1984-07-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 56
•Lk.: 6: ¥ABA EESTMNE ney^^ j^^lil — lliursday,^ 26, 1984 Nr. 56
, '. -EsiM^Il; Eiiaajdeyaheisel j&asterite ü^ergejoustilaivoistliissell,.; mis
ip>eeti teisipäeval, io. juulil IV)r(mtös, East Yoife CoUegiate staadionil
p;t0'84 pidustuste raames. Eesti Panga poolt annetatud auhinnaka- | ^
ribas Jäi Kanadasse, kuna esto-Icanada^ punki^
tlo-ameeriklaste .12^^ vastMa Hm oli võisüeseks läskevSito^ kiid
rekordit estokanadalaste: ja 11
esto-ämeeriklaste poolt. Punkte arvestati:
I koht — 5, n 3 ja
III — 1 punkt; Maksimaalselt oli
Ettenäiitud 100 lii jooksu stardiaeg
venisligi pool tundi kü^a
kanadalasest peakohtunik Dave
Welšh hilines/ kelle käes olid
võistlusprotokollid ja numbrid osavõtjaile.
Hilines ka kettaheite koih-turiiku
köhale saabüiniü^ millist
ooteaega käsutati tutvuste loomiseks,
ja viimaseks treeninguks.
ülejäänud alade korraldus kana-dalasist
kohtunikega kulges suju-
••valt./:^-:::\vV^ ••••/.;•>;;: ; ^ ; •
Seoses suure : wm osalejatega,
kettaheites 22 ja kuulitõukes 26,
pidid võistlejad paratamatult
leppima nelja heite-tõukega tavalise
kuue asemel,
et võimaldada Võistluse • läbiviimist
ettenähtud nelja tunniga.
Tuimuštusiväärse töö tegi mas-terite
võistluse korraldaja. Arvi
Raudoja, kes koOs omd. abikaasaga
tabuleerisid tulemusi (109) seades
neid paremusjärjekprda ja arvestasid
maadevahelisi punkte.
:sis ka 1500 m, et
estö-kaiiadalaste kontosse.
ÜSA^st oU köhal 24
22 masterit, miUine arv oli ül^
ootuste suur ning aitas kaasa esto-känadalaste
edule. Abijõudu pii
tulnud Sudbüryst, Gornwallist,
X)rilliast j r isegi Äekaldalt.^^
ka see, et võisteldi vaatamata jalgade
häiretele, iJletati entusiastlikult
isiklikke rekordeid ja tehti,
kaasa nö. „vöõrastel aladel". ,
• Ergas • i^ps," • ;-essdine Kanada
obämpiameeskonna liige ja Jaan
Roos, kiirkõnni maailmameister,
) jooksid SOOfrm, et tuna punkte.
Võistlusel tehti 28 Välis-Eesti
võimalik saada 20 punkti võistleja
kohta. Suuremad punktikütid olid
ÜSÄ-st — ^iaasik 15, Saarmann
13, L. Tanimäe 10, Milles 10,
Skonberg 10 ja A. Roos 9 punkti
Kanadast — Lents 20, Sadul 20,
Trei 20, E. Kulmar 16, S. Kulmar-
Pineda 15, T. Jjeps 15, Pehtla 15
j a J; Roos 15 punkti.
Perekondlike punktide töojaiks
osutusid ;
E^ Kulmar Ja S. Kulmar-Pineda
(i^ ja tütar) 31 p,, t. ja E.
Leps (vennad) 25,
J. ja R. Roos (abielupaar) 20, E.
ja L. Tanimäe (abielupaar) 16. M
ja A. Engel (abielupaar) 10 ja T.
ja P.Vässilijev (abielupaar) 6 p.
Võistlusele järgnes kohe medalite
üleandmine ESTO-84 spordi-tohnkonna
esinaise Vivian Mägi
poolt. Iga võistleja sai riidest 8 sm
läbimõõduga osavõtuembleemi —
ESTO-84 SPORT,
või jakil kandmiseks.
T. Eesti Ühispanga auhinnakäri-ka
andis A: Raudoja üle /
Kanada vÕKtkonna esindajale
Karl Treile, kes ületas kolm Kanada
rekordit (100 m, kaugushüpe
ja kettaheide),^
Valden Sadula 400 m jooks oli sa-muti
rekordiline ja Tiiu Rooduse
kuulitõiige üsna lähedane.
Kavatsusel on karikas, millele
•graveeritakse Kanada võistkonna
Robert Kreem
Mälestus ® Tähelepanekuid ® Otsängnid noorosaastaisU
;EOTur
237 lk. $15.—
Müi^ „YABA EESTLASE" talitnses
S. EKBAUMi
LUULETUSKOGy
ALL
Mind $10^ pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eestlase talituses
MAARJAMAA kirjastusel timunud
raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses
Põikread: • 1. Hallikaspruun hobune,
5. Eesti luuletaja paguluses,
kes on loonud värsse hiiu murdes,
9. Koht, kus ollakse, 10.- Teravili,
11. Saareriik, 13. Karp, 15. Põllu-tööriist,
17. Mehenimi, 18.. Hoiab
laeva paigal, 21. Spetsiaal, 22.
