q6
Nigul Virro
sn^Xestab
: ARVO VABAMÄE
%wm Ml hm^hmq^%
Lalkewoodis eüanud Heino Visse
enneaegne surm tuli,^' kui kadunu
tahtis oma autot, mis oli lumme
jäänud, valija liiliata. H . Visse oli
läinud -koera jailutama, juhtides
oma auito peaiteelit lumiseüe pargi­teele,
kuhu see jäi nähtavasti
lumme. Telefonikompanii tööme.
lied märkasid teda lamavat auto
ees; näoga vastu lund. Nad püüd­sid
ikimstliku hingamisega sü­dant
tööle ergutada, kuid nende
ja pargipolltšsi katsed ja hapniku
andmine ei andnud tulemusi.
Haiglas said arstid vaid tõenda-da
surma veresoonte lõhkemise
tagajärjel.
H. Visse ölas Lakewoodis iile
kahdkümne aasta. Ta töötas ehi­tusalal,
tegi saniuti veevärgi- ja
elektritöid ning oli asjatundja
heliseadmete alal.
Kadunu sündis 22. dets. 1925
Ahjal, oli kodumaa kaitsel II
maallma^jas, kus ta' kaotas ühe
Jmalateenisfysj^ palve
esmaspäeval, 14. veebruaril s.a. kell 7.30 p . i
Iga kuu teisel esmaspäeval
Walmer Road Baptist Church — kirikusaalis
(1 blokk Spadina—Bloori ristumiskohast põhjärlääne suimšiis)
KÕIK TERETULNUD!
Vüimtöe! ajal on esinemicl bor-duvalt
jMhuseid, kus oigan^atsS-Qoiüd
saadavad o m a i i i i t i ^ ed-teated
„Vaba Eestlase" toimeta:
sele lehe iMi^hise päevsil voi ^
havad telefoni teel edasi anda
pikki edteateid viimasel mänutä.
Selline ialiiiisvils simnitab toinfie-tusele
suur! raskusi n i i ^ nejod^
vältimiseks tuleksid kõik need
eelteated, snis on mõeldud nädala
esimesesse numbrisse, saata toi­metusele
biljemalt eelmise reede
hommikuks ja nädala teise numb­r
i ^ esmaspäeva hommikuks.
Eelteated peavad olema kirjutar-tud
loetava käekirj£^ või masi­nakirjas.
Telefoni teel võtab toi
metus vastu ainult väga kSireloo-mulisi
ja lühikesi paarireaüisi
eelteateid.
IB
QO
STOKHOLH (EPL) — Rasked tinahallid
„eestlaste linnaosa" Hägersteni Ilmutuse Mriku kohal» kui kel­lalöögid
kuulutasid Sänna trubaduuri, armastatud ja lugupeetud
kirjanik Artur Adsoni, matusetalituse alpist, esmaspäeval, 24.
jaanuarill91?, kell tiks päeva!.
Mtari ees seisis hdedast tarn-, Valter Soo r-- Rootsi Bestia
mepuust roosidega ehitud ikirst> j Esindus, Heinrich Mark — Eesti
mille ümber abikaasa Marie Un-deri,
läihemate emaste, sõprade ja
organisatsioonide päarjad — pal­jud
nendest eihitud sini-moist-
„ valgete lintidega. Paljuütlev oli
silma ja käe Sinimägede!. Ta olil^^^^ y^^^^ ^nderi opärg kirs-
Pühavaimu koguduse ^õukogu^^
lüge kaheksa aastait, võttis (Ksa
koguduse segakoorist, oles vü- Sinimustvalgetele lintidele oli
mati koorivanemaks. Tema viim- asetatud kiri: ,35Iiaü armsale
sele puWkele saatmine toimus Marie".
21. jaan. P ü ^ ^ Kiriku kõrgete värvilisest klaa.
rdmtaie palveliste saatel.. ^ist ornamer^idega akende M a -
fkas ikuma heitis kiriku sisemuseüe
sooja pälkeseihelgi, mis tõstis
matusetalituse pliihaillkiku meele­olu/
V
Matusetalitase ja mälestuskõ­ne
kadunule pidas koguduse õpe­taja
Artur Kodar, viiüllsooaodega
esines Mfred Pisuke, kes mängis
Bachi , ^ i a " ja Arthur Kapi
Viimane Piht''.
OVScsrapu
Uys-Meremaa
malemeistriks
Uus-M€(remaa ülemaaline male
meistrivõistlus tolmus 27. det-sembrist
7. jaanuarini AucMan-dis.
K a iseekord tuli meistriks
maletaja Ortvin Sarapu. See­kordse
meistritiitli võitis ta juba
15. korda, kusjuures ta esimest
korda Uus-Meremaa maiemeistri
tiitli vastu võttis 25 aastat taga­si..
« .
