1984-07-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i
1
Nat ional Li jrary 50 253
OTTAWA^ Ont, , KU Om
iFegistration nomber 1089. Ä L E I A N B IILMUB IGAL TEISIPÄEVAIL
JANEUAPÄEYAL
-r
Nr. 56 (3(^73) XXXin aastakäik Neljapäeval, 26. juulü 1984 - Thui*sday, July 26,1984 Üksikiiiimbii hind 70 cnt^
l^lti i^@OBi'e Kongress o^r^^^ läti ja Beedu nodre
t)leniaaüinsete Eesti Päevade ajal Torontos Royal York hotellis toimunud noorte konverentsi te®«
maks oli „Eestius ja tulevane generatsioon" ning seda ulatuslikko küisimust käsitati 60—70 huvilise os»»
võtul tegelikult kolnies osas. Esimeses osas esitas prof. Tõnu Parming Maiylandi ülikoolist referaadi
„VäIi>eestluse säilitamine — sajandi võrra problemaatikafV teises osas kõneles Dhehdriikides üks kooril
kuus ilm?iva ajalehe ESTO America toimetaja Juta Ristsoo teemal „Esto America — Lähteid eesti ajakirjandusele
ja keelele" ning kolmandas o^s esitas Balti Noorte Kongreissi esmdaja Martin Suuberg Washingtonist
ettdcande ,3alti Noorte Kongresis koostöö balti rahvaste vahel". Teises osas toimus laud-koiusavestliis,
millest võtsid osa Karl Arro Torontost, Toomas Ilves Vanconverfist, Aldo Raadik^ Austraaliast
Ja Juta Histsoo New Yorgist, kölžitanda osa taudUkonnavestiüsel e s i n ^ Juta Ristsoo, Martm Sui-krg,
Mart jffikeKfuu Stokhoünist ja
Konverentsi avas selle korralda- Lõpuks tuli referent eesti keele Järgneval laudkonnavestlusel kri-ja
Peeter Einola Torontost, kes rõ- küsimuse juurde ja esitas siin sei- tiseeris K. Arro -Tõnu Pärmingu
hutas, et ülemaailmsetest Bešti sukohti, mis on teravas vastuolus ja Juta Ristsoo seisukohti, mis
päevadest osavõtvatele noortele tu- kõigi seniste tõekspidamistega ja taotlevad eesti keele hülgatnist ja
leks anda lõbustuste kõrval ka mi- ekspertide arvamustega. Ta leidis, inglise keelele üleminekut, maini-dagi
tõsisemat ja selleks on mõel- et meil ei ole tulevikus enam eesti des, et keel on ühe rahva ja tema
dud käesolev konverents. Ta aval- keelt vaja ja meie võime täielikult kultuuri püsimisel kõige tähtsa-das
lootust, et nõupidamine annab üle minna kohalikule keelele,
positiivseid tulemusi ning on kasuks
eesti ühiskonnale. . Referendi arvates on võimalik
eesti rahvust säUitadä ilma eesti
maks teguriks. Ta juhtis tähelepanu
ka Parmingu referaadis esinevatele
vastuoludele, kuna ühest
küljest soovitab ta kodumaaga kultuuriliste
sidemete arendamist,
Tänavune Jõekääm Eesti Laste Suvekodu personal. Esireas vasakult bnar Kütt, Feeter Puu, Erik Wdr ^^'^^^^^^^^^
ier, Lydia van der Veen, Monika Kask; teises reas suvekodu juhataja Anne S^^^ jarandamisest Eestist eelmise sa- siis eemaldame paljud visata eesti keele, mis on^ selh^
Roosipuu; kolinandas reas Gu-a Jalakas, Süvi Mätsoo, Rutt Kü^^ Kitt^k, Maaja Matsoq, Ä P^^^^^ eesti keelt ei kõnele, sidepidamise arendamisM kõige;
Referent Tõnu Parming andis
Kadri Karin Aves. Osa puudüva«l. Ä : j:.Säägi i?^^^^ Ta^peattK pikemalt p^^^^ Toomas Ilves
Teist maailmasõda välismaale saabunud
eestlaste ja nende probleemide
juures ning nentis, et eestlaste
kohanemine ja organiseerumine
eri maades on erinev. Ta ütles, et
Ühendriikides on eestlased • üle kogu
suure maa hajutatud, kuid
Rootsis ja Kanadas on nad kogu- ^ ^ ^ ^ ^ vene keelt.
