1985-06-18-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EBOTiANE teisipäeval, lg. juunil 1985 >—Tuesday, June 18, 1985 Nr. 46
/.Laupäeval, 8. juunil koiraldas ToEOnto Eesfi Kala-
|a Jahimeeste Klubi oma suvise hooaja avamise, kala- \
püüglvõistluse Simcoe järvel. Võistlusest Cooks Bay'l
Keswickis võttis osa 25 õugesportlast, aende hulgas aff^-
1
Kogunemisekohaks oli Milleri
paadisadama parkimisplats kell
7.30 hommikul. Peale klubi esitne-he
'H. Riko poolt antud juhtnööre
algas võistlus^kell 8. Mitmel oli
kaasa võetud^oma paat, need lasti
järve Milleri paadisadamast, kuna
jalamehed läksid Bay View Boats
Cabins —- paatide rentimise kohale,
kust asuti renditud paatidega
võistlusretkele. Püügi lõpuks oli
määratud kell 12j saagi kontrollimise
ja kalade kaalumise kohaks
oli m&atud klubi liikme E. Hari-laidi
suvdkodu maa-ala.
Püügiihn oli päikesepaisteline ja
väga soe. Hiljem pani õrn tuulehoog
veepinna vähe virvendama ja
andis paadis higistajatele jahedust.
Ka kala hakkas veidi paremini
näkkama, kuid siiski kehvalt.
NäEdcamist oH küli tiliti, ikGiid
..cneed otid bätesjd, kel oli jjsst kee-luaeg.
Bassidega oli lausa hädas kirglik
jahi- ja kalasportlane ning laulumees
Jüri Ramjalg, kelle landi
noon.
otsa haakus õige mitu bässi-isan-dat,
kuid pidi need sealt vabastama.
. Võistluse lõpul koguneti klubi
liikme E. Harilaidi suvekodu maaalale
kus saak kaaluti ja selgitati
kohtatele tulnud:'
1). E. .Uibapuin 4,008 kgBaavi
eest võitis ränd* Jsi individuaal-auhinna,
2) J. Summa 2,035 kg
Isavi sai Individuaalauhinna, 3)
M. Kore 1,990 kg havi eest sai
RAAMATUID
yyüGIL „.VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ kidal»
Kogu saak oli 25 võistleja kohta •
5 havi, mitukõimmend päikesekala.
Peale klubi esimehe H. Riko
poolt tehtud auhindade väljajagamist
ja pildistamist lasti E. Uibo-puu
poolt kuumendatud vimervors-tidel
hea maitsta, mõnuleti ning
peeti aru järgmise võistluse aja ja
koha üle. Koju sõideti küll nigela _ . - i • i <u • i* i v ™
saagiga, kuid siiski hea meelega ja RoQtsi skautlito ja lipkonna Vanem
päikesest pruuniks paitatud p'alge- sklli. Sven ,,Tillu*'
J. S-gt kond on sõpmsM
EESTI SKAUIXUS WŠKtmSMENB AASTTAT 2.—'
ESTONIAN SCOUTING
Frcd limbcrg — ISAMAA EEST . . . . 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja nuudi]» 9^
Ivar I?ai& — ELUKOGU 10.—
Heino lõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.--
Anna Alunatova—Marie Under --REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson^ KODUMAALT V M 10.—
Herbert Michelson SKAUHJKUL TEEL . 3.—
Herbert Miclielson—NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michebon — EESTI RADADELT 9.—
Pittd Laan — MÕTTELEND — pflte |a peegddnsi 5.—
Aaisnd Roos— JUMALAGA, KARS U
BRZÜRUM
Anfts Vomm — VARJUD OnaletiKkori)^^^^.. . . .
Safime Mbaon — AJATAR (loaietBikosii)
loto PHki — RAJUSÖLMED
Urve Kambs — KÖDAKONDUR amdetmkopi)
Hamies Oja — K0PUtUSl51> E N ^
(faratetaskogn)
Hannes Cya — T ü ^ ^
(laoletnskogD) ......
Andres Kfing — MIS TOIMUS SOOlte
EimurSandenLOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Vcedam — LURICH AMEERIKAS . . .
E. UiBtalu — TAGURPIDI SÖUDES
A, Roos — RÄNDAMAIE (hndetrtfcogo) . . . ..
Prof. Frfix Oinas —^S^^
J.m. esseid ............. ............
