1986-06-25-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
misatsioonide esin-
:i lipuga.
foto: Vaba Eestlane
imi
iitmine põhjustasid
ahelist konverentsi
Snõukogui, (IIEKN)
lutsiooni. mis soovitab
janktsioone — tehnilisi,
ti ja poliitilisi — maade
praktiliselt ei rakenda
[kkuleppe sätteid. Selle
ametlikult konverentsi
f; ja ajakirjanikele. Kõ-küsimus,
kas soovita-
[kokkuleppe tühistamist.
:ud pooldasid seda sei-jinnang
paralleelkonve-on
hea, kuigi oli ka
>nverentsi esimese päe-olnud
osavõtjate nime-litud
baltlasi, ukrainlasi
Itatud rahvaid, vaid ai°
larandati teSseks ja
[päevaks, kus osavõtjate
olid äratoodud akesta°
>te nimekid.
ajal sai loodud uusi
bamiselt Euroopa mit°
organisatsioonide esin-leviku
töö koordineeri-ka
harukordne võima-
Ija võrrelda teiste grup-
(jale inimõiguste alal
eeskuju tulevikuks.
le teint
IBulletin"
)adusliidu häälekandja
iises numbris on aval-issador
Herberts Okun'i
Freedom Day 1986
[resident R. Reagani ja
kuberneri George
li tervitused V Inimõi-
[ks, „Human rights in
/tates-\ Herbert Stuart
[rvitused, pildikroonikat
päevast, „Bishops of
|Gomplain of Repres-
Yatroni memorandum,
printing brings jail
m Consul appointed",
jnatus, „Latvian Athlete
-ecord", „Baltic Ameri-ft
Nicaragua freedonm
mõned lühiteated.
•d
1
0 Q
NeiLpäevil sattus mulle pihku tulipunaste
kaante ja kuldkirjadega
raamat „PER ASPERA ehk OL-MUST
JA TÄNASEST', mille au=
tor on NSV Liidu rahvakunstnik ja
sotsialistliku töö kangelane Kaarel
Lehitsen raamatut, leian sisukorra
ja selle alt artikli, mis huvi pakub:
„ÜKS REIS ROOTSI, TEINE
SAKSA DV-sse JA ÜLDSE OLNUST".
I
Miks huvi? Aga sellepärast, et
viibisime 1985. aasta maikuus Irdiga
ühel ajal Stokholmis. Ühel VANEMUISE
etendusel istusime tookord
üsna lähestikku, lahutamas
ehk meeter vahet-. '
1
Loen artikli läbi ja kaotan huvi
kogu raamatu vastu. Pole kerge
vana teatrimehe kohta sõnada:
vassib..
loekäärul
sep^ic t^nk, soevesii puurkaevc
TeL 488-8533
Linda A/Naelapää-^
• ' • • • • • • • • •
Tõestused'^
«9 • » •
meie saabumise eel olid Göteborgis
olnud järjekordsed ülemaailmsed
eestlaste kultuüripäeval,' seekord
küll mitte festivali, vaid ES-TIVALI
nime all..
1983/ aasta maikuus olid Göteborgis
Rootsi eestlaste esimesed
kultuuripäevad, mis kandsid ESTI-VALI
nime.'Tänavusel mai kuul
olid samad * päevad Malmös —
Lundis. Ülemaailmsele aule ei pretendeerinud
ei esimesed ega ka teised.
