Vaba eestlane , July 26, 1984

              j
I
Nr. 56
[op dr. W. D. Huras.
jSamuti kaalusid piis-kstöö
võimalusi mpe-jel
ning eesti diakon-fJilist
staatust Kana­li
piiskopid avaldasid
^. et eesti ja kanada
iba üle kolmekümne.
käsikäes ning et tu­lli
paljutõotav. •
saatis peapiiskop
Nõmmik.
bstist
[ögenemisest kiunml-
|a Rootsi on levinud
(Zweites Deutsches
[se tööMse, nõukogu-tten-
Stokkeby kaheks
Unustada T^minutUist
paridega uudiste pro-
Iks tabanud, kavatse-la
kähku ühe väikse
1 kus olid kalameeste
j a teeselda kalapüüki
Iide näppamist". Põ­ielt
poolelt on siiski
jimaalt, et helikopte-mere
kohal,' mis põ-
|id ja millest uks ole-
Ikkunud. Ka parvlae-pi
olid soomlased kõ-t
eesti kummipaadi
hesteri vanim
Hilda Karkiin
Isuri Rochesteri lähe-p
puhkekodus Roc-
|d vanim eestlane Hil-l-
aasta vanuses. Ma­ius
Penfieldi matuse-
|dasängitamine White
listul suure hulga
btlaste, ja Torontos
julaste osavõtul. Hil-li
ameerika koguduse •
[tusetalituse toimetas
J, õpetaja. Järelhüü- '
hles Rochesteri eest-
|bel Pinfson.
din, neiuna Udikas,
märtsis 1893. a. Te-
[nnipäeval käis suur
lesteri eestlasi teda
iin oli üks neist vä­list
elusolevaist eest-rnus"
noore gürrmaa-
<^li pealtkuulajate
*ärnu linnapea Hugo
Vabariigi väljakuu-
Iresti rahvale ette lu-
|evane meeSj Itn. Alf-li
selle roodu kõman-
[anifesti ettelugemise
teatri ees ülesrivista-
Hilda hiljem abiel-.
las oli Itn. Alfred
llaväepolgu ühe roo-•
Ifcsi langes 12. au-
[;t. Marienhauseni la-
[ütipolkude vastu või-
^.arklin on posthuum-lud
III järgu Vaba-rklin
kasvatas lesena
Ilas läbi eestlaste kan-
[utis anda oma tütrele
Ta elas Rochesteris
|/äimehe Ellen ja Eric
)erekon'nas. Lühemat
[enfieldis puhkekodus,
igavesele puhkusele
matanud Eesti ema.
|us, kallis Hilda Kark-
Aleksander Kivi
Nr. 56 VABA EESTLANE neljapäeval, 26. juulil 1984 ^ Thursday, Jidy 26, 1984 Lk.: 5
Tallinna Poeglaste Reaalgüm­naasiumi
vilistlasi koos abikaasade­ga
oli 12. juuli pärastlõunal Tartu
College'is rohkearvuliselt koos.
Koosviibimise aeg oli' õnnelikult
valitud, just pärast eestlaste rong­käigu
lõppemist. Regfstreerimislaua
juures tekkis lühiajaline ummik,
kuna koolivendade, pluss abikaasa­de
„laviin'' oli võimas. Südamlik
avatervitus oli RKK esimehelt B>
Randalovilt.. ^
Eelkõige tehti ametlik grupifoto
ja seejärele ,lubatl ka amatööridel
oma kaameratega õnne katsuda.
See möcdas, siirduti jälle hoonesse
tagasi; sooja ilma tõttu väsinud ke­had
ja jalad olid tän^ilikud jahe­datele
keldriruuraidel^. Peopere­meeste
(koolivennad Ervin Mägi ja
Bernahrd Randalov) poolt külalis-:
tele pakutud jahe õlu, vein ja või-
• leivad maitsesid ,vestolastele" bästi.
