1983-10-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ä S T ELMUB IGAL TEISIPÄEVAL : JANEUAPÄEVAL QIJ2339 Nr. 74 (2995) XXXD aastakäik Neljapäeval, 6. oktoobrU 1983 — thnrsday, October 6,1983 Üksiknumbri faiind 70 centä ^ssttve me tervitas 1. oktoobrikuu hammikul Koti^^^ kogunenud eesti ska . J^^Niibtide arvukat peret Loodus ei olnud veel jõudnud end ehtida väryirikkasse sügisrüüsse, seöomineerivaks värviks oU anessurineroheline.^^^^^K^^^ oM aastakoosolekuteks kokku regisÄ-reemud 84 noortejul^j neilst k Ä ^ ^ l^ ^ell lö.öö hommikul tõusis li- am^^^ mitmesugust te tegevusaladega ühisüritustena, * • ^^^^^^ ^^^Šri peaväljakul^ millest suurimaks kusjuures suurhnaks tegevuskava pedmasti sini-must-välg^ Sa- ürituseks oli eesti skautide esin- punktiks on 1984. a. juuli algul mai väljaltul avasid nõupäevad dusüksuse saatmine ülemaaihnsele korraldatav maailmalaager „EES-maievate juhid Änne-MaiKaunis^ jamboreele^^^ ja Egbert Rünge, miUele dusüksi^je koosseisus oH 18 ska^^^^ järgnes palvus nskm õp. Tõnis ja 3 juljiti. Jambpree üldadminist- NOmimkuit. Tervitasid gaidide iii- ratsb^ kuulus meie malevast d^peagaia Hilja Kuutmä^^^j^^ viis vanemat juhti. Eesti Uae liidu, peaskaut Endel Rein- skaudid Kanadast olid ainsaiks pola USÄ'st ning USA malevate Eesti esindajaiks ülemaailmselt ja jumd Urve Põhi Ja Harry Tarmo, see sai teoks eesti ühiskonna tõhu- Maailmalaagri juhtkonna tuumik on juba moodustatud ja laagri eeltöödega on alustatud» Maailmalaagri juhtideks on Egbert Runge ja i^nne-Mai Kau°' Skautide maleva iuhtFlRtnn^pt^-^^^^?^^^^^^ ^^^^^^^ Laagri osakondi juhatavad: admi-meenutas e^SS^^^^I^^^^^ ^"'''^ nistr^tsiooni Gunnar Mitt, majan-histab K^tSStr ^ S e ^ 1^ detaüse ülevaate ^ust Anne Orunuk, tehnilist Silver mispuhul Sl skaS^^^^^^ skautide osast jamboreel. Kask, julgeolekut Enn Kiilaspea, seltS ^ ^"^^^^^^ skaud^soprade Erakorraliseks saavutuseks tuleb informatsiooni Ervin Aleve Dro-seitsi esimeest Lembit Pikkovit f^^^^^^ võtma võtma vv^aosHtu, k1.ä^h0,e;, -m^e^hue» _p_o.oi ^lt k- . .a- .nL lugcudK^ d , grammrJaan Lepp ja valiskulalisi tavat suureläbimõõduhst puutüvest saetud ketast, V ¥iis rõõmsat eesti noort, kes alustasid õppimist T.E.S. baum, Kiiri Sandy,! Vilve Mask Ja Tiiu Nõmmik. Vasakult Kristi Laar, Tiia Birken- Foto: Vaba Eestlane millele joonistatud Kotkajärve embleem koos kõikide Kotka- A l l toimunud maailmalaagri-või jguarlaagrite märkidega. Jfidropav üffes: 'ärelkajad Kanci^ picirlciiiiendis OTTAWA. — Kajiada parlamendis oli äge sõnaduell peaminister P. E. Trudeau ja konservatiivide parteijuhi Brian Mulroney vahel N . Liidu kohtlemise pärast, mida valitsus on Mulroney arvater teinud liiga pehmelt. Trudeau ütles, et praegu, kui maailm on kistud kühna sõjaga tuumasõja äärele, on aeg, et kaks suurjõudu lõpetaksid teineteisele näkku karjumise ja alustaksid