1984-07-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 56
rakendasid teoorjuse,
?d Tartu ülikooli esi-i,
ke^ esimestena kõ»
Fahvast kui tervikust,
|d enam orjarahvaks*
esimestena eestlasis"
^äehlmahni muisten-bjväärsed
iga sakslase
järgneb yarsti Koi-
^niga; kellele isamaa
Kreutzwald andis
j^elleš oli vaba rah-
(id ja kel oli kange-
[upidu, Hurt ütles
jäägu eestlane igias
laseks. j,Pea meeles,
fed eestlaseks!" Sedfa
iel Veske laulud,
eestlane, «Kalevipo-eestlastel
tuleb sel
^lla mehed. Otsitakse
le alla kuuluda. OE
üks grupp mui:etsel5
leks sini-must-valges
^i anna luba nende
üks julge, kes mütsi
pekstakse mõisnike
Visatždise iilikoolist
)im keelas eestlastel
fe sakslastega»
äed ei olimd enam
j vaid oli mehi, kelle
rabaduse hmded. Hä-ked
ja naised teevad
|ee pühitsetakse Ote-
^ast ühendava süm-l^
hitses väike salk, 16
|it haritud eesti mees
il kas sakslaseks või
luidu ta et saanud
Sajandi lõpul
ste selgroog enam ei
Bd julged mehed ja
|s, teades et nad ei
Ipareäiaile kohtadele.
endile kindla käsu;
võidelda eneste eest,
kiriku müüride yar-ü
vaid (6 km enne
3aj kokku 12,4 kni
£ilal, muidu pidi see
ud aegu.
laulupeol lehvis neid
linekord see keelati,
psid oma lippu, 1917,
tsaariarmees võtsid
oma lipuks ja kand-bl
dempnstratsipOnil
|nti autonoomia, Sest
marss oli nii ülen-
Idne valitsus tunnus-plget.
Lipp kujunes
Eesti võitluslipuks.
uhkelt vaba rahva
Ika maal, koondades
yaenlased olid alles
kõrvaldas võõras kä»
)ealt. Ole uhke eest»
käed pole seda rü°
bne lipp ootab prae-rahyavihkajate
ees$
pole enam oma vald
ega vabadust
ja vabaduses, siul
suures sagaras. Siia
es iomagine väljen-vennad
käed kok-jor^
l on lahkunud
immaso Sel aastal ons
>el. Kolm šellö sam-veel
elus, algataja
[ävandaja Yello Hu-
Endaja V. Tera, aus»
jhi^-;;"Vv:-.^^\._:..;/;.v
jkuseryal on teine
kes sodisid yiimäses
(ja koos soomlastega,
jeisame meie ja jä^
oma isamaa eest.
|(>n alles elus. Meie
ootab meid kodugi!
on meeles veel
Meid leidub igas
me oleme eestla-
|e tulnud isamaa-kõ-see
toob sada aastat
peetud palvesõnad
iTõotostel ja vanne-jidu
kui Jumal neid
laseb korda minna
(l&rg DL S)
il
I
Nr. 56 VABA EESTLANE. neljapäeval, 26. juulü; 1984 - Thursday,' July .26, 1984
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
2S. /a 29. juulU
dr. R. Pahapiü, td, 921-7777
4,f 5. ja 6. aug.
