1977-02-03-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iVÄBA EESTLASE" TALITUSES
Ontarios on viimaste aastate jooksul väga populaaipseks IniJE-
, nenud pikk murdmaasniusatanüse võistlus Muskoka Loppet,^m31-
lest võivad osa võtta nii võistlussuusatajad kui ka pühapäeva-suusatajad,
kes siiureš konkurentsis onia võimeid tahavad pröo-rvida.
Sellest võistlusest võtab igal aastal osa ka rohkel arvul
eestlasi. Allpool anname edasi eesti suusataja Theo Vellemdi
mmlaeid l ^ o l e v a aasta Muskoka ILoppeflst.
ööbime loppeti, dõpp-punktis ettepoole jõuda (kui võimalik.
Hidden Valley Holiday Irails.
Sööme laupäeva õhtul tugeva Õhtusöögi
j a heidame kell 11 magama.
Meie tuba alumisel korral
on võrdlemisi jahe. Vooditel on
vaid üks õhüfce 1?8kik ja uni fcm-v
mas toas väga põgiis. Viie-doHa-rüine
äraitužfeeiU (tiksub kõvasti,
Keüd 5 käib väljas vali (kärgatus.
Tean, et üm on ikülm j a paikane
päifeub aiaibeibas. Kell t teopu-žab
Ted. H. meie uksele.
Ts on käinud juba v^jas suusi
d proovimas.
Tuleb ikasutada jkõige külmemat
isiääret: Määilm© ; M kihi
Swix spetsiaal rohelisit. Sööme
kuruga hommikusöögi.
Teikib kiüsHnus, kuidas riietuda.
PoKld tavaliselt ei kanna võistiur
se ajal pikki aluspüikse. Robert
otsustab seeikord siiski kanda.
Martin eelistab sõita soendus.
pükstega. Nend^ iiued Adidas
saapad on väga ikitsad j a mahutavad
ainult ühe paari suMd. K a
kindad on õhukesed.
Hotelli parkimisplatsil on irl-vis
kümme koolibussi
Need viivad võistlejad Port.Syd-ney'sse.
Satume 'kuidagi ootajate
kodonni algusesse ja saame kohe
bussile. Port Sydney Gommunity
Hail on juba inimestest tulvil.
Määritatkse veel suuski, lisatakse
veel üks säiik või tommatakss
sokk üle saabaste.
Veel viis minutit enne 10 on
Community HaH täis inimesi
aga kell ifcümme on
kõik [kuidagi siiski järveL Esimeses
reas 120 võistlejat, šüs 635
mitmes klassis turisti. Hm on
päikesepaisteline, vaikne ja külm.
Kell 10 ette nähtud start hilineb
ainult 4 min. Loppeti esimestel
aastatel toimus see kahuri pauguga,
^ a seekord ainult käskluse
peale. Alustan oma viiendat lop-
Normaalsel võistlusel peab eel-sõitja
järelsõitjalle, fees ttahab
mööduda, rada andma. Loppetil
seda ei pea 'tegema,. Tagant tulev
kiirem sõitja peab kõrvalt mööduma.
Järve on ika&s tan j a siis
läheb tee kaldad .üles metsa.
Butmii on kahele suusatajMe kõrvuti.
Tekib suur liiküusummik.
Vaataii üle õla «tagasi.
-Järv mustalb . Snimestost, ag&
minust eelpool on julba Öle 200
sõitja.
Varsti jätkub rada mööda lumist
teed. Nüüd on mumi möödumiseks,
Ikuigi jälgedes on mõntjsam
sõita.
Umbes kahe fcm järele jõuan
järele oma sõbra Ülo V-le. Näen,
1 2
19
30 ^
34
,^ .
42
44
4. ^ 5
11
14 15 16
118
20 21
31
22
27
32
123
8
23
35
37 38 39 40
45 46
24
41
et ta uued sUdlomid e i libise. Mõned
fiiberkiaas suusad ei ole niisuguse
külmaga sobivad. Ülo ifcae-bab,
et suusad ei libise j a hiljem
selgub, et iW (katkestas 11 km
järele.
Unuätasin mainimata, et sel
aastal itöimus loppet endistele
aastatele vastassuunas: Port Syd-ney'st
Hidden VaHey^sse. Välja
arvatud mõned >tasased kohad,
tundub, nagu tuleks sõita kogu
aeg vastu mäge. Lopp on siiski
algusest ainult mõni meeter kõrr
gemal. "
Kaheksandal kilomeetri! jõuan
järele iihele tuttavale juudisoost
suusatajale. '
Ta küsib, millal küU maastik
Põikread: 1. Eesti helilooja, 4.
Kuu, 7. Vibupüss, 10. Juhtiv kuju
vabadussõjalaste liikumises, 11-
Kehaosad, 12. Lapse imetaja, 13.
kas nad olid minu ees või taga,
välja ©rvatud Robert j a Martin
Veliendid, Jaan Roos ja Uno L i -
mit, kes võitis mind tervelt 8 minutiga.
5 Teises itoitluspunktis võtan kä
ainult tassi teed, kuna ei ole mingit
näljatunnet. Silmad kipuvad
jäätuma. Purikad ripuvad xips-metest
j a kulmudest,
©uusad libisevad k a korralikult
hakkab langema. 11 ikm järele on
esimene toifclustuspunkt. Baku-taksd
shökolaadl, apelsinilõikeid
j a kuuma otniaMa. Võtan ainult
topsi mahla. KeU on 11.15.
Kohe pärast toitlustust tuleb
esimene Suur langus. Eehnisitel
aastatel tuli selleit üles ronida.
Tee on aga sirge ja vaatamata
suurele kiirusele võrdlemisi ohutu.
Eehnistel kordadel olen eriti
nautinud teist kümmet kilomeetrit.
Seekord on kõik ^teisiti. Sõit
on kuidagi vastumeelne. U m b ^
13 fcm4 jõuan järele noorele
Herman J-le. Julgustan" teda mitte
alla andma.
Kohkem eestlasi ma sel teekonnal
ei näinud.