Pärast vage\|at ühislaulu „Reaa-li
hümn", niida teksti autor Ilmar
Mikiver (USA-st) juhatas, veetsid
koolivennad endi. noorusmälestusi
elustades ved mõnusa tunni ning
hakkasid siis tasapisi laiali valgu­ma,
kuna Toronto linn oli täis
kohti, elamusi, mida ESTO-84 kõi­gile
kaasmalastele pakkus.. ,
Koosviibimise lõpuks oli regist- •
reerituid 70, eesotsas aupeakonsul
Ilmar Heinsooga ja UjSA Realistide
Vii! Kogu priimuse Heino Tare^
mäega. Viimatimainitu tõi koosoli­jaile
kaasa väljajagamiseks ringkir-.
ja „Rejalist ühendriikides" (Reahs-tide
Koondis Kanadas erinumber).
Tänu Taremäele siinkohal selle
eest!
Kokkutulnud koolivendade lõvi­osa
moodustasid muidugi Kanada
realistid; neile järgnesid USA me­hed
— arvuliselt tosina ümber —
ning siis tulid Rootsist ^hiud mõ-nemehelises
koosseisus, eesotsas
nende esindaja, pernhard Ustaviga.
EKKT teafed
Eesti Kui^stnike Koondis Tor,
rontos erinäitus „Tervitus ESTO-
84-le" oli-eduks. Metropolitan To­ronto
Library's toimunud kunsti-
• näitust külastas palju prominent­seid
kaasriiaalasi, Maia. :|^athiesen,
Evi End ja R. Rebas Rc^otsist ning
kunstihuvilisi mitmelt mandrilt;
Torontost Stella KersoB, Lia
Holmberg, Abel Lee jt.
29. aastanäitus koos Leida Laa-nepi
ja Jaan Miljani mälestusnäitus
sega toimub 27. ja 28. oktoobril
1984 Toronto Eesti Maja väikses
saalis. EKKT palub |esmemishuvi-listel
varakult registreerida aadres­sil:
B. Vomm, 122 Barker-Ave.,
Toronto, Ont., M4C 2N9, tel.
425-7674. *
Ants Vommi' E^TO-84 puhul
korraldatud , ,kmistiloterii' on pi­kendatud
kuni kõik 500 tööd on
leidnud tee uute omanike kodudes­se.
Peavõit Ott juba selgunud ja
õnnelikuks võitjaks dsutus pr. Kur-re
(pilet 66, võit 1) Torontost.
Teine suurem võit (pilet 48, võit
9) skulptuur „Lühikel jalg" läks R.
Pikatile Chicagost. Kuna ettekuu­lutatud
1000 töö asemel on käibel
SOO, siis olenevalt on ka 10-e maa­li
asemel ;,üllatusmü!ügil" pooled.
Pr. Sonin omandas piletiga nr. 382
võidu nr. 4. Nr. 10—460 visandi­test
ja pastellidest on enamik alles
saadaval, samuti 40-st luuletusko­gust
„Varjud" on enamik alles.
ESTO aega larigenud teosed on
väljasaatmisel, kes soovib lisa, pa­luks
helistada: Ants Vomm, 1-416-
425-7674.
EKKT juhatus.
seminar
Haapsalus koolide kokkutulekust osavõtjad ESTO-84 ajal. Esirea's vasakialt A, Kaups (Krabi), L. Mets
(Amberman), M, Peterson, H. Vütre (Kask), K. Liivamägi, A. Mägiso (Tõsjne), E. Maldur, A. Kriisa
(Kumel), M. Usin (Põder), A. Kassfeldt (Mandel), V. MetsM, L. Pahk (Lepp), J. Sünd, G.Kelemit; tei­ne
rida K. Pimenoff (Jürgenson), S. Ennus (Meider),L. Havi (Rett)r^^-Wiiküla(Ka^^^^^ Kesk­küla,
S. Ingerman (Lember), P. Raudsepp (Tõsine), L. Neidre (Kori), M. Hitvai (Reiman),E. Soomet, J.
Kokla, E. Lepp; kolmals rida A* Järv, A. Kangur, B.Teng, E. Reeder (Tammeveski), iE. Jõe (Ein), H.
