Vaba eestlane , July 7, 1977

              Nr. 50 VABA EESTLANE neljapäeval. 7. juuJiMÖ?? ^, M y 7, 1977
levo esntG»
s i d i lõpub
[iksus Lembitu
rühm „Mõõga-luni
viimasel nä-
[imaabiorganisat-rsiiso.
IG-tunnili-i,
mille läbitege-.
jario Workmen^s
prdi pcwlt töös-bnalilt
ning mi-
[itatalvse ka po-b\
id motšamatke
)rganisat.srooriide
LaiitliK^os on St.
rsus nõuetavaJLs
Miiate erikatsete
irraUiasui kursü-hkuU
vMna Alksu-
Kui^susc iiist-
Uoo^;; iügatajaks
|?üuüi niiii^ admi-cegi
vendurite
tabic Tork. Et
hiiuiangut kur-
:aliiii kohale'lõ-liViiseksamineeri-
Jarid saa\aitasid
l-dar Ällaš, Tor-f
aim, Paul Eakö,
?rt Kivi, skm.
fv Lepik, Toivo
?Iapea, Lembit
hiann ning skin.
|j 8 Mõõgameest.
|l3, \kellest kõik
Ka oskuste täse-idus@
io E.E.L.K. Ja-iljasõit
toimub
juulil Victoria
pr. H.. Tiitsoni
)guduse õpetaja
Puhmi tema
[algab kogunemi-ig
jumalateenis-
>.l.
ntost kasutada
Ija maantee 400
Imaantee 69/12.
(läände). Sõita
li teed 69 ja 12
)iduda siis jälle
maanteed nr 12
Road'ini (Weg-teine
tee pare-ikpooi
teed asü­üli
jaamast). Pöö-ih.
Road'il pare-
)ita kuni esime-
)öörata.jälle pa-
Seitsmes suvila
bri Tiitsonide su­dinud,
siis hdista
[son juhatab teid
trans^rti või
Insporti pak^da,
istada (416) 483-
|q jaani-
•Flpridas
3RDALE — 23.
)rt Lauderdales
Ištlaste korraldu-
|a jaaniõhbtu mä-libimifie
,,Boyal
klubis. Suvise
Il rahvuskaaslasi
3lt koMoi tulnud.
is klubi feaa^
I vabadussõjaiane-
I Theodor Koppel.
Harald Luning,
ivds võidutulena
-valge Icüünia.
bt näitsikud süü-lünlad
Ja kandsid
See oli mfieit-
Tiida suurendas
Lseni poolt ette.
|:'nderi luuleitused.
bhane kõne Paul .
tõna E. Totsasedt:
l'>eas õnnitleti peo
fKoppelit t^(ma 70
iihul ja koõsolija^
lilli ja kihk.
fndi üle jaaniõhtu
Jaaniõhtu kava
^..aria Heririchs ja
|idis ette humores-kõigiie
hea tuju.
is küüni atule val-ü,
arutati päeya-r
Sunar-Plorida' eest-
^iselt keskse orga-
)omise vajadust.
on juba küllalt
r.ia seetõttu .^suve­le
ei ole enam pä-
• E . T . - •
4
USI
OTTAWA |- Kanada mitmekultuurilisuse minister Jaseph Py Guay tegi Vancoiiveris totmimud
Kanada Mitmekultuuri Nõuandva Kog^ kokkutulekul teatavaks uue kultuurilise rikastamise pro­grammi,
Ihis annab uusi võimalusi paljudele kä nädalastele oma kultuuriliste rikkuste viljelemi­seks.
KolmepäevaJfesest konverentsist võttis osa eestlaste esindajana GCCM liige Valv© Andre.,
ProgTammi kohaselt saavad
profiiti mitt8taot)levad etno-kul-tuurilised
organisatsioonid, mis
tegelevad otseselt kultuurilisite
küsimuste ja - keeltskursustega,
finantsilist abi rügisefcretariaadi
Multiculturailism Dire0torate'ilt.
