1986-02-12-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 •; V » > \ S
Lk. 6 EESTLANE kolmapäeval, 12. veebruaril 1986 — Wednesday, February 12, 1986,
Eelmisel aastal püstitas Berliinis
idä-Saksa odaviskaja Uv^e Hohn
(21 a.) fantastilise maailmarekordi
104.80 m! Esmakordne üle 100 m
„lend" ja rekordi parandus ligi 5%
o|n haruldane. Eelmine rekord
99.72 oli ameeriklase Tom Petra-nöffi
nimel (25 a., kasv 185 cm,
kaal 93 kg).
Oda lennutamine üle staadioni
muru ja jooksuradade tekita?! küsimuse,
kas tulevikus pidada oda-voistlusi.
väljaspool staadioni või
odaviske ajaks teiste alade esindajad
väljakult kõrvaldada?/^ Leiti
kolmas lahendus: l A A F ({Rahvusvaheline
kergejõustiku Lüt)! otsustas^
ballistikat muuta nii, et i^al viskel
oda teravik maanduks suhteliselt
suurema nurga all maapinnast
s.t, lend jääks lühemaks.
Alates aprillist 1986 on uut tüüpi
oda kasutamine kohustuslik.
Meeste metalloda konstruktsiooni
muutus seisneb raskuskese senise
piirkaugusej 110 cm, nihkumises 4
cm võrra esiteraviku poole.
1983. a. maailmameister Detlef
Michel, kes on juba kasutanud uut
oda, arvab, et sellega jäävad tulemused
8 kuni 10 m nõrgemaks.
Oda äraviske lennunurka peaks
suurendama kuni 7-e kraadi, võrreldes
Hohni maailmarekordi viske
puhul, mis toimus kerge pärituulega.
Petranoffi 94.62 viske alul
oli oda raskuskese lennunurk 31
kraadi.
Jutlemisel Hans Möksiga,- kes.
viiekümnenda aasta alul oli maailma
odameeste edetabelis (70.14 m),
hiljem Kanada rekordiomanik
(72.78) ja kes pidevalt on jälginud
bdaviske arengut, iseloomustas odaviske
probleeme järgmiselt: vPrae-guse
maailmarekordi omaniku hiiglasliku
Hohni (198 cm, 115 kg)
i kohta võiks öelda, et tema sai koo-
Eesti parim Heino Puuste, ^gij^icui
mel kaks sentimeetrit liigutada. Olles
heas vormis on Puuste visanud
uut oda ainsal proovingul 80 m
Edaspidi kaotavad tippmehed roh
kem meetreid kus kesf
sportlased.
Minu suurimaks .
kujunes 6. sept. 1950.a. suurvoist-lus
Stokholmis, kus õnnestus odaga
edestada värsket Euroopa meistrit
soomlast T.Hyytiäist ja maailma
edetabeli juhti rootslast R.
Ericsson ning vee! kolme üle 70 m
viskajat. Pealkirja all „Mees Möksi
seljataga'* kirjutas soome ,,Id-rottsblade":
Möksi treener on eesti
insener Kulmar ametis Tehnikaülikoolis".
Muide, enne Eestist lahkumist
Oli Ermo Kulmar Kergejõustiku
Ludu ülemaaline treener ja olnud
ka koostöös odakuulsuse Gustav
Sulega Tallinna Kalevi spordi-
Nr. 12
Spordimärkmeid
1985. a. parimad maratonijooksjad
olid: 1) portugaallane Garlos
Lopes 2:07.12, 2) inglane Steve
Joneš 2:07.13, 13) dzhibüutlane
Djama Robleh, 4) dzhibüutlane
AhmedSaleh 2:08,09. Naistest: l)
norralanna Ingrid Kristiansen
2:21.06, 2) a:meeriklanna Joan Be
noit 2:21.21, 3) pörtugaallannaRo-sa
Mota 2:27.50, 4) hollandlanna
Garla Beurstens 2:28.04.
Nr. 12
-Maailma parim Uwe Hohn
list hea üldkehalise kasvatuse. K i i ruse
ja osavuse arendamiseks mängis
palju värav-, võrk- ja korvpalli.