n^]^: suurematesse tsentrumites-
, w , ^ - • , . X J , n • TT. ^ • tt X se,"Rootsis on eestlased eelistatud
Kodumaalt on tulnud karthkke väljendusi, et voimudel.on plaanis praeguse „Est0Ma" teatniammu- olukorras küna tueev rHei toetus
tamiiie ja seHe asemele^^ ü^^^ ehitamine, kuna ,,Tallinna tea järkjärguHsel Väljaehitamisel olevat ^.^^^ eesti ühiskonda üleval pida-eriti
tähtis päigutadaj õigesti suur^^^ "
tamisväärsed hooned moodustavad üMse^^ t^
Tallinna üldplaanis olevat oluline mnt. 36, 38 ja 40). Uus teatrihoo-ülesanns
hoonestada Lenini (endine ne on hästi vaadeldav mitmest
Estonia) puiestee, ühendada see suunast.
laiendatud ja õgvendatud Tartu Puiestee läbimurde^.arhitektuurili-maanteega
ning vastassuunas mur- .seks vormistamiseks on esimeses
väärib estiaduslikku peatänavat
Ja ajakohast ooperi- ja balleti-
•teätrit. • . - ^ kodumaa kultuurist kuid nüüd on
olukord muutunud, Eestis pn mär-
Kahtlemata ön y^Estonia" igane- gata kultuuri tõususüutida, mida
dä^S^Smi^^rnamS nud, aga TalHmia vanalinna; väär- vanem kesfcinine põlvkond välis-on
sellised kohandamiset olnud ] U - d a s a ^ vanaaegsuses, mida maal ei de^ a^^^
restaureeritakse ja saihtatakse. dis, et kultuuriline vahendus koon
eestluse püsimise suhtes opti- Vanoouverist rõhutas eesti keele
mist kuid meie peame leidma kui- oskuse tähtsust, kuid tõstis esüe.
tuüriüste ja poliitiliste probleemide "^id probleeme, mis on ,seotud
sünteesi. ®^sti keele õpetamisega võõrsil.
Järgnenud tagasihoidlike läbirää- Austraalias elav Aldo Raadik, kes
kimiste ajal rõhutas Parming eriti, AustraaUas ilmuva inglis-et
eesti noored, peaksid õppima eestikeelse ajalehe„ELAG|J'V toimetajaid,
andis ülevaate selle aja-
: Järgmine ettekanne oli NeW lehe sünnist ja probleemid^t
Yorgis ihnuva ajalehe .Estov^eri- Kongressi sisukaimaks osaks kü-ca
tometajalt Juta . R i s ^ ^ Washingtonis elava Martin
leht ihnub kava kohaselt väikeses Suubergi ettekamie Balti Noorte •
kaustas uks kord kuus nmg on j^Qjjgj.^53i^ö^^^
Roferent mainis, et esialgu oli ^^^)^ mone üksiku artikli inglis- j^j^^^j^giti noorte vahd.
eestlaste pagulaskultuur k õ r g e m ^ I . . \ T . T >
^ Balti Noorte Kongress asiutati
Referent nentis, et New Yorgis J9g2. aastal ning selle eesmärgiks
ilmuv eesti ajaleht •„Vaba Eesti on lähendada balti noori ning vil-
Sõna*'on t^hendriikides ainus
eesti ajaleht ja kuulub nende
inimeste kontrolli alla, kes do-*
mineerivad eesti ühiskonnas.