Progrannni alusel |
antakse samadele organisatsi­oonidele
finantsilist abi ka nen­de
kursuste instruktoritele lühi­ajaliste
treenipgkursuste and­miseks.
Samuti antakse majanduslikku
toetust täienduskursustele õppe­vahendite
muretsemiseks.
Need seltskondlikud organisat- toetusi, mis võimaidavad 15 dol-sioonid,
kes tegelevad kultuuri­liste
ja keeüeõpetuse kursustega
ning kes on võimelised tõestama,
et nad vajavad finantsilist abi,
võivad saada toetust 4 dollarit
iga õppetunni eest, kusjuures õp­petundide
arv igaile iklassile võib
ulatuda maksimaalsedt 50-ie tun^
niie õppeaastas. Neid toetusi võib
kasutada paikadeks, administrat-sioonikuludeks,
üüriks, õppeva­hendite
muretsemiseks ja 'teisteks
väljaminekuteks.
""\, • •
Programmi alusel antakse vas­tavatele
organisatsioonideie ka
larit päevas tasu maiksta nendde
instrulktoriitele, kes valmistavad
ette vastavate äiade õpetajaid
Toetust suurendatakse ka võõr­keelte
õpetamisel õppevahendi­te
muretsemiseks, kusjuures
makstakse kuni 50 protsenti ku-
; liidest
Samuti ahitakse toetusi õpperaa­matute
soetamiseks
Toetusi aotakse organisatsioo-nidiele
seilM eeldusel, et nad orga­niseerivad
keelte kursusi väljas­pool
algkoolide süsteemi ning pä­rast
normaalseid koolitunde.
VANCOUVER ^ Mitmekultuurilisuse väärtus ja panus Kana­da
tulevikule tuli põhjalikult käsitamisele hiljutisel Kanada
Mitm^kultiiurilisuse Nõuandva Kogu (CCCIVI) aastakoosolekul
Vancouveris, millest epstlaste. esindajana võttis osa CGGM liige
Valve Andre.
Kohnepäevase konverentsi töö­kavas
olid nii üld-istungid kui ka
püsiv-komiteede koosolekud. Ti­he
töö ja programm hõlmas uud­susena
üle 30 avaldise esitamise
Briti Kolumbia ja Yukpni palju­de
etniliste gruppide ning üldala-
.liste mitmekultuurüisiisega tege­levate
organisatsioonide poolt.
Samuti oli kavas ettekandeid Ka­nada
kesksete kultiiuri-^ühendite
nagujfational Füm Board, CBC,
Rüklikud -Arhiivid, Raamatuko­gud,
CRTC jne. juhtivatelt tege­lastelt
ning kõnesid ja tervitusi
Kanada Mtimekultiiürilisuse mi­nistri
JToseph P. Guay, GCCM esi­mehe
senaator Peter Bosa, Kana-
• da Senati juhi Raymond J . Per-rault,
Vancouveri linnapea Jack
Voirichi j . t. poolt.
Käsitlemist leidsid vastavates
püsiv-koniiteedes meedia, toe­tused,
keele ja.kultuuri areng,
mitmekultuuri ja kakskeelsuse
vahekord, immigratsioonipolii­tika
ja suund, inimõigused, hu­manitaarsed
probleemid ning
rahvaloendus 1981.
Komiteede repõrdid esitatakse
Mitmekultuuri ministrile mitme­kultuurilisuse
poliitika kujunda­miseks
ja teostamiseks tulevikus.