Keskpäevane • eine, võõrkeeles, 23.
Kohtummister Eesti vabariigi alguses,
24. Silma vikerkest, 25. Kuivatatud
viinamari, 27. Suur nimi
eesti kunstiajalöos, 30. Kolin ühesugust
vokaali, 31. Riik Aafrikas,
34. Täjiav —- prantsuse keeles, 35.
Mehenimi, 37. Ema, 38. Madal
meeshääl, 40. Populaarne saksa
filmidiiva 1930-ndates aastates, 42,
Koht, kust saadakse teatud ehitusmaterjali,
43. Tööriist, 44. Vana
idamaine kaaluühik ja münt.
Värskemad nndised ioete
^VABA EESTLASEST
liikmete nimed, anda Eesti Ptm&a
alaliseks väljapanekuks.
Esto-ameeriklaste organiseerija
Alfred Skonberg New Yorgist tänas
korraldajaid ja idee algatajat
Ehno Külmärit, avaldades ühtlasi
arvamust, et sellist võistlusüriüist
võiks korraldada igal aastal, millisele
soovile reageeriti aplausiga.
Püstread: 1. Endiseaegne vedeli-kumõõt
(veerand toopi)., 2. Jõgi
Lääne-Eüroppas, 3. Asi, 4. Ebameeldiv
heli, 5. . ., . lilled — L .
Koidula luuletuskogu, 6. . . . palu
— tuntud eesti sõjamees II maailmasõjas,
7. Nr. 31 põikridades
toodud riigi pealinn, 8. Skandinaavia
viiking 9. sajandil, üks Vene
riigi asutajatest, 10. kahepaikne
loom, 12. Mõte, 14. Sugulane, 16.
linn Türgis, 18. Kalapüügiriist,
19. Hiippa, 20. Eesti Kaitseliidu
ülema Örasmaa endine nimi, 25.
Laevaomanik, 26. Ühendab, 28.
Muusikariist, 29. Pühakoda, 32.
Mehenimi, 33. Ilus, meeldiv, 36.
Vähene, 37. Ingliskeehie sõna kau-bapakendil,
39. Vorm sõnast saagima,
41. Endine vald Pärnumaal.
RISTSÕNA NR. 1204'
LAHENDUS •
Põikread: I. Seedrioru, 7. Jim,
9. Aidake, 10. Leeb, 11, Ramm,
12. Pastel, 13. Sepila, 15. Eden,
16. Sulemees, 19. Varandus, 21.
Erie, 23. Tirana, 24. Edison, 27.
Reha, 28. Koit, 30.: Igitur, 31.
Doni 32. Kondine.
i.;t;.u;lii
löri UIootsaJBestlaste leping
tejandr . . . ; . . . . . . . , . . . . . . . . . . : . . . .J
Uini Maasing Toonela J Ö^
Ükn Maašing s^üridele Pyydes** . . . . . . . . . . . . . . . . .
„poety estoni** — eesti hnrie antoloogia ttasBÜa beelea
Kaljo Lepik — Deatii has a Child'8 Eyes . ;
Salasoo ]a Salo Välis-Eesti perioodika
V. Salo — Riik ja kirikud
Anffihrnng ZQ der Etnischen Sprach (Esimene katse
eelsti keele grammatika ja sõnaraamatu kt
H. StaWi sulest aastal 1637) . . . . .
Reedik Willem Wilmanni ,^alniid«
Blaise Pascal — Mõtted . .
Antonio Possevino — Kiri Mantova herl
Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses .........
Aarand Roos ~- Juntide kuningas Tallinnas
Ilona Laaman Üks üsna kei;ge haigus (hraletused)
Kangver —• 40 küünalt
R. Tagore — P u u v f l j a p õ i m . . . ....
A. Roos ~- Jumalaga, Eaiti ja Erzunim .........
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAIVUTULT
•:\-
$4^
6.—
6.—
6.—
4.—
6.—
6^
Üksikasjalikud võistluse tulemused
avaldame meie ajalehe
lähemas numbris.
: ' \ 7 : ' ^ . - -z^'--" ^ • • - ' ^ E.K.
\% 1. Sel, 2. Esemed, 3.
Dublin, 4. Iirlased, 5. Ramp, 6.
Uimane,.7. Jant, 8. M^lespea, 13.