dr. J. Marley, tel. 921-7777
yle-TO0118 piin
Potsdamis peetud Ida-Bloki
Mängude ajal, mis m>oeldud vastukaaluks
\b6ikoteeMtayaile olümpiamängudele,
saavutati kaks väga tä-hi^
ej)aniiväär^t tuleirmsti Idasakslane
ÜweHöhiiyi^^^ oda esimese
sportlasena üle 100 meetri tulemusega
104.80. Aasta tagasi viskas
ameeriMane Torn Petranoff Los
uueks maailmarekordiks Jõekääru Eesä §MyekodiHs
99,72.: ^gemaist-osadeSt,. teistest provimtsid^^
Samal võistlusel Jjülgaärlaiinä ^^^^^
Liudmilla Andonova JYÜppäs k^r-gust
2.07v mis: on samuti uueks
iiiaailmarekordiks. Marita Koch
kordas tema nimel oliiüd maailmarekordit
200ni jooksus tulemusega
a^Mmel 33 poissi ja tüdrukut väljastpoolt Torontot, Ontario kan
lJ§A-st |a Bpolsist. Ko^^^ avamispäeval suvekodus 77 kasvan-
Foto:l. Säägi
Kaugelt külalisel. ja väikesest maalaste erilist lilltikändi oskust
eestlaste keskusest tulijal oli üheks esindasid kaks suurepäraselt tikitud
eriliseks naudiiiguks Ülemaailmse- pulmatekki. Ja kes meist ei tiin-
V ^ / M . V tel Eesti Päevadel näituste külasta- neks õhkõrnu Haapsalu rätikuid!;
Balti ^^^Ameerika^^ ^^^m^Mm,^ . ^ . .^^.^^
poolt ..aljaa^^^^
kolmas n;imbera^^^ pulgapi siproovi,
olympmd ta.;K^^^^
kankatuuri ,,01ymp^^
ise kuduma. Muhulas^l
| s t^ osa N. Ludu s^^^^^
50 hii gas maailma^beüs.^ed^^^ ^^^^^ Talielepanu vaarisid must Taga Ta-ödaviskaj^
Hemo^^^^^ kus kõrvuti seisid ese- f^^™^^^^
T^^^ ^j^^ miUesse paigutaUid^ ho-
SO^svXeeduksteosa o n ^ ^^
— XT„,„*. t,„t^„„ ^^1. „u4.i,. J J r Uskumatu paistis olevat, et 19. sajandi
keskelt on suudetud säilitada
lem. Naiste s põle eešt- da.
last, kuid väga tugeyadön leedulannad.
Lõpuks avaldab bülletään Näit^ selgelt ja P«Jüe'semeid iiagu silgukarp, või
Läti kümneyõistlejast,; kellest loogiliselt maalcondada järgi. Ese- ^arp, piimapütt, ka. kaks marga-pole
kuuldud pärast 1940; a/juu-mete väljapanek oli maitsekas Ja puud. Esmakordselt nägin Kihnu
nit r—„Only the Soviet know fe ko^j^^^ šooyida jät- punaste nööridega kerikingi.
suuremas toas oleksid esemed palju ^ ^ ^ ^ i ^ . Ü J ^ ^ y ^ ^ ^ teine Saa-efektsemalt
yalja paistnud. . rmt^Bh, mis Eestist tükkidena väl-
Vaatleja, kes sisenedes vasakule jf toodud. Kihnlase Jaan Oadr ko-pöördus,
kohtas esimesena Harju- ^"^^^^^
nma väljapanekut, müleie järgnesid ta^Otto Rarmamae hasti vumistb-teisedma&
comiäd, lisaks ffi^^^^^^^ .^""^ /^^^, silmarõõmuks
Muhu jäKihmi saar. Igas maakon-^^^g^^^^ Suurim pmidi^ oivas^see^
nas oli esitatud üks või rohkem
vana vooditekki. Eriliselt jäi sihna a^^^^^
lis, kus ta, aukülalisena yõttis osa Harjumaa väljapanekult peen pilu- Omaette osana ( oiid võistlusele
Jeruusalemma Heebrea ülikooli töö valmisitatud Tallinna Naiskütse- saadetud nukud. Nukkude võistlus
koolis, niis näitusele toodud Elmi-rp
Kägi peolt Rootsist. Rõõmustav
OÜ i^äha, et lõpuks on ka valmis-
A. Rahnit^Ä^ tonfeentsil t™^^^''^'"*
kahel korral: esiteks ptfas ta loen- ° W Virumaa ^utagus^ par itan-gu
tundmatust Pasterkist ameeti- 5^.
ka kirjaniku;'Thpmi:^ P , Whitney ^^^^^^'"'^^^^^^^^ ^ " ^ '^
arhiivis. Teiseks kõneles ta Paster--^^^:^^^^^-^^^
naki loomingu tõlg osas oli ainulaadne
getest eesti kirjanduses, peatudes üle 100 aasta vana suurrätik, mille
Ants Orase, Ivar Ivaski, Ivar: triipiidepotisinised lõngad värvi-
Grünthali jä Aleksis Ranniti kok- tud uriiniga vaiia kombe kohaselt.
Luuletaja ja kirjandusteadlane
Aleksis. Rannit viibis hiljuti Iisrae-^
koi-raldatud konverentsist, mis oli
pühendatud (Boris Pasternaki loole;-.