Lepismaa (Kreeman), A, Neivalt, L. Berggren( Kelemit), A; Lippert (Okapuu), E. Äleve, A. Mihkla (Jü-risoo),
H. Neidre, H. Tomingas, A. Welin, E. Maripuu (Roolain), H. Jõcrneljas rida H. Suits, P. Kook,
O. Poltov, O. Soosalu, L. Saamok, E. Kuman, E/Tauts (Kalman), K. Belson (Kalju), T. Ööp^^^
mt (Konsa), A, Kahun, Maripui, R. Mariey, Siilgudes om märgitud neiiiipõlvenimed.v^^^^^^-'-^: /
Foto: Felix Mets
Reede hommikul toimus ESTÖ raames Sherboume kiriku selts­kondlikes
ruumels Haapsalu koolide lõpetajate kokkutulek. Algupära­selt
oli neid kolm — Läänemaa Ühisgümnaasium, Läänemaa Õpeta­jate
Seminar ja Haapsalu Tööstuskool. Koolireformidega muutus güm­naasium
mitmeks koolis, õpetajate seminar suleti ja tööstuskool muu­deti
4-aa!staseks. Nü olid 60 koolide lõpetajat (koos abikaasadega 82)
käinud mitmesuguste nimedega õppeasutustes. Kõik olid seda aga tei­nud
väikeses 4000-elanikuga Haapsalus, kus igaüks tundis teL^ kooli
nimele vaatamata. See sõbravaim ja JällenägemilsrOõni vajutas sünd­musele
oma pitseri.
Kokkutuleku organiseerijaks oli
Roman Marley: ja ladusaks teadus­tajaks
Ervin Aleve. Tööstuskooli
poolt võttis sõna Henry Tomingas.
Korraldajad olid organiseerinud ka
ettekandeid. Solistina esines Asta
Kaups-Krabi kahe lauluga oma
abikaasa klaverisaatel. Hella Leivat
— Kääramees luges ette oma luu­letuse,
mille ta oli kirjutanud güni-naasiumi
65. aastapäevaks. Ermi
Soomet luges ette Heino Jõe veste
„Valge :daam". Erika Reeder-Tam-meveski
lugies ette kodumaalt saa­bunud
kooliõdede tervituse.
Kaks koolide lõpetajat olid ko­hale
kutsutud I aukülalistena ja neid
tervitati aplausiga.
Genadi Kclemit oli hiljem õpe­taja
nii gümnaasiumis kui ka
tööstuskoolis, tööstuskooli lõpe^
taja Johan Sünd töötas hiljem
oma koolis õpetajana.
• • • • • • r
Toimus kokkutulekust osavõtja­te
pildistamine ja parast Arnold
Kahu poolt loetud söögipalvet nau­tisid
kooliõed ja -vennad serveeri­tud
maitsvat lõunasööki.
Teisipäeva hommikul (11. juulil) toimus Toronto Sheraton Centre City Hall ruumis kuues Ees­ti
Sõjameeste Kongress. Kongressile oli saabunud sõjaveterane, "kes võitleisid ja võitsid EestUe vabaduse
1918—1920. a. lahmgutes, rohkem oli aga neid, kes püüdsid tagasi tõrjuda punaseid röövkallaletungid
jäid Teise maailmasõja lahingutes. Kuid kohal oli ka meie noorema põlve veterane, kes hilisemal ajal
võidelnud adopteeritud asukohamaad© airmeedes, püüdes tagasi tõrjuda konmiunistide maailmavaliitamise
•kätiseid.-. •:
' . . .... • . • . • •"•
Kongressile registreerimine algas ne okupatsioonist. Jääb vaid loota, manööverdamisyõlM© ja irelyas-tund
aega enne pidulilcu istungi ai- et ka meie seda näeme. Säilitagem
gust. Suurima osavõtjate grupi rahvuslikku meelt ja levitagem se-moodustasid
Kanada eesti sõjave- da kus iganes võimalik. •
teranid — kokku poolsada meest, ^„„^_„„, o„.,... .^^.^
Uus omanik— eestlane
tüs.
