1983-11-29-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE teisipäeval, —-Tuesday, November 29, .198:5 Lk. 1
;1, 11 O i l
kui on teinud
niisel. Tänapäeva ^5J
Tenor Heisiz Ipvald Ja Mav^risaatja Charles Kipper pärast 'kontserti.
Foto: Vaba Eestlane
sõjaväeliselt: agressiivne
oliiud vajalike^ mees- ja naisvabatahtli-tegusid
oma kohuste täit=
ägi kasutab möödunud aegade köge"^
vastav tuleviku vai
„World Literature Today** Ksuvi Ajakirjas on avaldatud Ivar ja
1983) varia-numbris on mitmeid Astrid Ivaskile pühendatud Octa-pilguheiteid
tänapäevasesse maail- vio Paz'i luuletus , ,La casa gira-makirjändusse,
kommentaare ja toria" (Pöörlev maja), kus maaü-retsensioone.
Vaadeldaks^ iiri kir- makuulus luuletaja ütleb: „Igal
janduse uuestisündi, Ahol Fu^afdi Õhtul maja pöörab / ühele säärele
uuemaid näidendeid, poola lu ileta- Balti meres, kivina langeb etteku^
ja;^bignew Herberti loomingi üm- jutuse taevast". Luuletuse juures
berhihdämist. Kai Laitinen käsit- on foto. Ivaskite Oklahoma kodust,
leb spomet ja maailmakirjaiidust,
käsitletakse Pohja-Aafrika rc maa-niMrjanduse
põhijooni, tehakse , „ . .
totervjuu kreeka ^ poeet-krooniku^f^^ "Vaheh.gemisr HI
takis Sinopoulusega ja muud
1 on teatud asju, millele ei saa ise-
Meilie huvitavam on toimetaja gi mitte vihjata, ja teisi, mMest
Ivar Ivaski vestlus oma reisimuK võib rääkida väga ettevaatlikult,
jeist Euroopas, Lapimaast Gadizi aga on ka kontroversiaalseid ai-ja
Görkini, müle ta tegi 19?2. a. iieidrmülest võib M täie tõsi^
Com-dusega. N i i on iihes essees öeldud,
jhtud et eesti kirjandusel on suur puudus
võihiekäist tõlkijaist, kuna need.
sõjavägi on vastutav
valve Ja kaitse eest, PõhjarAmeerika kaitsmine NORAD'i kaudu,
NATO kohustused ja •internatsionaalne rahusäilitamise
nõue. • • • • •
Lisaks otsestele sõjaväelistele kohustustele Kanada sõja-vägi
annab abi suurte õnnetusjuhtumite puhul, olgu see siis
üieujutMs, metsatulekahju, õli- reostus või otsimine ja päästmine.
Konstrueerime Ja hoiame korras teid ja ehitame sit
du. Me Jätkame tähtsa osa mängimist Kanada arengus.
Meie hoolitReme üle 60 mitmesuguse ameti ja üle 20
kutseoskuse väljaõppe eest. Ka tasuta ülikooH hariduse saa»
mise võimaldamine neile, kes vastavad nõuetele.
noorte ri osas
Soome-ugri kirjanduste rubrügis
vaatleb V. Terras Jaan Krossi eset
suvel. Ta ahistas Santiago de
postela katedraaliga^ kus 1
foto liikuvast valgusest on si
ajakirja käanekäunistusekš. Ivask' kes sellega veel tegelevad on 60—
märgib, et ta tegi selle reisi
me raamatu, Paul Saagpaku
raamatu, HortusMusicuse
hendusel. Ta ei kirjlelda mitt
je teie
mise keskust, või helistage ,,
noorsõdurite värba^
Leiate selle numbri kpl°
laste lehekülgedega telefoniraamatust ingliskeelse nimetuse
THE GÄNADIAN AKIUIED FOUCES
ARMEES CANADIENiyiE!
