1979-08-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA ^ ETOIMJaE, neljapäeval,^ 16. aiMUsfeil lOT — ÄüTsday, Nr. 61
UNUSTAMATA KAIÜST EMA
sündinud 17;.juuiiil 1895 Kehtnas
1979
mu rõõmu-murema®,
su väravat ei iial
müüd enam ava naa.
Sest uue Icodu vära?
on avat' minule,
sealt läbi wsind ihu
lä'eb vümaiks rahuss©.
mälestavad valissas
Ä r BENITÄ
SUGULASED
MONTREAL (VE) — MõntreaMs toimusid möödunud
surma läbi laÜkunud Montreali Eesti Seltsi esimehe Erich Aser'i
kirstupaneku- ja matusetalitusedsuiSre rahvahulgani^
Eesti Organisatsioonide esindajate osavõtul. Kirstupaneku talitus
toimus Montreali Jaani kirikus möödunud neljapäeva õhtul
ja muldasängitamine reede hommikul Roxborough! surnuaial,
kuhu on maetud juba ligemale sadakond eestlaste
KirstUipäneku talitusel ^isid ja heideti põgus pilfe itema elu-puusärgi
juures auvaüves ÜS Lii- tööle. Kõnelesid J. ülävere ÜS
vika ja Montreali Eesti Meeslaulu Liivka/H/Muru Montreali Eestü^
Seltssi liikahed. Leinai^^ kõ- Seltsi, J. Ridal Montreali Eesfti
neles Montreali Jaani ikogiiduse Meestelaul Seltsi, U. Ranne Mont-öpÄja
Heino Laaneots, (kes sü-1 reail! Eesti Segairoo^ P. Möldre
daonlikius sõnaivõftus vaatles kadu-v Balti Liidii, Ed. Võsu sõprade ja
,nu suuri teeneid Montreali eesti Helle Vaus noorte esindajana,
ühisifeonnas ja-mälestab
EESTI SIHTKAPITAL
KANADAS
Ja
on
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
mainis, et inimene võib küU siit
ilmast kaduda,
püsima.
Meeslaiuau Selts esitas leinatalitu-i
sel R. TolDiase ,,Ree!kviemi" ja
Montreali Eesti Segakoor laulis
Matusetalitus tolmus järgmi
sel päeval, reedel. Kadunu põrmu
kandsid kirikust matuseau-tosse
akadeemilised kaasvõitl^
jad ÜS Lüvikast.
WESTHOL: ITE
Täname kõiki, kes meie aonsa abikaasa ja isa,
O. Topmani „01e ustav suimani''.
Älemaid ikoors juhatas K. Raudsepp
jr., kes tegutses lednaitalitu-sel
ika organisltina. \
Muldaisängitamine tolmus suuönes
vihmasajus Röxfeoröüghi ikaJmis-tul.
• Pärast liiatuseid oli kiriku
seltskondlikes ruumes korraldatud
leina-^koosvübimine, kus kadunud
abikaasa nimel tänas kõiki
leinatalitusest osa võtnud
Kadunule anti järelhüüetes pi- Montreali organisatsioone, ÜS
kaile tundmatule teekonnale asu- iLüvika liiknieid ning sõpru. ja
misel kaasa viimased tervitused tuttavaid Amandus Lattik.
matusetalitosesit osa võtsid, sedia lilledega kaunistasid ja
leinas lohutasid.
Täname õp. Andres Taul'ilematalituse korraldamise eest, Eai-mond
Tralla't südamliku laulu eest ja korp! Tartuensis'© liikmeid
lahke abi eest.
Tänu õ© Ellen Kuissimele abikaasaga, kes meid raskel ajal
toetasid.
; MILAND
atlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
ö AU A K ! VID'
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIÄLSLTD.
2019 Yonge St.,
(Davisville &
vahel)
• 487-2147, õhtuti 447-12Ü6
Nigul Virro
Matissemaja m üle 115. aasta teemnud
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsi(Kmidega
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud
gruumi.
Väärikas teeaimme
T. L. MORRISON Funeral Directos-im
Telefoi 924-1408
FLOWERS & G8HS
362
Töroiitp, Oni
iBÄliJRliliiiiiöH^
TORONTO
EV.-LOT.:ÜStJ.KOGUBÜS .
ICirik: 619 Sllerboume St.,
rorontö (Sherboume-i allmaa-jaam
on Mriku kõrval),
õpetaja O. Gnadenteich,
112 PaJlingbrook Rd., -
^ ^ Searborough, Ont.
Telefon 698-7977 või 766-78§3.
kantseleis, telefon 921-9417.