Servletid, 14. Peer, 17. Lasteaed,
18. Esra, 20. Nooruk, 2i. "Erakul,
22. Indian, 25. Inin, 26. Nero," 29.
Tee. ^
ANDRES KÜNG
s TOIMUB SOOME:
rarjastus Välis-Eesö & EMP
311 lk. Hind $14.M br.-h saatekuhi see
E^ta ajaUrjanikn teos põUneb laialdasele alUkmaterjaiae. Ta
analüüsib Soome sise- Ja välispoliitikat, riigi tänapSevast tl«-
korda ja snonda, Nõnkogade LUdn Soome-poliitikat, Soome Tailt-sisi
presidendist parteielnni ja palja muud, toues Soome saatusest
huvitatud higejaUe pal^ uosi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talita
!iWKtllililHlllliHiHlillllilliitlHIIIHitltlHI«HtHHI^
d aga kavatse-vat
New Yorki nälja sunnil nelja
päeva sees alistumisele sundida.
Peale selle, punased pidavat arvestama
finantsilist paanikat lähemate
nädalate sees, mis asetaks
tööliskonna hädaolukorda ja teeks
ta vastuvõtlikuks revolutsioonilistele
doktriinidele. Loo lõpul hirmutati
veelkordselt võimaliku verevalamisega
ja kommunistliku partei
ähvardusega, et aeg on kätte jõudmas,
kus nemad hävitavad kogu
olemasoleva ühiskotmavprmi.
Eelnenut kommenteerides arvab
autor, et- „United Americans" oli
alatu trikkj mõeldud
(kapitalism kui. „tees" ja kõmmu- tollal salajased bolshevikud? Vas-nism
kui „antitees") ja neid üks- tuseks on muidugi kindlakujuline
teise vastu välja mängides, et kas ei! Fmantseerijail puudus (ja puu-nende
mõlema süsteemi kontrolli- dubl) ideoloogia,
jäte eesmärgiks ei võiks olla meile See oleks tollaste asjaolude süu-nende
oma tahtmise järgi plaanit- res ulatuses valesti tõlgendamine,
setud lõpptulemuse („sünteesi") vä- kui oletataks, et bolshevikele an-givaldselt
pealesurumine? tud toetus oli" annetatud neile min-
Pilk maakaardile ja Venemaale geil ideoloogilistel motiividel kitsa-kuuiunud
tohutute maamasside mas mõttes. Finantseerijate ain-ulatusele
on juba ammust ajast vii- saks motiiviks oli võimu omandanud
Lääne suurkapitaliste ärevus- mine ja selle saavutamiseks nad
se, mõteldes sealseile potentsiaal- olid valmis; toetama igaüht, kellelt
seile turgudele ja ärakasutamist võis eeldada neile uutele võimu-ootavaile
loodusvaradele. Samal keskustele juurdepääsu võimalda-ajal
võinuks neil olla külmavärinad mist — välja arvatud muidugi
ihul: nimelt, nähes vaimusilmas nood üksikud, kes soovisid näha
seda hiiglaslikku massi moodsa, tõeliselt vaba ja individualismile
tehniliselt väljaarendatud ja indust- põhinevat ühiskondlikku korda
rialiseeritud niiütelda ,,teise Amee- omal maal.
rikana" . . . Aga kellele oleks nii- Ainult üheks näiteks, Morgani
sugust konkurentsi vaja? pankadcvõrgu peamees Thomas
Näib, et selle ja taoliste prob-- W. Lamont oli omal ajal tuntui-leemide
vältimiseks loodigi Wall. maks Itaalia fashistliku liikumise
Štreefi finantseeri j aist koosnenud pooldajaks Ameerikas. Aastal 1926
šündikaat, kes siitpeale laiendas ta kindlustas,
oma monopolistlikke ambitsioone joni dollarilise laenu, mida too
: ^: ~ ; " kogu maakera ulatuses. Tsaariaeg- oma partei ülesehitamiseks hädasti
- :, sest Vene vabaturust pidi kommil- yajas. Ja temast saigi midagi ma-
\ v nistliku. korra all saama „vangi- jandusküsimustes nõuandja taolist
rahva ja ametimeeste koUitamisekš raudades turg" ja tehniline koloo- Mussolini valitsusele,
ja seega nende tähelepanu endale nia, mida siis ekspluateeriksid ai- Rockefelleri propagandist Ivy Lee
tõmbamiseks, et asjaosalised ise nuüksi teatud Ameerika mõjuvõim- oli hästi tuntud oma fashistlike
võiksid seda vabamalt ajada oma sad finantseerijad ja nende kont- sümpaatiate poolest, aga temale
ärilisi mahhinatsioone bölshevike- rollile alluvad korporatsioonid. Sel- kuulub suures ulatuses ka vastutus
ga. lele eesmärgile jõudmiseks ja sa- N . Liidu „müiimise" eest- kerge-mal
positsioonil püsimiseks oligi usklikele, ameeriklastele 1920-nda-
• vajalik organiseerida „plaanima- te aastate lõpupoolel. Rügiminis-
' V : : jandusele" baseeruv sotsialistlik teeriumi „Vene laua" direktor Ba-
Agaautoi: vaatleb ka üht teist süsteem Venemaälii. ja pidada silMiles (William Sands'ikamba-võimalust
ja esitab lugejale küsi- see pidevalt käigus ajakohasteleva- mees) oli tõhusaks abiks bolshevi-muse,
kas siin võiks olla tegemist jadustele vastava toetuse või kasti- kega äritsejaile, aga 1923. a. pai-
Hegeli filosoofiale põhineva mark- mulatsioöni andmisega Wall ku ta ülistas avalikult Mussolini
sistliku aksioomi rakendamisega, Streefilt või Washmgtonist. fashistlikku liikumist,
mille järgi käies oma kontrolli alla, Selle seletusega peaks juba ole-haaratud
kahe vastupidise poliiti- magi vastatud ka küsimus, kas olid
Ilse süsteemiga manööverdades revolutsiooni toetanud pankurid ise
Juba käesoleva sajandi alul loodi
n.n. „Marburgi Plaan", mida finantseeriti
põhjatult rikka Andrew
Carnegie "pärandisummadest. Plaan
nägi ette kõigi maailma valitsuste
sotsialiseerimist, küna aga ülim ja
tegelik võim nende kõigi üle jääks
rahvusvaheliste finantseerijate kätesse,
mis võimaldaks neil „kont-rollida
nende nõukogude," üle ja
sundida neid rahu pidama; ja nõnda
ravida välja kõik inimkonna poliitilised
haigused..