jeleda ja arendada nende vahelist
koostööd. Organisatsioon tallab
koondada balti noori ja - tuua ka
ba ammugi, kuid aastast aastasse kese ajaga. Suuremad lammutami- "^'""'jr.'''*^^'^ «'"tlT" — ! J ' ^ Kuituurmne vanenaus KO- jnineerivad eesti ühiskonnas. neid noori oma rahvuseruDDide
on töö ettevõtmine edasi lük^^^^^ / l ^ e ^ s i ^ ^
M ü d o l m t võimalik kogu Lenini muses võivat jätta teise
puiestee välja ehitada ja anda Tal- mis hõlbustavat s^^^^
Mnale esinduslik t ä r i a 4 ^ ^ ^ : n kui ta vaatles eestluse mõeldud peamiselt eesti noortele, " ' ^ ^ ä d e n ^ oma ZS'
V.:. ,,.L^..r_:^.-.^\...^r,^_..,..y_'r^^_j°_^ tl rahvuslik kultuunelu. see on saa- „öi;o.^oon«.oc AioUv,Lenini puiestee ja seie ümbrus- Hst elluviimist vaatavalt võimalus^^^^^^^ välismaailmas. Ajalehtf ttaaVh,aaKb .kvääcsiiftQa/dioa pr»orl,iii;tuinliicsii ja Kes ei raagi enamta ootimetaa kesme aKBeaeliit.i
^^^^^^-^^/^^^^^^^^ millest Kõigele lisaks taotietakse Balti
Uue teatrikavandi kohta öelÄk-:^^ iive ja organi- ei kirjutata „ V a b a . Eesti Sõna'
„Eesti Projekti" / poolt^ 1^^
•'võistlus,
millest kutsuti osa võtma neli
autorite kollektiivi;
Parimaks iieist tunnistati Peep
1- Ta nentis, et surm, segaabielud, ühiskondlikke probleeme,: millest ^oigele iisaKs taouetaKse . öam
. . u . . ^ pagulaskonna väike i i v e > organi- ei^^k^^^^^^^
põhjamaiselt lakooni- nud rahvuslikku julgust Ja uhkust- satsiooniline kriis teevad oma töö veergudel. Erilist rõhku pannakse te abis amist 1985. aastal on ka-ki-
See ärkas ka seUe järel kui ve- g^stlasko vatsusei pKe _
nelased selle varemeisse pommita- . samuti igakülgsele pisimaterjalile, «^^^el, mis kannab Vabadussoidu
kvartalite boon^stuskaya ning uue tele.
. ooperi^ ja balletiteatp parima ideekavandi
v saamiseks örganiseeriüs , - - ... ,:• . • oatoi^uimuiv «a.xio ivwiruw •. vxxit*. . votoncpl nflfPm IpPVacÕlf T äänP-liney
sugestiivse mõjuga originaal- ki- See ärkas ka selle jarel kui ve- eestlaskonna arvu kokkusurumisel, informatsiooni toomisele Eestist, vatsusel pikem laevasõit Laane
ne teatrihoone • ^ ndased seüe varemeisse pommita-^^ ^ . _ samuti igakülgsele pisimaterjalile, o , ^ , , •
' : sid.; Selle lammutamme praegusel Nendest aspektidest lahtudes on j^is ku^jgidab eesti ühiskonda selli- nimetust. See lOpeb Stokholmis
mis „organiseeriyat hästi l i i - eesti kultuuri lämmatamise perioo- meil lulevikus välismaailmas vaja- ^^.j^ see on tegelikult. Esto "J^g selle eesmärgiks on juhtida
iiaehituslikku ruumi, harmonee- dü on väga valus, ka siis kui eesti ü k organisatsioonide ümberorgani- ^n^erica esimene number ihnus ^^^i^^^^^^^^^^P^"^^ ^^^^^ riikidele
ribpürkonna senise m j933 aastal ning seni on jõutud ^^^g teatada eesti, läti ja leedu
Jänese ja Henno Sepmanilahen^
dus. Teine auhind anti Kalju Lutsu,
Kalev Voolaiu ja Urmas Elmiku
ideekavandile. Tunnistati ka arhitektide
I. Raua ja T. Kallase kavandeid.
Sellejum^es erinevad kõik
neli tööd üksteisest. Puiestee ümberehitamisel
võetakse arvesse esimese
kohaga auhinnatud töö.