Kuna tagajärjed ei d e ,veel lõp-kasulik
lagedal järvel nü palju. likult tabuleeritiid, siis ma ei tea,
Võistlusklass eraldub kiiresti
aeglasematest sõitjaitest.
Mõne minutiga on la! rivi for-meerunud
pikka kolonni, 10—
U suusatajat kõrvutS.
Mõttes, tahaksin sõita eelsõitja
jälgedes, et sellega energiat kokku
hoida, kuid samal ajal on aga
ja ei tul^ korrakski meelde neid
uuesti määrida, kuigi mu tagataskus
on üks purk rohelist j a teine
sinist määret. Mitmed suusatajad
süski peatuvad ja. määrivad ü!e.
Viimane kaks !km on jälle järvel.
Selle maa peal mööduvad
minust paar nooremat sõitjat,
muidu on tempo juba välja kujunenud
j a vahemaad jäävad samaks.
Vüs meetrit enne lõppu
kukub minu ees ninali üks noor
poiss. Jään ootama, kuni ta üles
tõuseb. Just sel momendil läheb
minust mööda üks minu vanuseklassi
mees.
Hotellis on poisid Martin j®
Robert dushi aiU juba ära ik^lÄud.
Robertil on kõrvad natuke päis-tes
aga muud suuremat viperust
pole olnud.
Ta on Sudbury ja Thunder Bay
soomlaste järele tulnud 14-
ndaks ja ütleb, et kui oleks olnud
kiiremad suusad, oleks teinud
veel paremini.
Mu oma aeg (31. 8 min) on suureks
pettumuseks. Aga tuleval
aastal proovime jälle. Nii kaua,
kui muil elu ja tervist, ma loppe-tist
ei loobu.
Kala, 16. Kuju kreeka mütoloogias,
17. Veekogu, 18. Minister E.V. algr
aastail, 19. Rukis — inglise keeles,
20. Tõstemasin, 23. Lapsevanem,
26. Küsimus,^7. Jõuallikas, 28. Va-luhüüe,
29. Lühend matemaatikas,
31. Eesti Päästekomitee liige 1918.
a., 33. Küsimus, 34. Kitsas tükk,
35. Elukutse, 36. Naisenimi, 37. Tekib
põlemisel, 40. . . . de Janeiro,
42. õhuke lai asi, 43. Edvistaja, 44.
Terava.otsaga ese, 45. Põõšaspuu,
46. Pagaritoode.
Püstread: L Tükk tervest, 2.
Uus mees maailma suürpoliitikas,
eesnimi ja nimi, 3. Suurem väe-koondis,
5. Kauplus, 6. Temas, 7.
. . . ütlev — kääne grammatikas,
8. õppeaine koolis, 9. Kolm järjestikku
asuvat itähte (eesU tähestikust,
13. Eesti kirjanik, 14. Doonau
lisajõgi, 15. Riietusese, 19. Endine
raadiövabrik Eestis, 21. Naisenimi,
22. Riik Aasias, 24. Vankri osa, 30.
Elund kalal, .32. Nõnda, 33. Eesti
kuulsaim maletaja, 36. Naisenimi,
38. Puhkus; 39. Jook, 41. Eoštaim.
RISTSÕNA NR. 920 LAHENDUS
" . . . •" *> •. .
Põikread; 1. Oja, 4. Märts, 7.
Amb, 10. Sirk, 11. õlad, 12. Amm,
13. Kiisk, 16. Äte, 17. Meri, i8. Aule,
19. Rye, 20. Vints, 23. Ema, 26.
Mil, 27. Aur, 28. A i , 29. Tan, 31.
Koiiik, 33. Kas, 34. Riba, 35. Amet,
36. E t i , 37. Suits, 40. Rio, 42. Lest,
43. Keks, 44. Ork; 45. Sirel, 46.
Sai.,-'. .
Püstread: 1. Osa, 2. Jimmy Car-tei\
3. Armee, 5. Äri, 6. Tas, 7,
Alale, 8. Matemaatika,. 9. Bde, 13.
Kivikas, 14. Inn, 15. Kasukas, 19.
Ret, 21. i b , 22. Tai, 24. Ais, 30.
Niisk, 32. Nü, 33. Keres, 36. Elo,
^38. Uni, 39. Tee, 41. Osi.
Urne Ivaadi - Pargi
Kuldne tammetõm —
ettekanded noortele
L. Wahtras - - Lüva&lass
Ravimtaimed, 250 retseptil
Enn Nõu — Vastavetl
Anna Ähmatova — Marie
H. M i c h e l s c m S M U^
H. Midielspn — Noorsootöö
E Mehe!soh>-- Eesti ra^
Eduard Krants — LnmelUtlaised
lona Laaman — Mis need sipel|&d
(luuleitiÄgu)
Estonian Of Sieial Gaide
Paul Laan — Mõttelend —
Herbert Salu — Utoopia ja
Karin Saarsen — Lohengrini lahkomin®
,;i'Bta*v ö&sikraimb^^
K. Inno>- Tartn Univers^ iii Estonia
A. Kubja ~ Kadannd kodad — inälestasei
A. Kubjas-Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja — Palukesei
E. Uustalu ja R. Moora Soomcpoisid
426 lk.-I-64 lk. fotosid
.-The^BalticStates:mo--l972• : . : :
Leho Lumiste —-Alamuse Andres — biograafi»
Une jutustus kirjanik Oskar Litsust
L. Lumiste — atlandi aknal
L. Lumist8>- Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad IH
A. Vomm Ristsõnad IV
Ants Vomm r- Minu hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
mälestused i
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd H
S. Ekbaum — Ajatar (hiuletuskogu)
Aarand Roos — Jamälaga, Kars ja Erzumm
J. Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod siiüdistavad H
ja mold
3.-
4.S
8S
15
15
40
35
S5
35
l i " —
5^
m
1.2S
8.^
15
20
6.65
2.10
40
2;50
255
125
2.25
20
5.
