Vaba eestlane , September 19, 1978

              Nr. m
m saanud Paulus" —
liiteida nende inimes-apostel
Pauluse ee^-
ihilisi seisukohti dsa-mudavad.
Kui fanaa-ierist
ja ristiusu jäli-
|st sai üleöö suur ris-
|a apostel Paulus, siis
|ühendrükide pahem-idetega
senaatorist
Ivernist järsku Kam-munistliku
rezhüm!
j vastane, kes EÕudis
^liskomisjoni istungil
ijon oa kaalunud või-
4S saata sõjaväeüsü
[dzhasse ja kõrvalda-llt
„mõrtsukad".
tOovern on oma vaa-u
iiks pahempoolse-lühendriikide
poliiti-
Inami sõja ajal käit­ute
ja hurjutas ning
lendriikide sõjalisi
Vietnamis. Kuid mit-lamis
vaid Kambodz-kndriikide
õhujõud
lada nende kommu-
|;e edasitungi, kes on
tulles hävitanud ja
iJad tuhändied öm a
^d ja keda McGo-nüüd
„mõrtsuka-tiäs
elades ja ringi
le sageli näha> et
Jliitikutel selge iile-
^aailina ähvardaviast
^ust ning et mõnigi
ies siis kid on juba
»lmätest on ärgsnuti
jsenaator McGovern,
|i ole läänemaailmas
jõudu, kes läheks
fnnetut rahvast va-selle
loo juures hu-
It üks küsimus: kui
\l Sauiusest sai Pau­luse
kaudu, süs mis
mseks, mis muutis
ioverni Kambodzha
j kaitsjast nende kri-
Konserva-tegi
oma äsjase] aas^
teatavaks liikmete
iatud ringküsimuste
annavad kujuka
imistest päevakor-
)robleemide kohta,
lused kui ka antud
)rdlemisi huvitavad,
neist allpool kokku-küsitiühinguliik-probleemid
on On-õige
tähtsamad,
vastajaist arvas, et
itsioon, 21y3 protsen-
|s,;i8,8 prots. —• va-juur
domineerimine,
mislik ühtsus,ll,8
tsus ja 10,4 prots. —
ilitsus.
i — kuidas teie hln-la
tulevikku kolme
[ngu alusel — olid
[imistlikult — 38,7
luše tundega — 53,9
simistlikult — 9,3
mses küsiti — mill-
|ettepanekuid poolda^
Jöpuuduse probleem!
Ontarios — šüs saa-
^astused: tiivustada
iuktiivsüst — 24,2
Itttevõtetele maksu-
21,3 pröts., piirata
tiisi —20,7 prots., re-lumaksu
majandus-niseks
- r 19,3 prots;
valitsuse poolt alga-programme
— 11,8
I küsimusele — kas
laiendada prantsus-
Just — vastasid 46,3
|t, 43,1 prots. eitavalt
5. ei avaldanud oma
aga samal ajal
Jsiti — kas prantsuse
(unda Ontarios amet-latus
— siis vastas
[it ainult 36,6 prots.,
rots. j a 6,2 prots. jäi­sed
andmata,
telt küsitiv imlSised
probleemid nende
Idades yiimaste pro-ajal
möödunud aas-olid
vastused piir-järgmised:
Lääne-tohalik
omavalitsus,
:(Järglk. 3)
I
i.
Nr. 69. i S T M i ^ -Äipäeval^ 19.;
VALVEARST
S3. ja 24. sept. on valvearstiks
; SffiUks, tel. 46^Ö912.
30. ja 31. sept. on valvearstiks-tiks
dr. Ä. Mae, tel. 493-1231 ja
8., |a 9. okt. dr. R. Pahapill,
September 19, Lk. 3
auxasxai asaox
Toronto eesti ühiskonnas oma kojuiavkimstilise loomlngega ja^
tuntud lomstiük Ja t Ä Kai Kämd lõie tas täna;yu
Arts and Technology võimlenüse juhtis
jutusi.-Hoopis ulatuslikuni töö algah aga eeloleval oktoohrnkuM, mü^l
oma
Läinud aasta eeskujul algab ika
sel sügisel Tor<3^ Ülikooli juu­res
(Sohool of Coiiiitjnumg Stu-dies)
eesti keele kursus edasi-jõudnujle.