:^ /-v-korraldati
ESTO-84 esimehe erüi--
sel soovil. Kahjuks pii aga vähe
nukkusid kokku tulnud. Esimese
auhinna .sai Kadrina-Ilumäe neiu ja
Lihula noormehest tantsupaar. Tei-..
se auhinna sai Reigi neiu ja kolmanda
Põhja-Eesti kanneldaja
mees. Kõikide auhinnatud nukkude
valmistajaks osutus Vanda ' Iso-tarnm.
Hindajateks olid: Rootsist
Etnograafilise Ringi sekretär Ema
Klemmer, tJhendriikidest Eestil Pä-.
randi Kogu'juhataja T. Ene Moks
ja Kanadast, Eesti Etnograafiiise
Ringi juhataja Ene Runge.,
Julgen loota, et kõik ESTO-84
külalised, kes käisid Etnograafilisel
Näitusel ühinevad minuga tänu ja
kiituse avaldamisel selle näituse
korraldajatele suure töö ja vaeva
eest. ESTO-84 Etnograafilise Näituse
korraldajaks oli Ene Runge ja
abÜisteks maakondi ja, saari esindavad
daamid: Elna Libe, Helmi
Ründvä, Ene Runge, Helju Salumets,
Salme Vesi, Linda Vaher,
Helgi Pedel, MaU Mällo, Leida
Marley, Hilda Härm, Helmi Tüll,
Linda Järvalt, Aino Raun; kunstili-seks
nõuandjaks Ellen Bishop.
, Etnograafilisel Näitusel peegel-dus
meie rahva hing ja iluarmas-,
X E n e Moks
kupuutumistel l^asternaki luulega,
27. mail korraldas J[israeli PEN-Klubi
esimees Öhaim Thoren piduliku
Vastuvõtu A^. läniiti auks,
mille kavas loeti ette tõlkeid Ran-niti
luulest heebrea keeles ja kõneldi
ka tema kriitilisest loomingust
ning tööst rahvusvahelises
PEN-Kiubisf, •
O (S o
iÄlgus lk 2)
Sealt võisid kõik vaadata milline
tõeline potisinine välja näeb. Haruldus
Võrumaa esemete seas oli
vana lõõtsmoonik käsitsi valmistatud
19. saj andu meister Teppo
poolt. Eriti hea meel oli näha kahte
imeilusat Setu naise peakate!,
mis senini puudunud paguluses
kombineeritud Setu haise rahvariie-tel.
Valgamaalt bn säilinud ligi 200
aastat yäna põll, mis väga selgelt
näitab eestlaste suguliist sopme-ugri
rahvastega. See põll oli kahtlemata
näituse kõige haruldasem ese. Punasega
tikitud linane rüü, üle 100
aasta vana, Viljandunaalt, näitas
milline oli ja peab olema efesti rahvarõiva,
särk, mis suvel oli pealis-riideks
seotud vööga ja talvel älus-kuueks
villase seeliku all..
Pärnumaalt oli ilus helesinise pi-
' Täna. on isamaa-pafivj sada, aas^
tot on meie lipp vanaks ^aatiud^
See on pühitsetud välu ja verega.
Selle kõrval tähistame ausamba 25. lutikandiga linane pluus. Lääne-aasta
juubelit. Kauem kui Eesta
Vabariigi iseseisvus on see sammas
meid manitsenud.l See ütleb, et palju
on meilt võetud, aga me ei tohi
nõrkeda. See tuletab meelde, mis
sulle jäi, seda OE palju. Sa oled
eestlane.
lON AIR APPL! ANCE SERVIGE
Julged nooffed poisid ja tüdni
Imd üüevad Sed(a kodumaal, et se© külmutuskappe Ja pliite --igat
m njeie lipp Ja ülikool. Ütle siis
selgelt ja kõva häälega, et oled
eestlane, ütle
^ südameso
BEBB
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4E1NŽ
4(55-6251:: •
TSidame töpsdt lg@t WM ^«rets^te» ,,icatam£i^ tfi&pi.
Smir yalik testeraame, spordi Ic^tseprflle js paÄnas kvaBteedk
päikeseprille.