, Multicultural Society of Van-couvei*,
mille ' presidendiks on
CCCM liige Simon Oosterhüis,
korraldas vastuvõtu organisatsi­oonile
kuuluvas kesilmses, millest
osavõtt oli elav ning loqdi häid
kontakte. •
Väga tiheda töökava raamides
oli võimalus tutvuda ka Vancou­veri
loodusliku ilu ning maalilise
asetusega. . ' -
Konverentsi baiikett toimus ni­melt
Põhja-Vancouveris Inter­national
Plaza-s, teel kuhu hing
tagasi võimaldus d,elegaatidel nii
päikeseloojangul kui tuledesäras
nautida Vancouveri kaunist pano­raami.
Banketi peakõnelejaks oli äs-
Janiääratud Kaoada Mitmekul­tuurilisuse
minister Joseph P.
Guay. • :
Konverentsi viimasel päeval
esitasid püsiy-komiteed plenaar­istungil
oma, repordid ning võidi
ühiselt nentida, - et mitmekultuu-'
rilisusel on suur väärtus ning
asendamatu panus Kanada tule­vikule.
hauda­dest"
ls@)@ifie keeles
Soome ^kirjastus A. Kariste,
Hämeenlinfflias annab välja sõja-teemaliste
romaanide seeriaid
„Suured sõjaromaanid"; Igasse
sarja kuulub kahöksa raamatut,
kusjuures aineks on viimase sõja
aegsed sündmused' mitme rahva
juures, mis on aluseks saanud
kirj anduslikele teostele.
Äsja ilmus kirjastuse käsil ole­va
seeria kolmanda raamatuna tei­ne
trükk Arved Viirlaidi romaa­nist
„Ristideta hauad". Selle mit­mevärvilisel
kaanepildil on inime­sed
põlevale külahoonete juures.
Köite must-ikuld kujundus on vä­ga
kaunis. Küna sellistev seeriate
vastu on suur huvi, siis tagab see
teosele suure leviku.\ Sama teo&
on aga üksikuna valitud ühe raa-matukluiji
raamaituks. Raamatu
esimene trükk, mis ihnus 1968.
aastal on ammugi läbi müüdud
kuna eestlaste sõij aj argne Saatus-käik
on" olnud soomlastele lähe­dane.
'
A., Viirlaidi teosele langes soo­me,
kirjastuse tähelepanu E.- Ri­dala
kaasabii. Kirjastus leidis
omale tõlkijaks kooliõpetaja
Martti Rauhada, kellest ongi hil­jem
saanud arvukate eesti tooste
soome keelde tõlkija. Kirjanik on
teost ise mõnevõrra lühendanud
ja peab soomekeelset tõlget pari­maks
mitmes keeles tehtud tõl­keist.
Esimesi eksem|)lai'e uuest väl-jasjidest
on saada kirjanikult To­rontos
hinnaga $12.00.
Stokholmis on põimunud viimasel ajal pidevalt demonstratsioone, mis nõuavad inimõiguste ra­kendamist
raudeesriidetagustes riikides. Ida-Euroopakoostöökomisjoni poolt korraldatud de-n^
onstratsioonist on osa'võtmid ka. balti: rahvusgrupid. •• "
T
-Kittask laulab
Canada Opera Oompany koos-
• Eatoni kaubamajaga esitab
käesoleval suvel viis vaba kont­serti
neljapäeva õhtuti kella 5 ja
7 vahel Trinity Wayll, keskuse
kolmandal korrusel. 7. juulil pn
on segaieeskava mitmest ooperist,
21. juulil on katkeid Verdi oope­rist
„LaTraviatä'' kus üheks esi­nejaks
oh meie bariton Avo Kit-task.
4. aug-, ešitataikse katkeid
Donizetti ,,Rügemendi tütrest",
25. aug. Mozarti „Võluflöödist" ja
1. sept. Verdi ooperist „Don Gar-los".
Ooperikompamü tahab esi­tatavate
katl^edega anda näiteid
1977. sügishooajal esitatavaist
töödest, ja. tekitada huvi ooperi
vastu.
