1986-02-12-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
» ' > -v ^ • \ \ \
. . . \ V ;
V \ I l
• ' • • V > \
« t
Nr. 12
EESTLANE kolmapäeval, 12. . 7
'»iiiiiiMJinH«ii.Bi.iim I niiiiiiimamt
1985. a. parimad maratonijookso
|jad oiid: 1) portugaaüahe Carlos
.opes 2:07.12. 2) inglane Steve
fones 2:07.13, 3) dzhibuutlane
bjama Robleh, 4) dzhibuütlahe
\hmed Saleh 2:08.09. Naistest: 1)
roriialanna Ingrid ; Kristianšen
p:21.06, 2) ameeriklanna JoanBe-loit
2:21.21, 3) portugaallanna Ro
[a; Mota 2:27.50, 4) hollandlanna
:arla Beurstens 2:28.04.
Tõstmise maailmakarikavõistlus
lel Monakos püstitasid Bulgaaria
löstjad neli maailmarekordit. Sulg-faalus
(60 kg) maailmameister
Naum Salamanov (17-aastane) saa-utas
rebimise^ 145, tõukamises
86 ning kahevõistluses 330 (145—
85 kg). Kergekaalus (75 kg) saa-
[dtas kahekordne maailmameister
:!-aastane Aleksander Varbanov
pilkamises uueks maailmarekor-liks212kg.
.
lust
Kt. 1950, peale odaviske (68.65
p) olin võidukas veel kuulitõukes
|eidi üle 13 m) ja teivashüppes (3
)^ehkki viimastes vähese treenin-jga.
.Nitnetada võiks ka, et. oda-aailmameister
Michel on 100 ni
ksnud ajaga 11,3, hüpanud kau-
7.20 m ja kõrgust 1.90.
Isiklikuks kahetsuseks on see, et
i^le saanud operatsioonide tõttu
?orti edasi teha ja ühineda spordi-
^teranide liikumisega ning aidata
esti nime rahvusvaheliselt ülalhoi-a,
mida suur enamus ESTONIA
lastereid Kanadast on suurepära-jlt
teinud.
I Mis puutub lähemasse tulevikku,
|js, praegu ei soenda mitte; keegi
lanitada, et mõni uus tippmees
tudaks oda visata, kaugemale kui
tda tegi Uwe Hohn.
Kaugemas tulevikus TešbJtaadid
pivad tõusta pikaajaliste tingimus-
-võimaluste olemasolul; Igas
Lnktis on siin pidev pisitasa para°
tmine."
inilllllllll!tlllliillIi!iifnHI58lilü9l99nHllilllllllilllliSI9
leeni peab olema. Klassi ^esime-f".
tugev maalt tulnud tüdruk,
lur Anna Metsis, kes kunagi valitust
ei tee, alati hästi õpib ja sa-pdasti
teiste üleannetüsed prelna-ära
räägib Jiing kõige selle eest
[•elna pailaps on, see viskab ai-
[ilt lühikese pilkavaltpõlastava
ilgu Leeni poole, siis vahib ta jäi-
J ainult prelna otsa. Ka teised
[psed pööravad jälle silmad prel-fi
poole. Leeni seisab ja
mni lõppu.
Leeni istub leelõukal ja vaatab
[lidas sinakad leegid üle hõõgü-fite
süte kargavad.
Eile tuli vanaema saaniga linna,
hässis Leenikese kasukate ja vaipa-ti
sisse, isa-ema soovisid head teed
1 häid p ü h i . . . Mis siis edasi süo°
|is, seda ei mäleta Leeni enam häs-
1 nagu unenäos lendasid lumised
hännid temast mööda, riagu une-aos
kihutas ta üle .sätendavate väi-
Me — nüüd on ta vanaema toas,
itub lõukal ja kuulab, kuidas kass
[urrub ning vanaema talitades siia
:i sinna käib. . . .
