Vaba eestlane , August 16, 1979

              lES
Hind
11.-
l i
40
3.50 : SS
. SS:
^4.30 ; SS .
S3
1.50
40
15
450
15
•-.8.-^;: 15
9 • ^
•.;:;i.50 • 20
14.- ' :V8S.
165 40
2.1C 40
550 40
2.50
2.25
w
2.25 20
2.25 20
-20.—
8.- m
••1.50- ,.. . l i
i , , 4 . - ; - • 40
;\'^4.-''::: 80
.. 4 ^ ; . 30
•:5.-v• 40
8.~ : m
-.:M50::: m
2.75 25
14.-
40
1250
t 16.20
2.5Ö
2.50
8.-
rja , ^eople" seniii®
Services" imnedzhes'
nimetati 25. juimist
rja ,3/i[aiiketiiig Servi-
)riks. -T. G a i Ä n tö5=
i977 aja^ii^ä ^Tiine"
J-ieri abina.. Enne seda
^>lgatž Palmolive CJo-s.
I TaJinnast, ikus ta sün-a.
õigusteadlase jä
Iiilius Gentaleni poja^
Columbia koÜedz^
magiistreeinis samas
364 majandusteaduse
|al> abikaasa ja kaihjs
Jr] Ridges, N.J...
lis tegutseva Eesti
tJhisuse esindxisikogu
märgiti aruandjate.
Igal on hoiuseid üle
crooni 1500 isikult 15
=ista kestel on pank
letele eesti ajakirjan-
^toetusi kokku 500.000
[dunud aastai anti tel-iteks
13.600 krooni,
allks kanti 14.490 ja
olid 10.700 krooni:
filiti tagasi Leo.
Kriisa.
M
1
• Mi. 8
m
.•.'!.J
II
m
•1
.1
• 'I •..
I
I
vastii totailitaame võim samast
raihvusest vaba vaimuga! Sänml
istimgi v5eti tagasi liikmeks ka
kuue aasita kestel suspendeeritud
Tsliüli klubi, taas Llosa salooiM-rikiilt
toetava põhjendusega, et on
teisigi 'P.E.N. Klubisid, anis it&-
gutswad Tshiiliga kaolises polii­tilises
olukorras, nii ei oleiks 'üle­kohtune
teha Tšhülist erandit.
Üldse võeti vastu viis resolut­siooni,
enamik nendest märgukir­jade
või telegramimidena. totali-iaaršeile
'VtÕimulktodijaile palvega
või koguni terava nõudmisega lõ­petada
kirjanike : tagakiusamine
ning vabastada vangistatud. Nõu­kogude
võimudele ilähetatud reso­lutsiooni
puhul vabastada raskesiti
haige ukraina filosoof Igor
Ogourtsev, ; =
Meie ajalehe eellmises numbds vaatlesime hiljuti Brasiilias peetiiil P.E.N
Ims me jõudsime eksekutiivkoosolekia Idrjeldamisem, kus Eesti P.E.N.esiiiA"*"
liit kaitses pagulasklubide staatust. Käesolevaga jätkame selle koosoleku ja
• gevTise kirjeldamist.-^Eesti P.E.N. MubS sekretäri A. Wilhhaimi poolt t ä i e ©mases
Päris palavaks läks õhkkond
Vietnami pagula4klubi asukohaga:
iPrantsusm^ vastuvõlaiai^ pu­hul.
Vastuvõtmise ipalve Rahvus­vahelisse
P3I.N.'i Ollid nad esi-tand
juba iaasta (tagasi StoMiolmi
k o n g r ^ i l , kus nad idanploki osar
vaä Mitusel leidsid ftunnustust
vaid Pariisis asuva pagulasklubi
ühe hänma. Vahepeal ent oli Taa­ni
esdnda(ja käinud Vietnamis,
naasedes sealt iiifomiatsiooniga,
et sealsed kirjanikud on valmis
asutama Vietnami Klubi Vietna­mis,
mis, nagu ^ja väitis, täielikult
elimineefrib ; vai^aduše asutada
mingit Vietnami pagulasklubi,
kuigi see ojn juba esitand ametli­ku
palve. Kops sõnavõtuga oli
esitet ka vastav resolutsioon. See
tekitas ägeda vaidluse, mille.kes­tel
Asta Wil'lmann sõna võttes
lausiis; • • • .. ^ •
„Resolutsiooni vastuvõtmine,
mis ühthoopi t p p d a k s ka pö-
Mmõtte ,,üks iilik, üks klubi"
aktsepteerimist Rahvusvahelise
P.E.N.'i pocjjlt^ looks üpris ohtli-
Im pretsedentsi, mis praepises,
poliitilisdt kiiresti vahelduvas
maäihnas tunnistaks kirjaniku
enam kui säsfeli valitseva või­mu
eraomandiks. Seetõttu
peaks loo, ilmselt P.E.N.'i ide­aale
hülgav resolutsioon olema
meile kõikidele vastuvõtmatu".