Ja kui neil päevadel ikkagi külalisi
kogu vabast maailmast, siis
on see rohkem eejstlaste ühtekuuluvuse
ja rahakoti kopsakuse küsi-
„ . . Kui kunagi neid üritusi
küllaltki üksmeelselt kasutati natsionalistliku
Nõukogude-vastase
propaganda platvormina, siis nüüd
on kodumaaga otsesuhtlemise tulemusena
verivaenulikud jõud üha
vähemaks ja vaiksemaks jää-talaSo
Kui tervit islaul oli^^
pildistamiseks. Taga noo
Jaan Silmberg, ReiniarRatnikv Paul Sehr, Erik
Eddie Kallikorm. Ees noolepoiste juhid
ga ning talu. pererahvad
0 li
16. mail 1986 promoveerus Washington
Universitys, St. Loüis>
MO psühholoogia doktonk& . (Ph>
D.) Linda Ann Naelapä
Värske doktor sündis Surinamis,
Louiia-Ameerikas. Sai alghariduse
Palatine'is, IL;, kus kuulus ka
^^^^ Eesti Täienduskooli
õpilaskonda. Ta vanemate Mehhikosse
asumisega jätkus keskhariduse
saamine Mexico City American
Highschoolis, mille lõpetamise
järel sürdus Št. Olaf College'isse,
Nothfield, MN.Vümase lõpetas ta
a. 1975 psühholoogias magna.cum
poisid talu laudeBA. kraadiga^ olles vaH^^
j, Psi Chi Mtiohal Hon^^^
Palias ja kuulus ta sealse eestlasest õppejõu
Enno Agur väikese poia P^^L dr. Olaf Millerti õpüaskonda.
- , ^ | A .... 1979. a. sai ta Washington Uni»
. rOtOo Jäffi^^ veršity stipendiumi ja jätkas seal
õpinguid ning uurimistööd kliinilises
psühholoogias ktini doktorikraadi
saavutamiseni. Samal ajal töÖ-
" tas ta psühholoogina Cardinal
Glemion Ohildrens
••Louis'is.-.:,
ütles viisakalt, et külalised Tema abücaasa mag. Ilmar
^^^^ m^^ Kuisk on teaduslikul uurimistööl
HOC)- kordki tagasi tulla. Muidugi biokeemias ja taoU^^
mõlemad osi skaudlperem^
med: perenaine Koidula oli oma!
ajal ise hundujuht ja peremees
081 oõline vanaskaut
VABA EESTLASESl
Olen olnud kolme ja poole aasta
jooksul paljudel eestlaste suurüritustel,
1984. aastal ka Ülemaailmsel,—
Toronto ESTO-l. Mitte kunagi
ja mittle kusagil pole ma märganud,
et eestlased olgu vanemast,
olguv nooremast põlvest ^
poleks ühes küsimuses üksmeelel:
häbiväärne okupatsioon peab lõppema,
meie rahvuse õigused tuleb
jalule seada.
„ . . . aovg. . v ^ . a v « . . organiseeri
ise on jagunenud kahte leeri, millest
üks sooviks taolisele ESTI-VALile
tulevikus kutsuda esinejaid
ka Nõukogude kodumaalt..•
Göteborgi ESTIVAlLi organiseerijad
KUTSUSID pidustustele ühe
koori okupeeritud kodumaalt. Polnud
see ei organiseerijate ega ko^
duse koori süü, et koor Göteborgi
ei jõudnud.
Laupäeval, 14. juenil toimuis
lepoiste hemduparvikiiB väljasõit
VäljasõidiBstt võttis osa kiimirBiie poissi ja
Peetri kiriku juurde tagasi jõuti
vee- kella 6-ks õhtupoolikul. Poistega
olid kaasas juhid Enno Agur, Riina
Kindlam ja Heino Jõe- Transpordi
•iste matk algas hommi- dus niisuguseid asju ei õpetata. Oige ja toitlustamisega abistasid Anne
kui kell 9 Peetri kiriku juurest, eesti mees peab aga teadma, mis Agur ja tema vaike poeg Eerik.
Matkaisihiks oli Järve talu Totten- see tähendab kui talle öelHakse, et^^^^^^^^^
hamis, mida peab ühe hundu juhi ta on üks %anä Vasikas.