Nagu ilus unenägu, millest ta. iga
iimapilk kardab ärgata, läheb jõu-uacg
mööda. Nagu ilusat unenägu
|näletab Leeni veel kau.a jõuluõh-ut,
haljast kuuske, mille Andres
Inetsast tõi, sooje vorste ja magu-at
kodu-õkit, Hans tõi ilusa noa
lest tõesti terve kotitäie pähkleid,
mida nad õhtuti kolde juur^^
lles^kahckcsilühjendasid, vanaema
paljakaid jiittc kuulatcji. —
DtBD
kirjanduslik sündmus
ole äratanud ameerika
du$es nn suurt tähelepanu kui hiljutine
PEN-Klubi Kongress. Kahel
korral kerkis see koguni „New
York Timesi" esiküljele — kohe
alguses ühenduses poleemikaga
ÜSA välisministri George Shultzi
kutsumise pärast tervituskõnele-jaks
ja siis uuesti lõpus, millal
PEN'i naisliikmed protestisid väga
kärarikkalt, et nad olevat jäetud
kongressi diskussioonigruppides
vaeslapse ossa. Protest Shultzi kutsumine
vastu tugines asjaolule, et
PEN on mittepoliitüine organisatsioon
ja valitsuse esindaja osalemine
kalduks ehk sellele mõningal
määral riiklikku pitsatit vajutama.
Samas t(fodi esile ka, et Ameerika
PEN'i esimees Norman" Mailer oli
esitanud kutse ilma teisi juhatuse-liikmeid
konsulteerimata. Mailer
vabandas selle pärast ja hiljem ka
välisministri ees, keda kuulajate
kärarikas minoriteet just kõige
sõbralikumalt vastu ei võtoud.
USA -VÄLISMINISTEE
KONGRESSI AVAJANA
Avatseremoonia toimus New
Yorgi keskraamatukogu suures lugemissaalis
ja üldpilt, kus umbes
700 kirjanikku kõigist maailmakaartelt
istus hämaras valguses
lau(Jade" taga, seinad kaetud raamaturiiulitega,
kus võis leiduda
paljude koosolijategi teoseid, oli
tõepoolest tabav ning imosantne.
Kahjuks aga oli akustika kõrges
võlvsašlis selline, et kaja tõmbas
kõnelejate sõnad kadedalt enesesse,
ning kuulajaile jäi palju sellest,
mis öeldi, arusaamatuks.
Raamatukoguhoone esisel, kus sis-sepääsmine
võttis tublisti aega; oli
mõningaid Shultzi vastaseid pike-teerijaid
plakatitega ja ta vastuvõtt
kõnetooli minnes mõjus jahedalt.
Ei puudunud ka vahelehüüded,
mis olid esmajoones suunatud
USA Kongressis 1952. a. vastu võetud
McCarran-Walteri seadusele.
See sulüstab Ühendriikidesse sissepääsu
isikuUe, kes kuuluvad kommunistlikesse
parteidesse, .anarhistlikesse
Kestva aplausi osaliseks sai
Rahvusvahelise • ^PENM.^.; president;
viimase kuue aasta vältel; rootslane
PerWästberg kui ta onva avasõna
alguses tegi tungiva ettepa^
neku McCarran-Walteri seaduse
tühistamiseks.
Mis puutub välisminister Shultzi
kõnesse, siis võib seda iseloomustada
kui liberaalset; intellektuaalset,
tsitaatiderohket j ^ lepituslik-ku.
Puudus pea täielikult selline
lihtsustatud ja sõnakõlksudest ku-nniisev
rahvameheretoorika, millega
poUitikategelased tihti astuvad
laiema avalikkuse ette. Shultz teadis
väga hästi, kellele ta seekord
kõneles. See oli ühe intellektuaali
sõnavõtt teistele intellektuaalidele
vabaduse põhiteemal. Esitaksin
siinjuures paar helilindilt võetud
tsitaati:
„yabadus — see on millest me
kõik kõneleme ja miile pärast olemegi
siia kogunenud. Vabadusele
ei ole ühtegi kujukamat kujundit
kui üksinda omaette kirjutav kirjanik
— kujutlusvõime, loomingu
ning vapruse individuaalne esindaja;
kes oma keele abil manab esile
tajumusi Ja retsepte, mis võivad
maaUma valgustada, ning seda
mõnikord koguni muuta. Kirjanik
vajab vabadust, kuid kirjanik on
ühtlasi ise vabaduse looja. Ükski
valitsus ega ideoloogiline süsteem
ei ole kunagi suutnud kirjanikku
vaikima sundida,, ehkki mõned
teevad selleks suuri jõupingutusi."