Ramnid peamiselt Euroopast, alates $12.— kmü $200.—
Hinnaalandns kaasmaalastele 10%
Täidame ka kodnmaiseid retsepte Ja soovikorral saadame ära.
DÖWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Uus aadress: ARCADE BUBLDING - Td. 368-5011
Sisseikäik: 74 VictoriaSt. (1. tän. Yonge'st idapod ja 1 Än.
Queeii'ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, „Slioppin|(
MaT, iWonto M5C 2A5
Rikkalikus v a l ^ imporditod I5ngu igaks otstariieks. Haaps»-
M ifätiku lõng. Linaseid materjale. Kanvaa Ja pa^u mond.
SKANDINAAVL\ST HUVITAVAID MATERJAL KASI-TÜÖKS
MUSTmGA. Tasuta öpetamme ja nõuanne. Külastage
meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
LD M I L L TAILOR
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
1 plokk ll^nepool Jane%Bloori lähedal)
TEL. 769-9535
ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEiDDER
YSlJaspool KanaAits
$35.-".
$18.—
MRUPOSTIGA +; SAAIEKULU I
/ Kanadass Välfa^oofi
l^^uadat:
$56.^ 4- U%r- I $47.—
pobtaastcss $30.— $21.— i $24.—
¥e@raiidoostcis $16.— " $10.50 i
VÄUÄSPOOL KANADAT ja USÄ-d:
LENNUPOSTIGA aastas $129.—, pooiMstai $67o™
•laastes $35.,•
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 centi
USA aadressIdeSe „ZIP C0IM5**
Kansda aadressidele palmne mäiMda ,,POSTAL CODE** >
Fangatshekk ?oi rahakaart kir{Dtada
Free Eütonian Publishers nimeie.
saata:
VABA EESTLANE
ieslie St., Don Mills, Ont.
Palm mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaas^ /
yeerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
. . . . . . . . . . . . . 19......... Tdlunise katteks lisan $ . . . . sünjuures
rahas / ^hekiga / irahakaardiga. (Raha saata
31 a ^ t tööpraktikat ^ Nora-Heli Moks esitamas Maakondade Päeva emograafilise mustnga
riietusesemete näitusel oma etnograafilise motiiviga kleiti, mille ta
Tel 533-9334 ;
MokJs TOSt lõpetas enne ESTO-84 pidustustele tulekut.
• • • • • * « • • • * « • • • • * • • • * • • * • • . 0 . • • • 9 . » • « • * . • • * « • *
ixnsx
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840726 |
Description
| Title | 1984-07-26-03 |
| OCR text | Nr. 56 rakendasid teoorjuse, ?d Tartu ülikooli esi-i, ke^ esimestena kõ» Fahvast kui tervikust, |d enam orjarahvaks* esimestena eestlasis" ^äehlmahni muisten-bjväärsed iga sakslase järgneb yarsti Koi- ^niga; kellele isamaa Kreutzwald andis j^elleš oli vaba rah- (id ja kel oli kange- [upidu, Hurt ütles jäägu eestlane igias laseks. j,Pea meeles, fed eestlaseks!" Sedfa iel Veske laulud, eestlane, «Kalevipo-eestlastel tuleb sel ^lla mehed. Otsitakse le alla kuuluda. OE üks grupp mui:etsel5 leks sini-must-valges ^i anna luba nende üks julge, kes mütsi pekstakse mõisnike Visatždise iilikoolist )im keelas eestlastel fe sakslastega» äed ei olimd enam j vaid oli mehi, kelle rabaduse hmded. Hä-ked ja naised teevad |ee pühitsetakse Ote- ^ast ühendava süm-l^ hitses väike salk, 16 |it haritud eesti mees il kas sakslaseks või luidu ta et saanud Sajandi lõpul ste selgroog enam ei Bd julged mehed ja |s, teades et nad ei Ipareäiaile kohtadele. endile kindla käsu; võidelda eneste eest, kiriku müüride yar-ü vaid (6 km enne 3aj kokku 12,4 kni £ilal, muidu pidi see ud aegu. laulupeol lehvis