Enno Aguri onu Aadu Järve. Ta- - , , . . .
lu rajas aastakümnete eest Aadu Padast supiustta^
isa Juhan Järve ja möödunud aas- mus vorsti praadimme aeda,tehtud
ta 31. mai- keeristormis sai talu ^"^^ ^.f m.ndr traktori jarel-raskesti
kannatada. Elumaja ja yankrü istudes ümbruskonna ^mat-garaazh
on taastatud, laut ja küün Y^^: Kaidi sees onu ,Tonu^arye
on aga veel varemetes. ^"^^'^ ^a on ehitanud kilo-meetri
kaugusele vanast koduta-
Pärast tervituslaulu pererahvale lust. Loss on võimas raudkivist
tegi poisid matka talu metsa, kus ehitus kahe torniga, millest ühes
voolab forelli-oja ja tõid sealt peo- lehvib Eesti, teises Kanada lipp.
täie vorsti praadimise vardaid. Va- ;,Lossihärra'- Tõnu on lossi pannud
hepeal tehti tutvust talu viie här- müügile', kuna tem
javärsiga. Piimakarja lauda hävi- ehitada ja siis ära müüa. Nüüd erimumpeSttmäsiM jaoks. TalvekahjUStusi Hkvideen^^
nemise tõttu ei saa pidada. saab keegi omale ehba lossi, mille
^ , , ukse kohal on Eesti vapp. , / V -^^^ , , - ...
SeiBeie järgnes luSiike õppus - ^^^^^ mis algavad 5. juulil, leiavad korrastatud KotkajaiT»
kuidas nimetatakse eesti keeles Kõige põnevam oli pikk ringkäik ^ n r i ^ i .. . ,. - . ^ ^ • ««i • ^
lehma beebit, lehma teismelist, ühes naabruse püma-karja^farmis.^®^
lehma isa ning mis vahe m pul- kus sai kõiki neid loomi näha, kat- .Lembitu leH^^ Masinate jaoks ehitati väike e^
3a harjal. suda Ja toita, kdlest ennejuttu oh. kakskorda, ruum köögi taha, kuhu tuleb veel
Poisid Dolnud neid sõnu varem ff.^"^*^ "'^^^^ f^.'f^^^^^^ elektrivool ja veetorud. .^T.J''''^^^^^ koik musta-valge kirjut irnsi tou- kasutamiseks korda, sügista^^^^^^^^
jä hooned pandi syvek@rd«
Nädalalõpul 7^/8. juunil toimusid Lembitu lellede
kevadised talgud Kotkajärve laagrikor-nõudis
jhundulaagripesuma''
ehitati vaike
, sest TV-s, koolis ja ka kogu.
pannakse kõik talyekörda.Oluli- järve väravasildid. Ehitus pandi
gljg. sem selle juures on vee süsteem, uuesti püsti ja on loodetavasti nüüd
:. 287: „ . . . etendused tõmbasid
kokku suure publiku, kus võis
näha mitmeid tuttavaid nägusid
väliseestlaste ESTlVALIlt Göteborgis
. . . "
Tõsi, VANEMUISE etenduste
publiku moodustasid väliseestlased.
Raudne eesriie ei saa eestlast võõrutada
huvist kodi^sb kultuuri vastu,
seda enam, et suurt hulka selle
ilminguist võib liigitada vastupanu-kultuuri
valdkonda. Kuidas aga
said Irdile tuttavaks ESTIVALI
osavõtjate nao^? Teda ju seal polnud?
On see bluff või tunnustus
nõukogude ,,välisfQtograafid©" hea-
Edasi, VANEMUISE külaskäiku
Rootsi ei võtnud ei teatrikülasta-jad-
eestlased ega ka rootsi kriitika
kunagi nõukogude teatri külaskäi- teem, niillega piim lehma nisast Vesi pumbatakse Ko
guna. Kõneldi ikka ja vaid EESTI läheb otse piimatalitusšeilm^^^^^
TEATRI külaskäigust. et inimene seda saaks puutuda-
"liku survega laiali h^^^^ juures tehtij)unas..