Austraalia esindaja Raivu
mäe luges ette Austraalia sõjave-
Samutioli tähtis lennuki hind, ku­na
kulutuseks oli ette nähtud 2.34
miljardit d®ilafit, mille eest pidi
ostetama 120 võitluslennukit.
teranide organisatsiooni esimehe Lõppotsus langetati CFl8 lennuki
Colling Hynesi tervituse, mille jä- kasuks, mida asus ehitama firma
kuid peagu sama suur (47) oli ka
USA esindus. Järgnesid osavõtjad
teistest maadest arvulises järjekor­ras:
Rootsi (9), Inglismaa(6),Aust-^ . , . . • i ^> ^ „ ^ , ,
raalia'(6), Saksamaa (3), Soome ^^"^1 kongressi rakendamisele. McDonnell Douglas.^ S^e \mm^
(3), Argentiina (1) ja Lõuna-Aafri- kongressi juhatajateks valiti. Ed- on kahe-mootoriga ja lendab uhe
ka (1) Kõik suuremad USA ja ^ar Marten (Kanada), Ülo Tamre piloodiga. Relvastuseks on rake-
Kanada eesti sõjaveteranide orga- (Kanada) Edgar Bergmann (Saksa^ tidvja üks 20-mm^ kahur. L e i ^
nisatsioonid olid esindatud. Rida "i^'^)' J ^ h ^ f f f^Z.f^^^^fK ou.voimelme kandma ligi 14.000-
osavõtjaid oli Soomepaiste Klubist, Cannes Pedak (USA) Helmut naelalist ponmiilaadungit ja on^^^ v^^^^^^
samuti kolm esindajat Soome sõja- Heinastu (Inglismaa) ja Raivu Ka- ru.v^ud koige moodsamate dek^
veteranide organisatsioonist. Kok- lamae (Austraalia).-Protokollijateks roon iste aparaatidega. CF18 on
nimetati Endel Lmdaja ja Endel olnud Kanada lennuväe kasutuses
Tigane (mõlemad Kanada esinda- jiibä üle aasta ja katsed on tõesta­jad).
, : liud, rt^ parim viie Vaatlur
lülemaaims•e Eest>i Võitlej.a.tes eair olnT, udu lennukitüJü bivhulg^^• dK1i- se slk,Uu kses-1i k eass•uj.an li'eike ;usi uAAleuivg Äuastt*e * JT ukre1's s k1 uanse- Tsou,o km,a ta s,e, tRt,e ukbaenrn^ge tt äviiae "ln gdua^Ass pW iloAtimd eag as,i -
saamisloost ja" teg^yusest. Keskuse Referaadile järgnenud keskus-kaudu
on peetud tihedat ühen^yst :telus osalesid J. Pedak, E. Lindaja
kõikide eesti võitlejate ühingutega. K; Sepper ja Y.Anson. Küsimused
MÄISON SUISSE RESTAURANTS
ÖININÖROOM
. S13 Blwk St.'W.Telo S32-3664
spiWDUE** fa EUROOPA TOITUDE SPETSIALIST
Avatud 7 päeva Imalas kella 5 p.l.-^l öösel
OmanUs H. NURMEOTO
ku registreerus 126 osavõtjat.
Täpselt kell 9 astus kõnetooli
•ÜEP-84 sõjameeste ürituste toim­konna
esimees Kalju Tori, kes ter­vitas
koosolekust osavõtjaid nii
korraldava toimkonna kui ka ^Ka­nada
Eesti Võitlejate Ühinguta Lii­du
nimel.
362 Dwiforth A?e.
^inonto; Ont.
Järgnes lippude defilee. Toronto
Eesti Võitlejate Ühingu esimees
Ülo Tamre juhtimisel ja Georg
Iltali muusika ^ate! toodi
ressi-niuml 11 lippu, mis
sinna' pikas irlvis kuni kongir@§si
5uni.
Kanada ja Eesti riigilippude kõr­val
ilutsesid osavõtvate ühingute ja
klubide lipud.
Keskus on Jaganud välja teene°
temärke Ja koordineeris väeosa-
. de märkid^^-vailmistamist ja levi-
; tamist.
Ülemaailmselt on väeosade riste
välja jagatud üle 700.
Kongressist v®ttis osa ka kol­meliikmeline
Soome sõjaveteranide
delegatsioon koosseisus A. Jalonen
' Päevakohase palvuse pidas õpe- (kirikuõpetaja), ü. Tappalainen ja
taja Oskar Gnadenteich, kes mai- L Rantala. Tervitussõnavõtus A.
nis, et eesti sõdur on alati võidel- Jalonen tähendas, et tal on ülimalt
olid tehnilist laadi, milledele'refe-"
rent andis selged vastused.