Resolutsioon hääletati suure hääl-te-
enamusega maha ning Vietna­mi
'Pagulasklubi võeti vastu veel­gi
suurema häälteenamusega,
nüsjÄul laiikuv president, Mario
Vargas Llosa- tähendas, et see ei
võta veel. Vjietnamis asuvalt kir­janikelt
kaugeltki võimalust ikka­gi
asutada ka oma klubi. — Ha-iniidane
hiõelda yaid
millise võimailuse see annab edas-
-pidi seada P.E.N.1S silm silma
WiBmami tiib-hüisema
te-rõhutas
Äleksis' Ramiit vi
saata resolutsioonid alati
tilištele organitele ja mitte kir­janike
ühinguile, kuna seesugu­sed
ühingud totalitaarseis rüki-des
vaevalt kunagi oma lükme-te
kaitseks valitseva võimu vas­tu
välja astuvad, igatahes pole
nad seda veel
•2 • •
Ui • • < S-AT • r *
w. • as
• •
ÜJ
X
Resolutsioonid koosnevad sõna­dest
ainult — võidaikse mõelda —
ent P.E.N.l suurim relv ongi sõ­na,
mida tõendab see, et aastate
kestel on resolutsioonide tulemu­sena
vabastet vanglaist hea hulk
kirjanikke või vähemalt on nende
vanglakaristust leevendatud. „Kä-ra
aitab" — tähendas ka ^kirjani­kud
vanglas komitee" esimees kõ­heldes
oma ikogemuste najal. Tu-löks
mainida veel teistki moodust,
nimelt, umbes kolme aasta eest
vastuvõetud ettepanekut, et'; klu­bid
adopteeriks oma, „kasulas-teks"
ja aulilkmeiks vangistatud
või tagakiusatud kirjaniku. Seni­ni
on seda teinud 16 Mubi ja seda
õigegi erapoolikul kombel „adop-teerides"
nii parem- kui vasak­poolse
totalitaarse rinde tagant.
Asj atu mainida, et ida-*plöki klu­bidest
pole seda teinud üksiki.^
Kuigi ,yädopteerimine"y tagaseilija
liikmeks, tunnistamine, iga kord
ei too kirjanikule vabadust, on
see temale suureks moraalseks
toeks ometi-—nagu tõendavad ka
hulgalised , tänukirjad. lisaks
ülaltoodule oii P.E.N. pidevalt
i abistanud ka kannatavate kirj ani-
' ke perekondi majandusillkult, na­gu
kirjanikke endidki; ühele on
\ hetkel teel koguni kirjutusmasin.
Seesuguste taotluste ja tegevuse
nimel kogunes P.E.N.I Häda-abl
he kommeintaatoriga, ^iziös A.
Rairinit teemal: „Luule - - mass-komniunikatsiocm
või isMik läki­tus.''
VäU^ üldisest lähtealu­sest,
et luule on meetrilises või ka
vaba värsi rütmüises vormis an­tud
.kujutlusrdhke Ssõnelus, ning
võrreldes lääne ja ida filosoof Mis-kriitilisi
takiemäärltlusi, jõudis
ta lõpipväiteni, et
• luule, • • võlm^ün© • ülimaiseks
kommunlkatsioomks, on oma
olemuselt vaimne tants, püha
geomeetria, mis matemaatiliselt
timdliku keelekasutamise kau­du
rütmilise Joovastuseni tõus­tes,
jaksab ü h e s linikus sulatada
tervikuks preestri, poeedi kui
• ka kuMnga iunktsioonid. .