neid linekord see keelati, psid oma lippu, 1917, tsaariarmees võtsid oma lipuks ja kand-bl dempnstratsipOnil |nti autonoomia, Sest marss oli nii ülen- Idne valitsus tunnus-plget. Lipp kujunes Eesti võitluslipuks. uhkelt vaba rahva Ika maal, koondades yaenlased olid alles kõrvaldas võõras kä» )ealt. Ole uhke eest» käed pole seda rü° bne lipp ootab prae-rahyavihkajate ees$ pole enam oma vald ega vabadust ja vabaduses, siul suures sagaras. Siia es iomagine väljen-vennad käed kok-jor^ l on lahkunud immaso Sel aastal ons >el. Kolm šellö sam-veel elus, algataja [ävandaja Yello Hu- Endaja V. Tera, aus» jhi^-;;"Vv:-.^^\._:..;/;.v jkuseryal on teine kes sodisid yiimäses (ja koos soomlastega, jeisame meie ja jä^ oma isamaa eest. |(>n alles elus. Meie ootab meid kodugi! on meeles veel Meid leidub igas me oleme eestla- |e tulnud isamaa-kõ-see toob sada aastat peetud palvesõnad iTõotostel ja vanne-jidu kui Jumal neid laseb korda minna (l&rg DL S) il I Nr. 56 VABA EESTLANE. neljapäeval, 26. juulü; 1984 - Thursday,' July .26, 1984 VALVEARST NÄDALALÕPUL 2S. /a 29. juulU dr. R. Pahapiü, td, 921-7777 4,f 5. ja 6. aug. dr. J. Marley, tel. 921-7777 yle-TO0118 piin Potsdamis peetud Ida-Bloki Mängude ajal, mis m>oeldud vastukaaluks \b6ikoteeMtayaile olümpiamängudele, saavutati kaks väga tä-hi^ ej)aniiväär^t tuleirmsti Idasakslane ÜweHöhiiyi^^^ oda esimese sportlasena üle 100 meetri tulemusega 104.80. Aasta tagasi viskas ameeriMane Torn Petranoff Los uueks maailmarekordiks Jõekääru Eesä §MyekodiHs 99,72.: ^gemaist-osadeSt,. teistest provimtsid^^ Samal võistlusel Jjülgaärlaiinä ^^^^^ Liudmilla Andonova JYÜppäs k^r-gust 2.07v mis: on samuti uueks iiiaailmarekordiks. Marita Koch kordas tema nimel oliiüd maailmarekordit 200ni jooksus tulemusega a^Mmel 33 poissi ja tüdrukut väljastpoolt Torontot, Ontario kan lJ§A-st |a Bpolsist. Ko^^^ avamispäeval suvekodus 77 kasvan- Foto:l. Säägi Kaugelt külalisel. ja väikesest maalaste erilist lilltikändi oskust eestlaste keskusest tulijal oli üheks esindasid kaks suurepäraselt tikitud eriliseks naudiiiguks Ülemaailmse- pulmatekki. Ja kes meist ei tiin- V ^ / M . V tel Eesti Päevadel näituste külasta- neks õhkõrnu Haapsalu rätikuid!; Balti ^^^Ameerika^^ ^^^m^Mm,^ . ^ . .^^.^^ poolt ..aljaa^^^^ kolmas n;imbera^^^ pulgapi siproovi, olympmd ta.;K^^^^ kankatuuri ,,01ymp^^ ise kuduma. Muhulas^l | s t^ osa N. Ludu s^^^^^ 50 hii gas maailma^beüs.^ed^^^ ^^^^^ Talielepanu vaarisid must Taga Ta-ödaviskaj^ Hemo^^^^^ kus kõrvuti seisid ese- f^^™^^^^ T^^^ ^j^^ miUesse paigutaUid^ ho- SO^svXeeduksteosa o n ^ ^^ — XT„,„*. t,„t^„„ ^^1. „u4.i,. J J r Uskumatu paistis olevat, et 19. sajandi keskelt on suudetud säilitada lem. Naiste s põle eešt- da. last, kuid väga tugeyadön leedulannad. Lõpuks avaldab bülletään Näit^ selgelt ja P«Jüe'semeid iiagu silgukarp, või Läti kümneyõistlejast,; kellest loogiliselt maalcondada järgi. Ese- ^arp, piimapütt, ka. kaks marga-pole kuuldud pärast 1940; a/juu-mete väljapanek oli maitsekas Ja puud. Esmakordselt nägin Kihnu nit r—„Only the Soviet know fe ko^j^^^ šooyida jät- punaste nööridega kerikingi. suuremas toas oleksid esemed palju ^ ^ ^ ^ i ^ . Ü J ^ ^ y ^ ^ ^ teine Saa-efektsemalt yalja paistnud. . rmt^Bh, mis Eestist tükkidena väl- Vaatleja, kes sisenedes vasakule jf toodud. Kihnlase Jaan Oadr ko-pöördus, kohtas esimesena Harju- ^"^^^^^ nma väljapanekut, müleie järgnesid ta^Otto Rarmamae hasti vumistb-teisedma& comiäd, lisaks ffi^^^^^^^ .