7. augustil 1979 va,rises ootamatult
manalasse Montreali eestlaskonna
üks itugisambaid — Erich
Aser. Mehed, kes astunud juba üle
70-aästa läve, lasevad tavaliselt ohjad
pikkamööda lõdvemale, et| tagasihoidlikult
nautida oma vanadusepäevi.
Mitte aga Erich Aser,
kes Montreali Eesti Seltsi esimehena
oli kuni viimseni kantud Suurest
energiast ja nooruslikust töö-tuhinast,
mis ühenduses vastutustunde
ja organiseermiisandega, andis
alati tõhusaid tulemusi.
Erich Aser sündis Tallumas 4.
aprillü 1906 postiametniku pojana.
Keskhariduse omandas ta Jakob
Westholmi Gümnaasiumis, ja Tallinna
kolledzhis, mille järgi 1925. a.
astus Tartu ülikooli Õppima majandusteadust.
Kuigi ülikoolis' õppimise
ajal oli ta ühtlasi ka ametnikuks
postivalitsuses ja hüjem
Eesti Rähvapangas, lõpetas ta ülikooli
juba 1930. aastal. Kaks aastat
hiljem astus ta Pikalaenupanga
teenistusse peäraamaitupidaja äbi-na^
1941. aastal ülendati tä sealsamas
pearaamatupidajaks^ 1943/44
tegutses ETK-s kaubandüsinspek-torina.
Tulid väga segased ajad, ja
Erich Aser siirdus Soome, kus leidis
rakendamist Elanto suurfirmas.
Meil kõigil läbielatud 1944
Värsked ja esmaMassilised Lilled, igaks sündmuseks,
^imstkäsitöid kijakiäeks: ehted, merevaik, isahktööä,
eesti, läti Ja inglise keefö.
VÄBAõmJ JUMALATEENISTUS
SIMCOE KALDAL, perekond
A. Randsalu juures on pühapäe-vaa,
19. augustil kell 12 päeval.
Jumalateenistusele järgneb eine-tamine.
Ä. Randsalu kodu asub
Oa,lr aot, e tse ejä t9k ujuvuarde, sl.u. mSeapiatetemebnrisiktuusuesdt, If.p ,o ge:m, kevo,o ,l vus- ,k adj unu. TR, oIo its.i, •
1„ 3. ja 5-tial pühapäeval M l 1.30. *^ P^^^ mõned aastad Gav-teenfetus
on:2. sept. kell 1.30. mast sai ulerugiliselt tuntud Ny-
Kõnetunnid on iga kuu teisel
esmaspäeval kella 6--8 kiriku
kantseleis, telefon 921-9417.
ST®KHOLM (EPL) — iLääiie-Säksamaa järjek^^ spiöooni-skandaai
toimus Bomsl eeslinnas Bad Godesher^ Seaü avastas
saksa politsei soliidses valges vlUas asuva lõbumaja, mida küla&-
tasid. Saksa liiduvabariigi kõrgemM aMetiiikud ja sõjaväelssedl.
Politsei vangisitas 60-aastase
Marta Baasi, endise võimlemisõpetaja,
pärast seda, kui villast
oli leitud helüindištajadd, peidetud
kaameraid ja „salajast mater-
Marta Haas on tunnistanud, et
K I R B varbas ta oma teenistusse
jeda, kui ta 1969 oli kaS-
. sdtskonMamatka! - N. lUI-Haasi
enda tunimstiusejšfgi olevat
ta Oakasiud töötamast KGB kiar
suiks juba 1972. Ta 'ülesandeks
o!eva;t olnud ,yandia informatsioD-ni
huvitayajte ikiülastajate kohita
ja valmistada nende kohta kompromiteerivat
maitarjali".
Skandaal leidis niaimmist sise-imnistri
rapordis. Seal
ka, et möödunud aastal arreteeriti
17 spiooni, neisit 6 vene agenti,
ilejäänud olid Ida-Saksamäa teenistuses.
agendid Frankfur-tis
olid-.huyitatud saksa uiite
tankide Leopard 1 ja Le©pard
2 kahuritest.
* Mehed ei unistagi kül
peavad nafeed olenfia, et tdha .md
riunalaks meeste kõrval.
R. Gundelach
* Ja inimestega on selline lugu:
kes ei tea, see vaevleb, et saaites
teada, ja kes teab, see valutab
südant, ©t ta teab.
; . Ä-H. Tammsaare .