Või siis jälle: On irooniline kui
intellektuaalseid vabadusi hinnatakr
se ainult maades, kus need puuduvad,
kuid võetakse iseenesestmõis-tetaväina
nendes riikides, kus vastavad
vabadused eksisteerivad.'*
VABADUS KIKJÜTAIDA
INIMKONNA
VÕÕEANDAMATUIST ÕllGUSlIST
Peakõnelejaks avatseremoonial
oli Norman Mailer, kes ütles muuhulgas:
,,Me töötame kirjutamata
põhimõtte kohaselt, et vabadus kirjutada
on üks inimkonna võõran-damatuist
õigusjst. Me püüame
andunult suurendada kiirjanike vabadusi
kõikjal — see on meie noobel
eesmärk." Välisministri sõnavõtu
mõõdukusest Ja kirjanike
tähtsiust kõigiti allakriipsutavast
põhitoonist hoolimata, kääris Shul^
zi küsimus ka järgmise päeva sümpoosionidel,
kus eriliseks lõõtsatal-lajaks
õli ameerika kirjanik-akadeemik,
uudisteose „World'sFair'*
autor E.L.Doctorow. Siis aga võttis
resoluutselt sõna üks väliskir-janik,
kes ütles: „Ma ei tulnud
küll mi kaugelt siia selleks, et osa
võtta poleemikast USA välisministri
ja välispoliitika üle. Tulin, et
arutleda kirjanike ja kirjanduse
probleeme. Seepärast, kas ei aitaks
nüüd juba ükskord sellest
Shultzi jutust7" Seda võetigi kuulda
ja Kongress läks vaid väikese
urisemisega päevakorras edasi.
PEN'i täiskogu edasised istungid
näitasid, et ÜSA välisministri juhtlaused
ühtusid küllaltki suurel
määral seal ilmnenud põhivaimu-gä.
Välisminister Shultz oli oma
kõnes ütelnud: ,,Mida suuremaks
ja häälelt tugevamaks PEN muutub,
seda rohkem on see organisatsioon
olnud võimeline korda
saatma vabaduse heaks maailmas".
Rahvusvahelise PEN'i
uueks esimeheks Valitud inglise
prosaist ja teatrikriitik Francis
King, kes muide oli sunnitud suurema
osa kokkutuleku ajast gripi
tõttu oma hotellitoas voodis veetma,
ütles aktsepteerimiskõnes
omalt poolt: „01ukorras, kus kirjanikke
vangistatakse ja muul viisu
taga kiusatakse, on oluline, et
PEN*i hääl muutuks veelgi Jõulisemaks
kui see on olnud seni.*'
EI SULETUD KELLELEGI!
SISSEPÄÄSU.
Kinnitust leidis ka asjaolu, et
Ühendriikide valitsus ei sulgenud
seekord sissepääsu ühelegi kirjanikule,
kes soovis tulla PEN'i. kokkutulekule,
ükskõik mulised ta poliitilised
vaated. Nii olid vägagi prominentselt
kohal ja ameerika ajakirjanduses
publitseeritud Nikaraagua
sandinistliku valitsuse presidendi
Ortega poeedist abikaasa
Arved Viirlaid vestleb Kanada kirjaniku June Call^
" iga. • • • • • ; ; : F o t o : Vaike Külvet
Rosarip Murillo Ja Omar
zas. Vnmane koguni aukülalisena,
kuigi ta on Managua siseministeeriumi
poliitüise osakonna juhataja,
ning sõjaväekomandant j ä— nagu
näib ilmnevat — ainult ühe teose
autor. Iroonilisel kombel aga kujunes
olukord selliseks, et Nobeli
laureaat Saul Bellow ei pääsenud
üldse avatseremooniale; Juhtusime
sõitma ühes ja samas bussis^, kuid
keskraamatukogu hoone juurde pärale
jõudes selgus, et ta oli oma
kutsekaardi hotelli, teise ülikonna
tasku unustanud. Vormiriietuses
kontrollija välisuksel pidas aga
oma eeskirjadest niivõrd rangelt
kinni, et ei teinud erandit ka
pea
suurimaks tänapäeva Ameerikas.
.PEN'i täiskogu istungitel ümnes
ka kindlalt, et hoolimata kirjanike
radikaalse tiiva lärmakusest, hoidutakse
endiselt sekkumast poliitikasse
mivõrd kui see on maailma
praeguses olükoras üldse võimalik.