Aastal 1903 asutati New Yorgis
sotsialistlik "X"-Klubi, mille liik-,
meiks olid peale kommunist Stef-fens'i
ja sotsialist Walling'u ka
John Dewcy, kommunistlik pankur
Morris Hillquitt ja rida miljonäre.
Sääraseist erinevaist seemneist kasvas
üles moodne internatsionaalne
liikumine, -. kuhu selle algatajaina
kuulusid suur-finantseerijad Carnegie,
Paul Warburg, Otto Kahn,
Bernard Baruch ja Herbert Hoo-ver.
Selle grupi mõju: all — ja tegelikult
neile võlglane — oli ka
president Wilson. Viimane jälle oli
see, kes võimaldas Trotskile Venemaale
minekuks kasutada Ameerika
välispassi.
Autor ütleb, et ta ei ole suutnud
avastada dokumentaalset tÕendmar
terjali Trotski finantseerijate kohta
ja oletab, et seda võisid teha sakslased.
Teiste teadaolevate allikate
järele olid Tjotski finantseerijaiks,
esiteks:. Jacob Schiff, Kuhn, Loeb
& Co. New Yorgis, kes annud
Trotskile ja ta jõugule kaasa nende
väljasõidul üks miljon dollarit kullas;
ja teiseks: et rahvusvaheliste
pankurite koosolekul Stokholmis
1917. a. suvel, esindades Briti,
Saksa, Prantsuse, Vene ja USA
suurpankureid, otsustati deponeerida
Kuhn, Loeb h Co. kaudu 50
riiiljonit dollarit Stokholmi panka,
Lenini ja Trotski käsutusse.
Autor rõhutab mõnel korral, et
ta oma töödes on kirjutanud ainult
seda, mida ta isiklikult ja väljaspool
igat kahtlust dokumenteerida
6n võinud. Igaljuhul, Trotski deklareeris
end internatsionalistiks —
ja ta ei olnud, mitte pro-Vene, pro-
Lääne, või pro-Saksa, nagu mõned'
on püüdnud väita. Trotski salgamatuks
eesmäi^giks olid maaibia-revolutsioon
ja maailmadiktatuur.
Bolshevikel ja pankurelt oli nõnda
see tähendusrikas ühine suund, et
mõlemad olid internatsionalistid.
Revolutsioon ja internatsionaalne
finants ei ole sugugi kokkusobimatud,
kui revolutsiooni lõpptulemuseks
on tsentraliseeritud autoriteet.
Internatsionaalne finants eelistab
teha tehinguid tsentrahseeritud valitsustega.
Kõige viimane asi, mida
pankurid näha sooviks,, on absoluutselt
vaba ja kontrollimatu tööstus
ja kaubandus, s.o. vaba võistlus,
ning detsentraliseeritud riigivõim.
•
Vastayalt sellele too käputäis
pankureid ja edutajaid ci olnud ise
bolshevikud, kommunistid, sotsialistid
ega demokraadid, isegi mitte
ameeriklased, üle kõige, nad tahtsid
saada oma valdusesse turgusid.
— eelistades „kaptiveeritud" Või
„vangistatud" internatsionaalset
turgu. Nende ülimaks eesmärgiks
on veelgi täielik kontroll maailmaturu
üle, kus poleks enam karta
konkurentsi sakslastelt, venelastelt
ega eikelleltki muult •— kaasa arvatud
konkurents neüt Ameerika äri-meesteh,
kes ei kuulu nende omaette
suletud rin^.
HETO
365 Bay
õhtuti
First
Tdj
¥ort(daIc
TorJ
HARRI
Vi
Võtan ilcl
H.