FotoI.onP. Jänese ja H. Sepma-ni
võidutöö väga huvitav, selles on
loodud esinduslik, ,
• he?jle proportsioonidega väljak
Tallmna kalie peatänava ristmikul.
Väljakut piiravas hoonestuses
hakkavat mõjusalt kaasa töötama
laitmatu arhitektuuriga viiekorru-selised
kauplustega elamud (Pärnu
hoonestusega,
kujuneb juhtivaks uues ansamblis.'^
Selle plaani lahendus on lihtne ja
loogiline^ ilma moevigurdusteta.
Ülevaatlik põhiskeem on õnnestunud
funktsionaalsete ruumigruppi-de
eelduseks.. Ainult mõnes osas
olevat vaja täiendavat läbitöötamist,
eriti polevat vastuvõetav aukülaliste
loozhi: asukoht.
Arvukas zhürn leidis kokkuvõttes,
et jääb vaid soovida, et Lenini
puiestee lõpliku väljaehitamise rasked
probleemid,
nagu lammutatavate hoonete ka»
sutajate ümbermajutamine, linna
liikluskorralduse muutmine pikaks
ehitusperioodiks, võiks
ühiste jõupingutustega lahendada.
Vabariigi pealinn vajab ja
Eesti, rahvale- ohiuks „Estoniast'^
kullalt ja venelastele võinuks uue
teatrihoone kavandada kas Mustamäele
või õismäele, kus nad peamiselt
paümeyad»
inete pidamine Eestiga,;Eestist saa- -^j^gg numbrit välja anda.
biinud uute väljarändajate integreerumise
kergendamine ja eesti juh!-
konna integreerumine ülemaailmses
ui aiuses.
Ajalehe tiraazh on 300 eksemplari
ja 60 prots. lugejateist asuvad
idarannikul.
ESTO KONTOR AVATUB
esmasp. ja neljap. kell 2—8.30 p,!.
Suletud Civic Holidayl, 6. augustil
Mälestusesemed müiigil
Eesti lippude tellimine ja
MIitud lippude kätte saamk©
rahvastele, et neid ei ole välismaailmas
veel unustatud
Laudkonnavestluse raamides tähendas
Mart Kikerpuu, et ta on
tulnud teiste balti noortega kontaktide
loomiseks siia, kuid ta
rõhutas ühtlasi, et Rootsis ei ole
balti noorte aktiivsel tegevusel
erililst pinda, kuna Rootsis kardetakse
tõsiselt Venemaad. '
Kaja Kool väitis, et Balti' Noorte
. Kongressil puudub kahjuks kontakt
teiste maade balti noortega,
mida tuleks arendada. Maiki Andre
Torontost nentis, et eesti,noored
Kanadas on valmis sellele koostööle
kaasa aitama ja. Toomes Ilves
rõhutas eriti noorte aktiivse osa
tähtsust meie poliitilises võitiu^es,
kuna noortel avanevad palju paremad
võimalused kontaktide loomiseks
kui vanemate generatsiooni-
• de hikmetel. Kongressil viibiv
Ühendatud Balti-Ameerika Komitee
esimees Mäido Kari tõstis esile
eriti balti noorte organiseerimise
vajadust ülemaailmses ulatuses,
mis annaks võimalusi tihedaks ja
jõuliseks koostööks.