Lk. 288: „ . . . Saal on t ä i s . . ." Väga põnev oli ka automaatne sõn-^^^r^^^^^^ kula ümbrus hakkab
poeb Kaarel Ird siin Jaan Toomin-niku koristalitiise transpor^^^^^ Ja i^al kevadel kontroUiiiiist ja käiku ^^^^^^^^^^ ilmet. Küla hooned
ga laia selja taha. Saal polnud täis see väike elektriline Vigur, mis laskma
sellel „Jegor B u l õ t s h o v i . . e t e n - sunnib lehma oma kooki ja vett pumbad •tühjendada. Kotkajärve "^P^^!^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
dusel, millest'Ird kirjutab. Kui ise laskma täpselt selleks määratud ,,veepealik" on EndelLeis, kes tal- ^^^"^^
ei mäleta, siis tasuks küsida neilt kraavi. Farmist tagasi jõudes teh- gutelte^^ Põhjalik ülevaatus tehti köögis,
ülejäänud 45-lt VANEMUISE ini- ti jälle väike süplus,m^^^ '^^^^^^^^^^^^^^ m^^^ y
meselt, kes Stokholmi olid päääe- linnameeste jaoks liiga palay;^^^^^^H^^ pesumaja ehitati para- all. Samuti korrastati Rajaleidjate :
nud. Järgnes uus jutt talu-asjandusest,3a kiruga^^^^^^^ m
mida omalt poolt täiendas peremees ^^^kkas pe^s^^^^ „sõit- ning hundude laägriväljakud..
Maestro^ kas poleks targem olu- ^^^^ ppjstele sai päris selgeks, 4
des, kus tõtt ei tohi kõnelda, au- j^^. p5^yjjjgj^gj| QJ^^^ ^.jgg^^^^^
salt vaikida? PER ASPERA on oi- giis tuleb linnas inimestel söö- et^^^^U^
mid N. Liidus ja okupatsioonis (üla. Põllumees oma raske ja Ä m^^^
tamsam aDUme. liüüdnimil) saadi Kotkajärvele Taigu pereemaks oU Hilja Jukfeum,
Aarae Valitlira Lahkumisel anti pererahvale üle automaat-pesumäja pesumasin ja kes mehi toitis ,,nagü oma lapsi'*,
Endine ENSV Kultuuriministee- väike nahast meene; millele kõik kuivataja. mille paigutamiseks Talgupealikud olid Asko Kütti ja
valitsuse juhataja • poisid kirjutasid oma-nimed. Pere- • kiisMl ruum eiota^^^^ Harold Kivi,^' V • .^^ '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860625 |
Description
| Title | 1986-06-25-10 |
| OCR text | misatsioonide esin- :i lipuga. foto: Vaba Eestlane imi iitmine põhjustasid ahelist konverentsi Snõukogui, (IIEKN) lutsiooni. mis soovitab janktsioone — tehnilisi, ti ja poliitilisi — maade praktiliselt ei rakenda [kkuleppe sätteid. Selle ametlikult konverentsi f; ja ajakirjanikele. Kõ-küsimus, kas soovita- [kokkuleppe tühistamist. :ud pooldasid seda sei-jinnang paralleelkonve-on hea, kuigi oli ka >nverentsi esimese päe-olnud osavõtjate nime-litud baltlasi, ukrainlasi Itatud rahvaid, vaid ai° larandati teSseks ja [päevaks, kus osavõtjate olid äratoodud akesta° >te nimekid. ajal sai loodud uusi bamiselt Euroopa mit° organisatsioonide esin-leviku töö koordineeri-ka harukordne võima- Ija võrrelda teiste grup- (jale inimõiguste alal eeskuju tulevikuks. le teint IBulletin" )adusliidu häälekandja iises numbris on aval-issador Herberts Okun'i Freedom Day 1986 [resident R. Reagani ja kuberneri George li tervitused V Inimõi- [ks, „Human rights in /tates-\ Herbert Stuart [rvitused, pildikroonikat päevast, „Bishops of |Gomplain of Repres- Yatroni memorandum, printing