Konverentsi teine ettek}aniie oli
USA kaasvõitlejatelt ja seevj^sit-les
koostamisel olevat „Xuraama-tut".
Selle kohta andis ülevaate Os-car
Uusimaa, kima Henno Uus ja
Ylo Anson lisasid täiendavaid se­letusi;.
466-1951 või 466-1502
Virged Ja esmaklassffised^liaed^^^^
ISimstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nabatÕddo
f iranikerdised, keraamika.
Räägita
Äri avatud juunis, juulis, augustis:;
esmap.-reedeni 830-5, laup. 830-3
nud
tv-t
ja rahva eluõiguse jjg^jj^gg.^ ^gj.y|tajjagesti sõjavetera-^ X ,
on täielik nimekiri eest­lastest,
kes langenud N* Liidu
rünnakute JSF küüditamiste taga­järjel
S. Hoppe Cleaning & BuK
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
^^^^^^ Kodus: töl. 686-4395
^' ne, kellega soomlased on võidelnud "^IVI^H'"" J"'" - >- , * c 1 J veel täiendamisel. On
raamat on
kavatsusel
oma maa
Oleme seda teinud sini-must
valge lipu all. . . . Jumal on pan- ühise, vaenlase vastu. Soomlased . . . . . . , , . . ,
nüd ilieie südameisse tunde, et tunnustasid eestlaste panust kom- I^td ^. -^V t^^^^^^
peame olema vahnis võitlema Ees- jnunismivastases võitluses sellega,
ti eest, ja kui tarvis, siis ka oma ^ad andsid viimase (Soome) sõ­elu
ohverdama. Peame võiüema mälestusmärgid kõikidele võitle-kommunistliku
ekspansiooni vastu, j^te ühingute esimeestele ja ka
ja seda mitte ainult sõnadega, vaid Soomepoiste Klubi juhile. KEVÜL
. . • —.— •, 2_ /
levad müügile hinnaga 15.00 dol­larit
raamat. Raamatu tiitel ei ole
lõpHk ja võib muutuda. '
Ettekanne kutsus esile rea ela­vaid
sõnavõtte, üldiselt projekti
ka tegudega. Meie kohuseks on esimeest Kalju Tori't aga austasid pooldavad. Sõnavõtjaiks älid: A.
HEATIN®, AIR CONDITIONING &
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ Uiied > paimidttiiii^ Ja GAASIAHIUDE ^ete-mine
^ Kcnstnate voodrid (chfanney Boing) lAr Yeetorode psh
randMninc 'Ar Ahjnde pnhngfaiminA,
ROLAND KULLIK—Tel. (416) 275-1280
Eesä Sihtkapital Eaiiada§ mad pojad'
hoolitseda selle eest, et vaba maa- ^ad Soome
ilma rahvad ei unustaks Eestit. 20-aasta Juubelimedaliga.
Edasi luges õpetaja Taaveti 64-n-da
laulu ja lausus mälestussõnad PeareferendiksoU Kanada sõja-langenud
lahinguvendadele. G. Ihal väes teeniv major Toomas Ruberg,
mängis nende auks: j.Puhake pare- kes kõneles teeihal: ,,Lennuvägi
Sõjaveteranide Liidu Kuklane, E. Ruberg, P.Rohunurm,
A, Jurs, R. Tralla, H. Uus, Ji
Kot-k, M. Pihlak, V. Sakk, A.
Käiigsepp, A.. traks,, J. Pedak ja
H. Heinastu.
Annetused, testpendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviil-ungj
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto,
, M41 2R6
Järgnes kongressi aupatrooni,
Eesti Vabariigi peakonsul (USA-s)
Ernst Jaaksoni sõnavõtt, kes tähen­das,
et võitlus Eesti iseseisvuse
eest kestab edasi.
ning varustus". Teatavasü võttis
Kanada valitsus 1979. a. vastu ot­suse,
et vananenud kanada võitlus-lennukid
tuleb asendada ülimoodsa
kohalik mt kui ka ühingute liikmed la Tähistel" väljaandmist ja Soo-on
olnud energiliselt tegevuses ES- mepoiste ajalooraamatu levitamist.