Oli 18-aastaselt Euroopa juunioride
odameišter. Hoota oda viskab
65—68 m piiridesse, ketast heitnud
59—60 m vahele.
Mis puutub Hohni kehakasvu,
siis alga j äd noored ei tohiks sellest
endid heidutada. Soomlane J. Kin-nunen,
kes 1968. a. Mehhiko
olümpiamängudel oli odaviskes teine
ja hiljem tegi maailmarekordi
92.70-ga, oli ainult 175 cm pikk
ja 80 kg raske.
Hohni arengule on avaldanud
suurimat mõju kaks treenerit. Viimaseks
peene tehnika ja spordimeisterlikkuse
lihvijaks on olnud
Wolfgang Skibba.
Mainida võiks ka Eesti praeguse
parima (94.20 m) odamehe Heino
Puuste (30 a., 188 cm, 90 kg) arvamusi
Hohni ja Petranoffi kohta
kelledega ta on koos võistelnud.
Ameeriklastel on oma tehnika. Ta
.pole nii kiiret kätt kellelgi teisel
näinud kui PetranoffiV. Hohnil on
palju jõudu ja tema kasvule sobiv
hea tehnika; sisuliselt viskab viimaselt
neljalt sammuh. Seoses uue
odaga tehti liiga järsk muudatus;
raskuskeset oleks võinud nelja ase-
Pettumüseks osutus l A A F Kongressi
otsus, mis ei võimaldanud
osaleda 27. aug. 1960 Briisselis Euroopa
esivõistlusel ehkki olin kohale:
sõitnud. Võibolla see nördimus
i5anigi n.Ö,,vihaga'• võistlema,
et nädal hiljem võita kogu Euroopa
eliiti: >\' •
Noortele viskajatele võih soovitada
igakülgset kehalist kasvatust.
Tõstmise maailmakarikavõistJus-tel
Monakos püstitasid Bulgaaria
tõstjad neli maailmarekordit. Sulg-kaalus
(60 kg) maailmameister
Naum Salamanov (17raastahe) saavutas
rebimises 145, tõukamises
186 ning kahevõistluses 330 (145—
185 kg). Kergekaalus (75 kg) saavutas
kahekordne maailmameister
21-aastane Aleksander • Varbanov
tõukamises uueks maailmarekordiks
212 kg.
Stokholmi esivõistlusel
okt. 1950, peale odaviske (68.65
m) olin võidukas veel kuulitõukes
veidi üle 13 m) ja teivashüppes (3
m) ehkki viimastes vähese treeninguga.
Nimetada võiks ka, et oda-maailmameister
Miehel on 100 m
jooksnud ajaga 11,3, hiipanudlcau-gust
7,20 m ja kõrgust 1.90.
Isiklikuks kahetsuseks on seCj et
pole saanud operatsioonide tõttu
sporti edasi teha ja ühineda spordiveteranide
liikumisega ning aidata
Eesti nime rahvusvaheliselt ülalhoi-da,
mida suur enamus ESTONIA
mastereid Kanadast on suurepäraselt
teinud.
Mis puutub lähemasse tulevikku,
siis praegu ei soenda mitte keegi
kinnitada, et mõni uus tippmees
suudaks oda visata kaugemale kui
seda tegi Uwe Hohn.
Kaugemas tulevikus' x^MüMld
võivad tõusta pikaäjariste tingimus-te-
võimaluste olemasolul. Igas
punktis on siin pidev pisitasa paranemine."
Ärritav, hirmuga-seigatud^ rõõm: täi-"
dab südant, kui ta üksinda keset lagedat
merd viibib, söölast ohku sisse
hingab ja aerusid kõvasti käes
hoides tunneb, et ta siin ainult iseenese
peale võib loota ja oma jõu
peale. Siis kaob tema silmist unistav
tundmus, pilk on selge ja kindel;
sirgelt istub ta väikses lootsikus.