MONTREAL — Montrealis teisipäeal, 14. juunil toimunud Bal­ti
riikide massküüditamise ohvrite mälestamise pärjapanekii tse­remooniaga
Dominion Squarell asuvale langenute mälestussam­bale
ja sellele järgnenud jumalateenistus oli kokku toonud tun­duvalt
rohkeni eestlasi kui eelmistel aastatel.
Pärjapandku tsenemooniale ko­gunesid
eestlased, lätlased ja lee­dulased
oma rathvuslippudega
ning esindatud olid ka imgari
rahvusgrupi ja poola sõjavetera­nide
esindajad oma lippudega.
Tseremoonial esines kõnega
Balti Liit Kanadas Montreali
osakonna esimees P. Möldre,
kes kirjeldas 13. ja 14. juunil
Balti riikides toimunud eba­inimlikku
tuhandete inimeste
deporteerimist ning hiljem or-jalaagrites
valitsenud olukordi.
KõmeiLeja imainis, et ka lääneriigid
"iSestis on juba mõnda aega äri-1 kannavad osaliselt vastutust selle
Lahtis on toimunud aastati rahvusvaheline kirjanike konverents
kis on arutlusel olnud mitmed probleemid mis on kirjanikel ja kir­jandusel
tänapäevases ühiskonnas. Juuni teisel poolel toimus järje­kordne
konverents, kus mitmed tuntud Idrjanikud olid oma maade
esindajaiks. Prantsusmaait oli Prantsuse Kirjanike Liidu asutaja
Eugene Guillevic, Alzhürist Mohammed Dib, Tibor Tyskes Ungarist,
Al Alvarez Inglismaalt ja mitmeid teisi. Eestist oli kohal kirjanik
Ülo Tuulik, kes võttis ka sõna kirjaniku osast ja ülesandeiste
ovi prote
Osavõtjad . leidsid siiski, ehkki
kõik läks eelmiste aastate vaimus,
et midagi tuleks muuta, kui tahe­takse
sellist konverentsi tulevikus
jätkata.
Kõik soovisid suuremat vestluse
võimalust ettekannete asemel
kuigi öeldakse, ei vesteldi niigi
juba palju.
Teatud tagasihoidliku ihne andis
konverentsile ka vilu, vihma äh­vardav
ibn, mistõttu esma,kordselt
konverentsi4e ajaf pidid kõik ette­kanded
toimuma siseruumides.
Mõned olevat^ seda isegi sobiva­maks
pidanud Iflii tuules ja nurmi­ku
keskel.
^ Eesti kirjanik -Ülo Tuulik puu­dutas
oma sõnavõtus kirjaniku
võimalusi aktiivse seisukoha-võtjana
jä küsis, et kas poleks
õigem küsida ja rääkida sellest,
mida kirjanik ei tohiks teha.
„Ka vaikimine^ loobumine, kõrva-levaatamine
ja vaikne mõtiskelu
kuuluvad samal viisil kirjaniku
ühiskondliku osa juurde, tema mõ­jukate
atribuutide hulka." Lisaks
ta rääkis sõnainflatsioonist, mille­ga
välditakse seisukohavõtud iga­päevastesse
moeküsimusisse.
Luulest kõneles prantslane E.
Guillevie, kes. ütles, et parem on
vaikida kui su laul ei ole vaiku­sest
kaunim.
Pakk, mis sisaldas 22 000 rootsla­se
allkirja palvele, milles nõutakse
perekond Agapovi ühendamist, on
N. Liidus ihnselt kaduma läinud.
Pakile lisatud tõend paki vastu­võtmise
kohta on nimelt Arbogasse
tagasi saadetud ihna, et sel oleks
mingit vastuvõtja allkirja või
postkontori templit. Ka pakist en­dast
pole miijgit jälge,
Postivalitsus teatab, et pakk saa­deti
Rootsist postilennukiga N. Lh-u
17, mail. Postivalitsus kavatseb
hakata järele pärima, mis on juh­tunud
pakiga.
kirikuõpetaja Ärbogas, Rolf
Larsson, kes algatas ülerootsilise
allkirjade kogumise, on mures paki
saatuse pärast.