^""^ /^^^, silmarõõmuks Muhu jäKihmi saar. Igas maakon-^^^g^^^^ Suurim pmidi^ oivas^see^ nas oli esitatud üks või rohkem vana vooditekki. Eriliselt jäi sihna a^^^^^ lis, kus ta, aukülalisena yõttis osa Harjumaa väljapanekult peen pilu- Omaette osana ( oiid võistlusele Jeruusalemma Heebrea ülikooli töö valmisitatud Tallinna Naiskütse- saadetud nukud. Nukkude võistlus koolis, niis näitusele toodud Elmi-rp Kägi peolt Rootsist. Rõõmustav OÜ i^äha, et lõpuks on ka valmis- A. Rahnit^Ä^ tonfeentsil t™^^^''^'"* kahel korral: esiteks ptfas ta loen- ° W Virumaa ^utagus^ par itan-gu tundmatust Pasterkist ameeti- 5^. ka kirjaniku;'Thpmi:^ P , Whitney ^^^^^^'"'^^^^^^^^ ^ " ^ '^ arhiivis. Teiseks kõneles ta Paster--^^^:^^^^^-^^^ naki loomingu tõlg osas oli ainulaadne getest eesti kirjanduses, peatudes üle 100 aasta vana suurrätik, mille Ants Orase, Ivar Ivaski, Ivar: triipiidepotisinised lõngad värvi- Grünthali jä Aleksis Ranniti kok- tud uriiniga vaiia kombe kohaselt. Luuletaja ja kirjandusteadlane Aleksis. Rannit viibis hiljuti Iisrae-^ koi-raldatud konverentsist, mis oli pühendatud (Boris Pasternaki loole;-. :^ /-v-korraldati ESTO-84 esimehe erüi-- sel soovil. Kahjuks pii aga vähe nukkusid kokku tulnud. Esimese auhinna .sai Kadrina-Ilumäe neiu ja Lihula noormehest tantsupaar. Tei-.. se auhinna sai Reigi neiu ja kolmanda Põhja-Eesti kanneldaja mees. Kõikide auhinnatud nukkude valmistajaks osutus Vanda ' Iso-tarnm. Hindajateks olid: Rootsist Etnograafilise Ringi sekretär Ema Klemmer, tJhendriikidest Eestil Pä-. randi Kogu'juhataja T. Ene Moks ja Kanadast, Eesti Etnograafiiise Ringi juhataja Ene Runge., Julgen loota, et kõik ESTO-84 külalised, kes käisid Etnograafilisel Näitusel ühinevad minuga tänu ja kiituse avaldamisel selle näituse korraldajatele suure töö ja vaeva eest. ESTO-84 Etnograafilise Näituse korraldajaks oli Ene Runge ja abÜisteks maakondi ja, saari esindavad daamid: Elna Libe, Helmi Ründvä, Ene Runge, Helju Salumets, Salme Vesi, Linda Vaher, Helgi Pedel, MaU Mällo, Leida Marley, Hilda Härm, Helmi Tüll, Linda Järvalt, Aino Raun; kunstili-seks nõuandjaks Ellen Bishop. , Etnograafilisel Näitusel peegel-dus meie rahva hing ja iluarmas-, X E n e Moks kupuutumistel l^asternaki luulega, 27. mail korraldas J[israeli PEN-Klubi esimees Öhaim Thoren piduliku Vastuvõtu A^. läniiti auks, mille kavas loeti ette tõlkeid Ran-niti luulest heebrea keeles ja kõneldi ka tema kriitilisest loomingust ning tööst rahvusvahelises PEN-Kiubisf, • O (S o iÄlgus lk 2) Sealt võisid kõik vaadata milline tõeline potisinine välja näeb. Haruldus Võrumaa esemete seas oli vana lõõtsmoonik käsitsi valmistatud 19. saj andu meister Teppo poolt. Eriti hea meel oli näha kahte imeilusat Setu naise peakate!, mis senini puudunud paguluses kombineeritud Setu haise rahvariie-tel. Valgamaalt bn säilinud ligi 200 aastat yäna põll, mis väga selgelt näitab eestlaste