Tegemiist ön ^tukur-siis^
a, anls ei amu im. krediit-piHHkite,
kuid nendö sasaxiiseks on
väijaivalated 1(>---1@ p m t e u l a i t u - M a s t e teoosikõ-
SQS. Cfeav^tiiat© aiv on piiraitud, laštotud iiarjutuate aJal, imlssugu-alustas
balleti õppi-niiisega
7-aasitašelt Londonis, Ing­lismaal,
p ä Ä Eoyal Ballet
Sohooi^ ja võitis stipesidiusni,
mis miuudeiti -ümber toppimise
alustamiseks Boris Volkofi balle-ttoolls
Torcanitjos^^^^^ "Ta d l
noorim lüge sielle fingmisidel, sar
muti kuulos te Aiivelt'® iEstoman
BaUetit Sdhooll öpiiliasi^rm
1856. a. ühines t b a Ä Blodd
H a ! » n grupiga idaimaa
misftõititu võetaikse vastu ainult esi-nissed
18 regištireerijat (158 St.
George Sit.,978-24(jI0).
L. a. vettis jkursuseist, mida ju-hataib
jiuba 3. a a Ä prof/
Saio, osa 16 eesitläst. Eesti keele
staastuj^ toides Toronto ülikooli
juures m täMis, et osavõtu^^
oleifcs i^ohkesti ja et eesti Jkieele
õpeflamine ei featkei^ i^äüise hüvi­se
stuudio ta
^a. asutas ta:
selle juures Tajas oma tanltsu^
kes
ja. irfi-
1959. a. ta võttis üle oma tädi ja
onu Rita ja Tõnis Anvelti balleti-puudu^
ifcõttu. Eesti keelega ülir I kooli Vana Andrese kirEku riiu-leidub
ju Toronitos suurel feui Torontost lahiku-arvul
ning nende eesti keele osku­se
täkindamine tohiks olla süda-a^
aks p o l j ^ ^ vanematele ja
orgainisatsioonidbile.
Kursusest osavõtmise t^J3
käesoleivalgi aastal lihtsamaiks
s ^ , ert; qppema&su (tasumisel (110
dollarit feokku kahe; semeisitri
ee^, mis hõlmavad 20 lo^gut)
pafeub 100 dollari ulatuseis toetust
1973. a. (ta palgaiti 'feüldiskoreo-graafina
ja õpatajana Joan Kohali
balletikooli kaheks aiasfcaiks. Tema
kogemused taintsuiävasitustes ja
teatritöös on ftema 26 aastat k<^7
nüd ianteualalise (tegevuse juu­res
suured nii ©sinemisites kui feä
õpetamises. Ta oli hinnatud kui
Kalev-EMienne rateKias^^^^^^
baUetüostruitotorina oma eiiit-iste
esinemistega MsM
Beneca^ College of Applied
toimus iä koduaias har^
Seedrioru Noortekodu tegutses ka möödunud suvel ssuniffi
hoogsalt nagu eelmistel aastatel. Kodus viihlls kogusnmnias €5
last, peamiselt LõUna^ntario keskustest. Noortekodu lõpetas
oiiia tegevuse 5. augustil piduliku valguspeoga, mis toinius vaibs^
õta teairls. .Seda- jälgisid paljud lastevanemad ja külaUsed..
EaS KääridI ai istas pärast kevadist Seneca CjoUege'! lõpetamist võim-iemisharjntuste
organiseerimisega
kuidas ioimul üks rutiin.
koduõuel, kus
ka kanadalasi
Tartu Institulit Asjast huvitatuid
pahitaikise toetuse saamiseks võimlejate klassides. Kalev-Esti-pöördüda
Instiituudi sekretäri enne; õpüased, kes arendavad
poole (E.Aruja, tel. 447-8958)>ku-' ^
oa feuEsuse kohta käivaid üksik­asju
võib saada Vella Salolt (tel.