Sanden ,3t)DA JA KIVI^
L Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAT
(5 näidendid
$1.-
.70
M
.59
M
.01
.50
.S9
Los Angeleses peetud võistlusel
oli heas vormis tshehhitar Jarmila
Kratochvilova, kes Võitis mi 400
kui ka 800 m jooksud. Kratochvilova
on 1983. a. maaihnameister
ja maailmarekordide omaja. Ta
jooksis seekord 800 m ajaga
2.00,22 ja poolteist tundi hüjem
400 m ajaga 49,89, mis on tänavu
parim aeg maailmas.
• Naumburgis peetud käimise
võistlustel saavutasid hooaja tippmargid
20 ja 50 km käimises Ida-
Saksa kergejõustiklased, maaihnameister
RonaldWeigel 1:22.12 ja
1980. a. olümpiavõitja Hartwig
Gauder 3:44.33.
Walnutis peetud kergejõustikuvõistlustel
saavutas tänavuse parima
välisvõistluse tulemuse teivashüppes
Miehael Tully, saavutades
5.76, Kaugust hüppasid Larry My-ricks
8.19 ja Carol Lewis 6.92.
iiiiiiiiiaiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kuulitõukes saavutas Gregory Tra-falis
21.10, kettaheites Gregory
McSeveney 66.24 ja kümnevõistluses
Miehael Ramos 8295 punkti;
Philadelphias USA ülikoolis õppiv
inglane Roald Bradstock lisas
Inglismaa odaviskerekordile üle
nelja meetri, saavutades 93.24. Üle
90 meetri viskas oda ka rootslane
Dag Wennlund, kes Texases viskas
92.20. Endine maailmarekordimees
Torn Petranoff lennutas Kalifor-nias
oda 90.16.
Golumbuses püstitas Jud Logan
77.24-ga uue USA vasaraheite re-.
kordi. Saksamaal heitis läänesakslane
Ghristoph Sahner uueks isiklikuks
vasaraheite rekordiks 78.86,
mis on seni hooaja parimaks maailmas.
. .
Itaalias peetud kergejõustiku-võistlusel
tõukas ishehh Remigius
Machura kuuli 21.05, Jaapanis
hüppas Dave Volz teivast 5.70.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust toetasid oma
majandusliku panusega hoVembris
Ja detsembris 1984 alljärgnevad
kaasmaalased:
Hamiltoni Eesti Võitlejate
Ühing, Korp! iFraternitas Estica,
Londoni Eesti Luteriusu kogudus,
Montreali Eesti Selts, Ramat A^to
Service, r.
Linda Aärend, V. Aasa, Alfred
Aasma, K. Aaspere, V. Aedna, Eli-se
Akker, L. Aljaste, Helene &
Hugo Allišma, A. Altosaar, H. Al-tosaar,
B. Alvet, pr. & hr. F. An-derson,
R. Andre, Anneli; ja, Greg
Andre-Barret, H. Anelin, Elmar
Äni, Ida Äreneem, Nikolai Arget,
dr. Endel^ Arrö, Kristjan ja Salme
Arro, y.; Arvo,, E. Asu.
A. Barylskii Meery
Jürgenson.
R. Edari, Ene Elken, August
Erikson, V. L. Ernesaks, Agathe
Esop,Joh. Ester, E. ja V. Gering.
A. Haabniit, Vallo Haljaste, pr.
ja hr. M. Hallik, pr. J. Hansmann,
B. Heine, Leida Helde, K. Hele-nurni,
J. Helmeste, Verner ja Regina
Heinar,F. Heinsar, Edgar A.
Heinsoo, I. Heinsoo, Jaan Hion,
Velio Hubel, |lse Hääl.
Endel Igarik, Irene Ilmas, Rudolf
Ilves, Uno W. Ilves, Albert
ja Ellen Irs, Mathei Isberg.
August Jaagumägi, A. ja V. Jaa-mul,
H. Jaason, Johannes ja Karin
Jakobson, Lilly ja Elmar Jakos-son,
E. Järve,. N. Jaus, M.. Jen-sen,
Eerik Joasaare, Ella Jostman,
Otto Jurisson, Siia ja Alfred Jur-ma,
Paul Juttus, Ella ja Enn Jõ-gär,
Q, Jõgeda, Jüri ja Ella Jür-
(Järgneb) \
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas Imdetnskogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY . . .
REHVrrUD PURJEDEGA n^^^^^.^^^^^^.^. . . . „
NAER ON TERVISEKS — kõdijutte
nmar JAKS — NEPTÜN
Ivar Ivask —VERANDARAAMAT
Imdetuskogu
S. Ekbaom — Ikraletoskoga OHUMÄRGI ALL
Anti Vomm RISTSÕNAD n ^^^^^^^ . ..
NAER ON TERVISEKS H ....