Konverentsi, mis vaatamata Tõnu
Parmingu soovitustele ^arenes
korrektses ja paiguti heas eesti
- keeles, lõpetas kokkutuleku korral-
Eestile vabaduist nõudvast rongkäigust võtsid osa ?Ea noorimad Toronto eestlased. PÜdU vasakuM V. T, daja P. Einola tänusõnadega esine-tütre
SsÄaga, AIM© A ™ |a Sivia Tents-Veirte. po^ VeHoga.... Foto: Tommy Tomson jatele ja kõigile osavõtjatele. "
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840726 |
Description
| Title | 1984-07-26-01 |
| OCR text | i 1 Nat ional Li jrary 50 253 OTTAWA^ Ont, , KU Om iFegistration nomber 1089. Ä L E I A N B IILMUB IGAL TEISIPÄEVAIL JANEUAPÄEYAL -r Nr. 56 (3(^73) XXXin aastakäik Neljapäeval, 26. juulü 1984 - Thui*sday, July 26,1984 Üksikiiiimbii hind 70 cnt^ l^lti i^@OBi'e Kongress o^r^^^ läti ja Beedu nodre t)leniaaüinsete Eesti Päevade ajal Torontos Royal York hotellis toimunud noorte konverentsi te®« maks oli „Eestius ja tulevane generatsioon" ning seda ulatuslikko küisimust käsitati 60—70 huvilise os»» võtul tegelikult kolnies osas. Esimeses osas esitas prof. Tõnu Parming Maiylandi ülikoolist referaadi „VäIi>eestluse säilitamine — sajandi võrra problemaatikafV teises osas kõneles Dhehdriikides üks kooril kuus ilm?iva ajalehe ESTO America toimetaja Juta Ristsoo teemal „Esto America — Lähteid eesti ajakirjandusele ja keelele" ning kolmandas o^s esitas Balti Noorte Kongreissi esmdaja Martin Suuberg Washingtonist ettdcande ,3alti Noorte Kongresis koostöö balti rahvaste vahel". Teises osas toimus laud-koiusavestliis, millest võtsid osa Karl Arro Torontost, Toomas Ilves Vanconverfist, Aldo Raadik^ Austraaliast Ja Juta Histsoo New Yorgist, kölžitanda osa taudUkonnavestiüsel e s i n ^ Juta Ristsoo, Martm Sui-krg, Mart jffikeKfuu Stokhoünist ja Konverentsi avas selle korralda- Lõpuks tuli referent eesti keele Järgneval laudkonnavestlusel kri-ja Peeter Einola Torontost, kes rõ- küsimuse juurde ja esitas siin sei- tiseeris K. Arro -Tõnu Pärmingu hutas, et ülemaailmsetest Bešti sukohti, mis on teravas vastuolus ja Juta Ristsoo seisukohti, mis päevadest osavõtvatele noortele tu- kõigi seniste tõekspidamistega ja taotlevad eesti keele hülgatnist ja leks anda lõbustuste kõrval ka mi- ekspertide arvamustega. Ta leidis, inglise keelele üleminekut, maini-dagi tõsisemat ja selleks on mõel- et meil ei ole tulevikus enam eesti des, et keel on ühe rahva ja tema dud käesolev konverents. Ta aval- keelt vaja ja meie võime täielikult kultuuri püsimisel kõige tähtsa-das lootust, et nõupidamine annab üle minna kohalikule keelele, positiivseid tulemusi ning on kasuks eesti ühiskonnale. . Referendi arvates on võimalik eesti rahvust säUitadä ilma eesti maks teguriks. Ta juhtis tähelepanu ka Parmingu referaadis esinevatele vastuoludele, kuna ühest küljest soovitab ta kodumaaga kultuuriliste sidemete arendamist, Tänavune Jõekääm Eesti Laste Suvekodu personal. Esireas vasakult bnar Kütt, Feeter Puu, Erik Wdr ^^'^^^^^^^^^ ier, Lydia van der Veen, Monika Kask; teises reas suvekodu juhataja Anne S^^^ jarandamisest Eestist eelmise sa- siis eemaldame paljud visata eesti keele, mis on^ selh^ Roosipuu; kolinandas reas Gu-a Jalakas, Süvi Mätsoo, Rutt Kü^^ Kitt^k, Maaja Matsoq, Ä P^^^^^ eesti keelt ei kõnele, sidepidamise arendamisM kõige; Referent Tõnu Parming andis Kadri Karin Aves. Osa puudüva«l. Ä : j:.Säägi i?