205-2458).:::,
Balüme tähele paoda, et loen­gud
toimuvad teisipäeviti ja Tar­tu
Oollegi-i ruumes (trükitud in-formaMoonis
döikombel nelja­päeviti
j a Viotoria Collegels).
võistlusvõimlemist/on sadanud te­malt
juhendeid balleti Malv
••Üheks põhjuseks, miks ta
uuesti õppima minema,
võistlusvõimlemiseks vajalike
oskuste jä teadmiste saamine»
et õ
Saint AuguiatHie'sSemimrl^
ruumes (2661 Kingston Ed,) avati
möödunud kolmapäeval mõni aeg
tagasi süama läbi lahkunud Hüda
Mikikelsaare ja tä tütre Rutt Tül-vingu
usulistel teemadel loodud
kunstiteoste näitus. Näitus on
oma iseloomult vaJiknäitus, kus
on esitatud 10 tööd. See on mõel­dud.
sisehaitusena seminari õpi­lastele,
õppejõududele ja külalis­tele
ning jääb avatuks mõnelfcs
nädalaiks./' •
Tal on need oskused siiski
mas, sest ikui te oli neli aastat
mitmesugustele gruppidele tant­su
õpetanud, halkikas ta ise ka
moodsat võimleniist õppima.
1976. a. aliLStas i a õpin^^
heaästasel treeneri kursuse pro-graanmis
Seneca (Uollegels. õppe­ainete
hulka kuulus võimlemise
teooria, tehniline ja praiktiline
võimlemise õpetamine. 15. juunil
lõpetas ta ikiitusega võimleimise
õpetamise tehnfeakursüse;^^^^^
Juba enne oli tal^ diplommitud
tantsuõpetaja paberid ja ta töö­tas
õpetamisega sel alal. Nii on
tal oskused balleti ijal moodsa
rütmilise võimlemise sidumiseks.
Juba suvel töötas ta tütar'
Säilitame oma kunstiväärtused
EESTI KUNSTIDE KESKUSE
Äanetused jä pärandused fondi
on TULUMAKSUVABAD
OÜ'Hü eestlasi t u i
Nagu K. Käärid
mainis, on uu4 programm suure­mas
osas füü^E üise tervishoiu ise­loomuga,
'kus oh vähe. balletti,
kuigi tegevus põhineb tantsule.
: Uus tegevus hooaeg on ees. Ta
on juba kutsutud Hollywooäi
algkooli õpieit ama koolitundide
järgset mood^ia võimlemise pro-graimmi.
Kale v-Estienne on ra­kendanud
ta õpetama kolmaindsl
tasemel olevat võistlusvÕimlemM.
' Vümiasena £ ga avaldub t a suu­rem
algatus -oma, K a i Käärid ni­melise
balletikooli avamine eel­oleval
2. okto obrü - Eesti Majas.
Esmaspäeval ja kolmapäeval
alustab ta m tmesugiiste tantsu-tehnikate
õpetamist feoös füüsili­se
tervishoiu klassiga.
Ta peamine eesmärk on ©tte-valmisiada.
kstbareerevüü-tüüpQ'
tantsutruppi, kes o&eks valmis
:esinema eestlastele nende pidu­likel
üritustel.'
Ta loodab samutji, et suudab or­ganiseerida,
grupi, kes oleiks või­meline
sooritama - esineanisreise
teisitesse kohtadesse. Ta tahab
õpetada neid, toes on huvitatud
esineniisosfcusist. Kuid ta õpetab
traditsioonilist balleti ka algajaile.
Kopli on ka füüsüise ter­vishoidliku
Võimlemise Iklass kõi-igile
vanuses 18—60.
Va.adates programoni on seal
7^12-aa9ta'Stele eel-balleti klas­sid
lastele põhilise tantsulükumi-sega
tutvumiseks rütmüise muu­sika
saatel, mis seotud hea keha-
Peanumbriks õhtuses kavas oli
põimik laaris õpStud rahvatat-se.
Samuti esitati terve rida M
mis kanti ette ladusas Eüdantsoo-jehdavas
eesti keeles.
Vabaõhu laval sfiMaiS ka
ketuli, kus
laagri laskurid välja jõudsid las­ta.
Käsitöö alal mdim juhiseid
M.'Kõger.': •^••:•^ '^•:.'-:
Laagri juhatajaks olid käesole­val
aastal Kunda Rist, kes oli
hinnatud juhiks nii kasvahdike kui
ka kasvatajate hulgas. Kasvata­ja
mesedistsipliiniga.