Kui ta pärast iHIansule oma
päevitanud käsi ja kõvaks muutunud
pihke näitab, noogutab see
heakskiitvalt pead ja tähendab:
USuure tüki pikemaks oled Ica
kasvanud." ^-r-.';./"'':^;
Siis tuleb sügis, meri ofl tume-jiall,
taevast katavad rasked "pilved.
utieo ema: .v;
juba pimedad, a'avad
hirnriu peale. E i ole seda ilusat aega
ka kuigi kauaks.. .Muud kui hakka
aga jälle linna kolima/ Kool
hakkab varsti peale
l a ema hakkab suve jooksul valmistatud
sukki jä kindaid pakkima^
— suur tükk raha on jälle teemtud.
naib ennast,pa-randanud
olevat^" arvab preln:,,tema
õppimisega võib sel talvel tahul
,vene' ,44
minagi ei või tema õppimise
üle kaevata, ainult hirmus
tuim Ja osavõtmata on.ta: õpib pähe,
mis üles antakse, aga miski asi
ei näi teda huvitavat.*'
Ön siiski asju, mis Leenit huvitavad.
Õhtul kui tükid pahe Õpitud
ja isale või emale üles üteldud, istub
Leeni poolpimedas nurgas Ina-dala
järje peal, kuulab ema suka-varräste
klõbinat ja unistab sellest,
kuidas ta jõuluks vanaema poole
sõidab ja kuidas Hans rõõmustab,
kui Leeni talle ilusa luust peaga
noa kaasa toob. Leenil on juba
suur hulk vaskraha kappi raamatute
taha peidetud, — teist nji palju
veel, ja noa tjind ongi koos. Leeni
näeb ennast juba vanaema soojas
toas istuvat, ta kuuleb Vanaema ütlevat:
,,Leenike, tule nüüd siia ahjule
lähemale, siin on soojem ..
Ikka elavamalt kujuneb vanaema
suur tuba vaimusilma ette: ta näeb
laia sängi ahju kõrval, kuuleb tule
praksumist ja musta kassi nurinat
. . . V ä r i s e v a häälega küsib
Leeni vist sajandat korda:„Ema
äe, kaiS ma tohin ikka tõesti jõuluks
vanaema poole sõita?"
„Mis sa'nd sest nii mitu korda
pärid? Ma ju ütlesin juba, et sa tohid
kui hea laps oled ja^^ häšti
õpid . . : Pane nüüd tassid lauale,
pead varst imagama minema, muidu
oled homme koolis unine/'
Sõnakuulelikult paneb Leeor
teetassid lauale, sööb õhtust ja heidab
sängi. Nüüd alles ön kõige parem
jõulupühade peale mõtelda.
Vaipa üle pea tõmmates hakkab
ta unistama: ta näeb lumist metsa,
kuuleb, kuidas tuul männilatvades
vihiseb ,tunneb peenikest torkavat
lund oma näol Isa ja ema maga-on
pime.
vaikus millest kella ühetooniline
tiksumine iiagü väikeste nähtamatute
vasarakestega läbi lööb. Pära-ni-
silmi vahib Leeni pimedusse ja
mõtleb ning unistab kuni viimaks
väsinud silmad kinni vajuvad.
„Leeni Eirimann, jutusta edasi!"
Nagu unest ärgates kohkub Leeni
püsti.; Ta oli unustanud, et ta
klassis istub, et praegu saksa keele
tund on, — ta oli loksuvaid laineid
näinud ja soolast mere-tuult tundnud;
ta oli näkineitsidest ja siniste
silmadega merepiigadest unistanud,
need olid teda sinna kutsunud, kus
õhtupäike säravasse hierre vajub,
„seal on õnnemaa", ütles vanaema
kord y.: Väike valge Linda
Jürgenson oli ka sellest õnnemaast
jutustanud, kus alati päike paistab
ja Murueide tütred laulavad,
kas Linda niiüd seal on . . . Leenil
on vahel igatsus Linda järele: nüüd
ei jutiista talle keegi enam midagi
.ilusat., ••'^..••:/'^:~-;...':..;^-;
„^Noh, Einmann, kas sä õppinud
ei olegi?" Prelna kannatus hakkab
Leeni segast vaikimist nähes kat-
:kema,.• .
„Ma ei tea järge," sosistas Lee-
'„Mine nurka, siis õpid koolis tähele
panema!"
Põletav puna katab Leeni palgeid:
kuidas kõik teda vahivad, nad
on ju nüüd „suured", nurka pannakse
neid ainult harukordadel.