.INSl
148:
(1
Telcf^
OPTI
R. sd
Suur vai
Zeiss.
Spclsiaii!|
1586 BL(|
ne
Sirtwieadi
dosed eh
u
YAiPi
SEEVAŠTj
ERIKU
Värsi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840726 |
Description
| Title | 1984-07-26-06 |
| OCR text | Nr. 56 •Lk.: 6: ¥ABA EESTMNE ney^^ j^^lil — lliursday,^ 26, 1984 Nr. 56 , '. -EsiM^Il; Eiiaajdeyaheisel j&asterite ü^ergejoustilaivoistliissell,.; mis ip>eeti teisipäeval, io. juulil IV)r(mtös, East Yoife CoUegiate staadionil p;t0'84 pidustuste raames. Eesti Panga poolt annetatud auhinnaka- | ^ ribas Jäi Kanadasse, kuna esto-Icanada^ punki^ tlo-ameeriklaste .12^^ vastMa Hm oli võisüeseks läskevSito^ kiid rekordit estokanadalaste: ja 11 esto-ämeeriklaste poolt. Punkte arvestati: I koht — 5, n 3 ja III — 1 punkt; Maksimaalselt oli Ettenäiitud 100 lii jooksu stardiaeg venisligi pool tundi kü^a kanadalasest peakohtunik Dave Welšh hilines/ kelle käes olid võistlusprotokollid ja numbrid osavõtjaile. Hilines ka kettaheite koih-turiiku köhale saabüiniü^ millist ooteaega käsutati tutvuste loomiseks, ja viimaseks treeninguks. ülejäänud alade korraldus kana-dalasist kohtunikega kulges suju- ••valt./:^-:::\vV^ ••••/.;•>;;: ; ^ ; • Seoses suure : wm osalejatega, kettaheites 22 ja kuulitõukes 26, pidid võistlejad paratamatult leppima nelja heite-tõukega tavalise kuue asemel, et võimaldada Võistluse • läbiviimist ettenähtud nelja tunniga. Tuimuštusiväärse töö tegi mas-terite võistluse korraldaja. Arvi Raudoja, kes koOs omd. abikaasaga tabuleerisid tulemusi (109) seades neid paremusjärjekprda ja arvestasid maadevahelisi punkte. :sis ka 1500 m, et estö-kaiiadalaste kontosse. ÜSA^st oU köhal 24 22 masterit, miUine arv oli ül^ ootuste suur ning aitas kaasa esto-känadalaste edule. Abijõudu pii tulnud Sudbüryst, Gornwallist, X)rilliast j r isegi Äekaldalt.^^ ka see, et võisteldi vaatamata jalgade häiretele, iJletati entusiastlikult isiklikke rekordeid ja tehti, kaasa nö. „vöõrastel aladel". , • Ergas • i^ps," • ;-essdine Kanada obämpiameeskonna liige ja Jaan Roos, kiirkõnni maailmameister, ) jooksid SOOfrm, et tuna punkte. Võistlusel tehti 28 Välis-Eesti võimalik saada 20 punkti võistleja kohta. Suuremad punktikütid olid ÜSÄ-st — ^iaasik 15, Saarmann 13, L. Tanimäe 10, Milles 10, Skonberg 10 ja A. Roos 9 punkti Kanadast — Lents 20, Sadul 20, Trei 20, E. Kulmar 16, S. Kulmar- Pineda 15, T. Jjeps 15, Pehtla 15 j a J; Roos 15 punkti. Perekondlike punktide töojaiks osutusid ; E^ Kulmar Ja S. Kulmar-Pineda (i^ ja tütar) 31 p,, t. ja E. Leps (vennad) 25, J. ja R. Roos (abielupaar) 20, E. ja L. Tanimäe (abielupaar) 16. M ja A. Engel (abielupaar) 10 ja T. ja P.Vässilijev (abielupaar) 6 p. Võistlusele järgnes kohe medalite üleandmine ESTO-84 spordi-tohnkonna esinaise Vivian Mägi poolt. Iga võistleja sai riidest 8 sm läbimõõduga osavõtuembleemi — ESTO-84 SPORT, või jakil kandmiseks. T. Eesti Ühispanga auhinnakäri-ka andis A: Raudoja üle / Kanada vÕKtkonna esindajale Karl Treile, kes ületas kolm Kanada rekordit (100 m, kaugushüpe ja kettaheide),^ Valden Sadula 400 m jooks oli sa-muti rekordiline ja Tiiu Rooduse kuulitõiige üsna lähedane. Kavatsusel on karikas, millele •graveeritakse Kanada võistkonna Robert Kreem Mälestus ® Tähelepanekuid ® Otsängnid noorosaastaisU ;EOTur 237 lk. $15.— Müi^ „YABA EESTLASE" talitnses S. EKBAUMi LUULETUSKOGy ALL Mind $10^ pluss saatekulu $1.75 Saadaval Vaba Eestlase talituses MAARJAMAA kirjastusel timunud raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses Põikread: • 1. Hallikaspruun hobune, 5. Eesti luuletaja paguluses, kes on loonud värsse hiiu murdes, 9. Koht, kus ollakse, 10.