tõsiselt läbi-rääkuxiisi maaihnas olevate pingeliste vahekordade vähendamiseks. Vaieldes Mulroney'ga vastas Trudeau, et Kanada oli esimene, kes rakendas karistusvahendeid N. Liidu vastu allatulistatud lennuki pärast, kuid kui tahetakse saada venelastelt mingit kompensatsiooni hukkunute omastele, siis tuleb venelastega alustada läbirääkimisi; pole küllalt kui neid mõrvariteks nimetada, kuna lennuki allatulista-mine oH õraietusjuhtum. • • MOSK¥A —: N ; LüdU' president Juri AndropW- murdis Ikimaegse ¥aiMmise alKsdastud Korea reisilemiukl iile, kahjatses et 269 reisijat Ja : meeskonnaliiget elu kaotasid, aga süüiMstas USÄMä ,„enneolematu kriminaalse diversiooni" pärast. Andropov kordas N. Liidu seniseid süüdistusi, et KAL lend 007 tungis Vene õhuruumi ja ignoreeris N. Ludu lennukite hoiatusi, enne M ta 1. se^t. alla tulistati. ',,269 inimese sirm oh nende südametunnistusel, kes 'kujundasid ja teostasid se^e prövökatsi(^niy mis piltlikult Järgmisel päeval lükkas Kongressis läbi ^^^^^M^^ ku sõjaliste kulutuste eelarve jä kes nüüd rõõmu pärast hõõruvad oma käsi," ütles Andropov. Siamas karmisõnalises kõnes ta süüdistas ameerilclasi ka dehfi läbirääkimiste ^ arengu kmhihoidmi-šes, et anda põhjust kesk-käuguse-ga rakettide Läte-Euroopasse too- •.miseks..-/ ; , ,' Juri Andropovi kÕne, mis avaldati Tassi uudisteagentuuri poolt ja loeti ette televisioonisaates, nimetas vahejuhtumit USA presidendi Ronald Eeagani valitsuse tehin- See intematsionaaisete suhete kurss,mille praegune USA valitsus on omale võtnud ori sõjaline . kurssj mli on tõsine äivardus ra- Genfis, Andi^poviüteh^ selt, USA militarism on peale muude asjade nähtav ka selles, et nad pole tahtlikud läbirääkimisi tõsiselt võtma, kuna USA plaan <m mängida ja süs alustada Lääne- Eüroopasse balüstüiste Pershing 2 kaugulatusega tiibrakettide paigutamisega. V V - kirjaliku koostöölepingu sõlmi- ^iia Kütt. Gaidide laagri juhiks mist Eesti Skautide Malev Ka- Süvia Terts ja skautide laagrit nadas ja Kanada Skautide (Boy Ju^ii^ Rein Pajo. Osakondade ju- Scouts of Canada) peakorteri ^^tajad andsid koosolekul ülevaateid eeltööde kulgevuse ja oma kavatsuste üle. allakirjutamine toi- Järjekordse metsamärgi kursu- TCPtta ^cueu^ 4. mus 8. septembril s.a. Toronto sega alustatakse Jaan Lepa juhatu- Ke ta, voi oie^; ratta dimensiooni- Eesti Maja nöorteruumis. sel 21. oktoobril, dega eseme olid vahnistanud Jaan r^'' - i *• Lepp ja Bruno Lindre. L. Pikkov Majanduse alal oU erakorrali- ^Parast ohtusoob korraldati A . võt^ Vastu sõprade seltsife mää- seks sissetuidaikš prcm SeUi pä- Kaunisma juhendamisel arut-. ratud kingituse ja andis edasi selt- randist määratud osa $10.644.-, lused grup^^^^^^^^^ grup-sitervituL ja^ soovid aas^^^^^^ olekute heaks kordaminekuks. eelarve korras on üksustele toetu- k o M t e Ä f e t t f S Möödunud aastal .süurlaagris seks määr^^^^^ koldcu^^^^ veeti eesti. s k a Ä Järgnevalt Ants Evard Ä ^^.