15-
40
30
30
40
40
RAAMATUID LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
Laule, mänge ja tantse väikelastele 5.~>
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) S.-^
õpeta mind lagema H õppe- jä tööraamai
eelkooUealistele lastele ^^11^ 4.—
Eesti keele HSBJutastikl : ; :: : 2i5. 35
KOOSTANUD ANTS VOMM
13.
Koos viimaste samojeedidega
lahkus ka Castren, suunaga Ust-sõlmsk,
150 versta Petshoorat
mööda põhja poole, lootes kohata
seal veel mõnd teistest maha jäänud
suguvenda. Tee Ustsõhnsldsse
viis läbi nü laastatud tühjuse, et
sünse naabruse preester arvas, et
Jumal seda küll ei teinud kui ta
maalma lõi vaid et see peab pärast pidi, enne kui mäed muutusid lu-
Juuni lõpu poole sõitis Castren
Petshoorat ja selle peanüst lisajõge
Uusa't mööda Kolwa külani,
kus ta veetis ülejäänud suve, uppudes
oma uurimistesse. Ta lahkus
Kolwast 16. sept. ja jõudis 27.
sept. ühte lagund hütti, 40 versta
Uuralitest, kus ta koos 14 teise hädalisega
tervelt kuu aega ootama
veeuputust tekkinud olema.
Venelastele ei meeldinud soome
keelemehe matk. Ta alustas kloostri
külastamisega ja laevasõiduga
ning vestles joobnud Ünlastega ja
külarahvaga, jõudes lõpuks vanausuliste
raskohiikute juurde, kes
olid oma lahkusulistest kõike tooremad
ja kangekaelsemad. Meie
kodutu matfcmees sattus õige ruttu
nende tagakiusu ohvriks ja nad
solvasid teda igal võimalikul viisil
ja just kui kartes, või aimates
midagi, hüüdsid nad :teda
„nõiaks" ja „allikate ja jõgede
mürgitajaks". Kui juba mõrvaka-vatsused
ilmnema haldcasid, otsustas
Castren Ishemskisse Ishma
^kaldale tõmbuda, kuid teda laimav
kuulsus oli juba ette jõudnud ja
kuigi maakonna politseiülem oma
naisega tast aru said ja ta poolt
OÜd, lunbusaHdasid slaavlased ka
sün meie kanget hõimuvenda.
mesõidukõlblikeks. .25. oktoobril
pääses ta edasi. 3. novembril tervitasid
teda Uurali lumised tipud
Senivaikinud samojeed, kes teda
sõidutas, juhtis tähelpanu kohalikule
loodusele: „Ilm on sula ja sul
on õnne, sest Uural võib olla hoopis
vastand sellele. Tormid murravad
kaljupanke kurja iMaga mäe-külgedelt
lahti ja mäekitsus võib
olla kui lahinguväli."
9. novembril 1843 jõudis Castren
Obdorsk'i Ob'i ääres. Obdorsk,
Lääne-Siberi tolleaegne põhjapoolseim
koloonia, oli meie uudishimu-lisele
üliõpilasele lausa ülikooliks,
kuna mitmed tuhanded samojeedid,
ja ostjaMd käisid siin aastalaadal.
Ta oleks tahtnud siin oma tarkuse
allikal viibida kauem, kuid ta oli
kohustatud minema Tobolski ja
pöörduma märtsis 1844 lühimat
teed kaudu tagasi Soome.
Järgmisel suvel (1845) leiame ta
aga jälle Irtõ&hi ja Obi kallastelt,
sukeldunud uue hooga ja innuga
ostjaki etnograafilistesse uurimustesse.
Peale mõnenädalast Torop-kowas
vübimist, mis asub väiksel
saarel kahe suure jõe kokküvoolu-kohas,
reisis ta Ob'i mööda Sur-gut'ini,
kuhu jõudis augusti alguses.
Olenevalt jõe iüeujutus^t,
olid selle endise kasakate Siberi
vallutamise aegse varemeis, kindluse
asula rahvastiku heinamaad
puha vee all ja mõned ostjaki perekonnad
pidid oma hütid veele
loovutama ja metsa asuma.
Elanike arv Ob'i k^astel oli
tähtsusetu, arvestades siinse looduse
mahutavusega ja kuna tegeleti
peamiselt kalandusega, polnud
metsiku looduse vastu kellelgi huvi.
Muidugi vaid niipalju, et nagu
ildia, on= kalamees ka jahimees ja
metsas on palju loomi. Matkamehe
väsinud silmad märkasid peamiselt
rabadikke soonõmmedega, pa
jupõõsaid, kuiva kanarbikku ja
oka.spuid kõrgemal maastikus. Isa
hästi kasvava puu kõrval seisis teine,
kandes kõdunemise tundemärke.
Noor rohi kannatas vana, möödunud
aastase kulu rohkusest ja
terved aasad olid iüulis rohkem
tuhkhallid kui roheUsed. Kured,
metspardid ja haned olid ainukesed
nähtavad elusolevused. Siljars-ki
ja Surguti kahesaja verstäsel
vahemaal oli ainult kolm vene küla,
sest ostjakid, moodustades enamuse
elanikonnast, elasid peamiselt
harujõgede ääres või lõid oma
suvihütid Ob'i väiksematesse sop-pidssse,
!kus nad ema primitiivsete
kälastusvahenditega paremini
läbi lõid kui suurtel jõgedel.
Castren veetis Surgufis aega
siiski 24. septembrini, oUes tegevuses
ümberkaudsete ostjakkide kce^
lemiirrete uurimisega Ja siis sõitis
Obi mööda 800 versta üles kuni
Narõm'ini. Enamus kalureid olid
õekallastelt juba ära kolinud ja
surmavaikust katkestas vaid üksik
kiirelt vastuvoolu sõudev ostjaki-oaat.
õnneks ilm oli ilus, vähemalt
malka eshnestel päevadel, jõekaldad
rohelised, linnud laulsid puie
otsas ja päiksekiired särasid Obi
laial vetepeegUl, mis elustas muidu
nii monotoonset sõudmist.