- Teravili, 11. Saareriik, 13. Karp, 15. Põllu-tööriist, 17. Mehenimi, 18.. Hoiab laeva paigal, 21. Spetsiaal, 22. Keskpäevane • eine, võõrkeeles, 23. Kohtummister Eesti vabariigi alguses, 24. Silma vikerkest, 25. Kuivatatud viinamari, 27. Suur nimi eesti kunstiajalöos, 30. Kolin ühesugust vokaali, 31. Riik Aafrikas, 34. Täjiav —- prantsuse keeles, 35. Mehenimi, 37. Ema, 38. Madal meeshääl, 40. Populaarne saksa filmidiiva 1930-ndates aastates, 42, Koht, kust saadakse teatud ehitusmaterjali, 43. Tööriist, 44. Vana idamaine kaaluühik ja münt. Värskemad nndised ioete ^VABA EESTLASEST liikmete nimed, anda Eesti Ptm&a alaliseks väljapanekuks. Esto-ameeriklaste organiseerija Alfred Skonberg New Yorgist tänas korraldajaid ja idee algatajat Ehno Külmärit, avaldades ühtlasi arvamust, et sellist võistlusüriüist võiks korraldada igal aastal, millisele soovile reageeriti aplausiga. Püstread: 1. Endiseaegne vedeli-kumõõt (veerand toopi)., 2. Jõgi Lääne-Eüroppas, 3. Asi, 4. Ebameeldiv heli, 5. . ., . lilled — L . Koidula luuletuskogu, 6. . . . palu — tuntud eesti sõjamees II maailmasõjas, 7. Nr. 31 põikridades toodud riigi pealinn, 8. Skandinaavia viiking 9. sajandil, üks Vene riigi asutajatest, 10. kahepaikne loom, 12. Mõte, 14. Sugulane, 16. linn Türgis, 18. Kalapüügiriist, 19. Hiippa, 20. Eesti Kaitseliidu ülema Örasmaa endine nimi, 25. Laevaomanik, 26. Ühendab, 28. Muusikariist, 29. Pühakoda, 32. Mehenimi, 33. Ilus, meeldiv, 36. Vähene, 37. Ingliskeehie sõna kau-bapakendil, 39. Vorm sõnast saagima, 41. Endine vald Pärnumaal. RISTSÕNA NR. 1204' LAHENDUS • Põikread: I. Seedrioru, 7. Jim, 9. Aidake, 10. Leeb, 11, Ramm, 12. Pastel, 13. Sepila, 15. Eden, 16. Sulemees, 19. Varandus, 21. Erie, 23. Tirana, 24. Edison, 27. Reha, 28. Koit, 30.: Igitur, 31. Doni 32. Kondine. i.;t;.u;lii löri UIootsaJBestlaste leping tejandr . . . ; . . . . . . . , . . . . . . . . . . : . . . .J Uini Maasing Toonela J Ö^ Ükn Maašing s^üridele Pyydes** . . . . . . . . . . . . . . . . . „poety estoni** — eesti hnrie antoloogia ttasBÜa beelea Kaljo Lepik — Deatii has a Child'8 Eyes . ; Salasoo ]a Salo Välis-Eesti perioodika V. Salo — Riik ja kirikud Anffihrnng ZQ der Etnischen Sprach (Esimene katse eelsti keele grammatika ja sõnaraamatu kt H. StaWi sulest aastal 1637) . . . . . Reedik Willem Wilmanni ,^alniid« Blaise Pascal — Mõtted . . Antonio Possevino — Kiri Mantova herl Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses ......... Aarand Roos ~- Juntide kuningas Tallinnas Ilona Laaman Üks üsna kei;ge haigus (hraletused) Kangver —• 40 küünalt R. Tagore — P u u v f l j a p õ i m . . . .... A. Roos ~- Jumalaga, Eaiti ja Erzunim ......... PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAIVUTULT •:\- $4^ 6.— 6.— 6.— 4.— 6.— 6^ Üksikasjalikud võistluse tulemused avaldame meie ajalehe lähemas numbris. : ' \ 7 : ' ^ . - -z^'--" ^ • • - ' ^ E.K. \% 1. Sel, 2. Esemed, 3. Dublin, 4. Iirlased, 5. Ramp, 6. Uimane,.7. Jant, 8. M^lespea, 13. Servletid, 14. Peer, 17. Lasteaed, 18. Esra, 20. Nooruk, 2i. "Erakul, 22. Indian, 25. Inin, 26. Nero," 29. Tee. ^ ANDRES KÜNG s TOIMUB SOOME: rarjastus Välis-Eesö & EMP 311 lk. Hind $14.M br.