M. Juhkam — USK ON METO AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) . .
TAIMI PROÖS — ELUKEtGEL Ouuletosed)
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL- IV
H.Meret — :TEREMI JUTUSTUS
LISANDUSI I
mõtete ja uudiste vabale levikule EesiSs ...
A. Mägi — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., köites^ ^ ^ ^ ^ . j . .
Robert Kreem VANDEGA SEOTUD .
E.Past-^ MAALT ja MERELT^^^^^^^^^^^.
.50
$1^
4.— M
M
6.-- .50
IM M
.50
14.— M
UM •50
.70
$1^
. 6.— .70
13.— $lr-
19.50 .70
15.— .70
4.— M
47.—
, mujale $3.—
5.75 .50
7.— •70
14.— 1.—
8.— 1.—
8.— •70
18.— •\1.—
7.— .70
10.— $1.75
2.25 .70
12.— $1.-
12.— $1.50
10.— .50
5.— .70
25.— $1.50
• .' •
m.—
1.—•
—.70
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
E
l@sf ist laiik^mis® |ci ll©@fsi
pääsemas® lygi
Punasest Ristist käisime mannerguga
suppi toomas. Hernesupp,
keedetud ainult veega. Vahel sai
ka leiba supi kõrvale, päris harilikku
eestipärast leiba. Laotasin lina
maha, sellele taldrikud, lusikad,
süpimannerg ja leivaviilud. Istusime
ratasringi maas nagu saarlased
heinamaal. Me olime näljast pääsenud;
Meie põrand oli puhaSj seda
pesime iga päev. See oli ju meie
voodi ja söögilaud. Järve ääres
käisin külma veega pesu pesemas,
mida •-murel .kuivatasin-. Ega -need-puhtad
küll välja ©i näinud.
Kõige vaesemalt majäelanikult
sain hiljem ühe pika voodi, kuhu
paigutasin kolm väiksemat last ma-gamaj
kaks ühes otsas ja üks teises.
Mina ja kaks suuremat last
magasime põrandal, nüüd juba õle-kottidel.
Aeg oli jõudnud novemb-
' rikuusse ja tuba oli kühn. Und oli
vähe külma pärast, meil puudus küte.
Keeta saime oksaraagudega, mida
korjasime metsast, kuid need ei
andnud sooja. Oli tarvis sütt või
ikoksi»; liiiida. anti. liBnavalitsusest
ainult töötaj atele. Keetsime ka õlgedega,
neid kokku keerates;
nuustidesse, et kauem põleksid.
Sain müüa kohviube, mida ma
Lescbtines sõjasaagina kaasa võtsin.
Mul oli neid 2—3 kilo ja see
oli hinnatud vara. Sain nende müügist
natuke raha, müle eest ostsin
toidulisa, peamiselt värskeid sibulaid,
millega panin seisma laste kär-natõve,
Hiljem kirjutas arst mulle
terve liitri musta väga hiaiseVat rohtu.
Määrisin terve pere selle koletisega
ühel õhtul sisse 24-ks tunniks.
See aitas ka nn. vene süge-listest
lahti saada. Peeter sai jälle
jalgu kasutada, kasvasid uued küüned
ja uus nahk jalataldade alla.
Samuti kasvasid Ainole uued küün
e d ; / ; ' \ / y . ' ' ' : -,
Me olime ise koomilised poolakate
silmis, kuid sama koomilised
olid meie silmis ka meie poolakatest
naabrid. Elasime maja. vaeste
osas. Poolas on iga maja hoovi
peale ehitatud väiksem maja, kus
elavad vaesed odava üüriga, vesi
ja tualett õues ühine. Meie all elas
vana, abielupaar Naine oli mõlemast
jalast vigane. Oli sakslanna,
millele ta oli väga uhke, mees poolakas.
Kui said mutiga hoovipeal
kokku, ükskõik mitu korda päevas,
pidid ära kuulama, et ta on 67
aastat vana ja taÜe on 7 operatsiooni
tehtud. Mõnikord ta rääkis,
et mees ei andvat talle öösiti rahu,
ja lõppotsus oli, et poola mehed
on hirmsad.;
Allkorrusel elas veel kurt kingsepp
oma naisega, kes ei saanud
„s" ega „r" tähte hääldada. Olid
alles noored inimesed, meie seal
olles abiellusid. Kingsepal oli väga
kuri koer, keda hoiti toas ketis.
Kartsime seda koera. Alati kui ta
lahti sai, ronis kohe trepist ülakorrusele.
Kord juhtus koeraga naljakas
lugu. Meie naabriks oli õmb-lejanha,
kelle juures oli keegi saksr
lanna n.ö. redus, t^hel õhtul tuli;
miüits sakslannat taga küsima.