mit- 70-aastased. Põhjus on, et Tartu
sõna- ülikoolis on lõpetatud mitme kul-ju-
tuurikeele õpetamine, mistõttu
nii- Kross nõuab selle olukorra pranda-võrd
nähtavat, kui toob esile kohtu- mist. Terras hindab huvitavaimaks
misi Hbrtuš Musicusega Hels ingis. Krossi essee A. H. Tammsaarest
kirjutab Paul Saa^akust ja tema ~„Tammsaare ja MefiSto*', kus ta
sõnaraamatust, külastusest Suomä- leiab sidemeid Tammsaarel maa-laisen
Kirj|ailisuuden Seura juurde ilniakirjaridusegä. - „
(kus ivask on kirjavahetajaJiüge) Teis^ Taamatüna vaatleb ümar
ning äsjaümunud Alvar Aalto mo- Mikiver Hando Runneli luuletusko-
W^'^ gu ,,Punäste Õhtute purpur" (1982),
^^ä- öeldes et Hando Runneli luulet loe-nograafiast.
iJärgneb koht
Rootsi akadeemikutega, kes
laureaadi.
räyad Nobeli igaaastase kirjandus- takse nüüd iga eestlase poolt, kus
ultimaatne öeldakse ridade vahel.
Vübib FraÄrti räamatumessU, Vfjo Tormise^pqolt ühele luuletu-kohtub
seal uue lliloszi raaiJatuga sele tehtud laulu ^ettekandmine ke^
ja prantsuse raamatukunstiga Ma- ^ P ^ ™ ^ ^ ^ Ka ö n _ ^ ^
lagas, kohtub luuletaja Jorge Guil- efr Runneli nimetatud
lllllllllinillHIIIIIIIinilllllllllllllllllllllllll^
UUDISED Mõw/Pea sMu! Räaniat lugu m^^^
noortest ja noortele. Elrjästws on alati vale suurus. Me ei sobi Lõuna-Eesti kuppelmaastikud on tänapäeval, kus põlluharimine käib
Välis-Eesti ja EMP üldse kuhugi. Ja siis öeldakse, et saanud tähelepanu objektideks, mehhaniseeritult, on kuppelala ha-
Stokholm m*! 182 lk ^ SeUele tähelepanu juhtinud Tartu rimine raskendatud, sest kehtivate
*. V° need ütlejad on siiski noorusest ülikooU kergejõustiku kateedri dot- eeskirjade järgi on keelatud trak-
, . , . . , kaugele jõudnud. Helga Nõu noor- sent P. Kudu kirjutisele reageeri- torite ja kombainidega töötada
Meie kesisele rmitQ^^^ suur* luiüetu^kö- valikule lisandus Helga Nõu raa- selt siiski lugu Üusast a joanspt õnhoiolri-- stöidötnaejaüt Lõuna-Eesti rajooni juhtiv- alal, miUe.kaUak on suurem kui Ä ^ o ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ S
tud nädalahsil aüstussündmusil ^^1^*^'jW™^^^ on varem lasteraamatuid |e vaatamata. Seda on hea hige- M v a rajooni agrotööstuskoondi- ratamatii Kambjas ia Pansodis
VaUadoUdis. Need on tänapäevaste W ^ o ^ ^ ^ M. Madisson arutieb likvideeritavat tänavu võsasLud
maaÜmaMrjanduslikš loojatega toi--^V?^^^^ ^^Wselt tega koos ka lastek^ kuppelmaastiku dukorda, leides et
munud kwo%kik^u,^p„u„u*t^e^d , ' ^miri, s ^o n aon«d^_
tõlkimatu. Vel3o Tormise poolt v i ^ s i Jõudnud teismeealistele kirjuta- ti ihis aes. • SA** <w iTiimfej?PvUsft tnlemusel vii-nud
reisimüljeile sisu.
„võtme" kuidas seda mõista.