-h saatekuhi see E^ta ajaUrjanikn teos põUneb laialdasele alUkmaterjaiae. Ta analüüsib Soome sise- Ja välispoliitikat, riigi tänapSevast tl«- korda ja snonda, Nõnkogade LUdn Soome-poliitikat, Soome Tailt-sisi presidendist parteielnni ja palja muud, toues Soome saatusest huvitatud higejaUe pal^ uosi andmeid. Müügil Vaba Eestlase talita !iWKtllililHlllliHiHlillllilliitlHIIIHitltlHI«HtHHI^ d aga kavatse-vat New Yorki nälja sunnil nelja päeva sees alistumisele sundida. Peale selle, punased pidavat arvestama finantsilist paanikat lähemate nädalate sees, mis asetaks tööliskonna hädaolukorda ja teeks ta vastuvõtlikuks revolutsioonilistele doktriinidele. Loo lõpul hirmutati veelkordselt võimaliku verevalamisega ja kommunistliku partei ähvardusega, et aeg on kätte jõudmas, kus nemad hävitavad kogu olemasoleva ühiskotmavprmi. Eelnenut kommenteerides arvab autor, et- „United Americans" oli alatu trikkj mõeldud (kapitalism kui. „tees" ja kõmmu- tollal salajased bolshevikud? Vas-nism kui „antitees") ja neid üks- tuseks on muidugi kindlakujuline teise vastu välja mängides, et kas ei! Fmantseerijail puudus (ja puu-nende mõlema süsteemi kontrolli- dubl) ideoloogia, jäte eesmärgiks ei võiks olla meile See oleks tollaste asjaolude süu-nende oma tahtmise järgi plaanit- res ulatuses valesti tõlgendamine, setud lõpptulemuse („sünteesi") vä- kui oletataks, et bolshevikele an-givaldselt pealesurumine? tud toetus oli" annetatud neile min- Pilk maakaardile ja Venemaale geil ideoloogilistel motiividel kitsa-kuuiunud tohutute maamasside mas mõttes. Finantseerijate ain-ulatusele on juba ammust ajast vii- saks motiiviks oli võimu omandanud Lääne suurkapitaliste ärevus- mine ja selle saavutamiseks nad se, mõteldes sealseile potentsiaal- olid valmis; toetama igaüht, kellelt seile turgudele ja ärakasutamist võis eeldada neile uutele võimu-ootavaile loodusvaradele. Samal keskustele juurdepääsu võimalda-ajal võinuks neil olla külmavärinad mist — välja arvatud muidugi ihul: nimelt, nähes vaimusilmas nood üksikud, kes soovisid näha seda hiiglaslikku massi moodsa, tõeliselt vaba ja individualismile tehniliselt väljaarendatud ja indust- põhinevat ühiskondlikku korda rialiseeritud niiütelda ,,teise Amee- omal maal. rikana" . . . Aga kellele oleks nii- Ainult üheks näiteks, Morgani sugust konkurentsi vaja? pankadcvõrgu peamees Thomas Näib, et selle ja taoliste prob-- W. Lamont oli omal ajal tuntui-leemide vältimiseks loodigi Wall. maks Itaalia fashistliku liikumise Štreefi finantseeri j aist koosnenud pooldajaks Ameerikas. Aastal 1926 šündikaat, kes siitpeale laiendas ta kindlustas, oma monopolistlikke ambitsioone joni dollarilise laenu, mida too : ^: ~ ; " kogu maakera ulatuses. Tsaariaeg- oma partei ülesehitamiseks hädasti - :, sest Vene vabaturust pidi kommil- yajas. Ja temast saigi midagi ma- \ v nistliku. korra all saama „vangi- jandusküsimustes nõuandja taolist rahva ja ametimeeste koUitamisekš raudades turg" ja tehniline koloo- Mussolini valitsusele, ja seega nende tähelepanu endale nia, mida siis ekspluateeriksid ai- Rockefelleri propagandist Ivy Lee tõmbamiseks, et asjaosalised ise nuüksi teatud Ameerika mõjuvõim- oli hästi tuntud oma fashistlike võiksid seda vabamalt ajada oma sad finantseerijad ja nende kont- sümpaatiate poolest, aga temale ärilisi mahhinatsioone bölshevike- rollile alluvad korporatsioonid. Sel- kuulub suures ulatuses ka vastutus ga. lele eesmärgile jõudmiseks ja sa- N . Liidu „müiimise" eest- kerge-mal positsioonil püsimiseks oligi usklikele, ameeriklastele 1920-nda- • vajalik organiseerida „plaanima- te aastate lõpupoolel. Rügiminis- ' V : : jandusele" baseeruv sotsialistlik teeriumi „Vene laua" direktor Ba- Agaautoi: vaatleb ka üht teist süsteem Venemaälii. ja pidada silMiles (William Sands'ikamba-võimalust ja esitab lugejale küsi- see pidevalt käigus ajakohasteleva- mees) oli tõhusaks abiks bolshevi-muse, kas siin võiks olla tegemist jadustele vastava toetuse või kasti- kega äritsejaile, aga 1923. a. pai- Hegeli filosoofiale põhineva mark- mulatsioöni