Väike Marta, alati elav ja liikvel
nagu terav nõel, kellele vaikimine
ja paigalistumine täiesti võimatu,
kes sellepärast kunagi nurka-mine-riiise
eest kindel ei ole, vaatab kerge
kahjurõiõmuga 4iegat!id kaastundega
Leeni poole: tal näib heameel
olevat, et keegi teine ka kord nur-
: gas -seisab; aga kahju. • .et: 'see' just
Leeni peab olema. Klassi ,,esime-ne",
tugev maalt tulnud tüdruk,
suur Anna Metsis, kes kunagi vallatust
ei tee, alati hästi õpib ja sagedasti
teiste üleannetused prelna-le
ära räägib ning kõige selle eest
prelna pailaps on, see viskab ai-nuh
lühikese pilkavaltpõlastava
pilgu Leeni poole, siis vahib ta jälle
ainult prelna otsa. Ka teised
lapsed pööravad jälle silmad prelna
poole. Leeni seisab ja
tunni
Leeni istub leelõukaljai vaatab
kuidas sinakad leegid üle hõõguvate
süte kargavad;
Eile tuli vanaema saaniga linna,
niässis Leenikese kasukate ja vaipade
sisse, isa-ema soovisid head teed
ja häid pühi. .Mis siis edasi siln-dis,
seda ei mäleta Leeni enam hästi:
nagu unenäos lendasid lumised
männid temast mööda, nagu unenäos
kihutas ta üle sätendavate väljade
—.nüüd on ta vanaema toas,
istub lõukal ja kuulab- kuidas kass
nurrub ning vanaema talitades siia
ja sinna käib. .
Nagu ilus unenägu, millest ta iga
silmapilk kardab argkta, läheb jõuluaeg
mööda. Nagu ilusat unenägu
mäletab Leeni veel kaua jõuluõh- ^
jut, haljast kuuske, mille Andres
rnetsast lõi, sooje vorste ja magusat
kodu-õlut. Hans tõi ilusa noa
eest tõesti terve kotitäie pähkleid,
mida nad õhtuti kolde juures Istudes
kahekesi tühjendasid, vanacona
naljakaid jutte kuulates. —
irgneb)
008
PEN Kongressi/t Ne
I va
Ükski kirjanduslik sündmuj
ole äratanud ameerika ajakij
duses nii suurt tähelepanu kui
jutine PEN-Klubi Kongress. B]
korral kerkis see koguni
York Times'i** esiküljele ~
alguses ühenduses poleemi]
USA välisministri George Sl
kutsumise pärast tervituskõ]
jaks ja siis uuesti lõpus,
PEN' i naisliikmed protestisid
käi-arikkaltj et nad olevat
kongressi diskussioonigrupJ
vaeslapse ossa. Protest Shultzil
sumise vastu tugines asjaolul|
PEN on .mittepoliitüine orgai
sioon ja valitsuse esindaja
mine kalduks ehk sellele mõni
määral riiklikku pitsatit va juti
Samas toodi esile ka, et Ame^
PEN'i esimees Norman Maile
esitanud kutse üma teisi jüha|
liikmeid konsulteerimata,
vabandas" selle pärast ja hiljei
välisministri ees, keda kuul|
kärarikas minoriteet just
sõbralikumalt vastu ei võtnud]
USA VÄLISMINISTER
KONGRESSI AVAJANA
Avatseremoonia toimus
Yorgi keskraamatukogu suure|
gemissaalis ja üldpilt, kus ui
700 kirjanikku kõigist maai|
kaartest istus hämaras valj
laudade taga, seinad kaetud
maturiiulitega, kus võis lei|
paljude koosoUjategi teoseidj
(tõepoplest t^a>^. hing Imosa]
Kahjuks aga oli akustika k(
võlvsaalis selline, et kaja tõi
kõnelejate sõnad kadedalt enj
se, ning kuulajaile jäi palju
lest, mis Öeldi, arusaama)
Raamatukoguhoone esisel, kus
sepääsmine võttis tublisti aegj
mõningaid Shultzi vastaseid
ieerijaid plakatitega ja ta v|
võtt kõnetooli minnes mõjus
dalt. E i puudunud ka vaheh
ded, mis olid esmajoones sui
USA Kongressis 1952. a. vas^i
tud McCarran-Walteri ^eadi
See sulustab Ühendriikidesse
pääsu isikuüe, kes kuuluvad
munistlikesse parteidesse,
histlikesse organisatsioonil
Kolm eesti kirjanikku,
ja Salme Ekbaum.