YABÄ lES^^^^
tOIMErüS lÄ TALITUS
avatud esmasp8|evast
reedeni kella 9—-S-ni
ToinietajaH. Qja kodune
Tdefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
• TOIJUJTAE^^
oa tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
i f c t o U ühel veeni:
kuulutuste Jdiljel ........ $4.75
tekstis $5.—
esiküljd ;A.
• '.' Kiratotiisil .v^e^^^ vastiis.v
nädala esimesse ajalehte 1 :um
emasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise äjaiebtekuni kcl-map.
iionim.^ kella 11-ni.
sistatud sõnad on Mikiver ise ing- miseni, vaadeldes seekord juba tä-
B keelde tõlkinud, ka andnud napäevaste silmadega noorte elu
i , „ ; ^ . c ^7,,... teismeUse murdeeas, siit mandrüi^^
ehk mõneti kohkunud silmadega
suurte muudatustega Rootsi ühiskonnas.
Autoril pole mitte üksi ainestik
saanud tütre kaudu teismelise ikka,
tiitar on ^alle abiliseks olnud
raamatu kaanekujunduse ja üiust-
Rai. mond, KTrrOyvL-rKr , V,7 al11l avanema i^ätsioonide *lo omisel.
pärandustomp, romaan. ELL, Lund
1983. Tegevus Koiga uues romaanis
langeb ajaliselt ühte olulise
murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos
- r - vabadussõdalaste ehk vap- haaravast momendist teise. Ta
side rahvaliikumisega ja seUele mõistab noori ja just selliseina
järgnenud 12. märtsi süridmustega. laseb inimeseks kujunevate noorte
kasvamist nende „hirmus"tähtsa-
USK JA E LU nr.;3 (42) — 1983. te sündmustega ja muredega ning
Eesti Apostliku-ÕigeusuMriku väi- rõõmudega ^^M areneda. Täria-jaandes
on avaldatud :„Septembri päeva noored on varem kiipsienud,
suured pühad: yJumalaema sündi- elust teadlikumad, agä vastastiku-mise
püha, Risti üleandmise pü- sed suhted, armastus, kiindumus,
ha", M. Juhkam „Kisendad, kodu- abitus ühiskonnas kohta leida / on
m a a L . Trett „Niihive patuka- jäänud põhiliselt muutumatuks. :
hetsuš", ,,Laterna magica"^
Hannes Oja
ADVOKAADID nn»»mauimmuj3 nim
see on inimtegevuse tulemusel viimastel
aastatel muutunud ja kah- Valga rajooni Täitevkomitee vas-juks
paikkonna omapärase ilu i l - tuses öeldakse, et kuppelmaastiku
metuks tegemise suunas. Kuigi omapära säilitamiseks moodustati
põllumees on suur loodusearmasta- juba 1979. a. septembris Otepää
ja, ei sõltu olukord praegu enam maastikukaitseala, kaks aastat hil-temast.
Väga paljud talud on kup- jem valmis maafondi kasutamise
pelalal tühjad, sest nende asukaid projekt, kus oli arvestatud kuppel-meelitas
linna võlu. Nü kadus ala iseärasusi ja praeguseaegse
lehm, mullikas, lambakari. Kupli- maaharimistehnika võimalusi. Tä-
" " ^ nõlvad, mida niideti käsitsi või navu märtsis hakkas tööle maas-a
«MW
Nõul on ladus jutustaja-anne,
hea fabuleerimisoskus, mis
ei anna noortele teose lugemisel
puhkepausi, vaid viib ühest kaasa-
TOOMAS ÕUNAPUU
B.A., B.P.E., LL.B.
kus karjatati loomi, jäid saatuse tümkaitseala admmistratsioon, kes
1294 Qneen St W.,
Toffcmto, Ont M 6 K 1M
m 535-8161
hoolekSo
Nüüd enam majandis ühiskarja-le
käsitsi hema ei tehta. Seal aga,
kus lõpeb niitmine, hakkabki võimust
võtma võsa. Kahjuks pole
veel kuppelalal vajaliioil määral
arenenud maaparandus, sest seal
jälgib projekti elluvümist, mille
käigus arvestatavat ka kaitseala
vajadusi.