brings jail m Consul appointed", jnatus, „Latvian Athlete -ecord", „Baltic Ameri-ft Nicaragua freedonm mõned lühiteated. •d 1 0 Q NeiLpäevil sattus mulle pihku tulipunaste kaante ja kuldkirjadega raamat „PER ASPERA ehk OL-MUST JA TÄNASEST', mille au= tor on NSV Liidu rahvakunstnik ja sotsialistliku töö kangelane Kaarel Lehitsen raamatut, leian sisukorra ja selle alt artikli, mis huvi pakub: „ÜKS REIS ROOTSI, TEINE SAKSA DV-sse JA ÜLDSE OLNUST". I Miks huvi? Aga sellepärast, et viibisime 1985. aasta maikuus Irdiga ühel ajal Stokholmis. Ühel VANEMUISE etendusel istusime tookord üsna lähestikku, lahutamas ehk meeter vahet-. ' 1 Loen artikli läbi ja kaotan huvi kogu raamatu vastu. Pole kerge vana teatrimehe kohta sõnada: vassib.. loekäärul sep^ic t^nk, soevesii puurkaevc TeL 488-8533 Linda A/Naelapää-^ • ' • • • • • • • • • Tõestused'^ «9 • » • meie saabumise eel olid Göteborgis olnud järjekordsed ülemaailmsed eestlaste kultuüripäeval,' seekord küll mitte festivali, vaid ES-TIVALI nime all.. 1983/ aasta maikuus olid Göteborgis Rootsi eestlaste esimesed kultuuripäevad, mis kandsid ESTI-VALI nime.'Tänavusel mai kuul olid samad * päevad Malmös — Lundis. Ülemaailmsele aule ei pretendeerinud ei esimesed ega ka teised. Ja kui neil päevadel ikkagi külalisi kogu vabast maailmast, siis on see rohkem eejstlaste ühtekuuluvuse ja rahakoti kopsakuse küsi- „ . . Kui kunagi neid üritusi küllaltki üksmeelselt kasutati natsionalistliku Nõukogude-vastase propaganda platvormina, siis nüüd on kodumaaga otsesuhtlemise tulemusena verivaenulikud jõud üha vähemaks ja vaiksemaks jää-talaSo Kui tervit islaul oli^^ pildistamiseks. Taga noo Jaan Silmberg, ReiniarRatnikv Paul Sehr, Erik Eddie Kallikorm. Ees noolepoiste juhid ga ning talu. pererahvad 0 li 16. mail 1986 promoveerus Washington Universitys, St. Loüis> MO psühholoogia doktonk& . (Ph> D.) Linda Ann Naelapä Värske doktor sündis Surinamis, Louiia-Ameerikas. Sai alghariduse Palatine'is, IL;, kus kuulus ka ^^^^ Eesti Täienduskooli õpilaskonda. Ta vanemate Mehhikosse asumisega jätkus keskhariduse saamine Mexico City American Highschoolis, mille lõpetamise järel sürdus Št. Olaf College'isse, Nothfield, MN.Vümase lõpetas ta a. 1975 psühholoogias magna.cum poisid talu laudeBA. kraadiga^ olles vaH^^ j, Psi Chi Mtiohal Hon^^^ Palias ja kuulus ta sealse eestlasest õppejõu Enno Agur väikese poia P^^L dr. Olaf Millerti õpüaskonda. - , ^ | A .... 1979. a. sai ta Washington Uni» . rOtOo Jäffi^^ veršity stipendiumi ja jätkas seal õpinguid ning uurimistööd kliinilises psühholoogias ktini doktorikraadi saavutamiseni. Samal ajal töÖ- " tas ta psühholoogina Cardinal Glemion Ohildrens ••Louis'is.