/ ^ J r
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 12, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860212 |
Description
| Title | 1986-02-12-06 |
| OCR text | 1 •; V » > \ S Lk. 6 EESTLANE kolmapäeval, 12. veebruaril 1986 — Wednesday, February 12, 1986, Eelmisel aastal püstitas Berliinis idä-Saksa odaviskaja Uv^e Hohn (21 a.) fantastilise maailmarekordi 104.80 m! Esmakordne üle 100 m „lend" ja rekordi parandus ligi 5% o|n haruldane. Eelmine rekord 99.72 oli ameeriklase Tom Petra-nöffi nimel (25 a., kasv 185 cm, kaal 93 kg). Oda lennutamine üle staadioni muru ja jooksuradade tekita?! küsimuse, kas tulevikus pidada oda-voistlusi. väljaspool staadioni või odaviske ajaks teiste alade esindajad väljakult kõrvaldada?/^ Leiti kolmas lahendus: l A A F ({Rahvusvaheline kergejõustiku Lüt)! otsustas^ ballistikat muuta nii, et i^al viskel oda teravik maanduks suhteliselt suurema nurga all maapinnast s.t, lend jääks lühemaks. Alates aprillist 1986 on uut tüüpi oda kasutamine kohustuslik. Meeste metalloda konstruktsiooni muutus seisneb raskuskese senise piirkaugusej 110 cm, nihkumises 4 cm võrra esiteraviku poole. 1983. a. maailmameister Detlef Michel, kes on juba kasutanud uut oda, arvab, et sellega jäävad tulemused 8 kuni 10 m nõrgemaks. Oda äraviske lennunurka peaks suurendama kuni 7-e kraadi, võrreldes Hohni maailmarekordi viske puhul, mis toimus kerge pärituulega. Petranoffi 94.62 viske alul oli oda raskuskese lennunurk 31 kraadi. Jutlemisel Hans Möksiga,- kes. viiekümnenda aasta alul oli maailma odameeste edetabelis (70.14 m), hiljem Kanada rekordiomanik (72.78) ja kes pidevalt on jälginud bdaviske arengut, iseloomustas odaviske probleeme järgmiselt: vPrae-guse maailmarekordi omaniku hiiglasliku Hohni (198 cm, 115 kg) i kohta võiks öelda, et tema sai koo- Eesti parim Heino Puuste, ^gij^icui mel kaks sentimeetrit liigutada. Olles heas vormis on Puuste visanud uut oda ainsal proovingul 80 m Edaspidi kaotavad tippmehed roh kem meetreid kus kesf sportlased. Minu suurimaks . kujunes 6. sept. 1950.a. suurvoist-lus Stokholmis, kus õnnestus odaga edestada värsket Euroopa meistrit soomlast T.Hyytiäist ja maailma edetabeli juhti rootslast R. Ericsson ning vee! kolme üle 70 m viskajat. Pealkirja all „Mees Möksi seljataga'* kirjutas soome ,,Id-rottsblade": Möksi treener on eesti insener Kulmar ametis Tehnikaülikoolis". Muide, enne Eestist lahkumist Oli Ermo Kulmar Kergejõustiku Ludu ülemaaline treener ja olnud ka koostöös odakuulsuse Gustav Sulega Tallinna Kalevi spordi- Nr. 12 Spordimärkmeid 1985. a. parimad maratonijooksjad olid: 1) portugaallane Garlos Lopes 2:07.12, 2) inglane Steve Joneš 2:07.13, 13) dzhibüutlane Djama Robleh, 4) dzhibüutlane AhmedSaleh 2:08,09. Naistest: l) norralanna Ingrid Kristiansen 2:21.06, 2) a:meeriklanna Joan Be noit 2:21.21, 3) pörtugaallannaRo-sa Mota 2:27.50, 4) hollandlanna Garla Beurstens 2:28.04. Nr. 12 -Maailma parim Uwe Hohn list hea üldkehalise kasvatuse. K i i ruse ja osavuse arendamiseks mängis palju värav-, võrk- ja korvpalli. Oli 18-aastaselt Euroopa juunioride odameišter. Hoota oda viskab 