Kõik resolutsioonid, mis käsitlesid
näiteks relvastuspoliitikat,
lükati kindlalt tagasi, kuna leiti,
et need kujutavad endist sekkumist
suurjõudude poliitikasse. Lähemalt:
tuleme täiskogu istungite juurde
järgmises kirjuttiseSi
Ilmar Külvet .
(Järgneb)
EKK Kultuurifond jagas^ ^
E^sti Kultuuri KõoiidiseKuUiiuri^
gas 21. Jaanuaril stipendiumikapitalist vabaks antud summasid
noortele, kes tegutsevad muusikaga. Suurima toetuse
sai Stokhoimi Eesti Noortekoor —10.000 Rootsi
krooni eelolevate kontsertreiside korraklamiseks.
Kolm eesti kirjanikku, kes orgis Susi, Ilmar Külvet
Foto:
Kolm aastat on vahepeal jäänud
Kultuuri Koondise kultuuriauhind
väljaandmata. Maia Mathiesen ütles
selgituseks, et auhinda ei ole
ära kaotatud, kuid bn peetud otstarbekohasemaks
esmajoones anda
toetusi noorte üritustele. On aga
võimalik, et edaspidi kui selleks
põhjust on antakse jälle välja kultuuriauhindu.
Täiiavused stipendiumid anti välja
Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondist
10.000 Rootsi krooni
Štokholmi Eesti Noortekoorile; El-li-
Maria ja Priit Hallapi stipendiumifondist
3000 Rkr., Noorte Viiuldajate
Toetusfondist 1000 Rkr.,
kokku 4000 Rkr. anti Maitin
- KrcM>ni3e toetsoseks ' ysDiuliBnäisgiu-Õpingute
lõpetamiseks St^khojnui
'Muusikaülikoolis.
Noorte Viiulimängijate Toetusfondist
anti 1000 Rkr. Vanda Ös-terman-
Skoglundile viiuli ostmiseks.
Els Kaljot-Vaarmani Sihtkapitalist
2000 Rkr. Hilja Ivalole enese'
täiendamiseks koorijuhtimise alal,
2000 Rkr. Lars Pollackile õpingute
jätkamiseks Stokhoimi Muusikaülikoolis,
2000 Rkr. Ann Jürisoole ja
2000 Rkr. Piia Paljakule lauluõpin-gute
jätkamiseks ning Helle Lemmikule
2000 Rkr. klaverimängu
õpingute jätkamiseks.
Stipendiumide üleandmine toimus
Eesti Kultuuri Koondise 24.
aastapäeva kontsert-koosvübimisel
•. Operaterrasseni peosaalis.
' ' I
•• » s > , , f >.. / I.
. 1 .. • V
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 12, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860212 |
Description
| Title | 1986-02-12-07 |
| OCR text | » ' > -v ^ • \ \ \ . . . \ V ; V \ I l • ' • • V > \ « t Nr. 12 EESTLANE kolmapäeval, 12. . 7 '»iiiiiiMJinH«ii.Bi.iim I niiiiiiimamt 1985. a. parimad maratonijookso |jad oiid: 1) portugaaüahe Carlos .opes 2:07.12. 2) inglane Steve fones 2:07.13, 3) dzhibuutlane bjama Robleh, 4) dzhibuütlahe \hmed Saleh 2:08.09. Naistest: 1) roriialanna Ingrid ; Kristianšen p:21.06, 2) ameeriklanna JoanBe-loit 2:21.21, 3) portugaallanna Ro [a; Mota 2:27.50, 4) hollandlanna :arla Beurstens 2:28.04. Tõstmise maailmakarikavõistlus lel Monakos püstitasid Bulgaaria löstjad neli maailmarekordit. Sulg-faalus (60 kg) maailmameister Naum Salamanov (17-aastane) saa-utas rebimise^ 145, tõukamises 86 ning kahevõistluses 330 (145— 85 kg). Kergekaalus (75 kg) saa- [dtas kahekordne maailmameister :!