-.:, ütles viisakalt, et külalised Tema abücaasa mag. Ilmar ^^^^ m^^ Kuisk on teaduslikul uurimistööl HOC)- kordki tagasi tulla. Muidugi biokeemias ja taoU^^ mõlemad osi skaudlperem^ med: perenaine Koidula oli oma! ajal ise hundujuht ja peremees 081 oõline vanaskaut VABA EESTLASESl Olen olnud kolme ja poole aasta jooksul paljudel eestlaste suurüritustel, 1984. aastal ka Ülemaailmsel,— Toronto ESTO-l. Mitte kunagi ja mittle kusagil pole ma märganud, et eestlased olgu vanemast, olguv nooremast põlvest ^ poleks ühes küsimuses üksmeelel: häbiväärne okupatsioon peab lõppema, meie rahvuse õigused tuleb jalule seada. „ . . . aovg. . v ^ . a v « . . organiseeri ise on jagunenud kahte leeri, millest üks sooviks taolisele ESTI-VALile tulevikus kutsuda esinejaid ka Nõukogude kodumaalt..• Göteborgi ESTIVAlLi organiseerijad KUTSUSID pidustustele ühe koori okupeeritud kodumaalt. Polnud see ei organiseerijate ega ko^ duse koori süü, et koor Göteborgi ei jõudnud. Laupäeval, 14. juenil toimuis lepoiste hemduparvikiiB väljasõit VäljasõidiBstt võttis osa kiimirBiie poissi ja Peetri kiriku juurde tagasi jõuti vee- kella 6-ks õhtupoolikul. Poistega olid kaasas juhid Enno Agur, Riina Kindlam ja Heino Jõe- Transpordi •iste matk algas hommi- dus niisuguseid asju ei õpetata. Oige ja toitlustamisega abistasid Anne kui kell 9 Peetri kiriku juurest, eesti mees peab aga teadma, mis Agur ja tema vaike poeg Eerik. Matkaisihiks oli Järve talu Totten- see tähendab kui talle öelHakse, et^^^^^^^^^ hamis, mida peab ühe hundu juhi ta on üks %anä Vasikas. Enno Aguri onu Aadu Järve. Ta- - , , . . . lu rajas aastakümnete eest Aadu Padast supiustta^ isa Juhan Järve ja möödunud aas- mus vorsti praadimme aeda,tehtud ta 31. mai- keeristormis sai talu ^"^^ ^.f m.ndr traktori jarel-raskesti kannatada. Elumaja ja yankrü istudes ümbruskonna ^mat-garaazh on taastatud, laut ja küün Y^^: Kaidi sees onu ,Tonu^arye on aga veel varemetes. ^"^^'^ ^a on ehitanud kilo-meetri kaugusele vanast koduta- Pärast tervituslaulu pererahvale lust. Loss on võimas raudkivist tegi poisid matka talu metsa, kus ehitus kahe torniga, millest ühes voolab forelli-oja ja tõid sealt peo- lehvib Eesti, teises Kanada lipp. täie vorsti praadimise vardaid. Va- ;,Lossihärra'- Tõnu on lossi pannud hepeal tehti tutvust talu viie här- müügile', kuna tem javärsiga. Piimakarja lauda hävi- ehitada ja siis ära müüa. Nüüd erimumpeSttmäsiM jaoks. TalvekahjUStusi Hkvideen^^ nemise tõttu ei saa pidada. saab keegi omale ehba lossi, mille ^ , , ukse kohal on Eesti vapp. , / V -^^^ , , - ... SeiBeie järgnes luSiike õppus - ^^^^^ mis algavad 5. juulil, leiavad korrastatud KotkajaiT» kuidas nimetatakse eesti keeles Kõige põnevam oli pikk ringkäik ^ n r i ^ i .. . ,. - . ^ ^ • ««i • ^ lehma beebit, lehma teismelist, ühes naabruse püma-karja^farmis.^®^ lehma isa ning mis vahe m pul- kus sai kõiki neid loomi näha, kat- .Lembitu leH^^ Masinate jaoks ehitati väike e^ 3a harjal. suda Ja toita, kdlest ennejuttu oh. kakskorda, ruum köögi taha, kuhu tuleb veel Poisid Dolnud neid sõnu varem ff.^"^*^ "'^^^^ f^.'f^^^^^^ elektrivool ja veetorud. .