Peale Narõm'is veedetud pehme
Siberi talve, ja Õppinud rohkem
ostjakkide murdeid, jätkas Castren
järgmisel kevadel oma uUrimis-matka
Tomski kaudu Krasnojars-le
kohnest hütist, millistest tervf
keskus koosnes, parima. Et oma
märkmeid kirja panna, pidi tä pir-ruyalgel
isegi päeval kirjutama,
küna aken oli nii väike jä ähmane.
Siit ,,Uhkest" peatuskohast -jõge
mööda alla jõudis ta oma samb-
; jeedikeele jälitamise hoos Dudin-kašse
ja novembris Tolstoi Noss'i.
Viimase osa matkast tegi ta „ba-lok'is"
või kinnises saanis, käetud
põhjapõdranahkadega. 1
Pärast üheksat saaniaheldet päeva
jõudis ta Tolstoi Nossi, mis
koosnes neljast viltuvajunüd hütist.
Siin ta veetis jälle moiied
nädalad ptrrutule valgusel, sest
ki. Jenissei ääres, kuhu ta jõudis päike ihnus taevalaotusse viimati
aprillis 1846.
Varsti aga tõttas tä Jenissei äärsete
suguvõsade juurde, olles tutvunud
nende veljedega Obi ääres.
Juunist juulini ta kirjanduslikud
ots.imised hoidsid teda Turu-shansküs,
kus — kuigi põhja polaarjoone
all — oli väga palav ja
palju sääski. Kui saabus august,
andis lähenev talv endast märku.
Külm põhjatuul puhus lehed puielt,
kalamehed tõmbhsid metsadesse
ja linnud lendasid soojematele aladele.
Ka Castren lahkus, ent boonis
vastassuunas, kadudes Jenissei
oõhjapoolsematele tühimaadele.
Turushanskist allpool voolas jõgi
nii laisalt, et vastutuulega tuli paati
kaldalt koente^a edasi tirida,
mis oli aeglane matkaviis ja päeva
jooksul jõuti vaid vns kuni
kümme mnlf edasi. Rändajal iät-kus
ae^a sumata vasakul jõekalaal
pajusid ja paremal pool Okasmetsa
ja jääpanke.
Umbes 365 versta Turushansldst
cli Plashina, väikse samojeedi-suguharu
kalastuskeskus, kus ta
viibis kolm nädalat. Ta valis oma-novembris
ja päeva tähistas vaid
ta kauge kuma keskpäeva ümber.
Jaanuaris leiame ta tagasiteel
Turushanskisse, kus pärast kuuekuulist
viibimist kaugel polaarjoone
taga tundras tundus talle kõik
pal^u vastuvõetayani kui enhe. Tu-rushansk
võis hoobelda vähemalt
igapäevase päikesevalgusega, mida
kohati võis' näha ka ust avamata,
kuna neljal hoonel olid isegi
klaasiga aknad.
Jõudnud Turushanskisse kannatas
ta hamba- ja reumaatiliste valude
all, kuid aegamööda reisis
haigest peast Jenisseiski, kuhu ta
jõudis 3, aprillil 1847, o t e tee
peal, viletsale tervisele vaatamata,
jätkanud oma ülesmärkmete kir.ju
temist ostjakkide kohta. Tundes
ennast jenisseiskis natuke paremini
ja olles kord juba siia maail-manurka
sattunud, ületas ta Sa jaani
mäffestiku, et külastada mõningaid
samojeede Vene piiri taga.
põhjalikult soome rassi metsikuid
kõrgustikkudeni; See oli ülesanne,
mis võttis talt tervise ja võibolla
ka elu. Ta suri 42-aastasena ja teda
leinasid tuhanded soomlased, kes
õigustatult pidasid ta varast surma
rahvusHktiks kaotuseks.
SAMOJEEDID.
Laplaste naabfedd, samojeede,
on praegu säilunud umbes 35.000.
Dr. Hartwigi andmetel olid nad
veelgi rohkem eenialdatud tsiviliseeritud
iihiskonnast. Põhja- ja
Lääne-Siberi metsikumad tundrad
ja laaned olid nende koduks. Oma
põhjapõdrakarjadega rändasid nad
üle paljaste kõnnumaade Valge
mere idakallastelt Chatanga pan-gasteni
yõi küttisid pürituis metsades
Obi jä Jenissei vahel. läbikäimine
venelastega pürdus äasta-aatade
külastamisega sellistes armetutes
asundustes nagu Obdorsk •
ja Pustosersk. Ristiusu misjonärid
olid juba ammu toonud jumalasõna
lapi hüttidesse, kuid enamus
vähemõnnelikest samofeedidest
pooldasid risti asemel vankumatult
oma esüsade ebausku. Nad
uskusid kõigevägevamasse olendisse,
Num'i või Jilibeambaertjes-se,
kes elab õhus ja nagu vanasti
Jupiter, saadab alla äücest, vihma
ja hmd. Kuna jumal oli neüe otseselt
nähtamatu, ei palvetanud e^^a
ohverdanud nad talle. Peale
Num'i oli palju alamaid vaime või
puuslildce, kes otseselt sekkusid
inimese vajadustesse.