Neijavärvi-trüMs
näs Petroleumi teenistuja. 1950.
aastal seisis ees uus elukoha vahetus
ning Erich Aser emigreerus
Kanadasse, jäädes püsivalt peatuma
Montreali, .1951. aastast kuni
pensionileminekunl 1977. a. lõpul
töötas ta Bank of Montreali pea^
kontoris, tõustes seal viimati välisraha
osakonnas juhtivale koha-
2. augustil suri Tallinnas 73. eUi-aästal
endise „Estonia" ja praeguse
V, Kingissepa niinelise Tallinna
Riikliku Akadeemilise Draamateatri
näitleja Kaarel Karm (Länts).
K. Karm sündis 18. oktoobril 1906
Narvas. 1922. a. asus ta õppima
Riigi Kunstitööstuškoolis Tallinnas
dekoratsioonieriala. 1925. a. sai
Kaarel Karmist väljapaistva teat-ripedagcogi
Ants Lauteri õpilane
„E9tonia^* teatris. 1949. a. kuni surmani
oli ta V. Kingissepa nunelise
Draamateatri näitleja. Lisaks paljudele
osadele teatrilaval on ta
mänginud kaasa ka 13-s filmis.
Oma näitlejatöö tõttu on teda nõukogude
ajal hmnatud N. Liidu ja
N. Eesti kõrgemate ordenitega,
saades aastal 1956 N. Liidu rahvakunstniku
aununetuse. Need auta-šüstamised
olid uniselt põhjuseks
miks talle korraldati riildik matus
ja järelhüüdele allakirjutajad olid
Eesti kompartei juhid, kellele järgnesid
näitlejad.
I K. Karmi matus toimus 8. augustil.
Hüvastijätt lahkunuga oli kell
12 päeval „Estonia" kontserdisaalis
; matusetalitus kell 1 päeval ja
muldasängitamine Metsakalmistule
kell 3 p.l. I
Kaarel Karmi lavalooming saavutas
oma küpsuse traagiliste
suurrollide kehastajana, mängides
Hamleti, Othello, Antoniuse jt.
osis. Ta on andnud meeldejäävaid
kehastusi ka eesti lavaloomingu
kujundamisel, mängides Kaval-
Antsu osa „Põrgupõhja uues Vanapaganas"
ja teisi rolle tänapäeva
eesti lavateostes. Tema osatäitmistele
on omane seesmine jõulisus,
emotsionaalsus, : kõrge lava-kultuur
ja, värsskõne meisterlik
valdamine. . . '
Aastate kerilaud käib ringi,
raiudes uusi arvandmeid meie
elupuule. Iga uus puukasvuring
meenutab meile tõika, et elutee^
kõnd meie vanemal generatsioon
nii jõuab varsti lõppfaasi. 75 aastat
on iga; kus nooruse tonnid
ja tungid" on taltunud. Haua poole
rühkiv sugupõlv tunneb aga
peamiselt rõõmu minevikus tehtud
töösit ja saavutustest. See on
peamiselt kordasaafcrnise rõõm,
mis tiivustas nende elutegevuses.
75-nda künnisele astuv generatsioon
tunneb juba riiõnda ae-ga vanaduse
sammuraskust. Kuid ka
see bioloogiline sümptom ei ole .
talle enam üllatuseks, kuna ta
teab, et ka see elupeegli „post-scriptüm"
ikuulub asjade loomulikku
käiku.. :
Aldur Urm on Tartu mehi, kes
oma alg-, kesk- ja kõrgema hariduse
on omandanud kodulinnas.
Võib-olla see aste-astmeline hariduskäik
ongi pannud, - reaalse
aluse tema harmoonilisele isiku- •
kujunemisele, mis avaldus ka
tema patriootlikus eluhoiakus.
Urm oli üks neid, meie ^omariikluse
õhkkonnas küpsenud noori
eesti haritlasi, kellele rahvuslik
tegevus tundus ka pärast iseseisvuse
vägivaldselt kaotust endastmõistetava
elutegevusena.
See tegevus algas peale II maailmasõja
lõppu, mil see noorema
generatsiooni diplomaat hakkas
kokku koguma meie siia-sihna
laialipillatud sõjapõgenikke Saksamaal
ja Austrias. Hüjem jätkus
see veel uuel asukohamaal Austraalias,
kus Urmi loov vaim ei
leidnud enne rahu, kui ta oli pannud
aluse eesti vanadekodule, • mis
asetseb Austraalia suurema linna
Sydney lähistel, Thilmeres.
Häirivaks momendiks uuel asukohamaal
oli enneaegne pensionile
määramine Po&ti-peavalitsusest,
ajal, mil meie praegusel juubilaril
peal õli täis uusi töökavasid.
Nende hulgas seisis esikohal vanade
puhkekodu ehitamine, millise
töög-a alustati 1951. aastal.