-aastane Aleksander Varbanov pilkamises uueks maailmarekor-liks212kg. . lust Kt. 1950, peale odaviske (68.65 p) olin võidukas veel kuulitõukes |eidi üle 13 m) ja teivashüppes (3 )^ehkki viimastes vähese treenin-jga. .Nitnetada võiks ka, et. oda-aailmameister Michel on 100 ni ksnud ajaga 11,3, hüpanud kau- 7.20 m ja kõrgust 1.90. Isiklikuks kahetsuseks on see, et i^le saanud operatsioonide tõttu ?orti edasi teha ja ühineda spordi- ^teranide liikumisega ning aidata esti nime rahvusvaheliselt ülalhoi-a, mida suur enamus ESTONIA lastereid Kanadast on suurepära-jlt teinud. I Mis puutub lähemasse tulevikku, |js, praegu ei soenda mitte; keegi lanitada, et mõni uus tippmees tudaks oda visata, kaugemale kui tda tegi Uwe Hohn. Kaugemas tulevikus TešbJtaadid pivad tõusta pikaajaliste tingimus- -võimaluste olemasolul; Igas Lnktis on siin pidev pisitasa para° tmine." inilllllllll!tlllliillIi!iifnHI58lilü9l99nHllilllllllilllliSI9 leeni peab olema. Klassi ^esime-f". tugev maalt tulnud tüdruk, lur Anna Metsis, kes kunagi valitust ei tee, alati hästi õpib ja sa-pdasti teiste üleannetüsed prelna-ära räägib Jiing kõige selle eest [•elna pailaps on, see viskab ai- [ilt lühikese pilkavaltpõlastava ilgu Leeni poole, siis vahib ta jäi- J ainult prelna otsa. Ka teised [psed pööravad jälle silmad prel-fi poole. Leeni seisab ja mni lõppu. Leeni istub leelõukal ja vaatab [lidas sinakad leegid üle hõõgü-fite süte kargavad. Eile tuli vanaema saaniga linna, hässis Leenikese kasukate ja vaipa-ti sisse, isa-ema soovisid head teed 1 häid p ü h i . . . Mis siis edasi süo° |is, seda ei mäleta Leeni enam häs- 1 nagu unenäos lendasid lumised hännid temast mööda, riagu une-aos kihutas ta üle .sätendavate väi- Me — nüüd on ta vanaema toas, itub lõukal ja kuulab, kuidas kass [urrub ning vanaema talitades siia :i sinna käib. . . . Nagu ilus unenägu, millest ta. iga iimapilk kardab ärgata, läheb jõu-uacg mööda. Nagu ilusat unenägu |näletab Leeni veel kau.a jõuluõh-ut, haljast kuuske, mille Andres Inetsast tõi, sooje vorste ja magu-at kodu-õkit, Hans tõi ilusa noa lest tõesti terve kotitäie pähkleid, mida nad õhtuti kolde juur^^ lles^kahckcsilühjendasid, vanaema paljakaid jiittc kuulatcji. — DtBD kirjanduslik sündmus ole äratanud ameerika du$es nn suurt tähelepanu kui hiljutine PEN-Klubi Kongress. Kahel korral kerkis see koguni „New York Timesi" esiküljele — kohe alguses ühenduses poleemikaga ÜSA välisministri George Shultzi kutsumise pärast tervituskõnele-jaks ja siis uuesti lõpus, millal PEN'i naisliikmed protestisid väga kärarikkalt, et nad olevat jäetud kongressi diskussioonigruppides vaeslapse ossa. Protest Shultzi kutsumine vastu tugines asjaolule, et PEN on mittepoliitüine organisatsioon ja valitsuse esindaja osalemine kalduks ehk sellele mõningal määral riiklikku pitsatit vajutama. Samas t(fodi esile ka, et Ameerika PEN'i esimees Norman" Mailer oli esitanud kutse ilma teisi juhatuse-liikmeid konsulteerimata. Mailer vabandas selle pärast ja hiljem ka välisministri ees, keda kuulajate kärarikas minoriteet just kõige sõbralikumalt vastu ei võtoud. USA -VÄLISMINISTEE KONGRESSI AVAJANA Avatseremoonia toimus New Yorgi keskraamatukogu suures lugemissaalis ja üldpilt, kus umbes 700 kirjanikku kõigist maailmakaartelt istus hämaras valguses lau(Jade" taga, seinad kaetud raamaturiiulitega, kus võis leiduda paljude koosolijategi teoseid, oli tõepoolest tabav ning imosantne. Kahjuks aga oli akustika kõrges võlvsašlis selline, et kaja tõmbas kõnelejate sõnad kadedalt enesesse, ning kuulajaile jäi palju sellest, mis öeldi, arusaamatuks. Raamatukoguhoone esisel, kus sis-sepääsmine võttis tublisti aega; oli mõningaid Shultzi vastaseid pike-teerijaid plakatitega ja ta vastuvõtt kõnetooli minnes mõjus jahedalt. Ei puudunud ka vahelehüüded, mis olid esmajoones suunatud USA Kongressis 1952. a. vastu võetud McCarran-Walteri seadusele. See sulüstab Ühendriikidesse sissepääsu isikuUe, kes kuuluvad kommunistlikesse parteidesse, .anarhistlikesse Kestva aplausi osaliseks sai Rahvusvahelise • ^PENM.