'kl-
ENI
ADV
Eoom 1912J
Toront
Postiaadr^s
Oat. (Baj
Tej
^-tundi
Täitnud oma ülesande, uuris ta j
rahvusi Põhjä-Jäämerest Altai
m
lil:
•.'Vt
H E T H E I
Ad\
3S5 3ay St
Õhtuti
Chi
725 D^
Dl
Toime
kirjcanj
TULEl
numbril
Sellekölial
väike jõi
mõningail
aastakoi
aastane j |
seis ja
janditevt
Teose ai
tulevikul^
intervjuu
noorte <
USA-s jž
dega ja
ga. Lisa]
si, rist
oma ni
tähtpäevi
väljakul
hannaitu(
inimenol
numit.
külgede
ses ni
tele lug^
ku orgaj
H i ru
dete vai
heküljelj
kolmar
ku ehit
kutsubki
minevi
E. Vraj
nikat
vaade
kokkuti
1976",
j a k s . .
vajuhti^
meeste
nid,
hed, \k
du tüiii
tenid
järjekoj
meistril
Kärdla!
kuji
rit, T.l
tustus
naist,
mälet£
ja k(
Nende
täiteidJ
© St
44 eesj
le nen]
nutt
seal p^
le hai
taiese
Selle
146.0(
maü
kr. l£
Kk
. tajanc
lauli
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 3, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-02-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770203 |
Description
| Title | 1977-02-03-06 |
| OCR text | iVÄBA EESTLASE" TALITUSES Ontarios on viimaste aastate jooksul väga populaaipseks IniJE- , nenud pikk murdmaasniusatanüse võistlus Muskoka Loppet,^m31- lest võivad osa võtta nii võistlussuusatajad kui ka pühapäeva-suusatajad, kes siiureš konkurentsis onia võimeid tahavad pröo-rvida. Sellest võistlusest võtab igal aastal osa ka rohkel arvul eestlasi. Allpool anname edasi eesti suusataja Theo Vellemdi mmlaeid l ^ o l e v a aasta Muskoka ILoppeflst. ööbime loppeti, dõpp-punktis ettepoole jõuda (kui võimalik. Hidden Valley Holiday Irails. Sööme laupäeva õhtul tugeva Õhtusöögi j a heidame kell 11 magama. Meie tuba alumisel korral on võrdlemisi jahe. Vooditel on vaid üks õhüfce 1?8kik ja uni fcm-v mas toas väga põgiis. Viie-doHa-rüine äraitužfeeiU (tiksub kõvasti, Keüd 5 käib väljas vali (kärgatus. Tean, et üm on ikülm j a paikane päifeub aiaibeibas. Kell t teopu-žab Ted. H. meie uksele. Ts on käinud juba v^jas suusi d proovimas. Tuleb ikasutada jkõige külmemat isiääret: Määilm© ; M kihi Swix spetsiaal rohelisit. Sööme kuruga hommikusöögi. Teikib kiüsHnus, kuidas riietuda. PoKld tavaliselt ei kanna võistiur se ajal pikki aluspüikse. Robert otsustab seeikord siiski kanda. Martin eelistab sõita soendus. pükstega. Nend^ iiued Adidas saapad on väga ikitsad j a mahutavad ainult ühe paari suMd. K a kindad on õhukesed. Hotelli parkimisplatsil on irl-vis kümme koolibussi Need viivad võistlejad Port.Syd-ney'sse. Satume 'kuidagi ootajate kodonni algusesse ja saame kohe bussile. Port Sydney Gommunity Hail on juba inimestest tulvil. Määritatkse veel suuski, lisatakse veel üks säiik või tommatakss sokk üle saabaste. Veel viis minutit enne 10 on Community HaH täis inimesi aga kell ifcümme on kõik [kuidagi siiski järveL Esimeses reas 120 võistlejat, šüs 635 mitmes klassis turisti. Hm on päikesepaisteline, vaikne ja külm. Kell 10 ette nähtud start hilineb ainult 4 min. Loppeti esimestel aastatel toimus see kahuri pauguga, ^ a seekord ainult käskluse peale. Alustan oma viiendat lop- Normaalsel võistlusel peab eel-sõitja järelsõitjalle, fees ttahab mööduda, rada andma. Loppetil seda ei pea 'tegema,. Tagant tulev kiirem sõitja peab kõrvalt mööduma. Järve on ika&s tan j a siis läheb tee kaldad .üles metsa. Butmii on kahele suusatajMe kõrvuti. Tekib suur liiküusummik. Vaataii üle õla «tagasi. -Järv mustalb . Snimestost, ag& minust eelpool on julba Öle 200 sõitja. Varsti jätkub rada mööda lumist teed. Nüüd on mumi möödumiseks, Ikuigi jälgedes on mõntjsam sõita. Umbes kahe fcm järele jõuan järele oma sõbra Ülo V-le. Näen, 1 2 19 30 ^ 34 ,^ . 42 44 4. ^ 5 11 14 15 16 118 20 21 31 22 27 32 123 8 23 35 37 38 39 40 45 46 24 41 et ta uued sUdlomid e i libise. Mõned fiiberkiaas suusad ei ole niisuguse külmaga sobivad. Ülo ifcae-bab, et suusad ei libise j a hiljem selgub, et iW (katkestas 11 km järele. Unuätasin mainimata, et sel aastal itöimus loppet endistele aastatele vastassuunas: Port Syd-ney'st Hidden VaHey^sse. Välja arvatud mõned >tasased kohad, tundub, nagu tuleks sõita kogu aeg vastu mäge. Lopp on siiski algusest ainult mõni meeter kõrr gemal. " Kaheksandal kilomeetri! jõuan järele iihele tuttavale juudisoost suusatajale. ' Ta küsib, millal küU maastik Põikread: 1. Eesti helilooja, 4. Kuu, 7. Vibupüss, 10. Juhtiv kuju vabadussõjalaste liikumises, 11- Kehaosad, 12. Lapse imetaja, 13. kas nad olid minu ees või taga, välja ©rvatud Robert j a Martin Veliendid, Jaan Roos ja Uno L i - mit, kes võitis mind tervelt 8 minutiga. 5 Teises itoitluspunktis võtan kä ainult tassi teed, kuna ei ole mingit näljatunnet. Silmad kipuvad jäätuma. Purikad ripuvad xips-metest j a kulmudest, ©uusad libisevad k a korralikult hakkab langema. 