Mitte teades kus ta elas, läks kingsepa
uksest sisse. Koer tormas kcn
he miilitsale kallale, kes ei teadnud,
et kingsepp oli kurt ja arvas,
et koer ässitati kallale. Miilits tahtis
koera kohe mahalasta või kägistada.
Oli palju arutamist ja seletamist,
enne kui suudeti selgeks
teha, et kingsepp ei olnud milleski
süüdi. Majaelanikud tegid miilitsale
selgöks, et koer on kurdile
kõrvadeks. Lõpuks sai ka miilits
sellest aru ja koer jäi eliüi
; Teised naabrid' elasid maja ri^
kaste poolel. Seal oli rätsepmeister,
kelle triikmasin kaalus-5 kilo. Naine
oli tal nii piiha, et võis igapäev
pattu kahetsemata armulauale
minna. Poeg oli neil gümnasist ja
kä püha. Edasi —^majaomanik
ise;Oina kahe tütrega, kes' ootasid
rikkaid kosÜasi ja kartsid koledasti
külma, üks õde oli saanud restoraniomanikule
mehele. Maja oli
natsionaliseeritud, nende sissetulek
oli päris väike või üldse mittemi-dagi.
Siis veel leskproua kolme täiskasvanud
lapsega, kes kandis sõr-musetaolisi
kõrvarõngaid ja valitses
oma suuga tervet maja. Oma lastele
ta jagas ihunuhtlust ükskõik
millega, mis parajasti juhtus käes
olema. Kõige rohkem sai 18-aasta-ne
tütar Derenja, kes ei tahtnud
abielluda ema poolt vaUtud mehega,
kes oli äris müüjaks, kuni väsis
ja enani ei jaksanud. Suri tiisikusse
natuke aega pärast meie
sealt lahkumist. Veel oli üks raudteelase
perekond, kellega meil oli
kõige rohkeni kokkupuutumist, ku-m
nieie lapsed olid pea samavanused.
Ka elas'seal naisterüete
õmbleja, kes mind väga palju aitas.
Tal oli lai tutvusringkond, muretses
mulle kudumistööd. Istusin
ta soojas korteris pikad õhtud, kus
oli; ka elektrivalgustus. Tema õmbles
vahetpidamata ja niina kudusin
ilusaid mustrilisi kampsuneid, milliste
eest mulle hästi maksti; enamasti
natuuras, kas söögiõli^ söe või
muuga, mis kellelgi oli anda. Ka
sain karbiiti lampi. Muud valgustust
meil polnud, Vahest jõime
teed või kohvi hilisel õhtutunnik
Kella 12-e paiku enamasti lõpetasime
töö ja ma läksin üle õue oma
kühna tuppa, kus pr. Sabe oli lastega.
Selle õmbleja käest sain lõpuks
ka tema vaha söögilaua ja
mõned logisevad toolid. Milline
suur võit peale mitut kuud põrandal
elamist.
See õmbleja viis mind kontakti
ka linna beade; inimestega, kellel
oli tööd anda jä said sel viisu
meie olukorda leevendada.
Kord, see oli kõige kriitilisemal
novembrikuu päeval, kui olime
külma pärast meeleheitel, tuli keegi
preüi Punasest Ristist meid vaatama
ja käskis meid tulla iga päev
supi järele. Ka lubas ta voodi laenuks
anda ja ütles, et pr. Z. tuleb
meid vaatama. Me ei pööranud
sellele mingit erilist tähelepanu, me
ei tundnud ju teda.
see aga iseäralik, veidi ohoh.
Hiljem oli kogu hoov ärevil:
mõelge, proua Z. käis teie juures
ja kas teate kes tema on? Ja mis
te ise olete, räpased välismaalased
oma suitsuonnis! Kust meie pidime
teadma, et ta oli krahvinna Z. ja
Punase Risti esinaine. See aadlidaam
oli nüüd vaene. Sakslased
olid võtnud ära nende mõisa, 50-
toaga lossi, suhkruvabriku ja kõik
selle juurde kuuluva. Samuti polnud
venelased midagi tagasi andnud,
ainult nende ünnakorter oli
alles. Pojad OÜd tal kohtšentratsi-oonilaagrisse
viidud.. Oli usklik,
käis iga päev kaks korda kirikus-katedraalis,
kus teihal ja ta perekonnal
olid oma kindlad istmed.
Olevat paavsti kohapealne volinik.
Oli ntjüd vaene, kuid ütlemata hea
südamega. Hoolitses vaeste eest,
kliid nende ^ kodudes ei käinud.