Viimase aasta jooksul on seda
kava laiendatud ja nüüd näeb uudishimulik
rahvuskaaslane, et endise
ühe ehituse asemel on tegemist
kümne majaköbaraga. Kui
siis „võ'dras" oma imestust avaldab,
Siis vastatakse talle, et siin
on tegemist peamiselt ühe mehe-
$4.
Kaartide .mõõtkava 1:200 000 .\
.Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Kaarti kahjustamise vältimiseks
postiga ei saadeta
Üksik naisterahvas soovib
Helistada õhtuti tel. 487-1057
Erich Aser oli majandusteadlane
ja majandusprobleemidesse süvenes
ta alati temale omase innu ja
põhjalikkusega. Sellelt alalt on temalt
ilmunud hulk artikleid ajakirjanduses.
Väärib märkimist, et ta
oli aktüvne liige Majandusteadlaste
seltsis Eestis ja Rootsis. Kuulunud
Eesti Rahvusnõukogusse Rootsis,
oli ta selle majandusjuht; 1948
-19^.
E. Aseri huvid ei pürdunud kaugeltki
mitte ainult majanduslike
küsimustega,. ei, tema laia silmapiiri
mahtusid paljud ühiskonna
probleemid, nagu poliitika, sot-siaal-
ja kultuurelu, demokraatia
saatus jne. Kadunu reisis palju,
tegi sporti, harrastas laulu ja temasse
imbus enam ja enam elutarkust,
kogemusi ja ettenägevust.
Kodumaa saatus oli talle alati südamelähedane
ja vähe on neid, kes
paguluses on annud nii suure panuse
eestlaskonna vaimu ja tahte
vitaliseerimiseks.
Erich Aseriga on Montreali eestlaskond
kaotanud oma seltsi kauaaegse
populaarse esimehe, Meestelaulu
Seltsi lauljad oma esim^e,
•fcõik. noored ühes- skautidega oma
ga, kellel ,ypea hästi jagab". Nii
hümatakse tänapäeval omaaegset
noort eesti diplomaati, kes vüma-sel
ajal on üsna palju ka manuaalset
tööd teinud. Kuid ka ilma
selle visioonita moodustab Thil-mere
ilusa väljasõidukoha nädalalõppudel,
'kus saame imestada
pärajusvööndi lillede hõrka üu ja
subtroopilise looduse kohatist
lopsakust, eestlaste koduakende
alla istutatud kaski ja nautida
hästi, väljaehitatud ' „vihasauna"
vihtlemise mõnusid. Meie-taolised
aga tunneme siirast rõõmu, et Aldur
Urm Thilmeresse paigale jäi,,
sest ilma temata poleks tekkinud
seda elamute rlihma, mis eestlaste
poolt ehitatud kümne aasta
jooksul. Seega jooksis tühja see
ennustus, et , ysaab siis näha, mis
see härrasmees seal metsapadri-kus
teeb-"? " V
Kuid Urm ainult muheles vaikselt
omaette,, haaras labida kaenla
alla ja kaduski okasmetsa, et mõne
tunni pärast tagasi pöörduda
— õnneliku naeratusega näol.
Puhastan keemiliselt (steamcleaw
ning) Teie diivanid ja toolid, vai-had
seinast seina ja lahtised Teie
'>ma kodus. — Hei- Erik Lokbife
/ • • • . ' ^ •:M7-9834. :
Vem kõiki mehaanilisi pärandusi
(ihitte keretöM)
3323 Danforth Ave. Tel. 691-95^
RISTO SAARENVIRTA
põlise sõbra. Kaduviku teele on
läinud kõikide rahvuslike ürituste
kaasalööja. Ü/S Liivika mälestab
teda >kui üht oma vanemat Uiget,
kes juba 1926. a. saadik on seal
kaasa löönud aktiivse- kaasvõitle-jana
ja sõbrana.
Puhka rahus, armas Erich, seda
oled sa täielikult ära teeninud.
1 •
Toodust ilmneb, et see niees, kes
omal ajal noore diplomaadina
alustas võitlust .-punase katku"
vastu — jätkab oma võitlust ka
muutunud oludes ja ei mõtlegi
alla vanduda. '
Vaadates tagasi käidud teele
tuleb ütleda, et Aldur Urm peab
olema tänulik oma Loojale, et see
on talle kinkinud rea päikeselisi
päevi oma teekaaslase Ilse Urmi
kõrval ja kahakesi nad võivad
teenida ka esteetilisi eluväärtusi,
olgu need siis maalid/seintel või
üle mehe pea ulatuvad iUled kodu
akende all. Meie siin Sydneys aga
surume hardalt mehe kätte, kes
pikki aastaid on võõrsil visalt võidelnud
eesti rahvakillu heaolu
east. Tema kolmveerand sajandist
sünnipäeva aga mälestasime 28.