65—68 m piiridesse, ketast heitnud 59—60 m vahele. Mis puutub Hohni kehakasvu, siis alga j äd noored ei tohiks sellest endid heidutada. Soomlane J. Kin-nunen, kes 1968. a. Mehhiko olümpiamängudel oli odaviskes teine ja hiljem tegi maailmarekordi 92.70-ga, oli ainult 175 cm pikk ja 80 kg raske. Hohni arengule on avaldanud suurimat mõju kaks treenerit. Viimaseks peene tehnika ja spordimeisterlikkuse lihvijaks on olnud Wolfgang Skibba. Mainida võiks ka Eesti praeguse parima (94.20 m) odamehe Heino Puuste (30 a., 188 cm, 90 kg) arvamusi Hohni ja Petranoffi kohta kelledega ta on koos võistelnud. Ameeriklastel on oma tehnika. Ta .pole nii kiiret kätt kellelgi teisel näinud kui PetranoffiV. Hohnil on palju jõudu ja tema kasvule sobiv hea tehnika; sisuliselt viskab viimaselt neljalt sammuh. Seoses uue odaga tehti liiga järsk muudatus; raskuskeset oleks võinud nelja ase- Pettumüseks osutus l A A F Kongressi otsus, mis ei võimaldanud osaleda 27. aug. 1960 Briisselis Euroopa esivõistlusel ehkki olin kohale: sõitnud. Võibolla see nördimus i5anigi n.Ö,,vihaga'• võistlema, et nädal hiljem võita kogu Euroopa eliiti: >\' • Noortele viskajatele võih soovitada igakülgset kehalist kasvatust. Tõstmise maailmakarikavõistJus-tel Monakos püstitasid Bulgaaria tõstjad neli maailmarekordit. Sulg-kaalus (60 kg) maailmameister Naum Salamanov (17raastahe) saavutas rebimises 145, tõukamises 186 ning kahevõistluses 330 (145— 185 kg). Kergekaalus (75 kg) saavutas kahekordne maailmameister 21-aastane Aleksander • Varbanov tõukamises uueks maailmarekordiks 212 kg. Stokholmi esivõistlusel okt. 1950, peale odaviske (68.65 m) olin võidukas veel kuulitõukes veidi üle 13 m) ja teivashüppes (3 m) ehkki viimastes vähese treeninguga. Nimetada võiks ka, et oda-maailmameister Miehel on 100 m jooksnud ajaga 11,3, hiipanudlcau-gust 7,20 m ja kõrgust 1.90. Isiklikuks kahetsuseks on seCj et pole saanud operatsioonide tõttu sporti edasi teha ja ühineda spordiveteranide liikumisega ning aidata Eesti nime rahvusvaheliselt ülalhoi-da, mida suur enamus ESTONIA mastereid Kanadast on suurepäraselt teinud. Mis puutub lähemasse tulevikku, siis praegu ei soenda mitte keegi kinnitada, et mõni uus tippmees suudaks oda visata kaugemale kui seda tegi Uwe Hohn. Kaugemas tulevikus' x^MüMld võivad tõusta pikaäjariste tingimus-te- võimaluste olemasolul. Igas punktis on siin pidev pisitasa paranemine." Ärritav, hirmuga-seigatud^ rõõm: täi-" dab südant, kui ta üksinda keset lagedat merd viibib, söölast ohku sisse hingab ja aerusid kõvasti käes hoides tunneb, et ta siin ainult iseenese peale võib loota ja oma jõu peale. Siis kaob tema silmist unistav tundmus, pilk on selge ja kindel; sirgelt istub ta väikses lootsikus. Kui ta pärast iHIansule oma päevitanud käsi ja kõvaks muutunud pihke näitab, noogutab see heakskiitvalt pead ja tähendab: USuure tüki pikemaks oled Ica kasvanud." ^-r-.';./"'':^; Siis tuleb sügis, meri ofl tume-jiall, taevast katavad rasked "pilved. utieo ema: .v; juba pimedad, a'avad hirnriu peale. E i ole seda ilusat aega ka kuigi kauaks.. .Muud kui hakka aga jälle linna kolima/ Kool hakkab varsti peale l a ema hakkab suve jooksul valmistatud sukki jä kindaid pakkima^ — suur tükk raha on jälle teemtud. naib ennast,pa-randanud olevat^" arvab preln:,,tema õppimisega võib sel talvel tahul ,vene' ,44 minagi ei või tema õppimise üle kaevata, ainult hirmus tuim Ja osavõtmata on.ta: õpib pähe, mis üles antakse, aga miski asi ei näi teda huvitavat.