Enamik linnaelanikke austas teda
ja kui kellelegi midagi osaks sai,
siis vanaraoeHselt suudeldi tema
kätt, nagu pühakul. '
Proua Z. kutsus mind enda juur-de
koju, olevat mulle pakikese valmis
pannud, võtku ma ka poeg
kaasa, lubas anda natuke süsi keet-,
miseks.
/(Järgneb).
TUTVUS KRAHVIIWAGA ^
Tuligi siis haruldaselt suurekasvuline,
vanamoeliselt riietatud vanaproua,
tugeva kepi najale toetudes.
Oli väga viisakas ja lahke. Teretas
meid kõiki kättpidi ja tegi
sealjuures kniksu, ka lastele. Mõtlesime
peale tema lahkumist, et oli
VABA EESTLASE taUtaseo
müügil heliplaat
..NEUAKESI
— kvartett: Juta Haller, Inta Mõisa,
Aasma taves, Maila taimr®
Hind $9.50 -f saateknln $1.—
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 18, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850618 |
Description
| Title | 1985-06-18-06 |
| OCR text | VABA EBOTiANE teisipäeval, lg. juunil 1985 >—Tuesday, June 18, 1985 Nr. 46 /.Laupäeval, 8. juunil koiraldas ToEOnto Eesfi Kala- |a Jahimeeste Klubi oma suvise hooaja avamise, kala- \ püüglvõistluse Simcoe järvel. Võistlusest Cooks Bay'l Keswickis võttis osa 25 õugesportlast, aende hulgas aff^- 1 Kogunemisekohaks oli Milleri paadisadama parkimisplats kell 7.30 hommikul. Peale klubi esitne-he 'H. Riko poolt antud juhtnööre algas võistlus^kell 8. Mitmel oli kaasa võetud^oma paat, need lasti järve Milleri paadisadamast, kuna jalamehed läksid Bay View Boats Cabins —- paatide rentimise kohale, kust asuti renditud paatidega võistlusretkele. Püügi lõpuks oli määratud kell 12j saagi kontrollimise ja kalade kaalumise kohaks oli m&atud klubi liikme E. Hari-laidi suvdkodu maa-ala. Püügiihn oli päikesepaisteline ja väga soe. Hiljem pani õrn tuulehoog veepinna vähe virvendama ja andis paadis higistajatele jahedust. Ka kala hakkas veidi paremini näkkama, kuid siiski kehvalt. NäEdcamist oH küli tiliti, ikGiid ..cneed otid bätesjd, kel oli jjsst kee-luaeg. Bassidega oli lausa hädas kirglik jahi- ja kalasportlane ning laulumees Jüri Ramjalg, kelle landi noon. otsa haakus õige mitu bässi-isan-dat, kuid pidi need sealt vabastama. . Võistluse lõpul koguneti klubi liikme E. Harilaidi suvekodu maaalale kus saak kaaluti ja selgitati kohtatele tulnud:' 1). E. .Uibapuin 4,008 kgBaavi eest võitis ränd* Jsi individuaal-auhinna, 2) J. Summa 2,035 kg Isavi sai Individuaalauhinna, 3) M. Kore 1,990 kg havi eest sai RAAMATUID yyüGIL „.VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- $ kidal» Kogu saak oli 25 võistleja kohta • 5 havi, mitukõimmend päikesekala. Peale klubi esimehe H. Riko poolt tehtud auhindade väljajagamist ja pildistamist lasti E. Uibo-puu poolt kuumendatud vimervors-tidel hea maitsta, mõnuleti ning peeti aru järgmise võistluse aja ja koha üle. Koju sõideti küll nigela _ . - i • i E N ^ (faratetaskogn) Hannes Cya — T ü ^ ^ (laoletnskogD) ...... Andres Kfing — MIS TOIMUS SOOlte EimurSandenLOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST V. Vcedam — LURICH AMEERIKAS . . . E. UiBtalu — TAGURPIDI SÖUDES A, Roos — RÄNDAMAIE (hndetrtfcogo) . . . .. Prof. Frfix Oinas —^S^^ J.m. esseid ............. ............ Sanden ,3t)DA JA KIVI^ L Külvet — NÄTTEMÄNGURAAMAT (5 näidendid $1.