Vaba eestlane , October 6, 1983

              .1 V
Vaba:Efestkne,1955^
TELEFÖNIÖ: toimetus 444-4823; talto ^tellimised, toiutukd,^
ekspeditsioon) 4444&32 •
Kanadas: aasta $51.-—, poolaastas
ja teerandaastas
[IBllJMISffllf^
p; v;:; aastas.$35.-~:ja.y©^a^
Aadi^M mmidatiis 70 G.
^ KUüIJUrit^ HINNMte tdU iM^ '
Müjel $4.75, tekstis $1—
l^shedby FreeBstOmä^ Ltd.
I^sli^ Št. Don Mills, Ont.M3B2M3
Yüm^el ajäi fäägitalsse Läänes
^ ] ^ vajadusest tJhend-
Biikide ja N. pidu vaiiel ja loo­detaks^,
et vaistasäkused kakekõ-ued
ja läbirääkimised aitavad lee­vendada
i>raeg^ pinevat Olukor-mis
paljude; vaatlefate ja eks-penide
hinnangute k<^asdt lõli-
BBab tugevasti sõja jarde. Kanada
mõningates poliitilistes ringkonda­des
leitakse, et seUise dialoogi esi­le
kutsumiseks ja käikii rakenda­miseks
oleks vaja rahvusvaheliselt
iFespekteeritud riigi- ja poHitika-meest^
kes oleks mõlemale poole­le
vastuvõetav. Sellise mehena tõs­tavad
mõned Kanada kommentaa­torid
esij^e Kanada peaministrit
Pierre I^de^^
_m kahtlemata põhjendatud, kuna
Washington ja Moskva ei Ole leid-lind
vaatamata; Genf iis tc^muvatele
lälni^kimistele vormelit, mille
järele lahendada Euroopa pinnal
asuvate ja sinna püstitavate kesk­mise
lennuulatiisega rakettide kü­t
u s t Ühendriigid on teinud ra­kettide
probleemi lahendamiseks
mitu omapoolset ettepanekut, kuid
Moskva on need kõik kategoorili-sett
tagasi UikMiu kartes ilmselt^
et ta kaotab Washingtoni ettepa-üiekute
aktšepteerimüsel oma stra»
lise iilekaalü Euroopas.
niiiüüüiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
mišega, mis üle
kaitselised vajaduse|d, vabas maa-üms
eksisteerivat elusüsteemi. Ta
iriipisutas alla, et nüüd on saabu^
nud aeg, Inis vabMus peäb^^^^^a^^
disfensiivist ofensiivi. ,jMeie när^
vid pannakse praegu proovile,"
väitis peaminister, ,,ja kui meie
liüüd kõhkleme^ siis võib see ku­juneda
saatuslikuks. Moskvale tu­leb
selgeks teha> et lä^edemo-kraatiad
ei lase endid mõjotada
pröpagandaist ning et üeid ei saa
hirmutada
Emiii Saliirand ja Priit Aru-
Foto: Vaba Eestlane
ühendriikide ja N. Yenemaa va­hekorda
on lisaks eeltoodule vii­maste
nädalate jooksul aidanud
tumestada Lõuna-Korea reisilen-
Muki allatulistamine vene lenduri­te
j^olt^ mille miirgist mõju aita­vad
simrendadsi vastastikused tera-
:vad süüdistused.
Ühendriikide president Reagan
on varem mitmel puhul tembeldan
mud Kremli juhtkonda valelikeks
Ja silmakiijalikeks ning atakeeri-
HudN. Venemaa relvastan^^ po­liitikat,
millega tajotletakse kom-mumstläcule
maailmarevoliitsiooni-le
vsijaliku jõulise seljataguse and­mist
Reagan toonitib Õigustatult,
et^ ohjeldamiseks ja
Kremlis võimul olevatele meestele
aru pähe panemisekis jääb lääne­maailmal
üle ainult üks tee
oma relyaistust tõhustada, et luua
Sdlega vajalikku vastukaalu N,
Vienemaa agressiivsetele kavatsus­tele.