, 1979 sügavas harduses.
SÕBRAD LÕUNA RISTI ALT
J. ÜLAVERE
sünnipäevaks
VABA EESTLANE"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790816 |
Description
| Title | 1979-08-16-04 |
| OCR text | VABA ^ ETOIMJaE, neljapäeval,^ 16. aiMUsfeil lOT — ÄüTsday, Nr. 61 UNUSTAMATA KAIÜST EMA sündinud 17;.juuiiil 1895 Kehtnas 1979 mu rõõmu-murema®, su väravat ei iial müüd enam ava naa. Sest uue Icodu vära? on avat' minule, sealt läbi wsind ihu lä'eb vümaiks rahuss©. mälestavad valissas Ä r BENITÄ SUGULASED MONTREAL (VE) — MõntreaMs toimusid möödunud surma läbi laÜkunud Montreali Eesti Seltsi esimehe Erich Aser'i kirstupaneku- ja matusetalitusedsuiSre rahvahulgani^ Eesti Organisatsioonide esindajate osavõtul. Kirstupaneku talitus toimus Montreali Jaani kirikus möödunud neljapäeva õhtul ja muldasängitamine reede hommikul Roxborough! surnuaial, kuhu on maetud juba ligemale sadakond eestlaste KirstUipäneku talitusel ^isid ja heideti põgus pilfe itema elu-puusärgi juures auvaüves ÜS Lii- tööle. Kõnelesid J. ülävere ÜS vika ja Montreali Eesti Meeslaulu Liivka/H/Muru Montreali Eestü^ Seltssi liikahed. Leinai^^ kõ- Seltsi, J. Ridal Montreali Eesfti neles Montreali Jaani ikogiiduse Meestelaul Seltsi, U. Ranne Mont-öpÄja Heino Laaneots, (kes sü-1 reail! Eesti Segairoo^ P. Möldre daonlikius sõnaivõftus vaatles kadu-v Balti Liidii, Ed. Võsu sõprade ja ,nu suuri teeneid Montreali eesti Helle Vaus noorte esindajana, ühisifeonnas ja-mälestab EESTI SIHTKAPITAL KANADAS Ja on Annetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 mainis, et inimene võib küU siit ilmast kaduda, püsima. Meeslaiuau Selts esitas leinatalitu-i sel R. TolDiase ,,Ree!kviemi" ja Montreali Eesti Segakoor laulis Matusetalitus tolmus järgmi sel päeval, reedel. Kadunu põrmu kandsid kirikust matuseau-tosse akadeemilised kaasvõitl^ jad ÜS Lüvikast. WESTHOL: ITE Täname kõiki, kes meie aonsa abikaasa ja isa, O. Topmani „01e ustav suimani''. Älemaid ikoors juhatas K. Raudsepp jr., kes tegutses lednaitalitu-sel ika organisltina. \ Muldaisängitamine tolmus suuönes vihmasajus Röxfeoröüghi ikaJmis-tul. • Pärast liiatuseid oli kiriku seltskondlikes ruumes korraldatud leina-^koosvübimine, kus kadunud abikaasa nimel tänas kõiki leinatalitusest osa võtnud Kadunule anti järelhüüetes pi- Montreali organisatsioone, ÜS kaile tundmatule teekonnale asu- iLüvika liiknieid ning sõpru. ja misel kaasa viimased tervitused tuttavaid Amandus Lattik. matusetalitosesit osa võtsid, sedia lilledega kaunistasid ja leinas lohutasid. Täname õp. Andres Taul'ilematalituse korraldamise eest, Eai-mond Tralla't südamliku laulu eest ja korp! Tartuensis'© liikmeid lahke abi eest. Tänu õ© Ellen Kuissimele abikaasaga, kes meid raskel ajal toetasid. ; MILAND atlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks ö AU A K ! VID' Eesti ettevõte YONGE MEMORIÄLSLTD. 2019 Yonge St., (Davisville & vahel) • 487-2147, õhtuti 447-12Ü6 Nigul Virro Matissemaja m üle 115. aasta teemnud sama perekonna poolt väljakujunenud traditsi(Kmidega Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud gruumi. Väärikas teeaimme T. L. MORRISON Funeral Directos-im Telefoi 924-1408 FLOWERS & G8HS 362 Töroiitp, Oni iBÄliJRliliiiiiöH^ TORONTO EV.-LOT.:ÜStJ.KOGUBÜS . ICirik: 619 Sllerboume St., rorontö (Sherboume-i allmaa-jaam on Mriku kõrval), õpetaja O. Gnadenteich, 112 PaJlingbrook Rd., - ^ ^ Searborough, Ont. Telefon 698-7977 või 766-78§3. kantseleis, telefon 921-9417. 