11 ikm järele on esimene toifclustuspunkt. Baku-taksd shökolaadl, apelsinilõikeid j a kuuma otniaMa. Võtan ainult topsi mahla. KeU on 11.15. Kohe pärast toitlustust tuleb esimene Suur langus. Eehnisitel aastatel tuli selleit üles ronida. Tee on aga sirge ja vaatamata suurele kiirusele võrdlemisi ohutu. Eehnistel kordadel olen eriti nautinud teist kümmet kilomeetrit. Seekord on kõik ^teisiti. Sõit on kuidagi vastumeelne. U m b ^ 13 fcm4 jõuan järele noorele Herman J-le. Julgustan" teda mitte alla andma. Kohkem eestlasi ma sel teekonnal ei näinud. Kuna tagajärjed ei d e ,veel lõp-kasulik lagedal järvel nü palju. likult tabuleeritiid, siis ma ei tea, Võistlusklass eraldub kiiresti aeglasematest sõitjaitest. Mõne minutiga on la! rivi for-meerunud pikka kolonni, 10— U suusatajat kõrvutS. Mõttes, tahaksin sõita eelsõitja jälgedes, et sellega energiat kokku hoida, kuid samal ajal on aga ja ei tul^ korrakski meelde neid uuesti määrida, kuigi mu tagataskus on üks purk rohelist j a teine sinist määret. Mitmed suusatajad süski peatuvad ja. määrivad ü!e. Viimane kaks !km on jälle järvel. Selle maa peal mööduvad minust paar nooremat sõitjat, muidu on tempo juba välja kujunenud j a vahemaad jäävad samaks. Vüs meetrit enne lõppu kukub minu ees ninali üks noor poiss. Jään ootama, kuni ta üles tõuseb. Just sel momendil läheb minust mööda üks minu vanuseklassi mees. Hotellis on poisid Martin j® Robert dushi aiU juba ära ik^lÄud. Robertil on kõrvad natuke päis-tes aga muud suuremat viperust pole olnud. Ta on Sudbury ja Thunder Bay soomlaste järele tulnud 14- ndaks ja ütleb, et kui oleks olnud kiiremad suusad, oleks teinud veel paremini. Mu oma aeg (31. 8 min) on suureks pettumuseks. Aga tuleval aastal proovime jälle. Nii kaua, kui muil elu ja tervist, ma loppe-tist ei loobu. Kala, 16. Kuju kreeka mütoloogias, 17. Veekogu, 18. Minister E.V. algr aastail, 19. Rukis — inglise keeles, 20. Tõstemasin, 23. Lapsevanem, 26. Küsimus,^7. Jõuallikas, 28. Va-luhüüe, 29. Lühend matemaatikas, 31. Eesti Päästekomitee liige 1918. a., 33. Küsimus, 34. Kitsas tükk, 35. Elukutse, 36. Naisenimi, 37. Tekib põlemisel, 40. . . . de Janeiro, 42. õhuke lai asi, 43. Edvistaja, 44. Terava.otsaga ese, 45. Põõšaspuu, 46. Pagaritoode. Püstread: L Tükk tervest, 2. Uus mees maailma suürpoliitikas, eesnimi ja nimi, 3. Suurem väe-koondis, 5. Kauplus, 6. Temas, 7. . . . ütlev — kääne grammatikas, 8. õppeaine koolis, 9. Kolm järjestikku asuvat itähte (eesU tähestikust, 13. Eesti kirjanik, 14. Doonau lisajõgi, 15. Riietusese, 19. Endine raadiövabrik Eestis, 21. Naisenimi, 22. Riik Aasias, 24. Vankri osa, 30. Elund kalal, .32. Nõnda, 33. Eesti kuulsaim maletaja, 36. Naisenimi, 38. Puhkus; 39. Jook, 41. Eoštaim. RISTSÕNA NR. 920 LAHENDUS " . . . •" *> •. . Põikread; 1. Oja, 4. Märts, 7. Amb, 10. Sirk, 11. õlad, 12. Amm, 13. Kiisk, 16. Äte, 17. Meri, i8. Aule, 19. Rye, 20. Vints, 23. Ema, 26. Mil, 27. Aur, 28. A i , 29. Tan, 31. Koiiik, 33. Kas, 34. Riba, 35. Amet, 36. E t i , 37. Suits, 40. Rio, 42. Lest, 43. Keks, 44. Ork; 45. Sirel, 46. Sai.,-'. . Püstread: 1. Osa, 2. Jimmy Car-tei\ 3. Armee, 5. Äri, 6. Tas, 7, Alale, 8. Matemaatika,. 9. Bde, 13. Kivikas, 14. Inn, 15. Kasukas, 19. Ret, 21. i b , 22. Tai, 24. Ais, 30. Niisk, 32. Nü, 33. Keres, 36. Elo, ^38. Uni, 39. Tee, 41. Osi. Urne Ivaadi - Pargi Kuldne tammetõm — ettekanded noortele L. Wahtras - - Lüva&lass Ravimtaimed, 250 retseptil Enn Nõu — Vastavetl Anna Ähmatova — Marie H. M i c h e l s c m S M U^ H. Midielspn — Noorsootöö E Mehe!soh>-- Eesti ra^ Eduard Krants — LnmelUtlaised lona Laaman — Mis need sipel|&d (luuleitiÄgu) Estonian Of Sieial Gaide Paul Laan — Mõttelend — Herbert Salu — Utoopia ja Karin Saarsen — Lohengrini lahkomin® ,;i'Bta*v ö&sikraimb^^ K. Inno>- Tartn Univers^ iii Estonia A. Kubja ~ Kadannd kodad — inälestasei A. Kubjas-Mälestusi kodusaarelt A. Kubja — Palukesei E. Uustalu ja R. Moora Soomcpoisid 426 lk.-I-64 lk. fotosid .-The^BalticStates:mo--l972• : . : : Leho Lumiste —-Alamuse Andres — biograafi» Une jutustus kirjanik Oskar Litsust L. Lumiste — atlandi aknal L. Lumist8>- Killad külas A. Vomm — Ristsõnad I A. Vomm — Ristsõnad II A. Vomm — Ristsõnad IH A. Vomm Ristsõnad IV Ants Vomm r- Minu hing (luuletuskogu) K. Eerme — Surnud laevad Ja elavad mälestused i K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd H S. Ekbaum — Ajatar (hiuletuskogu) Aarand Roos — Jamälaga, Kars ja Erzumm J. Pitka — Rajusõlmed T. Tamm — Need teod siiüdistavad H ja mold 3.