Sellele Ipölütikale on ta leid­nud
tugöva toetaja In^maa Ipea-minišM
Margaret I^tcheri näol,
kes oma seisukohti üksikasjaliis^lt
selgitas äsja Ottawas, kus ta pidas
parlamendiliikmetele väMspolütilise
mõneski mõttes selgemad ja
paremini for^lde^ritnd kui presi­dent
Reagani väitad, mis sageli on
VÜrtsitatu4 iilemaärase retoorika­ga.
Peammister Thatchejr ütles ot-
^fieselt V-välja, ^et;:' H,:; • Yeuümaa;äh­vardab-
oma - palavikulise >relvašta-
(HiHiiiiiiiiniiiiiiiiii
1^
paljudele kanadaiastele ja libe­raalselt
häälestatud ajakirjanikele
nagu Seda võib näha tagantjärele
avaldatud kommentaaridest ja
analüüsidest Feamlnistrl sõnavõt­tu
peetakse liiga sõjakaks ja N.
Venemaale väljakutsuvaks — - l ü ­hidalt,
uuele külmale sõjale siirdiui-mise
nurgakiviks. Sel puhul tõste­takse
esile ksi IMtcheri vastuoloh
sId Kanada peaminister Irudeau^
ga, kelle seisukohad välispolütilis-tes
küsimuistes on mõnede vaatle­jate
arvates tunduvalt mõõduka­mad
ja reaUstlilaiinad, kuna^^T^
deau sõnade kohaselt „ p e a b !ää-nemaaihna^
olema
se Vähendamiseks."
ja • tema mõõduka, vä­lispoliitika
toetajate seisukohad
viivad jällegi dialoogi*^ te^
juurde. See tähendab, et venelaste­ga
tuleb kaitsuda iga hinna eest
pidada läbirääkimisi ja leida või­malusi
k(>kkulepete saavutamiseks.
Kahjuks on see teooria juba am­mu
läbiproovitud ja faktid kõne­levad,
et see ei anna loodetud tu­lemusi.
Kokkuleppeid Moskvaga
on ainult fsiis võimalöt saavutada
W venelastele tehakse suuri jä­releandmisi,
milledel on aga pike­nes
perspektiivis traagilised taga-järjed^
kuna iga järeleandmme viib
maailma lähemale kommünisMl
levitamisele globaalsed ulatuses.
Kanadalastele , peaks Moskva
höiakii ja tõelise'tagapõhja kohta
olema kujukaks näiteks Kanada
noodi tagasilükkamine Tenelaste
poolt Korea reisilennukis allatulis­tatud
ja mõrvatud kanadalaste
omastele kujutasu maksmiseks.
Vene saatkond Ottawas oli isegi
niivõrd häbematu^ et ta ei võtnud
vastu Kanada parlamendi poolt
ühel häälel vastu võetud resolut'
sioöni kuriteo kohta. Sel puhul
täielikidt põhjendatud Imi^^^k^
— mis eesmärk on vastastikusel
selliste jõududega, kes
nii ülbelt ja ebadiplomaatlikult
käituvad. Ja veelgi rohkem mis
mõte on Kanada ja N. Oidu^ V^^
helistel diplomaatiUstel suhetel kui
N. Lüdu saatkond keeldub isegi
vastu võtmast Kanädsi parlamendi
novembris Moskvasse järelepärimise, milles nõuti selgitust, miks on
ilma mingi põhjenduseta tagasi saadetud Tartusse Mart Nikluse emale
EIriede Niklusele adresseeritud p ^ . Kahe ku^ Moskvast
lnevastBBS,miHe tõlge on järgmine:,
-•::;V- , NSV^L;.-:-
Sldemlnlšteeriimi
Eahvusvaheline postiamet
::-::Nr.iö/7 •
ITeie ref s :SI-1982,12.11.