. Loeng tekitas elavat sõnavõttu
nii kommentaatorieilt kui kuul-jaskonnalt
Asta Willmann; kommenteeri­des
dr.. Ramanlal G.: Shahl loen­gut
„Kirjiandus ja ajalehed", anis
lahkas ilukirjanduse j ä zhurnalis-mi
vastavaid keeleomadusi, tõi^
välja ohu, et tihedalt igapäeva el­lu
seikkuv aj ajkirj^anduslik keel
oma vältimatu vajadusega vaheta­da
kürelt palju ja erinevat, on ot-sustavailjt
hakanud mõjutama ilu-kirjandusillkku
keelt ning lugeja
maitset, imõlemaid pidevalt lah­jendades^
ja ahendades. Ajakirja­niku
voorust olla lühidalt asjalik,
kasutada akronüüme ning hüpata
üle süntaktüistest keelenõuetest-ki,
on hakatud pidama ka romaa­nikirjaniku
ning ajuti koguni luu­letaja
vooruseks.
t)ldiselt. moodi läind kürluge-mist
on hakatud rakendama ka
romaanile võiluulele — mis on
samahea, kui kolmekordse kii­rusega
mängida läbi mõni; süm=
SMALL BUSIMESS; BEVELOPlVlDEm
CORPORÄTIONS P
See uus programm on kavandatud
privaatinvesteefimiste õhutamisteks
väikeärides ja -ettevõtetes Ontario ulatuses
Small Business Development Corporation'!
abil.' .. ':• . ^
Investeerijad, kes ostavad osatähti Small
Business DevelopirieEt Corporation'isit,
saavad finantseerimiseks ergutustoetust
30% individuaalselt ja korporatsioonid
saavad 30% mahaarvamisi tulumaksust.
Igalt $1000.— saavad individuaalinvesteeri-jad
$300.— toetust ja korporatsioonid $300.—
ulatuses tulumaksust niahaarvamisi •
Omtario Gorporations Income Tax*ist. See
on otsene menetlus ja Ministry of Reveiiue
on valmis võtma vastu vastavaid avaldusi.
.SMALL: BUSINESS DEVELOPMENT ,:
GORPORATIONl FORMEERimNE •
jjksikisik, korporatsioon või grupp
investeerijaid Võivad asutada
Business
investeerida soovitavas väikeärinduses,
vastavad nõuded on vastuvõetavad.
. ^" P i ^ KÜSIDA-'
Ministry of Revenue personal on alati
valmis teiega diskuteerima Small Busine^
Development Corporation'! rajamist Ja
kuidas täita avaldust toetuse või tulu­maksust
mahaarvamiste saamiseks.
Kui vajate informatsiooni või abi,
helistage Information Centre, tasuta igal
pool üle Ontario:
® Metro Toronto, tel. 965-8470
® Area Code 807, küsige operaatorilt '
Zenith8-2000
® Kõigis teistes mjoonides hei. 1-800-2»'
LorneMaeck,^
Minister of Revenue ;
FrankMiller;
Treasürer of Ontario
LarryGrossman.
Minister of Industry and Tourism
üldises mulinas hajub kõik, mis
sõnast või helist teeb nauditava
taide. Tuues keele-ilulisi näiteid
rahvasuust ja eesti rahvaluulest
väitis ta, et aj akirj anduslik keel
on- omal kohal — ajaikirjanduses,
selle kasutamine ilukirjanduses
on keele ja ka loova meele hälbi­mise
algus, millele suuremia ead-likkuse
ja otsustavusega tuleks
vastu hakata. • ' .
Ja lõpuks: oleme endile P.E.N.i
rahvusvahelisel ' areenil vr '<-nud
„Vaba Eestlase** toimetuse ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA; TALITUS ' •
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
: t a l i t u y 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega-
K a r l A r r o ^ 766-2057
Hannes Oja 481-5316
- Kuulutusi võetakse vastu: .
nädäl^ esimesse ajalehte kuni
esmasp. hömm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
hornm. kella 11-ni.