^.; president; viimase kuue aasta vältel; rootslane PerWästberg kui ta onva avasõna alguses tegi tungiva ettepa^ neku McCarran-Walteri seaduse tühistamiseks. Mis puutub välisminister Shultzi kõnesse, siis võib seda iseloomustada kui liberaalset; intellektuaalset, tsitaatiderohket j ^ lepituslik-ku. Puudus pea täielikult selline lihtsustatud ja sõnakõlksudest ku-nniisev rahvameheretoorika, millega poUitikategelased tihti astuvad laiema avalikkuse ette. Shultz teadis väga hästi, kellele ta seekord kõneles. See oli ühe intellektuaali sõnavõtt teistele intellektuaalidele vabaduse põhiteemal. Esitaksin siinjuures paar helilindilt võetud tsitaati: „yabadus — see on millest me kõik kõneleme ja miile pärast olemegi siia kogunenud. Vabadusele ei ole ühtegi kujukamat kujundit kui üksinda omaette kirjutav kirjanik — kujutlusvõime, loomingu ning vapruse individuaalne esindaja; kes oma keele abil manab esile tajumusi Ja retsepte, mis võivad maaUma valgustada, ning seda mõnikord koguni muuta. Kirjanik vajab vabadust, kuid kirjanik on ühtlasi ise vabaduse looja. Ükski valitsus ega ideoloogiline süsteem ei ole kunagi suutnud kirjanikku vaikima sundida,, ehkki mõned teevad selleks suuri jõupingutusi." Või siis jälle: On irooniline kui intellektuaalseid vabadusi hinnatakr se ainult maades, kus need puuduvad, kuid võetakse iseenesestmõis-tetaväina nendes riikides, kus vastavad vabadused eksisteerivad.'* VABADUS KIKJÜTAIDA INIMKONNA VÕÕEANDAMATUIST ÕllGUSlIST Peakõnelejaks avatseremoonial oli Norman Mailer, kes ütles muuhulgas: ,,Me töötame kirjutamata põhimõtte kohaselt, et vabadus kirjutada on üks inimkonna võõran-damatuist õigusjst. Me püüame andunult suurendada kiirjanike vabadusi kõikjal — see on meie noobel eesmärk." Välisministri sõnavõtu mõõdukusest Ja kirjanike tähtsiust kõigiti allakriipsutavast põhitoonist hoolimata, kääris Shul^ zi küsimus ka järgmise päeva sümpoosionidel, kus eriliseks lõõtsatal-lajaks õli ameerika kirjanik-akadeemik, uudisteose „World'sFair'* autor E.L.Doctorow. Siis aga võttis resoluutselt sõna üks väliskir-janik, kes ütles: „Ma ei tulnud küll mi kaugelt siia selleks, et osa võtta poleemikast USA välisministri ja välispoliitika üle. Tulin, et arutleda kirjanike ja kirjanduse probleeme. Seepärast, kas ei aitaks nüüd juba ükskord sellest Shultzi jutust7" Seda võetigi kuulda ja Kongress läks vaid väikese urisemisega päevakorras edasi. PEN'i täiskogu edasised istungid näitasid, et ÜSA välisministri juhtlaused ühtusid küllaltki suurel määral seal ilmnenud põhivaimu-gä. Välisminister Shultz oli oma kõnes ütelnud: ,,Mida suuremaks ja häälelt tugevamaks PEN muutub, seda rohkem on see organisatsioon olnud võimeline korda saatma vabaduse heaks maailmas". Rahvusvahelise PEN'i uueks esimeheks Valitud inglise prosaist ja teatrikriitik Francis King, kes muide oli sunnitud suurema osa kokkutuleku ajast gripi tõttu oma hotellitoas voodis veetma, ütles aktsepteerimiskõnes omalt poolt: „01ukorras, kus kirjanikke vangistatakse ja muul viisu taga kiusatakse, on oluline, et PEN*i hääl muutuks veelgi Jõulisemaks kui see on olnud seni.