Moskva, 7. jaanuÄ1983
Postibüroo
Stokhohm
Mul on 'au Teile teatada, /Jt'jakk. m-. .Ö848Ö, mis saabra MooMst
nimele, on saadetud tagasi vastavalt tolliameti otsusele.
^^^Fostipakke käsitleva koklni^ art. 40 § 3 (Rio-de-Janeiro, 1979)
järgi ei kanna postite^iistused mm^t vastutust otsuste mis on
tehtud tolliameti seoses toüiläbivaafliisele aUutatud pakkide konticolli-
^nilsegai;/JV v.
Lugupeetud härrai, palun T^ vastoii võtta wm kõrgeMma tegupi-
; MIAMI >~Natsid|Javatsösid ra­jada^
,>Muuseümi väijasurnud rassi-le"
5 milleks nad kogusid juutide
kmistlteoseid ja käsikirju, juutluse­ga
seotud esemeid, niida nad säi­litasid
suui;e hoolega. Nüüd, tuleb
see kimst, mis päästeti Tshehbos-lovakkiaš
pärast II maailmasõda,
ringreisile Ä ühendriiki­desse.
Kahekuuline ringri^ al­gab
jaanuaris Miami$^ Bass muu­seumis.
Näitusel on välja pan^
330 eset juudi kunstist
alates kuni 20.
nätoe, keelduvad Mosk­va
ametnikud vastamast, miks
pakk (ja veel tagasisaatmise kulu
debiteerides) tagasi lähetati, ilma
et seda tollis üldsegi oleks avatud
ja kontrollitud. Paber ja nöörid
paki ümber olid samas seisundis
kui saatmisel.
N. Liidus kehtivate eeskirjade
järgi peab asutus, kelle pädevusse
kaebuses esitatud asja lahendami­ne
ei kuulu, saatma saadud kae-.-
buse 5 päeva jooksul edasi pä­devale
asutusele, sellest taotluse
saatjale teatades (NSV; Ü l ^
kogu Presiidiumi: seadlus 12. ap-riUist
1968. a.)V £ ^
SideministeerluM. Moskvas igno­reerib
mainitud eeskirja. Selle
poolest ei ole too asutus nõuko­gude
bürokraatiasüsteemiis min^
.•.,:gi-erand.' ^:-:[
Ei_ole ka Elfriede Niklus mm,
kellele on miüd^ keelatud välis­maalt
kiiigitüspaldce saada. A^^^^
lp82. a. tuleb osa pakke, mis on
saadetud poliitvangide perekonna­liikmeile
või endistele poliitvangi­dele
Eestis ja nuijal Baltikumis,
tagasi, ilma et i^õhjust näidatakse.
Isegi orbudeks jäänud lapsed ei
^kingitusi kätte saada. l>akkide
tag^isaatmine on üheks neist mir-gatagustest
võtetest, mida KGB on
viimasel ajal hakanud ulatuslikult
kasutama. Avalikult välja öelda ei
taheta, et iseoma nõukogude sea­dusi
rikutakse, la neid seadusi
muuta samuti ei täheta riigi
prestiizhi huvides. Sellepärast riku­takse
seadusi ja rahvusvahelisi
kokkuleppeid hurgatagusel viisil,
iseoma nägu varjates, suli kombel.
Tshekistide eetiline tase ei erine
palju kriminaalkurjategijate omast.