7. augustil 1979 va,rises ootamatult manalasse Montreali eestlaskonna üks itugisambaid — Erich Aser. Mehed, kes astunud juba üle 70-aästa läve, lasevad tavaliselt ohjad pikkamööda lõdvemale, et| tagasihoidlikult nautida oma vanadusepäevi. Mitte aga Erich Aser, kes Montreali Eesti Seltsi esimehena oli kuni viimseni kantud Suurest energiast ja nooruslikust töö-tuhinast, mis ühenduses vastutustunde ja organiseermiisandega, andis alati tõhusaid tulemusi. Erich Aser sündis Tallumas 4. aprillü 1906 postiametniku pojana. Keskhariduse omandas ta Jakob Westholmi Gümnaasiumis, ja Tallinna kolledzhis, mille järgi 1925. a. astus Tartu ülikooli Õppima majandusteadust. Kuigi ülikoolis' õppimise ajal oli ta ühtlasi ka ametnikuks postivalitsuses ja hüjem Eesti Rähvapangas, lõpetas ta ülikooli juba 1930. aastal. Kaks aastat hiljem astus ta Pikalaenupanga teenistusse peäraamaitupidaja äbi-na^ 1941. aastal ülendati tä sealsamas pearaamatupidajaks^ 1943/44 tegutses ETK-s kaubandüsinspek-torina. Tulid väga segased ajad, ja Erich Aser siirdus Soome, kus leidis rakendamist Elanto suurfirmas. Meil kõigil läbielatud 1944 Värsked ja esmaMassilised Lilled, igaks sündmuseks, ^imstkäsitöid kijakiäeks: ehted, merevaik, isahktööä, eesti, läti Ja inglise keefö. VÄBAõmJ JUMALATEENISTUS SIMCOE KALDAL, perekond A. Randsalu juures on pühapäe-vaa, 19. augustil kell 12 päeval. Jumalateenistusele järgneb eine-tamine. Ä. Randsalu kodu asub Oa,lr aot, e tse ejä t9k ujuvuarde, sl.u. mSeapiatetemebnrisiktuusuesdt, If.p ,o ge:m, kevo,o ,l vus- ,k adj unu. TR, oIo its.i, • 1„ 3. ja 5-tial pühapäeval M l 1.30. *^ P^^^ mõned aastad Gav-teenfetus on:2. sept. kell 1.30. mast sai ulerugiliselt tuntud Ny- Kõnetunnid on iga kuu teisel esmaspäeval kella 6--8 kiriku kantseleis, telefon 921-9417. ST®KHOLM (EPL) — iLääiie-Säksamaa järjek^^ spiöooni-skandaai toimus Bomsl eeslinnas Bad Godesher^ Seaü avastas saksa politsei soliidses valges vlUas asuva lõbumaja, mida küla&- tasid. Saksa liiduvabariigi kõrgemM aMetiiikud ja sõjaväelssedl. Politsei vangisitas 60-aastase Marta Baasi, endise võimlemisõpetaja, pärast seda, kui villast oli leitud helüindištajadd, peidetud kaameraid ja „salajast mater- Marta Haas on tunnistanud, et K I R B varbas ta oma teenistusse jeda, kui ta 1969 oli kaS- . sdtskonMamatka! - N. lUI-Haasi enda tunimstiusejšfgi olevat ta Oakasiud töötamast KGB kiar suiks juba 1972. Ta 'ülesandeks o!eva;t olnud ,yandia informatsioD-ni huvitayajte ikiülastajate kohita ja valmistada nende kohta kompromiteerivat maitarjali". Skandaal leidis niaimmist sise-imnistri rapordis. Seal ka, et möödunud aastal arreteeriti 17 spiooni, neisit 6 vene agenti, ilejäänud olid Ida-Saksamäa teenistuses. agendid Frankfur-tis olid-.huyitatud saksa uiite tankide Leopard 1 ja Le©pard 2 kahuritest. * Mehed ei unistagi kül peavad nafeed olenfia, et tdha .md riunalaks meeste kõrval. R. Gundelach * Ja inimestega on selline lugu: kes ei tea, see vaevleb, et saaites teada, ja kes teab, see valutab südant, ©t ta teab. ; . Ä-H. Tammsaare . Neijavärvi-trüMs näs Petroleumi teenistuja. 1950. aastal seisis ees uus elukoha vahetus ning Erich Aser emigreerus Kanadasse, jäädes püsivalt peatuma Montreali, .1951. aastast kuni pensionileminekunl 1977. a. lõpul töötas ta Bank of Montreali pea^ kontoris, tõustes seal viimati välisraha osakonnas juhtivale koha- 2. augustil suri Tallinnas 73. eUi-aästal endise „Estonia" ja praeguse V, Kingissepa niinelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri näitleja Kaarel Karm (Länts). K. Karm sündis 18. oktoobril 1906 Narvas. 