rootsi kooliühiskonnas
õppivate eestlaste kirjeldamisel
ilmneb vanem ate püüdlus neist
paremaid inimesi kasvatada, neid
nagu väljaspool hoida rootsi ühiskonna
mõjudest. Aga pagulastena
pole nad siiski oma ülesannetes Õn-
, ,223-0080^
Postiaadress:
9 Parravanö Gt.
Willowdale,;Ont.M2R3$8
das uskuda, kui kroonlühtrit pole",
E. Valentin Velleso „Usk „raud-eesriide"
taga", „Uus generatsioon
usklikke Nõukogude Liidus", D.
Papp „Veel Reomäe kogudusest",
L. Trett „torino iiiiepärane ^surilina",'„
Rahukonverents Uppsalas", ^
D. Papp ,,Isa Nikolai Koklaniäles-"^'^^^^^ jagada sa-
:tuseks",EAõK väljaandeid 1947- ^^^"^^^^
1968", koguduste uudiseid Äustraa-; Autor on avanud raamatu möto-liast,
Inglismaalt,^ Göte- ga: ,,Häda inimestega on,:et nad
borgist, Norrköpingist ja Stokhol- ei ole kunagi paraja suurusega
mist,Kanada,st. Lõpuks kultuuri- sisemiselt t & ^
fondi aruanne, autasustamised ja küllalt suured ja väiksed ei ole
Vmälestamised.';" ,_; ' ; • küllalt. väiksed. / Kõige. hullem on
OLVET. LLB
Advokaat-notar
Bigelowj Hendy, Shirer & Uelk
: ^ W Don Mills
Tel. 429.311®
todos 699-239S
Pärnu rajooni rannaäärsete põllu-
ja metsamajandite vahelised
onlöö"keenüisem kui lausmaal, kuuendad mängud peeti seekord
SeÜele vaatamata on Põlva rajoo- Võistes. Kokkuvõttes võeti arvesse
ni Valgjärve ja Savema kolhoosis Pe^^e spordi ja taidluse ka varem
valminud mitu maaparandusobjek- tootmistegevuses, kutsealavõistiu-ti,
kus pole rikutud kuppelala üu. ses, käsitöönäitusel ja heakorra-
On loodud tehisjärved, säilitatud alal saadud punktid. Võitjaks tuli
metsatukad, Kuplinõlvade võsastumist
aitaksid vältida kohasema
tehnika tootmine; praegused masinad
ei võimalda järskudelt nõlvadelt
ei teravilja ega heina kadude-
Kilingi-Nõmme näidismetsama-
Eesti Kultuurimmisteerium Ja
ta koristada. Tulevikus aga kavat- Eesti Heliloojate Lüdu juhatus kin^
setakse optimaalsema külvipiima nitasid Eesti muusi^ca-alaste aasta-kasutamist.
BROGOWSKi
OPTOMETRIST. (OFTIIK)
• T e l 531-42St :'
RONCESVALLES Am
AT HOWARD PARK
Võru rajooni täitevkomitee esimehe
asetäitja E. Saarik ütleb, et
looduslikud alad võsastuvad, sest
tööjõudu ei piisa. Ajutiselt tühjalt
seisvad talud võeti rajoonis arve-preemiate
komisjoni otsuse Eesti
1982. a. muusika-alaste aastapreemiate
kohta:
l • • . • •
Ants Sõber sai preemia) Sümfoonia
nr. 2 eest; Anti Marguste kan»
taadi „Punane raamat" eest; Kus-;
le möödunud aastal. Rajoon ei ole- tas Kikerpuu laulu „Ei kustu loovat
nende kasutuselevõtmise vastu, tus" ja Johannes Jürisson Mart
kui vaid leiduks soovijaid. Saarele pühendatud artiklite eest^
Tartu rajooni agrotööstuskoondi- mis avaldatud kogumikus „Hüpas-se
esimees M.. Avarmaa ütles, et saare laulik — Mart Saar".