- 4.S 8S 15 15 40 35 S5 35 l i " — 5^ m 1.2S 8.^ 15 20 6.65 2.10 40 2;50 255 125 2.25 20 5. 15- 40 30 30 40 40 RAAMATUID LASTELE: Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel© Laule, mänge ja tantse väikelastele 5.~> õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) S.-^ õpeta mind lagema H õppe- jä tööraamai eelkooUealistele lastele ^^11^ 4.— Eesti keele HSBJutastikl : ; :: : 2i5. 35 KOOSTANUD ANTS VOMM 13. Koos viimaste samojeedidega lahkus ka Castren, suunaga Ust-sõlmsk, 150 versta Petshoorat mööda põhja poole, lootes kohata seal veel mõnd teistest maha jäänud suguvenda. Tee Ustsõhnsldsse viis läbi nü laastatud tühjuse, et sünse naabruse preester arvas, et Jumal seda küll ei teinud kui ta maalma lõi vaid et see peab pärast pidi, enne kui mäed muutusid lu- Juuni lõpu poole sõitis Castren Petshoorat ja selle peanüst lisajõge Uusa't mööda Kolwa külani, kus ta veetis ülejäänud suve, uppudes oma uurimistesse. Ta lahkus Kolwast 16. sept. ja jõudis 27. sept. ühte lagund hütti, 40 versta Uuralitest, kus ta koos 14 teise hädalisega tervelt kuu aega ootama veeuputust tekkinud olema. Venelastele ei meeldinud soome keelemehe matk. Ta alustas kloostri külastamisega ja laevasõiduga ning vestles joobnud Ünlastega ja külarahvaga, jõudes lõpuks vanausuliste raskohiikute juurde, kes olid oma lahkusulistest kõike tooremad ja kangekaelsemad. Meie kodutu matfcmees sattus õige ruttu nende tagakiusu ohvriks ja nad solvasid teda igal võimalikul viisil ja just kui kartes, või aimates midagi, hüüdsid nad :teda „nõiaks" ja „allikate ja jõgede mürgitajaks". Kui juba mõrvaka-vatsused ilmnema haldcasid, otsustas Castren Ishemskisse Ishma ^kaldale tõmbuda, kuid teda laimav kuulsus oli juba ette jõudnud ja kuigi maakonna politseiülem oma naisega tast aru said ja ta poolt OÜd, lunbusaHdasid slaavlased ka sün meie kanget hõimuvenda. mesõidukõlblikeks. .25. oktoobril pääses ta edasi. 3. novembril tervitasid teda Uurali lumised tipud Senivaikinud samojeed, kes teda sõidutas, juhtis tähelpanu kohalikule loodusele: „Ilm on sula ja sul on õnne, sest Uural võib olla hoopis vastand sellele. Tormid murravad kaljupanke kurja iMaga mäe-külgedelt lahti ja mäekitsus võib olla kui lahinguväli." 9. novembril 1843 jõudis Castren Obdorsk'i Ob'i ääres. Obdorsk, Lääne-Siberi tolleaegne põhjapoolseim koloonia, oli meie uudishimu-lisele üliõpilasele lausa ülikooliks, kuna mitmed tuhanded samojeedid, ja ostjaMd käisid siin aastalaadal. Ta oleks tahtnud siin oma tarkuse allikal viibida kauem, kuid ta oli kohustatud minema Tobolski ja pöörduma märtsis 1844 lühimat teed kaudu tagasi Soome. Järgmisel suvel (1845) leiame ta aga jälle Irtõ&hi ja Obi kallastelt, sukeldunud uue hooga ja innuga ostjaki etnograafilistesse uurimustesse. Peale mõnenädalast Torop-kowas vübimist, mis asub väiksel saarel kahe suure jõe kokküvoolu-kohas, reisis ta Ob'i mööda Sur-gut'ini, kuhu jõudis augusti alguses. Olenevalt jõe iüeujutus^t, olid selle endise kasakate Siberi vallutamise aegse varemeis, kindluse asula rahvastiku heinamaad puha vee all ja mõned ostjaki perekonnad pidid oma hütid veele loovutama ja metsa asuma. Elanike arv Ob'i k^astel oli tähtsusetu, arvestades siinse looduse mahutavusega ja kuna tegeleti peamiselt kalandusega, polnud metsiku looduse vastu kellelgi huvi. Muidugi vaid niipalju, et nagu ildia, on= kalamees ka jahimees ja metsas on palju loomi. Matkamehe väsinud silmad märkasid peamiselt rabadikke soonõmmedega, pa jupõõsaid, kuiva kanarbikku ja oka.spuid kõrgemal maastikus. Isa hästi kasvava puu kõrval seisis teine, kandes kõdunemise tundemärke. Noor rohi kannatas vana, möödunud aastase kulu rohkusest ja terved aasad olid iüulis rohkem tuhkhallid kui roheUsed. Kured, metspardid ja haned olid ainukesed nähtavad elusolevused. Siljars-ki ja Surguti kahesaja verstäsel vahemaal oli ainult kolm vene küla, sest ostjakid, moodustades enamuse elanikonnast, elasid peamiselt harujõgede ääres või lõid oma suvihütid Ob'i väiksematesse sop-pidssse, !kus nad ema primitiivsete kälastusvahenditega paremini läbi lõid kui suurtel jõgedel. Castren veetis Surgufis aega siiski 24. septembrini, oUes tegevuses ümberkaudsete ostjakkide kce^ lemiirrete uurimisega Ja siis sõitis Obi mööda 800 versta üles kuni Narõm'ini. Enamus kalureid olid õekallastelt juba ära kolinud ja surmavaikust katkestas vaid üksik kiirelt vastuvoolu sõudev ostjaki-oaat. õnneks ilm oli ilus, vähemalt malka eshnestel päevadel, jõekaldad rohelised, linnud laulsid puie otsas ja päiksekiired särasid Obi laial vetepeegUl, mis elustas muidu nii monotoonset sõudmist. Peale Narõm'is veedetud pehme Siberi talve, ja Õppinud rohkem ostjakkide murdeid, jätkas Castren järgmisel kevadel oma uUrimis-matka Tomski kaudu Krasnojars-le kohnest hütist, millistest tervf keskus koosnes, parima. Et oma märkmeid kirja panna, pidi tä pir-ruyalgel isegi päeval kirjutama, küna aken oli nii väike jä ähmane. Siit ,,Uhkest" peatuskohast -jõge mööda alla jõudis ta oma samb- ; jeedikeele jälitamise hoos Dudin-kašse ja novembris Tolstoi Noss'i. Viimase osa matkast tegi ta „ba-lok'is" või kinnises saanis, käetud põhjapõdranahkadega. 