1922. a. asus ta õppima Riigi Kunstitööstuškoolis Tallinnas dekoratsioonieriala. 1925. a. sai Kaarel Karmist väljapaistva teat-ripedagcogi Ants Lauteri õpilane „E9tonia^* teatris. 1949. a. kuni surmani oli ta V. Kingissepa nunelise Draamateatri näitleja. Lisaks paljudele osadele teatrilaval on ta mänginud kaasa ka 13-s filmis. Oma näitlejatöö tõttu on teda nõukogude ajal hmnatud N. Liidu ja N. Eesti kõrgemate ordenitega, saades aastal 1956 N. Liidu rahvakunstniku aununetuse. Need auta-šüstamised olid uniselt põhjuseks miks talle korraldati riildik matus ja järelhüüdele allakirjutajad olid Eesti kompartei juhid, kellele järgnesid näitlejad. I K. Karmi matus toimus 8. augustil. Hüvastijätt lahkunuga oli kell 12 päeval „Estonia" kontserdisaalis ; matusetalitus kell 1 päeval ja muldasängitamine Metsakalmistule kell 3 p.l. I Kaarel Karmi lavalooming saavutas oma küpsuse traagiliste suurrollide kehastajana, mängides Hamleti, Othello, Antoniuse jt. osis. Ta on andnud meeldejäävaid kehastusi ka eesti lavaloomingu kujundamisel, mängides Kaval- Antsu osa „Põrgupõhja uues Vanapaganas" ja teisi rolle tänapäeva eesti lavateostes. Tema osatäitmistele on omane seesmine jõulisus, emotsionaalsus, : kõrge lava-kultuur ja, värsskõne meisterlik valdamine. . . ' Aastate kerilaud käib ringi, raiudes uusi arvandmeid meie elupuule. Iga uus puukasvuring meenutab meile tõika, et elutee^ kõnd meie vanemal generatsioon nii jõuab varsti lõppfaasi. 75 aastat on iga; kus nooruse tonnid ja tungid" on taltunud. Haua poole rühkiv sugupõlv tunneb aga peamiselt rõõmu minevikus tehtud töösit ja saavutustest. See on peamiselt kordasaafcrnise rõõm, mis tiivustas nende elutegevuses. 75-nda künnisele astuv generatsioon tunneb juba riiõnda ae-ga vanaduse sammuraskust. Kuid ka see bioloogiline sümptom ei ole . talle enam üllatuseks, kuna ta teab, et ka see elupeegli „post-scriptüm" ikuulub asjade loomulikku käiku.. : Aldur Urm on Tartu mehi, kes oma alg-, kesk- ja kõrgema hariduse on omandanud kodulinnas. Võib-olla see aste-astmeline hariduskäik ongi pannud, - reaalse aluse tema harmoonilisele isiku- • kujunemisele, mis avaldus ka tema patriootlikus eluhoiakus. Urm oli üks neid, meie ^omariikluse õhkkonnas küpsenud noori eesti haritlasi, kellele rahvuslik tegevus tundus ka pärast iseseisvuse vägivaldselt kaotust endastmõistetava elutegevusena. See tegevus algas peale II maailmasõja lõppu, mil see noorema generatsiooni diplomaat hakkas kokku koguma meie siia-sihna laialipillatud sõjapõgenikke Saksamaal ja Austrias. Hüjem jätkus see veel uuel asukohamaal Austraalias, kus Urmi loov vaim ei leidnud enne rahu, kui ta oli pannud aluse eesti vanadekodule, • mis asetseb Austraalia suurema linna Sydney lähistel, Thilmeres. Häirivaks momendiks uuel asukohamaal oli enneaegne pensionile määramine Po&ti-peavalitsusest, ajal, mil meie praegusel juubilaril peal õli täis uusi töökavasid. Nende hulgas seisis esikohal vanade puhkekodu ehitamine, millise töög-a alustati 1951. aastal. Viimase aasta jooksul on seda kava laiendatud ja nüüd näeb uudishimulik rahvuskaaslane, et endise ühe ehituse asemel on tegemist kümne majaköbaraga. Kui siis „võ'dras" oma imestust avaldab, Siis vastatakse talle, et siin on tegemist peamiselt ühe mehe- $4. Kaartide .mõõtkava 1:200 000 .