suguliist sopme-ugri rahvastega. See põll oli kahtlemata näituse kõige haruldasem ese. Punasega tikitud linane rüü, üle 100 aasta vana, Viljandunaalt, näitas milline oli ja peab olema efesti rahvarõiva, särk, mis suvel oli pealis-riideks seotud vööga ja talvel älus-kuueks villase seeliku all.. Pärnumaalt oli ilus helesinise pi- ' Täna. on isamaa-pafivj sada, aas^ tot on meie lipp vanaks ^aatiud^ See on pühitsetud välu ja verega. Selle kõrval tähistame ausamba 25. lutikandiga linane pluus. Lääne-aasta juubelit. Kauem kui Eesta Vabariigi iseseisvus on see sammas meid manitsenud.l See ütleb, et palju on meilt võetud, aga me ei tohi nõrkeda. See tuletab meelde, mis sulle jäi, seda OE palju. Sa oled eestlane. lON AIR APPL! ANCE SERVIGE Julged nooffed poisid ja tüdni Imd üüevad Sed(a kodumaal, et se© külmutuskappe Ja pliite --igat m njeie lipp Ja ülikool. Ütle siis selgelt ja kõva häälega, et oled eestlane, ütle ^ südameso BEBB 219 DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTARIO M4E1NŽ 4(55-6251:: • TSidame töpsdt lg@t WM ^«rets^te» ,,icatam£i^ tfi&pi. Smir yalik testeraame, spordi Ic^tseprflle js paÄnas kvaBteedk päikeseprille. Ramnid peamiselt Euroopast, alates $12.— kmü $200.— Hinnaalandns kaasmaalastele 10% Täidame ka kodnmaiseid retsepte Ja soovikorral saadame ära. DÖWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS Uus aadress: ARCADE BUBLDING - Td. 368-5011 Sisseikäik: 74 VictoriaSt. (1. tän. Yonge'st idapod ja 1 Än. Queeii'ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, „Slioppin|( MaT, iWonto M5C 2A5 Rikkalikus v a l ^ imporditod I5ngu igaks otstariieks. Haaps»- M ifätiku lõng. Linaseid materjale. Kanvaa Ja pa^u mond. SKANDINAAVL\ST HUVITAVAID MATERJAL KASI-TÜÖKS MUSTmGA. Tasuta öpetamme ja nõuanne. Külastage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4. LD M I L L TAILOR 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO 1 plokk ll^nepool Jane%Bloori lähedal) TEL. 769-9535 ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUDY SCHNEiDDER YSlJaspool KanaAits $35.-". $18.— MRUPOSTIGA +; SAAIEKULU I / Kanadass Välfa^oofi l^^uadat: $56.^ 4- U%r- I $47.— pobtaastcss $30.— $21.— i $24.— ¥e@raiidoostcis $16.— " $10.50 i VÄUÄSPOOL KANADAT ja USÄ-d: LENNUPOSTIGA aastas $129.—, pooiMstai $67o™ •laastes $35.,• Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 centi USA aadressIdeSe „ZIP C0IM5** Kansda aadressidele palmne mäiMda ,,POSTAL CODE** > Fangatshekk ?oi rahakaart kir{Dtada Free Eütonian Publishers nimeie. saata: VABA EESTLANE ieslie St., Don Mills, Ont. Palm mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaas^ / yeerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . 19......... Tdlunise katteks lisan $ . . . . sünjuures rahas / ^hekiga / irahakaardiga. (Raha saata 31 a ^ t tööpraktikat ^ Nora-Heli Moks esitamas Maakondade Päeva emograafilise mustnga riietusesemete näitusel oma etnograafilise motiiviga kleiti, mille ta Tel 533-9334 ; MokJs TOSt lõpetas enne ESTO-84 pidustustele tulekut. • • • • • * « • • • * « • • • • * • • • * • • * • • . 0 . • • • 9 . » • « • * . • • * « • * ixnsx |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-26-03