*' Ön siiski asju, mis Leenit huvitavad. Õhtul kui tükid pahe Õpitud ja isale või emale üles üteldud, istub Leeni poolpimedas nurgas Ina-dala järje peal, kuulab ema suka-varräste klõbinat ja unistab sellest, kuidas ta jõuluks vanaema poole sõidab ja kuidas Hans rõõmustab, kui Leeni talle ilusa luust peaga noa kaasa toob. Leenil on juba suur hulk vaskraha kappi raamatute taha peidetud, — teist nji palju veel, ja noa tjind ongi koos. Leeni näeb ennast juba vanaema soojas toas istuvat, ta kuuleb Vanaema ütlevat: ,,Leenike, tule nüüd siia ahjule lähemale, siin on soojem .. Ikka elavamalt kujuneb vanaema suur tuba vaimusilma ette: ta näeb laia sängi ahju kõrval, kuuleb tule praksumist ja musta kassi nurinat . . . V ä r i s e v a häälega küsib Leeni vist sajandat korda:„Ema äe, kaiS ma tohin ikka tõesti jõuluks vanaema poole sõita?" „Mis sa'nd sest nii mitu korda pärid? Ma ju ütlesin juba, et sa tohid kui hea laps oled ja^^ häšti õpid . . : Pane nüüd tassid lauale, pead varst imagama minema, muidu oled homme koolis unine/' Sõnakuulelikult paneb Leeor teetassid lauale, sööb õhtust ja heidab sängi. Nüüd alles ön kõige parem jõulupühade peale mõtelda. Vaipa üle pea tõmmates hakkab ta unistama: ta näeb lumist metsa, kuuleb, kuidas tuul männilatvades vihiseb ,tunneb peenikest torkavat lund oma näol Isa ja ema maga-on pime. vaikus millest kella ühetooniline tiksumine iiagü väikeste nähtamatute vasarakestega läbi lööb. Pära-ni- silmi vahib Leeni pimedusse ja mõtleb ning unistab kuni viimaks väsinud silmad kinni vajuvad. „Leeni Eirimann, jutusta edasi!" Nagu unest ärgates kohkub Leeni püsti.; Ta oli unustanud, et ta klassis istub, et praegu saksa keele tund on, — ta oli loksuvaid laineid näinud ja soolast mere-tuult tundnud; ta oli näkineitsidest ja siniste silmadega merepiigadest unistanud, need olid teda sinna kutsunud, kus õhtupäike säravasse hierre vajub, „seal on õnnemaa", ütles vanaema kord y.: Väike valge Linda Jürgenson oli ka sellest õnnemaast jutustanud, kus alati päike paistab ja Murueide tütred laulavad, kas Linda niiüd seal on . . . Leenil on vahel igatsus Linda järele: nüüd ei jutiista talle keegi enam midagi .ilusat., ••'^..••:/'^:~-;...':..;^-; „^Noh, Einmann, kas sä õppinud ei olegi?" Prelna kannatus hakkab Leeni segast vaikimist nähes kat- :kema,.