Kõrvaltvaatajatele näib, e£ N.
Liidu võimud on valinud nende
vaatekohalt kõige mugavama tee,
et saada lahti ebamugavast saade­tisest.
Oleks N. Liidu mentaliteeti
arvestades peagu kujutlematu, et
pakikviitung oleks saadetud tagasi
kas Leonid Brezhnevi isikliku all-kü-
jaga või mõne-temale alluv
asutuse templiga.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
•INSURANCE"
1182 Bathurst slt., 4 kord
rBathurst-St. Ckir) '
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Müügü
„Vaba Eestlase" talituses
ANDRES RAUDSEPFa •
uus heliplaat
LÕUNAMAA um
Hmd $7.50
dest müügilt kadunud iihakaubad
ja vorstid, eriti on neid raske saa­da
Tallinnas. Samuti on seal toit-ustamine
restoranides muutunud
tialvaks, kaasa arvatud need tolt-
:ustamiskohad, mida külastavad
ääneturistid.
Kuna tapamajad töötavad täie
hooga, siis küsitakse, kuhu läheb
õieti liha Eestist, 'kima ka Mosk­vas
ja Leningradis on lijhaga pike­mat
aega oliiud raskusi. Elanik­konna
hulgas liigub kuuldusi, et
liha läheb sügavliöüdmutamiseiks ja
konserveerimiseks sõtjaväe taga­varadesse,
millest võib järeldada,
N. Liit arvestab sõja puhkemi­sega
mitte väga kauges tulevikus.
On ka teisi seletusi liikvel, näiteks
öt•liha läheb Poola või Indiasse,,
kus pärast Indira Gandhi rezhiimi
kukutamist, olevat tekkinud näl­jahäda.
' •
Varem võisid tapamajad N.
Eestis, mille toodang läheb Lenin-gradi
oblasti varustamiseks, iile
plaani toodetud üihašaadustest
turustada 10 protsehti omal tu-
^1. Nüüd olevat see „eelis" tü­histatud.
Nagu teatas Svenska Dagbladet,
pn Moskva ostnud liha Euroopa-turu
maadest, mlMe lossimisega
Balti ja hõuikogude sadamais ole­vat
raskusi, nii et välismaa laevad
peavad sagedi kiiüja rohkem oo-tania,
kuma ei leidu vajalikke
raudteevagunetd ega külmutus-seadmeid.
VÄLIS-EESTi;
vägivalla ja üldise venestamise
eest, mis toimub praegu Balti rii­kides.
Mälestussamba juurest siirduti
rongkäigus lippudega läheduses
asuvasse Mary Queen of the
World katedraali, kus kontsert-jumalateenistusele
avasõna ütles
P. Möldre, juhtides tähelepanu
eelolevale Belgradi konverentsile.
kus tuleks nõuda inimõiguste ja
vabaduste rakendamist kõigis
nendes rükides, kes Helsingi
kokkulepetele alla kirjutasidi
Palvuse igale rahvusele oma
keeles pidasid preester Kubilius
(Leedu), õpetaja H. Laaneots
(Eesti) ja praost A, Voitkus (Lä­ti)
. Mälestuspäeva jutluse inglise
keeles pidas 6p. H. Laaneots, kes
eriti alla ikriipsutas,: eit Balti rah­vad
allutati ja neid hävitaitöl^e
süstemaatiliselt „sotsiaaiõigluse"
ja „vabastamise" sildi feill.
Meie kohus vabas maailmas'OB.
selgitada seda ülekol^ut ning
nõuda maailmale selliseid inim­õigusi,
mis on kooskõlas inime­se
tõelise loomusega ja Junu^a
Eeskavalises osas esinesid läti
nieeskoor ,,Junda" ja leedu oo­peri
lauljanna Gina Oapkauskas.