. • • KmJLUTAMINE:-- V
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu, V
Kuulutuste hlMads;:-
üks toll ^ e l veerul _ ^.25
esiküljel ^ j ^ - - $3.75
tagaküljel .| J . /
• KUULUTUŠr VÕTAVÄB
• V
Vaba E^estlase täitus / .
135 Tecumseth Street
•Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos ^
Stn. Cy Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
Mrs.Xeida Marley .
149 Bishop Ave.
WillowdaleJ Oht.
Telefon :i 223-0080 r
Fõhdi vabatahtlike
sgi
suurepäralisi - sõpru. Ep ol^ see
sündind iseendast vaid meie esin­dajate
vääramatult demokraaliku |
hölaiku ja poliitilise obdektiivsuse
tõttu> mis aastate kestel on ise-loomustand
ikõiki. sõnavõtte ja
eraviisilisi vestlusi kuluaarides
a m ^ e S Ž ^ i ning polnud aluseks pikale, rahuli-
ADVOKAADID;
ÄDVOKAÄT-NOTÄR
1002, Royal Trust Tower
Toronto Dommion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toront®
Ont. (Bay & King) M5K IKT
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Toronto Karavani pidustusel oli Karavan Ge]atre'is ulatuslik väl­japanek
ka Eestist ja tema kultuurist. PEdil Linda Saaltste, kes
loijundas väljapanekute gitaafüSse ja Imnstilise kiilje. •
Kasvava öb- kule selgitustööle meie • pagulas-
IjefctiivstseMrgte^
, ka pererahvale — Brasiilia valit-
' :susele, ning kõikidele Ladina
I Ameerika totalitaarseile valitsus­tele
Saadeti resolutsioon nõudega
' vabastada vangistatud kirjanikud
ning lõpetada tagakiusamine. • Ja
; kui adressaatide seast esialgu
I puudus Kuuba, siis lisati seegi —
j vasaikpoolsele vastuseisule vaata-'
mata. Tuleks mäi|kida, et resolut-"
I sioonid pole kunagi ainult iildsõ-nalised,
vaid tekstile lisandub ala­ti
vangistatute või kadunute nime-
••kiri.':;, : •:
Järgmise, ^80 a. kongressi pai­gaks
saab Bled Jugoslaavias, .kuna
sealt — ja ei amijalt —^ tuli vastav
kutse
Parüsi esitas prantsuse delegaat,
järgnes kutse Jaapanisse '82 a.
ning .Carraoasse. Venezuelas '83
.aastal;
Kirjainduslikus Qsas, mis koos­nes
ligemale 40^st lühiloengust ka-
Oleme võitnud endale sõpru ka
oma i^ideva valvsuse ja kobal
olemisega >— seda alati nii suu­rel
arvul^hulgal kui vähegi või-1:elukäiguga on eesti, kirjanduses
malik. omapärasemaks j ä ä n u d ' !^
Vaevalt oleks seesugune järje- Uku Masing. 11. augustil' 70. sün-kindlus
saand teostuda ilma Rah- nipäeva tähistava luuletaja elu-vusliku
Kesiknõnukogu ja Kui- saatuse ja loomingu kohta on
tUürfondi lahke abita, miile eest raske leida lähemat infomiatsioo
neile siinkohal südamlik tänu — ni. Hiljuti ilmunud ,,Eesti Kirjan-imitte
ainult Eesti P.EJN.1, väid dusfr biograafiline leksikon" .ei
ka. Eesti kir j anduse ja kultuuri tunr
nimel üldse, sest P.E.N: on ainu- jat,
ke rahvusvaheline foorum, kus ENE-s ja mitte ulatuslikum pagu-
Elesti veel maksab ja hääleõigus- luses ilmunud eesti kirjandusloo
iiku Eestina, seistes üheväärsena nii eesti- kui ka ingliskeelseis
de jure ja de facto kõMde kõr- väljaandeis. Kahtlemata on väike
vai — ja seda meie kirjanduse ka nende kirjandushuviliste arv,
kaudu. Oleks andestamatu M | k eM lon olemas tema neli luule­tuskogu
ja vähemalt kolm Tago-re
luulest tehtud tõlkekogumikku.
dustanud ida ja lääne sünteesi
võimalusi. Süvenenud idamaa,
de, eriti just Tagore luulesse, on
Masing loonud eripärase stiili,
Oma loominguga, aga ka oma ^ võib vaadelda ; ida^ääne
e sellenimelist eesti luuleta­vaga
lühike on : ka notiits
133 Richmond St, Ste
• . Toronto, M5H 2L3.:
Tel. 364-7072
unustaiksime selle tõsiasja!