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 29, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831129 |
Description
| Title | 1983-11-29-07 |
| OCR text |
EESTLANE teisipäeval, —-Tuesday, November 29, .198:5 Lk. 1
;1, 11 O i l
kui on teinud
niisel. Tänapäeva ^5J
Tenor Heisiz Ipvald Ja Mav^risaatja Charles Kipper pärast 'kontserti.
Foto: Vaba Eestlane
sõjaväeliselt: agressiivne
oliiud vajalike^ mees- ja naisvabatahtli-tegusid
oma kohuste täit=
ägi kasutab möödunud aegade köge"^
vastav tuleviku vai
„World Literature Today** Ksuvi Ajakirjas on avaldatud Ivar ja
1983) varia-numbris on mitmeid Astrid Ivaskile pühendatud Octa-pilguheiteid
tänapäevasesse maail- vio Paz'i luuletus , ,La casa gira-makirjändusse,
kommentaare ja toria" (Pöörlev maja), kus maaü-retsensioone.
Vaadeldaks^ iiri kir- makuulus luuletaja ütleb: „Igal
janduse uuestisündi, Ahol Fu^afdi Õhtul maja pöörab / ühele säärele
uuemaid näidendeid, poola lu ileta- Balti meres, kivina langeb etteku^
ja;^bignew Herberti loomingi üm- jutuse taevast". Luuletuse juures
berhihdämist. Kai Laitinen käsit- on foto. Ivaskite Oklahoma kodust,
leb spomet ja maailmakirjaiidust,
käsitletakse Pohja-Aafrika rc maa-niMrjanduse
põhijooni, tehakse , „ . .
totervjuu kreeka ^ poeet-krooniku^f^^ "Vaheh.gemisr HI
takis Sinopoulusega ja muud
1 on teatud asju, millele ei saa ise-
Meilie huvitavam on toimetaja gi mitte vihjata, ja teisi, mMest
Ivar Ivaski vestlus oma reisimuK võib rääkida väga ettevaatlikult,
jeist Euroopas, Lapimaast Gadizi aga on ka kontroversiaalseid ai-ja
Görkini, müle ta tegi 19?2. a. iieidrmülest võib M täie tõsi^
Com-dusega. N i i on iihes essees öeldud,
jhtud et eesti kirjandusel on suur puudus
võihiekäist tõlkijaist, kuna need.
sõjavägi on vastutav
valve Ja kaitse eest, PõhjarAmeerika kaitsmine NORAD'i kaudu,
NATO kohustused ja •internatsionaalne rahusäilitamise
nõue. • • • • •
Lisaks otsestele sõjaväelistele kohustustele Kanada sõja-vägi
annab abi suurte õnnetusjuhtumite puhul, olgu see siis
üieujutMs, metsatulekahju, õli- reostus või otsimine ja päästmine.
Konstrueerime Ja hoiame korras teid ja ehitame sit
du. Me Jätkame tähtsa osa mängimist Kanada arengus.
Meie hoolitReme üle 60 mitmesuguse ameti ja üle 20
kutseoskuse väljaõppe eest. Ka tasuta ülikooH hariduse saa»
mise võimaldamine neile, kes vastavad nõuetele.
noorte ri osas
Soome-ugri kirjanduste rubrügis
vaatleb V. Terras Jaan Krossi eset
suvel. Ta ahistas Santiago de
postela katedraaliga^ kus 1
foto liikuvast valgusest on si
ajakirja käanekäunistusekš. Ivask' kes sellega veel tegelevad on 60—
märgib, et ta tegi selle reisi
me raamatu, Paul Saagpaku
raamatu, HortusMusicuse
hendusel. Ta ei kirjlelda mitt
je teie
mise keskust, või helistage ,,
noorsõdurite värba^
Leiate selle numbri kpl°
laste lehekülgedega telefoniraamatust ingliskeelse nimetuse
THE GÄNADIAN AKIUIED FOUCES
ARMEES CANADIENiyiE!