Meisitrivõistlustest andis üle­kandeid
ka Uus-Meremaa TV. Sa­muti
näidati suuremõõdulist
meistrivõistluste rändauhinda,
miMeie juba 15 korda graveeritud
Örtvin Sarapu nžmi. Meistrltiit]
le ja rändkarüjiale lisandus see­kord
«ka rahaline auhind.
KiipsetcimiS'
Komžtee, Juhan Kokia — Vabiade
Eesti Ajakirjanike ühing, Leonid
Laid — Eesti Kultuuri Koondist.
Vanade estoonlaste nimel kõne­les
.näitleja Mare Leet ja Eksiti
Keele ja Kirjanduse Instituudi
poolt fÜ. Iie. Paul Laan. Viimane
oli k a mcatuse IMdfcorraldaja.
EadunU abikaasa, Blarie Un-der,
kes on Värbergi pikaaja-ravi
haiglas, ei saanud matu­sest
osa võtta oma tervisliku
olukorra
Samuti ei saanud tarvislikal põh­justel
LääneJSaksamaalt toDMe
sõita Marie ünderi noorem ptajr
Dagmar oma meihe kirikuõpetaja
Hermann-Stadkiga.
Kohal oli aga vanem tütar
Hedda Hacker koos sugulaste
Leida ja Oskar Kuusmaga. "
Teiste leinaliste hulgas, kalile
Eeloleval neljapäeval 10. veebr,
kell 7.30 toimub Toronto Eesti;
Maja kesl2mis>es saalis an/uüit nel­jas
ettekanne „Üle k€?skea" loen^
gute seeria raames. Sedakord tu­leb
arutuse alla vaba aga kasutar-mine
konstruktüvseks ja ennast
raimildavaks tegevuseks, See on
eriti populaarne teema, miüe üle
kõneleb Toronto ülikooli kehaili-se
kasvatuse deilcaan prof; dr, Jü
ri Daniel, k ^ küsimust ön uuri­nud
üükooais sedie sisuüis© tege­vuse
areindaimiišeksv- T e i ^ ette­kandele
järgneb laudkonnaivest-luS,
inillest võtavad osa Toironto
Eesti NaisseOtsi Mkimitoimkon-na
juhataja Malle Laansoo ja abi­elupaar
pensionärid Eva jaPrüdu
Mann Trentoni lähedalt maaJt
Ontarios. Sisuline sissejuhatus
Robert Kreem. 1 r-.
Eestis e i de
siimfoonics»
Nõukogude kord on pidevalt
suuruštanud oma kultuurželu^
ja rahva huviga fcõrgkuilitaimil^
ürituste vastu. Ometi^j^^ R.
Rimmel artiklis „SümfooniaikonÄ-sert
striptiisiga", et ,,mingi väike
protsent inimesi (käib üsna regu­laarselt
just tõsist muusikat
kuulamas. Mõnilcord on prot­sent
nü tühine, et filhamiioonia
kontserdisaaili ligemaile tuhandest
Järelhüüdeid oli seitsmelt isi­kult,
kes hindasid järgnevaid or­ganisatsioone:
August Mälk—
Välismaine Eesti Kirjanik© Liit,
arv^ ulatus m^, ^ m ä ^ meie kohS^ (rõdud m a l ^
avaliku elu kultuuri- ja teaduse
inimesi, orgainisaitsioonide ja
ajakirjanduse esindaijaid
kirjanduse sõpru.
nmg
Toronto Eesti Mees-
Möödlunud neljapäeval korral­das
T. E . Naisselts oma liikmeüe
ja nende küialisteie tegeliku küp.
setamise õhtu. -Koos oli 50-^o
inimest kes Peetri kiriku aiumi-
•ses saalis maitsesid ahjust tulnud
sooje saiu ja imetlesid perenaiste
suurt oskust. \
Perenaised Susanne Koiga, No­ra
Valter ja Adele Demidov oüd
pärmitaigna juba kodus valmis
teinud ja sellest süs nilliti küla­liste
silmade all mitmesuguselcl
saiu. •
Toronto Eesti Meoslfcoor, seo-ses
Eesti Vabarügi aastopäeva
.tähistamisega, korraldab 26.
veebr. 1977 kell 19.30 Eesti Ma­jas
oma träditsioonillsaks kuju­nenud
perekonnaõhtu.
Koor ootab kõiki oma eõpru,
meeslaulu armastajaid j a kooriga
kaasunuid sel õhtul, et i ^ ta
vaikne vaimu tervitus kaasmaa­lastele
kannajtavai kodumaal.
Esineb koor ja solist. Meeleolu-ja
rütmi-muusÜsa eest hoolilšeb
hr. Gustavsoni Ifcvartebt. Naissekt-cjooni
poolt kaetud lauad, keha­lise
kosutuse ja vaimse värsken-dusega
on alati .teeninud kütust
— süvendab mugavust sõbralikus
vaimus koosvübimisel.