ASTA: WILLMANN^
DOGTOR OF GHIROPRACTTr
212 Dinuick €r.
Tel. 489-9562
•.Chartered AccõuBstaEt
55 University Äv®., St®. 6S
Tel. 862-7115
Toromto, Ont. M5J 2H7
Oku Masing (1937. aastani Hu-go-
Albert) sündis 11. augustil
1909, a. Raiküla vallas.: Lõpetas
1930. a. Tartu ülikooli usuteadus­konna,
oli 1930^0 ' seal õppe-
On avaldanud töid semito^
loogia ja fennougristika alalt,
tõlkeid idamaade ja antiikkirjan­dusest.
Teaduslike tööde kõrval
on ayaldainud ekspressionistlikku
luulet, mis on omapärane süntees
usundeist ja üsufilo-soofiast. 'Te­malt
on ilmunud luuletuskogud
:,>Neemed vfteriade lahte'' (1935,
uustr. 1959), välismaal ilmunud
„Dzhunglilaulud" (1965), „Piirile
pyydes" (1974) ja „Udu toonela
jõelt" (1974).
U. Masing on eesti i u u l ^ näi-sünteesilise
luule väljapaistvaima
saavutisena ja. omaette
ma;ailimaina. .
U. Masingut, vaatamata oma
erinevusile, on arvestatud arbu­jate
hulka, 'kuigi tä luule ei jälgi
teiste ddassikalise selguse ja vor-mipuhtuse
ideaale. Pigemini hoi­dub
ta selgusest, ehitades oma
luulemaailma idamaiste usulis-müütiliste
luulemotiivide jä süm­bolite
ülekandmisega eesti keelde.
Tema lüürika, nü vormipuhas kui
see näiliselt ongi, m oma idamai­ses
pildirikkuses kaootiline ja
keerukas, enam tunnetega tajutav
kui mõistusega analüüsitaiVy lei­ab
Arvo Mägi oma ,yLühikeses
eesti kirjandusloos" (II osa, lk.
41). Ja jätkab siis, et Masingi
värss ontSõnarikas ja vahelduva-rütmiline,
ta kasutab meie mõtte­maailmale
tihti võõraid võrxlku-jusid.
Suhe Jumalaga a^ldüb
kord vanatestamentlikult ülevas
sümbolite-piltide reastamises.,
kord hingestatud-spontaansetes
pöördumistes Jtmiala poole. Oo­tamatute
sonade-mõistete ühen­damise
ja teatava imosaiiksuse
ifcõttu on Masingi luule üllatavalt
,,moodne'V
U. Masingi luule ei ole mahtu­nud
sotsialistlikud realismi ega po-lütiliste
oodide loojate kõrvale
kodumaa kirjanduslikus elus. Ta
IIETHERINGTON, PALLIS
y- ',PARK.;--A;:.VV^^
Advokaadid-notarii •
365 Bay St., Süite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
on. jäänud vainiseks eraikuks, kel­lele
on piskut andnud itõliketööd.
Tema luulegi on saadaval l i ^ j a il
ainuOJt väljaspool kodumaad, ^v^^
jaairvatud Tartu Riikliku Ülikooli
,,OrientaAistikakabineti I aasta-koUokviumi
mmterjalki" nimeline
300 ekseanplaris väljaantud bro&-
hüiür, kus 1065. aastal iimus te­malt
üheksa luuletust.
Tema eraklik .positsiöosi ikjodu-maa
kirjanduses on omamoodi
©ksülisoleik. Tema locaninguvõime
jä leitud stüli areaidamise võima­lused
on saanud areneda vaid pii­ratult
'ja me võime vaid ettekuiju-tada
väärtusi, omlleiks ta ori suu­teline.
I d a Ä n e süntees võinuks
anda palju, palju maailmas, kus
„koeri kyH olen kohanud igas
maailmalkaares,/ ^luilmas pole
yht lõvi ma kohamuid veel,/ pääle
.iseenda". • V- . ' ' •