1 Pärast üheksat saaniaheldet päeva jõudis ta Tolstoi Nossi, mis koosnes neljast viltuvajunüd hütist. Siin ta veetis jälle moiied nädalad ptrrutule valgusel, sest ki. Jenissei ääres, kuhu ta jõudis päike ihnus taevalaotusse viimati aprillis 1846. Varsti aga tõttas tä Jenissei äärsete suguvõsade juurde, olles tutvunud nende veljedega Obi ääres. Juunist juulini ta kirjanduslikud ots.imised hoidsid teda Turu-shansküs, kus — kuigi põhja polaarjoone all — oli väga palav ja palju sääski. Kui saabus august, andis lähenev talv endast märku. Külm põhjatuul puhus lehed puielt, kalamehed tõmbhsid metsadesse ja linnud lendasid soojematele aladele. Ka Castren lahkus, ent boonis vastassuunas, kadudes Jenissei oõhjapoolsematele tühimaadele. Turushanskist allpool voolas jõgi nii laisalt, et vastutuulega tuli paati kaldalt koente^a edasi tirida, mis oli aeglane matkaviis ja päeva jooksul jõuti vaid vns kuni kümme mnlf edasi. Rändajal iät-kus ae^a sumata vasakul jõekalaal pajusid ja paremal pool Okasmetsa ja jääpanke. Umbes 365 versta Turushansldst cli Plashina, väikse samojeedi-suguharu kalastuskeskus, kus ta viibis kolm nädalat. Ta valis oma-novembris ja päeva tähistas vaid ta kauge kuma keskpäeva ümber. Jaanuaris leiame ta tagasiteel Turushanskisse, kus pärast kuuekuulist viibimist kaugel polaarjoone taga tundras tundus talle kõik pal^u vastuvõetayani kui enhe. Tu-rushansk võis hoobelda vähemalt igapäevase päikesevalgusega, mida kohati võis' näha ka ust avamata, kuna neljal hoonel olid isegi klaasiga aknad. Jõudnud Turushanskisse kannatas ta hamba- ja reumaatiliste valude all, kuid aegamööda reisis haigest peast Jenisseiski, kuhu ta jõudis 3, aprillil 1847, o t e tee peal, viletsale tervisele vaatamata, jätkanud oma ülesmärkmete kir.ju temist ostjakkide kohta. Tundes ennast jenisseiskis natuke paremini ja olles kord juba siia maail-manurka sattunud, ületas ta Sa jaani mäffestiku, et külastada mõningaid samojeede Vene piiri taga. põhjalikult soome rassi metsikuid kõrgustikkudeni; See oli ülesanne, mis võttis talt tervise ja võibolla ka elu. Ta suri 42-aastasena ja teda leinasid tuhanded soomlased, kes õigustatult pidasid ta varast surma rahvusHktiks kaotuseks. SAMOJEEDID. Laplaste naabfedd, samojeede, on praegu säilunud umbes 35.000. Dr. Hartwigi andmetel olid nad veelgi rohkem eenialdatud tsiviliseeritud iihiskonnast. Põhja- ja Lääne-Siberi metsikumad tundrad ja laaned olid nende koduks. Oma põhjapõdrakarjadega rändasid nad üle paljaste kõnnumaade Valge mere idakallastelt Chatanga pan-gasteni yõi küttisid pürituis metsades Obi jä Jenissei vahel. läbikäimine venelastega pürdus äasta-aatade külastamisega sellistes armetutes asundustes nagu Obdorsk • ja Pustosersk. Ristiusu misjonärid olid juba ammu toonud jumalasõna lapi hüttidesse, kuid enamus vähemõnnelikest samofeedidest pooldasid risti asemel vankumatult oma esüsade ebausku. Nad uskusid kõigevägevamasse olendisse, Num'i või Jilibeambaertjes-se, kes elab õhus ja nagu vanasti Jupiter, saadab alla äücest, vihma ja hmd. Kuna jumal oli neüe otseselt nähtamatu, ei palvetanud e^^a ohverdanud nad talle. Peale Num'i oli palju alamaid vaime või puuslildce, kes otseselt sekkusid inimese vajadustesse. 'kl- ENI ADV Eoom 1912J Toront Postiaadr^s Oat. (Baj Tej ^-tundi Täitnud oma ülesande, uuris ta j rahvusi Põhjä-Jäämerest Altai m lil: •.'Vt H E T H E I Ad\ 3S5 3ay St Õhtuti Chi 725 D^ Dl Toime kirjcanj TULEl numbril Sellekölial väike jõi mõningail aastakoi aastane j | seis ja janditevt Teose ai tulevikul^ intervjuu noorte < USA-s jž dega ja ga. Lisa] si, rist oma ni tähtpäevi väljakul hannaitu( inimenol numit. külgede ses ni tele lug^ ku orgaj H i ru dete vai heküljelj kolmar ku ehit kutsubki minevi E. Vraj nikat vaade kokkuti 1976", j a k s . . vajuhti^ meeste nid, hed, \k du tüiii tenid järjekoj meistril Kärdla! kuji rit, T.l tustus naist, mälet£ ja k( Nende täiteidJ © St 44 eesj le nen] nutt seal p^ le hai taiese Selle 146.0( maü kr. l£ Kk . tajanc lauli |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-03-06