^T.J''''^^^^^ koik musta-valge kirjut irnsi tou- kasutamiseks korda, sügista^^^^^^^^ jä hooned pandi syvek@rd« Nädalalõpul 7^/8. juunil toimusid Lembitu lellede kevadised talgud Kotkajärve laagrikor-nõudis jhundulaagripesuma'' ehitati vaike , sest TV-s, koolis ja ka kogu. pannakse kõik talyekörda.Oluli- järve väravasildid. Ehitus pandi gljg. sem selle juures on vee süsteem, uuesti püsti ja on loodetavasti nüüd :. 287: „ . . . etendused tõmbasid kokku suure publiku, kus võis näha mitmeid tuttavaid nägusid väliseestlaste ESTlVALIlt Göteborgis . . . " Tõsi, VANEMUISE etenduste publiku moodustasid väliseestlased. Raudne eesriie ei saa eestlast võõrutada huvist kodi^sb kultuuri vastu, seda enam, et suurt hulka selle ilminguist võib liigitada vastupanu-kultuuri valdkonda. Kuidas aga said Irdile tuttavaks ESTIVALI osavõtjate nao^? Teda ju seal polnud? On see bluff või tunnustus nõukogude ,,välisfQtograafid©" hea- Edasi, VANEMUISE külaskäiku Rootsi ei võtnud ei teatrikülasta-jad- eestlased ega ka rootsi kriitika kunagi nõukogude teatri külaskäi- teem, niillega piim lehma nisast Vesi pumbatakse Ko guna. Kõneldi ikka ja vaid EESTI läheb otse piimatalitusšeilm^^^^^ TEATRI külaskäigust. et inimene seda saaks puutuda- "liku survega laiali h^^^^ juures tehtij)unas.. Lk. 288: „ . . . Saal on t ä i s . . ." Väga põnev oli ka automaatne sõn-^^^r^^^^^^ kula ümbrus hakkab poeb Kaarel Ird siin Jaan Toomin-niku koristalitiise transpor^^^^^ Ja i^al kevadel kontroUiiiiist ja käiku ^^^^^^^^^^ ilmet. Küla hooned ga laia selja taha. Saal polnud täis see väike elektriline Vigur, mis laskma sellel „Jegor B u l õ t s h o v i . . e t e n - sunnib lehma oma kooki ja vett pumbad •tühjendada. Kotkajärve "^P^^!^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ dusel, millest'Ird kirjutab. Kui ise laskma täpselt selleks määratud ,,veepealik" on EndelLeis, kes tal- ^^^"^^ ei mäleta, siis tasuks küsida neilt kraavi. Farmist tagasi jõudes teh- gutelte^^ Põhjalik ülevaatus tehti köögis, ülejäänud 45-lt VANEMUISE ini- ti jälle väike süplus,m^^^ '^^^^^^^^^^^^^^ m^^^ y meselt, kes Stokholmi olid päääe- linnameeste jaoks liiga palay;^^^^^^H^^ pesumaja ehitati para- all. Samuti korrastati Rajaleidjate : nud. Järgnes uus jutt talu-asjandusest,3a kiruga^^^^^^^ m mida omalt poolt täiendas peremees ^^^kkas pe^s^^^^ „sõit- ning hundude laägriväljakud.. Maestro^ kas poleks targem olu- ^^^^ ppjstele sai päris selgeks, 4 des, kus tõtt ei tohi kõnelda, au- j^^. p5^yjjjgj^gj| QJ^^^ ^.jgg^^^^^ salt vaikida? PER ASPERA on oi- giis tuleb linnas inimestel söö- et^^^^U^ mid N. Liidus ja okupatsioonis (üla. Põllumees oma raske ja Ä m^^^ tamsam aDUme. liüüdnimil) saadi Kotkajärvele Taigu pereemaks oU Hilja Jukfeum, Aarae Valitlira Lahkumisel anti pererahvale üle automaat-pesumäja pesumasin ja kes mehi toitis ,,nagü oma lapsi'*, Endine ENSV Kultuuriministee- väike nahast meene; millele kõik kuivataja. mille paigutamiseks Talgupealikud olid Asko Kütti ja valitsuse juhataja • poisid kirjutasid oma-nimed. Pere- • kiisMl ruum eiota^^^^ Harold Kivi,^' V • .^^ ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-25-10