• . „Ma ei tea järge," sosistas Lee- '„Mine nurka, siis õpid koolis tähele panema!" Põletav puna katab Leeni palgeid: kuidas kõik teda vahivad, nad on ju nüüd „suured", nurka pannakse neid ainult harukordadel. Väike Marta, alati elav ja liikvel nagu terav nõel, kellele vaikimine ja paigalistumine täiesti võimatu, kes sellepärast kunagi nurka-mine-riiise eest kindel ei ole, vaatab kerge kahjurõiõmuga 4iegat!id kaastundega Leeni poole: tal näib heameel olevat, et keegi teine ka kord nur- : gas -seisab; aga kahju. • .et: 'see' just Leeni peab olema. Klassi ,,esime-ne", tugev maalt tulnud tüdruk, suur Anna Metsis, kes kunagi vallatust ei tee, alati hästi õpib ja sagedasti teiste üleannetused prelna-le ära räägib ning kõige selle eest prelna pailaps on, see viskab ai-nuh lühikese pilkavaltpõlastava pilgu Leeni poole, siis vahib ta jälle ainult prelna otsa. Ka teised lapsed pööravad jälle silmad prelna poole. Leeni seisab ja tunni Leeni istub leelõukaljai vaatab kuidas sinakad leegid üle hõõguvate süte kargavad; Eile tuli vanaema saaniga linna, niässis Leenikese kasukate ja vaipade sisse, isa-ema soovisid head teed ja häid pühi. .Mis siis edasi siln-dis, seda ei mäleta Leeni enam hästi: nagu unenäos lendasid lumised männid temast mööda, nagu unenäos kihutas ta üle sätendavate väljade —.nüüd on ta vanaema toas, istub lõukal ja kuulab- kuidas kass nurrub ning vanaema talitades siia ja sinna käib. . Nagu ilus unenägu, millest ta iga silmapilk kardab argkta, läheb jõuluaeg mööda. Nagu ilusat unenägu mäletab Leeni veel kaua jõuluõh- ^ jut, haljast kuuske, mille Andres rnetsast lõi, sooje vorste ja magusat kodu-õlut. Hans tõi ilusa noa eest tõesti terve kotitäie pähkleid, mida nad õhtuti kolde juures Istudes kahekesi tühjendasid, vanacona naljakaid jutte kuulates. — irgneb) 008 PEN Kongressi/t Ne I va Ükski kirjanduslik sündmuj ole äratanud ameerika ajakij duses nii suurt tähelepanu kui jutine PEN-Klubi Kongress. B] korral kerkis see koguni York Times'i** esiküljele ~ alguses ühenduses poleemi] USA välisministri George Sl kutsumise pärast tervituskõ] jaks ja siis uuesti lõpus, PEN' i naisliikmed protestisid käi-arikkaltj et nad olevat kongressi diskussioonigrupJ vaeslapse ossa. Protest Shultzil sumise vastu tugines asjaolul| PEN on .mittepoliitüine orgai sioon ja valitsuse esindaja mine kalduks ehk sellele mõni määral riiklikku pitsatit va juti Samas toodi esile ka, et Ame^ PEN'i esimees Norman Maile esitanud kutse üma teisi jüha| liikmeid konsulteerimata, vabandas" selle pärast ja hiljei välisministri ees, keda kuul| kärarikas minoriteet just sõbralikumalt vastu ei võtnud] USA VÄLISMINISTER KONGRESSI AVAJANA Avatseremoonia toimus Yorgi keskraamatukogu suure| gemissaalis ja üldpilt, kus ui 700 kirjanikku kõigist maai| kaartest istus hämaras valj laudade taga, seinad kaetud maturiiulitega, kus võis lei| paljude koosoUjategi teoseidj (tõepoplest t^a>^. hing Imosa] Kahjuks aga oli akustika k( võlvsaalis selline, et kaja tõi kõnelejate sõnad kadedalt enj se, ning kuulajaile jäi palju lest, mis Öeldi, arusaama) Raamatukoguhoone esisel, kus sepääsmine võttis tublisti aegj mõningaid Shultzi vastaseid ieerijaid plakatitega ja ta v| võtt kõnetooli minnes mõjus dalt. E i puudunud ka vaheh ded, mis olid esmajoones sui USA Kongressis 1952. a. vas^i tud McCarran-Walteri ^eadi See sulustab Ühendriikidesse pääsu isikuüe, kes kuuluvad munistlikesse parteidesse, histlikesse organisatsioonil Kolm eesti kirjanikku, ja Salme Ekbaum. / ^ J r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-12-06