- .70 M .59 M .01 .50 .S9 Los Angeleses peetud võistlusel oli heas vormis tshehhitar Jarmila Kratochvilova, kes Võitis mi 400 kui ka 800 m jooksud. Kratochvilova on 1983. a. maaihnameister ja maailmarekordide omaja. Ta jooksis seekord 800 m ajaga 2.00,22 ja poolteist tundi hüjem 400 m ajaga 49,89, mis on tänavu parim aeg maailmas. • Naumburgis peetud käimise võistlustel saavutasid hooaja tippmargid 20 ja 50 km käimises Ida- Saksa kergejõustiklased, maaihnameister RonaldWeigel 1:22.12 ja 1980. a. olümpiavõitja Hartwig Gauder 3:44.33. Walnutis peetud kergejõustikuvõistlustel saavutas tänavuse parima välisvõistluse tulemuse teivashüppes Miehael Tully, saavutades 5.76, Kaugust hüppasid Larry My-ricks 8.19 ja Carol Lewis 6.92. iiiiiiiiiaiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Kuulitõukes saavutas Gregory Tra-falis 21.10, kettaheites Gregory McSeveney 66.24 ja kümnevõistluses Miehael Ramos 8295 punkti; Philadelphias USA ülikoolis õppiv inglane Roald Bradstock lisas Inglismaa odaviskerekordile üle nelja meetri, saavutades 93.24. Üle 90 meetri viskas oda ka rootslane Dag Wennlund, kes Texases viskas 92.20. Endine maailmarekordimees Torn Petranoff lennutas Kalifor-nias oda 90.16. Golumbuses püstitas Jud Logan 77.24-ga uue USA vasaraheite re-. kordi. Saksamaal heitis läänesakslane Ghristoph Sahner uueks isiklikuks vasaraheite rekordiks 78.86, mis on seni hooaja parimaks maailmas. . . Itaalias peetud kergejõustiku-võistlusel tõukas ishehh Remigius Machura kuuli 21.05, Jaapanis hüppas Dave Volz teivast 5.70. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma majandusliku panusega hoVembris Ja detsembris 1984 alljärgnevad kaasmaalased: Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing, Korp! iFraternitas Estica, Londoni Eesti Luteriusu kogudus, Montreali Eesti Selts, Ramat A^to Service, r. Linda Aärend, V. Aasa, Alfred Aasma, K. Aaspere, V. Aedna, Eli-se Akker, L. Aljaste, Helene & Hugo Allišma, A. Altosaar, H. Al-tosaar, B. Alvet, pr. & hr. F. An-derson, R. Andre, Anneli; ja, Greg Andre-Barret, H. Anelin, Elmar Äni, Ida Äreneem, Nikolai Arget, dr. Endel^ Arrö, Kristjan ja Salme Arro, y.; Arvo,, E. Asu. A. Barylskii Meery Jürgenson. R. Edari, Ene Elken, August Erikson, V. L. Ernesaks, Agathe Esop,Joh. Ester, E. ja V. Gering. A. Haabniit, Vallo Haljaste, pr. ja hr. M. Hallik, pr. J. Hansmann, B. Heine, Leida Helde, K. Hele-nurni, J. Helmeste, Verner ja Regina Heinar,F. Heinsar, Edgar A. Heinsoo, I. Heinsoo, Jaan Hion, Velio Hubel, |lse Hääl. Endel Igarik, Irene Ilmas, Rudolf Ilves, Uno W. Ilves, Albert ja Ellen Irs, Mathei Isberg. August Jaagumägi, A. ja V. Jaa-mul, H. Jaason, Johannes ja Karin Jakobson, Lilly ja Elmar Jakos-son, E. Järve,. N. Jaus, M.. Jen-sen, Eerik Joasaare, Ella Jostman, Otto Jurisson, Siia ja Alfred Jur-ma, Paul Juttus, Ella ja Enn Jõ-gär, Q, Jõgeda, Jüri ja Ella Jür- (Järgneb) \ Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA V. Kimberg-Kotkas Imdetnskogn PILVE ALL JA PILVE PIIRIL E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY . . . REHVrrUD PURJEDEGA n^^^^^.^^^^^^.^. . . . „ NAER ON TERVISEKS — kõdijutte nmar JAKS — NEPTÜN Ivar Ivask —VERANDARAAMAT Imdetuskogu S. Ekbaom — Ikraletoskoga OHUMÄRGI ALL Anti Vomm RISTSÕNAD n ^^^^^^^ . .. NAER ON TERVISEKS H .... M. Juhkam — USK ON METO AIDANUD (Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) . . TAIMI PROÖS — ELUKEtGEL Ouuletosed) E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS VÄLISMAAL- IV H.Meret — :TEREMI JUTUSTUS LISANDUSI I mõtete ja uudiste vabale levikule EesiSs ... A. Mägi — EUROOPA RAHVASTE AJARAAMAT 264 kl., köites^ ^ ^ ^ ^ . j . . Robert Kreem VANDEGA SEOTUD . E.Past-^ MAALT ja MERELT^^^^^^^^^^^. .50 $1^ 4.— M M 6.-- .50 IM M .50 14.— M UM •50 .70 $1^ . 6.— .70 13.— $lr- 19.50 .70 15.— .70 4.— M 47.— , mujale $3.