andmisega Wall ku ta ülistas avalikult Mussolini sistliku aksioomi rakendamisega, Streefilt või Washmgtonist. fashistlikku liikumist, mille järgi käies oma kontrolli alla, Selle seletusega peaks juba ole-haaratud kahe vastupidise poliiti- magi vastatud ka küsimus, kas olid Ilse süsteemiga manööverdades revolutsiooni toetanud pankurid ise Juba käesoleva sajandi alul loodi n.n. „Marburgi Plaan", mida finantseeriti põhjatult rikka Andrew Carnegie "pärandisummadest. Plaan nägi ette kõigi maailma valitsuste sotsialiseerimist, küna aga ülim ja tegelik võim nende kõigi üle jääks rahvusvaheliste finantseerijate kätesse, mis võimaldaks neil „kont-rollida nende nõukogude," üle ja sundida neid rahu pidama; ja nõnda ravida välja kõik inimkonna poliitilised haigused.. Aastal 1903 asutati New Yorgis sotsialistlik "X"-Klubi, mille liik-, meiks olid peale kommunist Stef-fens'i ja sotsialist Walling'u ka John Dewcy, kommunistlik pankur Morris Hillquitt ja rida miljonäre. Sääraseist erinevaist seemneist kasvas üles moodne internatsionaalne liikumine, -. kuhu selle algatajaina kuulusid suur-finantseerijad Carnegie, Paul Warburg, Otto Kahn, Bernard Baruch ja Herbert Hoo-ver. Selle grupi mõju: all — ja tegelikult neile võlglane — oli ka president Wilson. Viimane jälle oli see, kes võimaldas Trotskile Venemaale minekuks kasutada Ameerika välispassi. Autor ütleb, et ta ei ole suutnud avastada dokumentaalset tÕendmar terjali Trotski finantseerijate kohta ja oletab, et seda võisid teha sakslased. Teiste teadaolevate allikate järele olid Tjotski finantseerijaiks, esiteks:. Jacob Schiff, Kuhn, Loeb & Co. New Yorgis, kes annud Trotskile ja ta jõugule kaasa nende väljasõidul üks miljon dollarit kullas; ja teiseks: et rahvusvaheliste pankurite koosolekul Stokholmis 1917. a. suvel, esindades Briti, Saksa, Prantsuse, Vene ja USA suurpankureid, otsustati deponeerida Kuhn, Loeb h Co. kaudu 50 riiiljonit dollarit Stokholmi panka, Lenini ja Trotski käsutusse. Autor rõhutab mõnel korral, et ta oma töödes on kirjutanud ainult seda, mida ta isiklikult ja väljaspool igat kahtlust dokumenteerida 6n võinud. Igaljuhul, Trotski deklareeris end internatsionalistiks — ja ta ei olnud, mitte pro-Vene, pro- Lääne, või pro-Saksa, nagu mõned' on püüdnud väita. Trotski salgamatuks eesmäi^giks olid maaibia-revolutsioon ja maailmadiktatuur. Bolshevikel ja pankurelt oli nõnda see tähendusrikas ühine suund, et mõlemad olid internatsionalistid. Revolutsioon ja internatsionaalne finants ei ole sugugi kokkusobimatud, kui revolutsiooni lõpptulemuseks on tsentraliseeritud autoriteet. Internatsionaalne finants eelistab teha tehinguid tsentrahseeritud valitsustega. Kõige viimane asi, mida pankurid näha sooviks,, on absoluutselt vaba ja kontrollimatu tööstus ja kaubandus, s.o. vaba võistlus, ning detsentraliseeritud riigivõim. • Vastayalt sellele too käputäis pankureid ja edutajaid ci olnud ise bolshevikud, kommunistid, sotsialistid ega demokraadid, isegi mitte ameeriklased, üle kõige, nad tahtsid saada oma valdusesse turgusid. — eelistades „kaptiveeritud" Või „vangistatud" internatsionaalset turgu. Nende ülimaks eesmärgiks on veelgi täielik kontroll maailmaturu üle, kus poleks enam karta konkurentsi sakslastelt, venelastelt ega eikelleltki muult •— kaasa arvatud konkurents neüt Ameerika äri-meesteh, kes ei kuulu nende omaette suletud rin^. HETO 365 Bay õhtuti First Tdj ¥ort(daIc TorJ HARRI Vi Võtan ilcl H. .INSl 148: (1 Telcf^ OPTI R. sd Suur vai Zeiss. Spclsiaii!| 1586 BL(| ne Sirtwieadi dosed eh u YAiPi SEEVAŠTj ERIKU Värsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-26-06