^syhistamisekslipu^^i^^^^^ ülemaaümsett iambo-ie, suur gramit^^^ nuud on kinnitatud pronksist v^^ Maleva juht ja sta^ latud vastav mälestusmärk, muie gasi senises koosseisus; =^ oli kujundanud skaudisõber Otto Parast lõunasööki järgnes iihine Rannamäe ja selle Leo Puuritsa koosolek koos gaidijuhtidega^ kus abiga lõpetanud. Märgi avas pea- tulid ettekandmisele ja kinnitami-skaut E. Reinpõl^. sele aruanded, mis hõlmasid ma- Aastakbosolekute juhtmõtte^^^ 1^^^ avamisel andis A.-M. Kaunismaa, kes rõhutas ,et meie peame oma tuleviku ülesannete kujundamise-se suhtuma suurema optimismiga. Noorte juhtidena on meil võinia-lus noorte elu voolida selles vanu- Kas me võtame seda vastutust mm ::|-.: • IX)ND0N;;,^--Amnesty. Ii^er- I national avaldas üleskutse Jaapa- I niie surmanuhtluse lõpetamiseks, I samuti ka salatsemise lõpetamise I selle ümberj kes surmamõistetuist I olid juba hukatud. Jaapanis oota- I vat 54 vangi surmaotsuse täidevii- = mist. • •• Peamaja koosolekute ruumi oli ühtlasi kogu päevaks pandud välja hulgaliselt fotosid, trükiseid ja märke jamboreest. Eriliseks vaatamisväärsuseks oli Kinnitamisele kuulusid Juubeli- jamboreel sissekäigu juures kasu-aasta erifondi, Toronto Eesti tatud suuremõÕtmelme nahal© Maja noorteruumi, „Tulehoid- maalitud Toronto vaade, mille kuja" ja suurlaager„Hõbejärve" jundajaks oli Hehnut Jaaguste. aruanded. Kõiik ühistegevuslikud Pühapäeva hommikul toimus üritused ja tegevusalad on ma- lipu heiskamine kogu aastakoos-jandatud- ilma puudujääkideta, olekust osavõtjate juuresolekul, millele järgnes palvus' ngdr Juta tõsiselt? Kafe me mõüeme alati »Hobejärve" majandamise^ ech^^ poolt Selle; pä^a esi-noorte kasvatamisele ,voi rais- f ^ mesed koosolekud olid reserveeri- Ikamecrniakamstaegäomavahe-^^A^^^ tegevusala juhtiSde erikoosole- Ustele eriarvamustele võfl isikli- arve taitmme Hdgi Rosenüe ]a Vanemate juhtide arutlu-kele Mvidele*? noorteruumi hooldamine Konsa ^^^j jij^^jusijj peamiselt maailma- ^ ^ i l on yaja juhte, kes a^^ Kotkajärvel toimuva. fcaLöötamise võimaluste käsitie-endid Tiagu nad v o i M o ^ s4itmastrite koondise üld- ja suunavad maailma selleks, mis g^^l Icoošoldcul tutvustati gai- erakoosolekud oHd varema läbi-ta peaks olema. ^ v ; didele ka Jamboree 1983. osavõt- rääkimiste blemusena otsustatud Peaväljakult siirduti töökoosole- ees^^^ nende nõupäevade raames jätta kutele. Skautide töökoosolekute tegevust, kuna ka gaidid on olnud ^ra; • juhatajaks valiti Harold Kivi osalised selle majandusliku^ toeta-protokollijaks Jüri Laansoo. Esi- j^jggj^ mese töökoosoleku päevakorras Tegevuskavas võeti vastu otsus, leidsid käsitlemist maleva ja ük- järgmisel aastal on õnnetaalrite uste aruanded. Maleva tegevus- hinnaks kaks dollarit, mille, ostujõud isegi