^^^^ Ta^peattK pikemalt p^^^^ Toomas Ilves Teist maailmasõda välismaale saabunud eestlaste ja nende probleemide juures ning nentis, et eestlaste kohanemine ja organiseerumine eri maades on erinev. Ta ütles, et Ühendriikides on eestlased • üle kogu suure maa hajutatud, kuid Rootsis ja Kanadas on nad kogu- ^ ^ ^ ^ ^ vene keelt. n^]^: suurematesse tsentrumites- , w , ^ - • , . X J , n • TT. ^ • tt X se,"Rootsis on eestlased eelistatud Kodumaalt on tulnud karthkke väljendusi, et voimudel.on plaanis praeguse „Est0Ma" teatniammu- olukorras küna tueev rHei toetus tamiiie ja seHe asemele^^ ü^^^ ehitamine, kuna ,,Tallinna tea järkjärguHsel Väljaehitamisel olevat ^.^^^ eesti ühiskonda üleval pida-eriti tähtis päigutadaj õigesti suur^^^ " tamisväärsed hooned moodustavad üMse^^ t^ Tallinna üldplaanis olevat oluline mnt. 36, 38 ja 40). Uus teatrihoo-ülesanns hoonestada Lenini (endine ne on hästi vaadeldav mitmest Estonia) puiestee, ühendada see suunast. laiendatud ja õgvendatud Tartu Puiestee läbimurde^.arhitektuurili-maanteega ning vastassuunas mur- .seks vormistamiseks on esimeses väärib estiaduslikku peatänavat Ja ajakohast ooperi- ja balleti- •teätrit. • . - ^ kodumaa kultuurist kuid nüüd on olukord muutunud, Eestis pn mär- Kahtlemata ön y^Estonia" igane- gata kultuuri tõususüutida, mida dä^S^Smi^^rnamS nud, aga TalHmia vanalinna; väär- vanem kesfcinine põlvkond välis-on sellised kohandamiset olnud ] U - d a s a ^ vanaaegsuses, mida maal ei de^ a^^^ restaureeritakse ja saihtatakse. dis, et kultuuriline vahendus koon eestluse püsimise suhtes opti- Vanoouverist rõhutas eesti keele mist kuid meie peame leidma kui- oskuse tähtsust, kuid tõstis esüe. tuüriüste ja poliitiliste probleemide "^id probleeme, mis on ,seotud sünteesi. ®^sti keele õpetamisega võõrsil. Järgnenud tagasihoidlike läbirää- Austraalias elav Aldo Raadik, kes kimiste ajal rõhutas Parming eriti, AustraaUas ilmuva inglis-et eesti noored, peaksid õppima eestikeelse ajalehe„ELAG|J'V toimetajaid, andis ülevaate selle aja- : Järgmine ettekanne oli NeW lehe sünnist ja probleemid^t Yorgis ihnuva ajalehe .Estov^eri- Kongressi sisukaimaks osaks kü-ca tometajalt Juta . R i s ^ ^ Washingtonis elava Martin leht ihnub kava kohaselt väikeses Suubergi ettekamie Balti Noorte • kaustas uks kord kuus nmg on j^Qjjgj.^53i^ö^^^ Roferent mainis, et esialgu oli ^^^)^ mone üksiku artikli inglis- j^j^^^j^giti noorte vahd. eestlaste pagulaskultuur k õ r g e m ^ I . . \ T . T > ^ Balti Noorte Kongress asiutati Referent nentis, et New Yorgis J9g2. aastal ning selle eesmärgiks ilmuv eesti ajaleht •„Vaba Eesti on lähendada balti noori ning vil- Sõna*'on t^hendriikides ainus eesti ajaleht ja kuulub nende inimeste kontrolli alla, kes do-* mineerivad eesti ühiskonnas. jeleda ja arendada nende vahelist koostööd. Organisatsioon tallab koondada balti noori ja - tuua ka ba ammugi, kuid aastast aastasse kese ajaga. Suuremad lammutami- "^'""'jr.'''