— 5.75 .50 7.— •70 14.— 1.— 8.— 1.— 8.— •70 18.— •\1.— 7.— .70 10.— $1.75 2.25 .70 12.— $1.- 12.— $1.50 10.— .50 5.— .70 25.— $1.50 • .' • m.— 1.—• —.70 US$2.00 15.— $1.50 $10.— $1.50 E l@sf ist laiik^mis® |ci ll©@fsi pääsemas® lygi Punasest Ristist käisime mannerguga suppi toomas. Hernesupp, keedetud ainult veega. Vahel sai ka leiba supi kõrvale, päris harilikku eestipärast leiba. Laotasin lina maha, sellele taldrikud, lusikad, süpimannerg ja leivaviilud. Istusime ratasringi maas nagu saarlased heinamaal. Me olime näljast pääsenud; Meie põrand oli puhaSj seda pesime iga päev. See oli ju meie voodi ja söögilaud. Järve ääres käisin külma veega pesu pesemas, mida •-murel .kuivatasin-. Ega -need-puhtad küll välja ©i näinud. Kõige vaesemalt majäelanikult sain hiljem ühe pika voodi, kuhu paigutasin kolm väiksemat last ma-gamaj kaks ühes otsas ja üks teises. Mina ja kaks suuremat last magasime põrandal, nüüd juba õle-kottidel. Aeg oli jõudnud novemb- ' rikuusse ja tuba oli kühn. Und oli vähe külma pärast, meil puudus küte. Keeta saime oksaraagudega, mida korjasime metsast, kuid need ei andnud sooja. Oli tarvis sütt või ikoksi»; liiiida. anti. liBnavalitsusest ainult töötaj atele. Keetsime ka õlgedega, neid kokku keerates; nuustidesse, et kauem põleksid. Sain müüa kohviube, mida ma Lescbtines sõjasaagina kaasa võtsin. Mul oli neid 2—3 kilo ja see oli hinnatud vara. Sain nende müügist natuke raha, müle eest ostsin toidulisa, peamiselt värskeid sibulaid, millega panin seisma laste kär-natõve, Hiljem kirjutas arst mulle terve liitri musta väga hiaiseVat rohtu. Määrisin terve pere selle koletisega ühel õhtul sisse 24-ks tunniks. See aitas ka nn. vene süge-listest lahti saada. Peeter sai jälle jalgu kasutada, kasvasid uued küüned ja uus nahk jalataldade alla. Samuti kasvasid Ainole uued küün e d ; / ; ' \ / y . ' ' ' : -, Me olime ise koomilised poolakate silmis, kuid sama koomilised olid meie silmis ka meie poolakatest naabrid. Elasime maja. vaeste osas. Poolas on iga maja hoovi peale ehitatud väiksem maja, kus elavad vaesed odava üüriga, vesi ja tualett õues ühine. Meie all elas vana, abielupaar Naine oli mõlemast jalast vigane. Oli sakslanna, millele ta oli väga uhke, mees poolakas. Kui said mutiga hoovipeal kokku, ükskõik mitu korda päevas, pidid ära kuulama, et ta on 67 aastat vana ja taÜe on 7 operatsiooni tehtud. Mõnikord ta rääkis, et mees ei andvat talle öösiti rahu, ja lõppotsus oli, et poola mehed on hirmsad.; Allkorrusel elas veel kurt kingsepp oma naisega, kes ei saanud „s" ega „r" tähte hääldada. Olid alles noored inimesed, meie seal olles abiellusid. Kingsepal oli väga kuri koer, keda hoiti toas ketis. Kartsime seda koera. Alati kui ta lahti sai, ronis kohe trepist ülakorrusele. Kord juhtus koeraga naljakas lugu. Meie naabriks oli õmb-lejanha, kelle juures oli keegi saksr lanna n.ö. redus, t^hel õhtul tuli; miüits sakslannat taga küsima. Mitte teades kus ta elas, läks kingsepa uksest sisse. Koer tormas kcn he miilitsale kallale, kes ei teadnud, et kingsepp oli kurt ja arvas, et koer ässitati kallale. Miilits tahtis koera kohe mahalasta või kägistada. Oli palju arutamist ja seletamist, enne kui suudeti selgeks teha, et kingsepp ei olnud milleski süüdi. Majaelanikud tegid miilitsale selgöks, et koer on kurdile kõrvadeks. Lõpuks sai ka miilits sellest aru ja koer jäi eliüi ; Teised naabrid' elasid maja ri^ kaste poolel. Seal oli rätsepmeister, kelle triikmasin kaalus-5 kilo. Naine oli tal nii piiha, et võis igapäev pattu