*' EI SULETUD KELLELEGI! SISSEPÄÄSU. Kinnitust leidis ka asjaolu, et Ühendriikide valitsus ei sulgenud seekord sissepääsu ühelegi kirjanikule, kes soovis tulla PEN'i. kokkutulekule, ükskõik mulised ta poliitilised vaated. Nii olid vägagi prominentselt kohal ja ameerika ajakirjanduses publitseeritud Nikaraagua sandinistliku valitsuse presidendi Ortega poeedist abikaasa Arved Viirlaid vestleb Kanada kirjaniku June Call^ " iga. • • • • • ; ; : F o t o : Vaike Külvet Rosarip Murillo Ja Omar zas. Vnmane koguni aukülalisena, kuigi ta on Managua siseministeeriumi poliitüise osakonna juhataja, ning sõjaväekomandant j ä— nagu näib ilmnevat — ainult ühe teose autor. Iroonilisel kombel aga kujunes olukord selliseks, et Nobeli laureaat Saul Bellow ei pääsenud üldse avatseremooniale; Juhtusime sõitma ühes ja samas bussis^, kuid keskraamatukogu hoone juurde pärale jõudes selgus, et ta oli oma kutsekaardi hotelli, teise ülikonna tasku unustanud. Vormiriietuses kontrollija välisuksel pidas aga oma eeskirjadest niivõrd rangelt kinni, et ei teinud erandit ka pea suurimaks tänapäeva Ameerikas. .PEN'i täiskogu istungitel ümnes ka kindlalt, et hoolimata kirjanike radikaalse tiiva lärmakusest, hoidutakse endiselt sekkumast poliitikasse mivõrd kui see on maailma praeguses olükoras üldse võimalik. Kõik resolutsioonid, mis käsitlesid näiteks relvastuspoliitikat, lükati kindlalt tagasi, kuna leiti, et need kujutavad endist sekkumist suurjõudude poliitikasse. Lähemalt: tuleme täiskogu istungite juurde järgmises kirjuttiseSi Ilmar Külvet . (Järgneb) EKK Kultuurifond jagas^ ^ E^sti Kultuuri KõoiidiseKuUiiuri^ gas 21. Jaanuaril stipendiumikapitalist vabaks antud summasid noortele, kes tegutsevad muusikaga. Suurima toetuse sai Stokhoimi Eesti Noortekoor —10.000 Rootsi krooni eelolevate kontsertreiside korraklamiseks. Kolm eesti kirjanikku, kes orgis Susi, Ilmar Külvet Foto: Kolm aastat on vahepeal jäänud Kultuuri Koondise kultuuriauhind väljaandmata. Maia Mathiesen ütles selgituseks, et auhinda ei ole ära kaotatud, kuid bn peetud otstarbekohasemaks esmajoones anda toetusi noorte üritustele. On aga võimalik, et edaspidi kui selleks põhjust on antakse jälle välja kultuuriauhindu. Täiiavused stipendiumid anti välja Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondist 10.000 Rootsi krooni Štokholmi Eesti Noortekoorile; El-li- Maria ja Priit Hallapi stipendiumifondist 3000 Rkr., Noorte Viiuldajate Toetusfondist 1000 Rkr., kokku 4000 Rkr. anti Maitin - KrcM>ni3e toetsoseks ' ysDiuliBnäisgiu-Õpingute lõpetamiseks St^khojnui 'Muusikaülikoolis. Noorte Viiulimängijate Toetusfondist anti 1000 Rkr. Vanda Ös-terman- Skoglundile viiuli ostmiseks. Els Kaljot-Vaarmani Sihtkapitalist 2000 Rkr. Hilja Ivalole enese' täiendamiseks koorijuhtimise alal, 2000 Rkr. Lars Pollackile õpingute jätkamiseks Stokhoimi Muusikaülikoolis, 2000 Rkr. Ann Jürisoole ja 2000 Rkr. Piia Paljakule lauluõpin-gute jätkamiseks ning Helle Lemmikule 2000 Rkr. klaverimängu õpingute jätkamiseks. Stipendiumide üleandmine toimus Eesti Kultuuri Koondise 24. aastapäeva kontsert-koosvübimisel •. Operaterrasseni peosaalis. ' ' I •• » s > , , f >.. / I. . 1 .. • V |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-12-07