\ .Müügil „Vaba Eestlase" talituses Kaarti kahjustamise vältimiseks postiga ei saadeta Üksik naisterahvas soovib Helistada õhtuti tel. 487-1057 Erich Aser oli majandusteadlane ja majandusprobleemidesse süvenes ta alati temale omase innu ja põhjalikkusega. Sellelt alalt on temalt ilmunud hulk artikleid ajakirjanduses. Väärib märkimist, et ta oli aktüvne liige Majandusteadlaste seltsis Eestis ja Rootsis. Kuulunud Eesti Rahvusnõukogusse Rootsis, oli ta selle majandusjuht; 1948 -19^. E. Aseri huvid ei pürdunud kaugeltki mitte ainult majanduslike küsimustega,. ei, tema laia silmapiiri mahtusid paljud ühiskonna probleemid, nagu poliitika, sot-siaal- ja kultuurelu, demokraatia saatus jne. Kadunu reisis palju, tegi sporti, harrastas laulu ja temasse imbus enam ja enam elutarkust, kogemusi ja ettenägevust. Kodumaa saatus oli talle alati südamelähedane ja vähe on neid, kes paguluses on annud nii suure panuse eestlaskonna vaimu ja tahte vitaliseerimiseks. Erich Aseriga on Montreali eestlaskond kaotanud oma seltsi kauaaegse populaarse esimehe, Meestelaulu Seltsi lauljad oma esim^e, •fcõik. noored ühes- skautidega oma ga, kellel ,ypea hästi jagab". Nii hümatakse tänapäeval omaaegset noort eesti diplomaati, kes vüma-sel ajal on üsna palju ka manuaalset tööd teinud. Kuid ka ilma selle visioonita moodustab Thil-mere ilusa väljasõidukoha nädalalõppudel, 'kus saame imestada pärajusvööndi lillede hõrka üu ja subtroopilise looduse kohatist lopsakust, eestlaste koduakende alla istutatud kaski ja nautida hästi, väljaehitatud ' „vihasauna" vihtlemise mõnusid. Meie-taolised aga tunneme siirast rõõmu, et Aldur Urm Thilmeresse paigale jäi,, sest ilma temata poleks tekkinud seda elamute rlihma, mis eestlaste poolt ehitatud kümne aasta jooksul. Seega jooksis tühja see ennustus, et , ysaab siis näha, mis see härrasmees seal metsapadri-kus teeb-"? " V Kuid Urm ainult muheles vaikselt omaette,, haaras labida kaenla alla ja kaduski okasmetsa, et mõne tunni pärast tagasi pöörduda — õnneliku naeratusega näol. Puhastan keemiliselt (steamcleaw ning) Teie diivanid ja toolid, vai-had seinast seina ja lahtised Teie '>ma kodus. — Hei- Erik Lokbife / • • • . ' ^ •:M7-9834. : Vem kõiki mehaanilisi pärandusi (ihitte keretöM) 3323 Danforth Ave. Tel. 691-95^ RISTO SAARENVIRTA põlise sõbra. Kaduviku teele on läinud kõikide rahvuslike ürituste kaasalööja. Ü/S Liivika mälestab teda >kui üht oma vanemat Uiget, kes juba 1926. a. saadik on seal kaasa löönud aktiivse- kaasvõitle-jana ja sõbrana. Puhka rahus, armas Erich, seda oled sa täielikult ära teeninud. 1 • Toodust ilmneb, et see niees, kes omal ajal noore diplomaadina alustas võitlust .-punase katku" vastu — jätkab oma võitlust ka muutunud oludes ja ei mõtlegi alla vanduda. ' Vaadates tagasi käidud teele tuleb ütleda, et Aldur Urm peab olema tänulik oma Loojale, et see on talle kinkinud rea päikeselisi päevi oma teekaaslase Ilse Urmi kõrval ja kahakesi nad võivad teenida ka esteetilisi eluväärtusi, olgu need siis maalid/seintel või üle mehe pea ulatuvad iUled kodu akende all. Meie siin Sydneys aga surume hardalt mehe kätte, kes pikki aastaid on võõrsil visalt võidelnud eesti rahvakillu heaolu east. Tema kolmveerand sajandist sünnipäeva aga mälestasime 28. , 1979 sügavas harduses. SÕBRAD LÕUNA RISTI ALT J. ÜLAVERE sünnipäevaks VABA EESTLANE" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-16-04