ei võrdu veel selle algaastate ühedollarisele ost"'^"'^ kuna töökoosolekute rad ei võimaldanud nendekls koosolekuteks piisavalt aega re« (Järg lk. 8) Tegevuskava võeti vastu mitme- VOBONTO BCSTIMMAS HOV.SrS. ©r'i KITARRI KONTSERT haiguse tõttu edasi lükatud. Toimub 23. oktoobril. KunsTinffimis WATUD Knah.kuniWlOö. Siaepäix iMuW Maalikunstnik MVILLE PUSTRe»M-UUS1 toimub Xoronta Eesti Maja väikeses saalis 14., 15. ja 16. oktoobril Avatud reedel 2—9, laup. lCh-9 ja pühap. 12—(S
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 6, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-10-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e831006 |
Description
Title | 1983-10-06-01 |
OCR text |
Ä S T ELMUB IGAL TEISIPÄEVAL
: JANEUAPÄEVAL
QIJ2339
Nr. 74 (2995) XXXD aastakäik Neljapäeval, 6. oktoobrU 1983 — thnrsday, October 6,1983 Üksiknumbri faiind 70 centä
^ssttve me tervitas 1. oktoobrikuu hammikul Koti^^^ kogunenud eesti ska
. J^^Niibtide arvukat peret Loodus ei olnud veel jõudnud end ehtida väryirikkasse sügisrüüsse,
seöomineerivaks värviks oU anessurineroheline.^^^^^K^^^ oM aastakoosolekuteks kokku regisÄ-reemud
84 noortejul^j neilst k Ä ^ ^ l^
^ell lö.öö hommikul tõusis li- am^^^ mitmesugust te tegevusaladega ühisüritustena,
* • ^^^^^^ ^^^Šri peaväljakul^ millest suurimaks kusjuures suurhnaks tegevuskava
pedmasti sini-must-välg^ Sa- ürituseks oli eesti skautide esin- punktiks on 1984. a. juuli algul
mai väljaltul avasid nõupäevad dusüksuse saatmine ülemaaihnsele korraldatav maailmalaager „EES-maievate
juhid Änne-MaiKaunis^ jamboreele^^^
ja Egbert Rünge, miUele dusüksi^je koosseisus oH 18 ska^^^^
järgnes palvus nskm õp. Tõnis ja 3 juljiti. Jambpree üldadminist-
NOmimkuit. Tervitasid gaidide iii- ratsb^ kuulus meie malevast
d^peagaia Hilja Kuutmä^^^j^^ viis vanemat juhti. Eesti
Uae liidu, peaskaut Endel Rein- skaudid Kanadast olid ainsaiks
pola USÄ'st ning USA malevate Eesti esindajaiks ülemaailmselt ja
jumd Urve Põhi Ja Harry Tarmo, see sai teoks eesti ühiskonna tõhu-
Maailmalaagri juhtkonna tuumik
on juba moodustatud ja
laagri eeltöödega on alustatud»
Maailmalaagri juhtideks on Egbert
Runge ja i^nne-Mai Kau°'
Skautide maleva iuhtFlRtnn^pt^-^^^^?^^^^^^ ^^^^^^^ Laagri osakondi juhatavad: admi-meenutas
e^SS^^^^I^^^^^ ^"'''^ nistr^tsiooni Gunnar Mitt, majan-histab
K^tSStr ^ S e ^ 1^ detaüse ülevaate ^ust Anne Orunuk, tehnilist Silver
mispuhul Sl skaS^^^^^^ skautide osast jamboreel. Kask, julgeolekut Enn Kiilaspea,
seltS ^ ^"^^^^^^ skaud^soprade Erakorraliseks saavutuseks tuleb informatsiooni Ervin Aleve Dro-seitsi
esimeest Lembit Pikkovit f^^^^^^
võtma võtma vv^aosHtu, k1.ä^h0,e;, -m^e^hue» _p_o.oi ^lt k- . .a- .nL lugcudK^
d , grammrJaan Lepp ja valiskulalisi
tavat suureläbimõõduhst puutüvest
saetud ketast, V
¥iis rõõmsat eesti noort, kes alustasid õppimist T.E.S.