mit- 70-aastased. Põhjus on, et Tartu
sõna- ülikoolis on lõpetatud mitme kul-ju-
tuurikeele õpetamine, mistõttu
nii- Kross nõuab selle olukorra pranda-võrd
nähtavat, kui toob esile kohtu- mist. Terras hindab huvitavaimaks
misi Hbrtuš Musicusega Hels ingis. Krossi essee A. H. Tammsaarest
kirjutab Paul Saa^akust ja tema ~„Tammsaare ja MefiSto*', kus ta
sõnaraamatust, külastusest Suomä- leiab sidemeid Tammsaarel maa-laisen
Kirj|ailisuuden Seura juurde ilniakirjaridusegä. - „
(kus ivask on kirjavahetajaJiüge) Teis^ Taamatüna vaatleb ümar
ning äsjaümunud Alvar Aalto mo- Mikiver Hando Runneli luuletusko-
W^'^ gu ,,Punäste Õhtute purpur" (1982),
^^ä- öeldes et Hando Runneli luulet loe-nograafiast.
iJärgneb koht
Rootsi akadeemikutega, kes
laureaadi.
räyad Nobeli igaaastase kirjandus- takse nüüd iga eestlase poolt, kus
ultimaatne öeldakse ridade vahel.
Vübib FraÄrti räamatumessU, Vfjo Tormise^pqolt ühele luuletu-kohtub
seal uue lliloszi raaiJatuga sele tehtud laulu ^ettekandmine ke^
ja prantsuse raamatukunstiga Ma- ^ P ^ ™ ^ ^ ^ Ka ö n _ ^ ^
lagas, kohtub luuletaja Jorge Guil- efr Runneli nimetatud
lllllllllinillHIIIIIIIinilllllllllllllllllllllllll^
UUDISED Mõw/Pea sMu! Räaniat lugu m^^^
noortest ja noortele. Elrjästws on alati vale suurus. Me ei sobi Lõuna-Eesti kuppelmaastikud on tänapäeval, kus põlluharimine käib
Välis-Eesti ja EMP üldse kuhugi. Ja siis öeldakse, et saanud tähelepanu objektideks, mehhaniseeritult, on kuppelala ha-
Stokholm m*! 182 lk ^ SeUele tähelepanu juhtinud Tartu rimine raskendatud, sest kehtivate
*. V° need ütlejad on siiski noorusest ülikooU kergejõustiku kateedri dot- eeskirjade järgi on keelatud trak-
, . , . . , kaugele jõudnud. Helga Nõu noor- sent P. Kudu kirjutisele reageeri- torite ja kombainidega töötada
Meie kesisele rmitQ^^^ suur* luiüetu^kö- valikule lisandus Helga Nõu raa- selt siiski lugu Üusast a joanspt õnhoiolri-- stöidötnaejaüt Lõuna-Eesti rajooni juhtiv- alal, miUe.kaUak on suurem kui Ä ^ o ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ S
tud nädalahsil aüstussündmusil ^^1^*^'jW™^^^ on varem lasteraamatuid |e vaatamata. Seda on hea hige- M v a rajooni agrotööstuskoondi- ratamatii Kambjas ia Pansodis
VaUadoUdis. Need on tänapäevaste W ^ o ^ ^ ^ M. Madisson arutieb likvideeritavat tänavu võsasLud
maaÜmaMrjanduslikš loojatega toi--^V?^^^^ ^^Wselt tega koos ka lastek^ kuppelmaastiku dukorda, leides et
munud kwo%kik^u,^p„u„u*t^e^d , ' ^miri, s ^o n aon«d^_
tõlkimatu. Vel3o Tormise poolt v i ^ s i Jõudnud teismeealistele kirjuta- ti ihis aes. • SA** |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-29-07