Seištmekümnendate aastate algul
võis veel saata moeajakirju Balti­maadesse
lihtpahderoUideš, need ei
läinud kaotsi. •
aastatel aga on haka­tud
seal po^ varastama nioe-
^•ajaMrjra i^ - —
Sl
nusi
o'
seest' . ' ; =
järelepärimiste peale mingit asja- i
likku vastust ei saa, nü nagu ka E
trükiste ametliku, «seadusepärase" |
konfiskeerimise korral. g
Tartu ülikooli vene kirjanduse g
kateeder on praegu prof. Juri Lot- g
mäni juhtimisel kujunenud välja- g
paistvaks keskuseks vene kirjandu- g
se jä kultuuri ajaloo uurimisel, g
Hiljuti ilmus Leningradis J. Lot- g
mani koostatud Aleksandr Pushki- g
ni, ühe väljapaistvaima vene kir- g
j aniku biograafia. Raamatu tiraazh g
oli 600 tuhat eks. A. Pushkini =•
(1799—1837) kirjanduslik tegevus =
langes tsaar Nikolai I valitsemis- E
aega, ajastusse, mida vene harit- s
laskond ja ka ametlikud nõukogu- 1
de'ajaloolased on alati lugenud lai- g
nud sajandi kõige lugemaks pe- g
rioodiks: kepidistsipliin, tsaari g
kantselei III osakonna kõikjaleula- g
tuv järelvalve (III osakonna üles- g
anded olid samad kui KGB-1 prae- g
gu), „vabamötlejate" jälitamine, g
tsensuur, vaimupimeduse võimut- g
semine. J. Lotman kirjeldab, kui- g
das Nikolai I postitsensuur avas i
Pushkini kirju ja konfiskeeris talle g
välismaalt. saadetud raamatuid, s
Võimalik, et nüüdne nõukogude g
pQStikontroUi ja tsensuuri praktika, g
mis ön end nii palju märgata lask- z
nüd Tartus, on J. Lotmani mõju- g
tänud nii ulatuslikult esile tõstma g
päralleelmomente A. Pushkini elu- g
loost": . V - 1 %
Ajalootundjale jääb küll mulje, =
et Nikolai I sandarmid tegutsesid g
et nad ei kasuta- E
nurgataguseid E
meetodeid nagu nende ametialased g
järglased tänapäeva Venemaal. =
Eht oli ju ka ametiik ideoloogia |
sel ajal x - — õigeusk^ Iseyalltsus» g
rahvalikkus — yõlmis tegudega =
rohkem
Nikolai ministrid ei olnud andnud
allkirja, ei inimõiguste deklaratsi­oonile
ega rahvusvahelisele posti-kor
;e§fl Vabastdmise
lüoodustciiiiise
Nõukogude Liit okupeeris Eesti sõda kmdutemata, kasuta­des
sõjalisi ähvardusi ja väljapressimist Selle brutaalse anas-tusakti
iagajäijed on muutumas üha katastroofüisemaks. On
tekkinud reaahie oht meie rahva kadumiseks, kuna vastavalt
tegeMkele (EIÜ? Keskkomitee poolt salast^ andmeile elu­neb
Eestis veel kõigest 59,8% eesüasi, mitte 64,7%, kusjuures
eestlastest alaealised moodustavad üksnes vaevalt 3% kogn
elanikkonnast. Ning iive üha langeb i^nkraSkete olude ja
nõrga tervishoiu taseme tõttu.
Eelkõige sellepärast oleme meie, eesti rahvuslased, asutanud
oma rahvuse ja kodumaa edasise säilimise tagamiseks EESTI
ViOASTAMKE ORGANISATSIOONI (EVO), salajase pfea-korteriga
Tallinnas. •
EVO moodustati põhjustel:.
1. Eesti rahval puudub loomulik eluruum, kuna 40,2%
Eestis elunevaist isikuist pole eesti ja pealegi kõne­leb
neist eesti kedt kõigest 14%* . .
2. Eesti rahvust ja kultuuri püütakse venestada ja assunl-
Jeerida.-'
Jubeda vägivallaga surutakse" pealte' meile yõõrast elu­laadi.
•
4. Eesti rahval puudub eiii( jsemääramisõigus ja Eesti Vaba­riigi
kodanikke peetakse vangidena nn. Nõukogude Lüdu pu­res
ja noori mehi sunnitakse koguni osalema uute alade oku-peerunisel
Afganistanis, Süürias, Etioopias, Angoolas jm*
Pealegi puudub eestlastel nüüd iSegi emigre^rimisõigus lään­lasega
abiellumisel. Seda kmnitavad rohked juhtumid.