Osavõtuks S12.50 isikuilt, hells-
® Etniliste rühmade pcdt
tult ilmub New Jersey 200 juubeli
tähistamiseks eriraamat. Selles
teoses on kirjutisi 25 etnilise rüh­ma
koÜta, nende hulgas ka eestla­sed
Kirjutiste pikkus umbes 20
lehdcülge koos piltid^ä. Eestlasi
käsitleva osa autoriteks on endine
Lakewoodi Eesti Ühingu esimefö
Virve Puström ja Vddemar Kõiv.
Materjale on muretsenud ja kirju­tisi
ühtluštanud Aleks. Prima, dr.
Einar Puström ja mag, Juhan Si-iriönsoh.
New York Times'i 23. nov.
numbris ihnus sellest teoksil ole­vast
teosest pikem kirjutis, milles
oli toodud andmed ka Virve Pü-ströml
kui ühe autori kohta tema­ga
jutuajamise kohaselt.' Artiklis
300, saal ligi 650 Inimest) on täi­detud
kõigest 30-60. Aga taliinlar
si on ju nelisada tuhat! Paraku
on sageli aga nii, et üks kuulaja
ühes n u a ^ häbeneb teist kuular-jat
.teis^ nurgas ja kolimas, k i^
neid mõlemaid häbeneb, irte"^ •
preet." •
tcshcivad
M O S K V A - N.Lidduk^^
nistliku partei keskkomitee võttis
vastu resolutsiooni, milles dekla­reeritakse,
et N. l i i t on maaüma
revolutsaoonilise liikumise tsentru^
mife ning kõik kommumstidkõik-j
jal peavad järgnema N. Ludu par­tei
doktriinüe kud nad tahavad väl­tida
ebaopestumisi. Partei kesk­komitee
resolutsioonis kinnitatak­se,
et nõukogude süsteem „võimal-damkest
on välismaal sündinud ja
üle 2 1 % lastevanematest on immi­grandid
Artikli kohaselt oli.Virve
Puström pikemat aega Lakewoodi
taaa hilijemalt' veebr. 21. s.^a./Ee-vti Ühingu esimees ja kogu te­ma
pere on osa võtnud^tlaskon-na
tegevusest.
dab oma elanikele ennenägematut
märgitakse> et 9% New Jersey ko-1 demokraatiat jä vabadust, mis on
lauluvermad O. Haamer 282-8786
ja J. Luide 425-2877.
Võimatu - kapitalistlikes riikides".
N. Liidu partei keskkomitee reso­lutsioon
lükkab drastiliselt tagasi
mõnede lääne-Eüroopa ja Jaapani
kcmmunistlike parteide seisuko-hari,
mis taotlevad suuremat ise-
•seisvust. -
Eestlaste gi
•*Ameerliu
Esimene ees
na-Ameerikasse
16. märtsi õhtul,
nüs kestab kaks
nelja rüki, kusju
nu antakse inka
kultuuriga tutvu
mene peatus on
Lim^s, kust sõi
QQ linna, kus
de varemeid ja
ga pik^ Liruba
Picchu inkade
20. m ö r t s ü pe
Equadori pealüi
on kuulus oma
jäte kuldkiriku
enamik rahvast
diaanlased. Jär
Kolumbias, kus
t^st Zipaquira
Teatavasti ' t öö
Roots aastaid B
külastatakse Me
na, muie lähed
huacan'i pürami
cuatl tempel-peaks
grupp jõu
tui. Reisü tutv
Ameerika kristii
gu reis, mille j
Raid, maksab
on arvatud le
sed sõidud ee
tud erabussis, g
si hotellid ja s
malik ennast re
des K. Raid'
Palutakse
Õnne Lail
esineb boi
$1
oi
Torontos e"
õnne Laikve
sul tihedalt k
to Opera Re'
nebka veebn
peaosas. Oope
13. veebruaril
tui Central
725 Bathurst
te kõrval tih
Glucki ooper
õnne Laikve 1
Sisseikäikite
tänavalt.
Kcsljo Rail
TV saatel
Pühap., 20.
riikides esmaj
tuhiiiajaline
nadast „Beyoj
ühes katkes
^Sarabande"
näitavad kõil
Broadcasting
mad, seega
inimesed. TOI
• lik näha kam
5 . 0 0 - 6 . 0 0 õht.|
veris ja müj|
eestlastel pt
konsulteerida
T V kanaleid
eestlasena.
VII
tlle 70 erhie^
haruldasi J!
PLYWOOl
saetakse
ULMIApuutl
Contact ceml
ter stains",
mari
THEPL'
142 Davenpl
eluaeg
Sucrl
/hini
laadal
il
HOÜSI
553
Torol