baum, Kiiri Sandy,! Vilve Mask Ja Tiiu Nõmmik.
Vasakult Kristi Laar, Tiia Birken-
Foto: Vaba Eestlane
millele joonistatud Kotkajärve
embleem koos kõikide Kotka-
A l l
toimunud maailmalaagri-või
jguarlaagrite märkidega.
Jfidropav üffes:
'ärelkajad Kanci^
picirlciiiiendis
OTTAWA. — Kajiada parlamendis
oli äge sõnaduell peaminister
P. E. Trudeau ja konservatiivide
parteijuhi Brian Mulroney
vahel N . Liidu kohtlemise pärast,
mida valitsus on Mulroney arvater
teinud liiga pehmelt. Trudeau ütles,
et praegu, kui maailm on kistud
kühna sõjaga tuumasõja äärele,
on aeg, et kaks suurjõudu
lõpetaksid teineteisele näkku karjumise
ja alustaksid tõsiselt läbi-rääkuxiisi
maaihnas olevate pingeliste
vahekordade vähendamiseks.
Vaieldes Mulroney'ga vastas
Trudeau, et Kanada oli esimene,
kes rakendas karistusvahendeid N.
Liidu vastu allatulistatud lennuki
pärast, kuid kui tahetakse saada
venelastelt mingit kompensatsiooni
hukkunute omastele, siis tuleb
venelastega alustada läbirääkimisi;
pole küllalt kui neid mõrvariteks
nimetada, kuna lennuki allatulista-mine
oH õraietusjuhtum.
• • MOSK¥A —: N ; LüdU' president Juri AndropW- murdis Ikimaegse
¥aiMmise alKsdastud Korea reisilemiukl iile, kahjatses et 269 reisijat Ja
: meeskonnaliiget elu kaotasid, aga süüiMstas USÄMä ,„enneolematu kriminaalse
diversiooni" pärast.
Andropov kordas N. Liidu seniseid
süüdistusi, et KAL lend 007
tungis Vene õhuruumi ja ignoreeris
N. Ludu lennukite hoiatusi, enne
M ta 1. se^t. alla tulistati.
',,269 inimese sirm oh nende südametunnistusel,
kes 'kujundasid ja
teostasid se^e prövökatsi(^niy
mis piltlikult Järgmisel päeval
lükkas Kongressis läbi ^^^^^M^^
ku sõjaliste kulutuste eelarve
jä kes nüüd rõõmu pärast hõõruvad
oma käsi," ütles Andropov.
Siamas karmisõnalises kõnes ta
süüdistas ameerilclasi ka dehfi läbirääkimiste
^ arengu kmhihoidmi-šes,
et anda põhjust kesk-käuguse-ga
rakettide Läte-Euroopasse too-
•.miseks..-/ ; , ,'
Juri Andropovi kÕne, mis avaldati
Tassi uudisteagentuuri poolt ja
loeti ette televisioonisaates, nimetas
vahejuhtumit USA presidendi
Ronald Eeagani valitsuse tehin-
See intematsionaaisete suhete
kurss,mille praegune USA valitsus
on omale võtnud ori sõjaline
. kurssj mli on tõsine äivardus ra-
Genfis, Andi^poviüteh^
selt, USA militarism on peale muude
asjade nähtav ka selles, et nad
pole tahtlikud läbirääkimisi tõsiselt
võtma, kuna USA plaan |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-06-01