5. Eesti maavarade röövelliku ekspluateerimise tagajärjel
hävitatakse meie rahva majanduslikud perspektüvid tulevikus.
Ö. Eesti poliitilist olukorda dikteeritakse võõra rahva poolt
kuritegelike meetoditega ja protesteerifaid vangistatakse nliig
neid koheldakse ebainimlikult
7. Eesti rahva moraali lagaStatakse ja õõnestatakse, kasva­tades
neist ühtiasi ateiste, kusjuures noori usklikke kiusatakse
taga. VaimufilosoofUisi väärtusi naeruvääristatakse ühtepuh-
Seega pole meO midagi kaotada! Kuulume põlvkonda, k^s
on võõra ikke all üles kasvanud. Nähes praeguSe olukorra
perspektiivitust, oleme otsustanud:
1. Muudame Eesti okupeerimise Nõukogude Ludule võima­likult
kalliks ettevõtmiseks, kuni see kuritegelik okupatsioon
lõpetatakse. Tekitame Nõukogude Venemaa majandusele
maksimaalset kahju meetoditega, mis aSsjaomastele muutuVad
ebameeldivaks üllatuseks.
2. Vastame mõjuvate aktsioonidega eesti rahvuslaste ja
inimõiguslaste allasurumise katseile ja vaenamise juhtumelle,
käsitades Säherdust käitumist e(^ti rahva ibomulike õiguste
kägistamisena.
3. Püüame ka õõnestada Nõukogude Lüdu positsioone
Läänes oma sealsete esindajate kaudu.
4. Vajaduse ^ korral pruugime rahvusvaheliselt tuntud va-bastusliikumiste
meetodeid rafineeritud kujul, tekitades Nõi^
kogude poolele minimaalsete vahenditega maksimaalset kah-
= JU.
Me ei lase endid enam rahus rõhuda! Paljastame intensüv- E
selt ka nõukogude sUmamoonduspropagandät Kutsume tege- i
vusse toetusgruppe ka Läänes. Oma ettevõtmiste edukaks lä- g
biviimiseks oleme välja töötanud konspiratsioonitaktika ja E
organiSatsioonUise struktuuri, mis arvestab meie vastase nõr- E
ku ja tugevaid külgi. i
Kuna oleme nurka surutud, pole meil taganemisteed. See- 1
pärast usume, et Eesti jätkuv okupeerimine peaks muutuma g
Nõukogude Venemaale omamoodi dilemmaks. g
EVO kohta võime selgitada vaid järgmist: g
IdeoloogUist ja strateegUist tegevust kdlordineerivad öWd g
hästi tundvad isikud, kes tänu õnnelikele juhustele saavad g
kätte haruldasemat informatsiooni. Anonüümsusest tingituna g
pole meid võimalik tabada. Lisaks „tÜgub" meUe andmeid ka g
võimuorganitest. Meie käsutuses on ka „kanal" teave vahe- g
tamiseks Lääiiega, kus EVO-t on juba ka abistatud. E
EVO kutsub eesflasi kodumaal ja Läänes üles keelduda 1
koostööst okupatsioonivõimu esmdajalega. Tuleks ignoreerida E
ebainimlikumald „seadusi^V \ g
; EESTI 'VABASTAMISE ORGANISATSIOON koosneb 1
kolmest põhigrupist: 1
1. IdeoloogUis-strateegiline rühm, kelle ülesandeks on tn- i
formatsiooni levitamine, sealhulgas EVO häälekandja „Eest- 1
luise Foorum" avaldamise korraldamine Läänes, ning polüti- 1
liste survevahendite kasutamine koos aktsioonide örganisee- g
rimisega iseseisvuse taastamiseks. g
2. Rahvuslik-kultuuriline rühm, kes tegeleb rahvuskultuuri 1
sisukuse edendamise ja kultuuriürituste korraldamisega vasta- §