TO-84 sõjameeste ürituste organi- AustraaUa eesti võitlejate algatu-
^'dasi oli ülevaade eesti sõjavete- seerimisega. Ta tervitas kohalolev sel esitati resolutsioon,
ränide tegevusest eri maades. Aust- vaid endisi Kanads^^^^^
raa
d
.lalia esindaja R. Kalamäe tähen- te Ühingute Liidu esimehi —- H.
'f^S et seal puudub üldine sõjave- Pu^ Nõmmi-selle
otsuse tegemiseks oli pikk ja
kandus ka poliitilise pinnale. Too-
Eesti Vabariigi diplomaatkond mas Ruberg, kui metallurgiaala
on alati moodustanud ühe osa doktor, oli üks neist, kes lennuki-sellest
võitlusringist •—algul sel- tüübi valikule kaasa aitas tehnilise
leks, et meie noorele iseseisvale eksperdina. Seega oligi huvitav
riigile tunnustust hankida ja kuulda, mida üks asjaosalistest
nüüd, et kättevõidetud välisriiki- rääkis selle otsuse kasuks. Refe­rent
tähendas muuseas, et otsuse
ei 10. august saaks kuulutatud
EESTI RAHVA VÕITLUSE
PÄEVAKS. Päeva mõte oleks
austusavaldus kaasvõitlejaile, keg
langesid Teise maailmasõja kee»
ffises.: ,
00 VABA EESTLANE
on valvel ee^stlaskonna
üldhuvide eesti
de tunnustus Jätkuvalt püsiks.
Meil oli kord iseseisvus ja meie
nõuame, et see saaks tagastatud.
Siin Torontos on vabade eestlaste
hääl pannud venelased hirmu
tundma ja räevutsema. See näitab,
et meie võitlus .kannab vilja. Aeg
tuleb, mil Eesti taas vabaneb
F18 tüüpi lennukiga. Sissejuhatus teranide (võitlejate) liit, kuid tege- kut ning tutvustas liidu juhatuse
vüs kulgeb isiklike kontaktide kaü- liikmeid. Argentiina eesti võitleja-dii.
te nimel kõneles E. Oraste. Y. An-
T V son (USA) informeeris kuulajaid,
I. Aro andis ülevaate tegevuselst et Ameerikas on loomisel organi-
, Kaotsis, kus on asutud sojatege- satsioon isikute kaitseks, keda põh­jusega
ühenduses olevate ajaloo- jendamatult on süüdistatud sõja-
Me dokumentide kogumisele. • kurjategijatena. ErUine aktsioon on
Ka on tehtud märkimisväärset ^^.^^^^^^^^^ ^«^s^v.
. töö4 N. Lüduvalepropagandäi^a--^^
tegemisel tuli arvestada paljusid eri jasiamiseks ja tõelise olukorra sel- fust hangitud süüdistusmaterjalide- ^^^-^^^^ ühise kohvi ja kerge
faktoreid. g.tamiseks,.mis valitseb okupeeri- ^ee Mumme on.andnud m o - , - ^ — t o i m u s kongressist osa-
Peale mõningaid täiendusi võeti
resolutsioon vastu ühel häälel.
VI Eesti Sõjameeste Kangressi
lõppsõna ütles ksv. Ylo Anson.
s Eesti hümn i ^ g lippude
viimine. Kongress - lõppes
Valik pidi olema kooskõlas Ka-nada
maa- Ja õhuruumi kaitse
süsteemiga, samuti NORAD'i
vajadustega. Vaatluse all olid ka
lennuki kiirus, tegevuisraadius,
iLid Eestis. nkionhgtauindi kheä idsü mtiusl emhuaskik, abk ustjõueulirnees võtjate amine.
Vastavalt H. Heinastu- ettekan- olukord selguma. Kõneles ka Soo- Senise tegevuse kinnitamiseks ja
dele, on ka Inglismaal asutud aja- mepoiste Klubi Torontos esimees ed aktsioonide juhendina
löoliste ürikute kogumisele. Kana- E. Marten, kes muu tegevuse kõr- võttis kongress vastu resolutsiooni,
da esindaja K» Tori maihis, et nii- vai näitas tulemuste poolel ,,Põh^^ ' V. Lillakas