*^^'^ «'"tlT" — ! J ' ^ Kuituurmne vanenaus KO- jnineerivad eesti ühiskonnas. neid noori oma rahvuseruDDide on töö ettevõtmine edasi lük^^^^^ / l ^ e ^ s i ^ ^ M ü d o l m t võimalik kogu Lenini muses võivat jätta teise puiestee välja ehitada ja anda Tal- mis hõlbustavat s^^^^ Mnale esinduslik t ä r i a 4 ^ ^ ^ : n kui ta vaatles eestluse mõeldud peamiselt eesti noortele, " ' ^ ^ ä d e n ^ oma ZS' V.:. ,,.L^..r_:^.-.^\...^r,^_..,..y_'r^^_j°_^ tl rahvuslik kultuunelu. see on saa- „öi;o.^oon«.oc AioUv,Lenini puiestee ja seie ümbrus- Hst elluviimist vaatavalt võimalus^^^^^^^ välismaailmas. Ajalehtf ttaaVh,aaKb .kvääcsiiftQa/dioa pr»orl,iii;tuinliicsii ja Kes ei raagi enamta ootimetaa kesme aKBeaeliit.i ^^^^^^-^^/^^^^^^^^ millest Kõigele lisaks taotietakse Balti Uue teatrikavandi kohta öelÄk-:^^ iive ja organi- ei kirjutata „ V a b a . Eesti Sõna' „Eesti Projekti" / poolt^ 1^^ •'võistlus, millest kutsuti osa võtma neli autorite kollektiivi; Parimaks iieist tunnistati Peep 1- Ta nentis, et surm, segaabielud, ühiskondlikke probleeme,: millest ^oigele iisaKs taouetaKse . öam . . u . . ^ pagulaskonna väike i i v e > organi- ei^^k^^^^^^^ põhjamaiselt lakooni- nud rahvuslikku julgust Ja uhkust- satsiooniline kriis teevad oma töö veergudel. Erilist rõhku pannakse te abis amist 1985. aastal on ka-ki- See ärkas ka seUe järel kui ve- g^stlasko vatsusei pKe _ nelased selle varemeisse pommita- . samuti igakülgsele pisimaterjalile, «^^^el, mis kannab Vabadussoidu kvartalite boon^stuskaya ning uue tele. . ooperi^ ja balletiteatp parima ideekavandi v saamiseks örganiseeriüs , - - ... ,:• . • oatoi^uimuiv «a.xio ivwiruw •. vxxit*. . votoncpl nflfPm IpPVacÕlf T äänP-liney sugestiivse mõjuga originaal- ki- See ärkas ka selle jarel kui ve- eestlaskonna arvu kokkusurumisel, informatsiooni toomisele Eestist, vatsusel pikem laevasõit Laane ne teatrihoone • ^ ndased seüe varemeisse pommita-^^ ^ . _ samuti igakülgsele pisimaterjalile, o , ^ , , • ' : sid.; Selle lammutamme praegusel Nendest aspektidest lahtudes on j^is ku^jgidab eesti ühiskonda selli- nimetust. See lOpeb Stokholmis mis „organiseeriyat hästi l i i - eesti kultuuri lämmatamise perioo- meil lulevikus välismaailmas vaja- ^^.j^ see on tegelikult. Esto "J^g selle eesmärgiks on juhtida iiaehituslikku ruumi, harmonee- dü on väga valus, ka siis kui eesti ü k organisatsioonide ümberorgani- ^n^erica esimene number ihnus ^^^i^^^^^^^^^^P^"^^ ^^^^^ riikidele ribpürkonna senise m j933 aastal ning seni on jõutud ^^^g teatada eesti, läti ja leedu Jänese ja Henno Sepmanilahen^ dus. Teine auhind anti Kalju Lutsu, Kalev Voolaiu ja Urmas Elmiku ideekavandile. Tunnistati ka arhitektide I. Raua ja T. Kallase