vait esimese grupi ideoloogilistele vajadustele. E
3. Julgeoleku- ja majandusgrupp, kes kuidlustaks EVO rüh- i
made julgeoleku KGB vastuaktsioonide puhul. Grupi ülesan- |
deks on eUmineerida meie otsesed vaenlased, vältides siiski |
surmaga lõppevaid juhtumeid. Samuti tegeldakse majandus- |
küsunustega ja hädatarviliku varustuse hankimisega. Grupp i
üritab soetada ka ademeid pohitillselt sobivate vabaduslilku- 1
mistega kõikjal maailmas. " =
P r a ^ on esmaseks ülefsandelbs rahvuslike jõudude koon- 1
damme G^patsloonijõudude vägivallatsemiste ohjeldamiseks i
ja tagasitõrjumiseks. Grupp üritab soetada ka sidemeid polü- 1
tillselt sobivate vabaduslükumlstega kõikjal maaifanas. s
Praegu on esmaseks ülesandeks rahvuslike jõudude koondsi- 1
mine okupatsloonijõudude väglvaUatsemlste ohjeldamiseks ja S
tagasitõrjumiseks Eestis, Vajame kõikide eestlaste abi ja |
mõistmist Läänes loodame eriti viimastel aegadel Eestist väi- s
ja pääsenud isikute toetusele ja koostööle. =
Tahame uskuda, et patrioote leidub ka praktiliselt! |
MORAALNE SURM NÕUKOGUDE RööWALLUTA- 1
JAILE!--^ '
IGAVENEHÄBIKOMMUNI^^ 1
^ :3ELAGUISESEISE^^ |
• JUMAL ÕNNISTAGU EESTITI ' ; ; . 1
^,r^- \ '• :MVO.keskus:.,'. I
August 1983 I
E
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiilii
Nr. 74
VAU
NÄDAI
8., 9. ja 10. okl
dr.T.Saidd
15. ja 16. pkto(
dr. M.Lees
Triinu päi
Pühapäeval,
2.30 p.l. korral(
Naisselts sisurl
„Triinu" uutele|
dele Toronto
saalis.
Huvi peaks ä|
tööringi väljapj
kahe aasta töö(
tähelepanu näiti
pidest materjal
esemeist, mis d{
ti naise leidlil
met.
Pärastlõuna
ettekanne meie
rahvamustritest!
ja vormidest nii
sugusest kasuta|
kui ka tänapäe)
endine Kehtna
janduskooli ja
õppejõud prei]
Loengu illustrec
vid.
Meelelahutusel
deid.
Hubase meol
laud, „Triinu" ^
raldatud loterii
väärtuslike võit
Kõigüe tereti
Viivi Piiri!
lugejaltirji
lehted
Los Angelesj
News", 11. sepfl
„Kui üks Amj
kodanik, sundi]
nüüd okupeeri]
ma olen solvj
baarse teo ülej
tarnata tsiviillc
üllatunud.
Aastal 1944,
Nõukogude Lü(
ma oli Punas(
vanemate ja
oli lahas. Vene
külmavereliselt]
Punase Risti la(
siendist pardal!
Ma olin 8 aast|
veetsin kaks ji
ses Balti meres
kui üks teine
Mu vend uppuj
aastane."
Samas ajalel
badusliidu esij
Mazeika ja lül
gejakirjad, mis
juhtumit.
„Los Angelesj
tembri numbris
risud vastuseks
ümunud demc
taazhile:
„Teie 11. sep|
Leone artiklis
tešteerijad vai
kogude vodkat,]
dakse, et Torn
„Mõnele neile
Euroopa gruppi
mai Hitlerist o|
See näib irpoj
den nimetab ii
Hitlerist parei
mind õpetada
Eesti, Läti ja
iseseisvuse ku]|
Stalini (Molot
pakti tõttu «
y SA konsi
Leningrad
WASHINGTOJ
teade, et N. Li
neerimise päral
konsuli abi Loj
borgi ja tema
selgunud, et ,
konsuli auto,
esiakna
peksid ta läbi
püksid jalast. S
reit ka konsulij
rel nimetasid
non gratä*' N.