kahetsemata armulauale minna. Poeg oli neil gümnasist ja kä püha. Edasi —^majaomanik ise;Oina kahe tütrega, kes' ootasid rikkaid kosÜasi ja kartsid koledasti külma, üks õde oli saanud restoraniomanikule mehele. Maja oli natsionaliseeritud, nende sissetulek oli päris väike või üldse mittemi-dagi. Siis veel leskproua kolme täiskasvanud lapsega, kes kandis sõr-musetaolisi kõrvarõngaid ja valitses oma suuga tervet maja. Oma lastele ta jagas ihunuhtlust ükskõik millega, mis parajasti juhtus käes olema. Kõige rohkem sai 18-aasta-ne tütar Derenja, kes ei tahtnud abielluda ema poolt vaUtud mehega, kes oli äris müüjaks, kuni väsis ja enani ei jaksanud. Suri tiisikusse natuke aega pärast meie sealt lahkumist. Veel oli üks raudteelase perekond, kellega meil oli kõige rohkeni kokkupuutumist, ku-m nieie lapsed olid pea samavanused. Ka elas'seal naisterüete õmbleja, kes mind väga palju aitas. Tal oli lai tutvusringkond, muretses mulle kudumistööd. Istusin ta soojas korteris pikad õhtud, kus oli; ka elektrivalgustus. Tema õmbles vahetpidamata ja niina kudusin ilusaid mustrilisi kampsuneid, milliste eest mulle hästi maksti; enamasti natuuras, kas söögiõli^ söe või muuga, mis kellelgi oli anda. Ka sain karbiiti lampi. Muud valgustust meil polnud, Vahest jõime teed või kohvi hilisel õhtutunnik Kella 12-e paiku enamasti lõpetasime töö ja ma läksin üle õue oma kühna tuppa, kus pr. Sabe oli lastega. Selle õmbleja käest sain lõpuks ka tema vaha söögilaua ja mõned logisevad toolid. Milline suur võit peale mitut kuud põrandal elamist. See õmbleja viis mind kontakti ka linna beade; inimestega, kellel oli tööd anda jä said sel viisu meie olukorda leevendada. Kord, see oli kõige kriitilisemal novembrikuu päeval, kui olime külma pärast meeleheitel, tuli keegi preüi Punasest Ristist meid vaatama ja käskis meid tulla iga päev supi järele. Ka lubas ta voodi laenuks anda ja ütles, et pr. Z. tuleb meid vaatama. Me ei pööranud sellele mingit erilist tähelepanu, me ei tundnud ju teda. see aga iseäralik, veidi ohoh. Hiljem oli kogu hoov ärevil: mõelge, proua Z. käis teie juures ja kas teate kes tema on? Ja mis te ise olete, räpased välismaalased oma suitsuonnis! Kust meie pidime teadma, et ta oli krahvinna Z. ja Punase Risti esinaine. See aadlidaam oli nüüd vaene. Sakslased olid võtnud ära nende mõisa, 50- toaga lossi, suhkruvabriku ja kõik selle juurde kuuluva. Samuti polnud venelased midagi tagasi andnud, ainult nende ünnakorter oli alles. Pojad OÜd tal kohtšentratsi-oonilaagrisse viidud.. Oli usklik, käis iga päev kaks korda kirikus-katedraalis, kus teihal ja ta perekonnal olid oma kindlad istmed. Olevat paavsti kohapealne volinik. Oli ntjüd vaene, kuid ütlemata hea südamega. Hoolitses vaeste eest, kliid nende ^ kodudes ei käinud. Enamik linnaelanikke austas teda ja kui kellelegi midagi osaks sai, siis vanaraoeHselt suudeldi tema kätt, nagu pühakul. ' Proua Z. kutsus mind enda juur-de koju, olevat mulle pakikese valmis pannud, võtku ma ka poeg kaasa, lubas anda natuke süsi keet-, miseks. /(Järgneb). TUTVUS KRAHVIIWAGA ^ Tuligi siis haruldaselt suurekasvuline, vanamoeliselt riietatud vanaproua, tugeva kepi najale toetudes. Oli väga viisakas ja lahke. Teretas meid kõiki kättpidi ja tegi sealjuures kniksu, ka lastele. Mõtlesime peale tema lahkumist, et oli VABA EESTLASE taUtaseo müügil heliplaat ..NEUAKESI — kvartett: Juta Haller, Inta Mõisa, Aasma taves, Maila taimr® Hind $9.50 -f saateknln $1.— |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-18-06