kavandeid. Sellejum^es erinevad kõik neli tööd üksteisest. Puiestee ümberehitamisel võetakse arvesse esimese kohaga auhinnatud töö. FotoI.onP. Jänese ja H. Sepma-ni võidutöö väga huvitav, selles on loodud esinduslik, , • he?jle proportsioonidega väljak Tallmna kalie peatänava ristmikul. Väljakut piiravas hoonestuses hakkavat mõjusalt kaasa töötama laitmatu arhitektuuriga viiekorru-selised kauplustega elamud (Pärnu hoonestusega, kujuneb juhtivaks uues ansamblis.'^ Selle plaani lahendus on lihtne ja loogiline^ ilma moevigurdusteta. Ülevaatlik põhiskeem on õnnestunud funktsionaalsete ruumigruppi-de eelduseks.. Ainult mõnes osas olevat vaja täiendavat läbitöötamist, eriti polevat vastuvõetav aukülaliste loozhi: asukoht. Arvukas zhürn leidis kokkuvõttes, et jääb vaid soovida, et Lenini puiestee lõpliku väljaehitamise rasked probleemid, nagu lammutatavate hoonete ka» sutajate ümbermajutamine, linna liikluskorralduse muutmine pikaks ehitusperioodiks, võiks ühiste jõupingutustega lahendada. Vabariigi pealinn vajab ja Eesti, rahvale- ohiuks „Estoniast'^ kullalt ja venelastele võinuks uue teatrihoone kavandada kas Mustamäele või õismäele, kus nad peamiselt paümeyad» inete pidamine Eestiga,;Eestist saa- -^j^gg numbrit välja anda. biinud uute väljarändajate integreerumise kergendamine ja eesti juh!- konna integreerumine ülemaailmses ui aiuses. Ajalehe tiraazh on 300 eksemplari ja 60 prots. lugejateist asuvad idarannikul. ESTO KONTOR AVATUB esmasp. ja neljap. kell 2—8.30 p,!. Suletud Civic Holidayl, 6. augustil Mälestusesemed müiigil Eesti lippude tellimine ja MIitud lippude kätte saamk© rahvastele, et neid ei ole välismaailmas veel unustatud Laudkonnavestluse raamides tähendas Mart Kikerpuu, et ta on tulnud teiste balti noortega kontaktide loomiseks siia, kuid ta rõhutas ühtlasi, et Rootsis ei ole balti noorte aktiivsel tegevusel erililst pinda, kuna Rootsis kardetakse tõsiselt Venemaad. ' Kaja Kool väitis, et Balti' Noorte . Kongressil puudub kahjuks kontakt teiste maade balti noortega, mida tuleks arendada. Maiki Andre Torontost nentis, et eesti,noored Kanadas on valmis sellele koostööle kaasa aitama ja. Toomes Ilves rõhutas eriti noorte aktiivse osa tähtsust meie poliitilises võitiu^es, kuna noortel avanevad palju paremad võimalused kontaktide loomiseks kui vanemate generatsiooni- • de hikmetel. Kongressil viibiv Ühendatud Balti-Ameerika Komitee esimees Mäido Kari tõstis esile eriti balti noorte organiseerimise vajadust ülemaailmses ulatuses, mis annaks võimalusi tihedaks ja jõuliseks koostööks. Konverentsi, mis vaatamata Tõnu Parmingu soovitustele ^arenes korrektses ja paiguti heas eesti - keeles, lõpetas kokkutuleku korral- Eestile vabaduist nõudvast rongkäigust võtsid osa ?Ea noorimad Toronto eestlased. PÜdU vasakuM V. T, daja P. Einola tänusõnadega esine-tütre SsÄaga, AIM© A ™ |a Sivia Tents-Veirte. po^ VeHoga.... Foto: Tommy Tomson jatele ja kõigile osavõtjatele. " |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-26-01