Kontsert-jumalateenistusest võt­tis
osa umbes 700 inimest.
STÖKHOLM ( E P L ) 1 8 . juunU esines Štokhohnis ÄBF saa­lis
Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm ,,Kunglä" külalisetendu­sega.
Kanadast oH pikema ringreisi raames lennuteel kohale
jõudnud 16 noort koos rühma juhi Toomas Metsalaga ja pilli­mehe
Allan Lükiga. ••. .
Tajitsugrupp moodustab ainult
osa Kungla rühma 160-st tantsi­jast,
ikes viimasel tegevusaastal
ontöötainude grupis 12 instrukto­ri
juhatusel. ' \ .
Eeskava jagunes kaheks osaks.
Esimeses esitati 12 põhjamaade
tanltsu, neist kolm Eestist pärine^
vat, teised õlid pärit Rootsist,
Taanist, Soomest, Leedust, Nor­rast
ja kadumaläinud hõimujahr
va liivlaste juurest.
Kava võimaldas rühmal esine­da
vägagi erineva • stiiliga ja
rütmiga.
Mõnedki tantsudest nõudsid
väga täpset koostööd ja liliklemi.
se reguleerimist (soome „Niidi-rull"')
või peagu atleetülsi või-matsjsepaiik
aiQnöIIBIiiBSEB
Hamiltoni Matusepaikade valit­sus
teatab, et nmtusekruntide
hinnad on hiljuti tõusnud. Uueks
topelit^krundi hinnaks on nüüd
$452.00. Palutakse kõigil, kes on
huvitatud uue ühise eestlaste nia-tusepaigale
õrnale krunti varuma.,
sellest otsekohe featada koguduse
esimehele, J. Müürile, aadress 184
Ewen Road,. Hamilton. Ontario.
Telefon kocLus 529-6081,
tööstuses 627-4883. -
Prantsusmaalt, Austriast
^faiste ja meeste kingad. iPataCSi §iSl®e SiaüÖR
Ekstra laiad suurused,
ka jaiatpega 480 Bloor W., Toronto 4. Oot
H; Kivi
meid (eesti „KandaÜ" ja leedu
Veski'0. Teistest erinjev ja alge»,
iselt salongiline oli norra „Rein-ender'-.
Kava (teises osas esit^i põimik
©8sti — peamiselt lääne-saiarte ja
-ranniku — tantse, mis omavahel
kergelt seotud olustikulise situat­siooniga
ja dialoogiliste ning lau-luliste
vahemängudega.
„kõrr kõrr kõirtšitütar" oli hea­tujuline
ja esimesest ühtlasem
sari,mille jooksul pääsös vtara-sonast
enam v vaiale esitajate
nooruslik temperament
_Grupi esinemine jättis vaga hea
mulje i^inejäte jõust, .tehniüs^t
oskusest ja distsipliinist, mis eri­ti
sihna itorkas keerukamate lük-lemissikeemide
veata* ja kõhMuse-ta
teostamise puhul.^
Toronto eesti
stokholmlastele
, list külakosti jä
tulevikuski.
Rootsikeelse ladusa teadustaja­na
, esihes , Stoldiohni „Kassari"
tantsurühma jiüit Uno Tohver,
kes tervitas Ica „Kunglä" rahvast
k?ssarlaste - nimel. Külalised and­sid
külakostina üle^ eesti kapa. .
kõrgetaseme-teretulnud
1NC0ME TÄX & INVESTMENT
CONSULTÄNT
- TEL. 759-3588
5fl MUNSQN ÖR. ŠCARBORO.^^^
;,Kimgla'l ringreis jätkub esi­nemistega
Motscikodus, Götebor­gi
Suv^arjapeol ; Kölnis, Schö-näus
ja lõpuks Nizzas Prantsus­maal.
'