Vaimses 18—60 on füüsilise
tervishoiu klai^ täiskasvanuüe,
kes tahavad oma keha vormis
hoida. Harjutamine toimub paari­ti,'
lõtvuvas "railttevõistliuslikus
atmosfääris mitmesuguste rütmi­de
saatel. Kasutusel on ka kerge­maid
vahendeid, müledega aida­takse
arendada pinguli olevate
lihaste lõtviMnist.
12--Jl7-aastas)t€le on balleti
klass asjasse rohkem tõsiselt
suhtujaile, ikes tahavad õppida
loovaid tantsulügutusi ja kohan­dada
end dzhässirütmÜe.
a.6-aastastele ja vanemale on
veel neljas Massi, kus õpetatak­se
balleti ja koreograafilist esi­nemist
edasljõudnnile. , ;
jartctes olid Kadri^ Mari
Kalm, Krista kimsto, Butt
Kimsto, Erika Jõgi, BÄaiÄ Föwat
ja Tarmo Kog©r. KülaÜstena aita­sid
kaasa H. Toomsalu rahvatant­su
alal, keda saatis pr. E. Bebane
akordionil.
Laskespordi: ala kormldas: K.
Rajamets, kes juba Seedriom
laagri algusaastaist peale meie
Õpetär
Köögis töötasid meie veteran-perenaise
pr. M. Malbergi juhti­mises
järgmised daamid: prl. L.
Kalm, prouad Voltre, AUSsina,
Kaljuste, Shäer^ Paluver ja
Grünithal. A. 'Malberg. toimetasis
mitmesuguseid tarvüikfce toime­tusi,
millede hulka kuulus
saunakütmine. ^
La!a®ris harrastati (ka intensiiv­selt
spoontl Kergejõustikus oli
10—m aastaste klassik paremaiks
sportlaseiks Arne Jõgi, 12—«13 aas­taste
klassis Stephen Peory ja
14—15 aastaste klassis Karl Tera.
Tütarlaste aladel olid jooiksudeš
parimad Liisa Kurvits ja E t i A!n-so
ja hüpetes Kerry-Lee Kalm,
Samal ajal ei saa tänamata jätta
A. Kaasiikut, kes LapUä Lask©-
moona tehase esindajana önnetas
meile kõik padrunid, mida noorte-
Kalev-Esitienne võimlenüsõpe-tajad
ja Ontario Võimlemisliit
on tulnud otsusele võimaldada
noortel© lastele (poistele ja tü­tarlastele)
3—6 ä. vanuses^ spet-siaalVõlmlemise
programmi,'koor­dinatsiooni,
tasakaalu ja mängude
kombinaitsioontidega, mis toimu-
X'ad. kohniapäeviti ja reedeti Eesti
Majja noorte saalis ja St. Gab-
Jiist sellele grupile; ta
riel's Barish ruumes (Bayview &
panebki I Sheppard). Kui huvi selle vastu
onla lootuse, et neist saaks esine-gmpp.
Pealegi on juba saa^
düd kutse esinemiseks ESTO-80-tl.
Eesti
Helsingi teeif ri<
on nii organiseeritud,
et esimesel aastal on semestri lõ­pul
opilasõhtUj teisel kevadel ju­ba
suurema kavaga, esinemine.
lõpuks, ©t kuhu jääb
siis ta kujutavkunstiiine looming,
tutvustab ta oma ateljeed, kus on
arvukalt valminud uusi töid.
Mitmed on staanud aine ta keva­diselt
reisüt Kariibi saartele; nen­desse
on kätketud lõunamaist
päikese hõõgumist ja värvide roh-kmt
lilledes ja liblikais. Kuid
kunstinäitust tal praegu kavas ei
ole, neid korraldab ta igal teisel
aastal;-
suurem m^, süs ka neljapaevit
ja laug^viti. Lükmeanaiks aastas
75.00 dollarit. Lähemaks infor­matsiooniks
helistada 465-7020.
Registreerimine toimub tänases
ajalehes avaldatud kuulutuses
raiärgitüd aegadel.
Kaiev-Estienne m alustanud
ettevalmistusi juba EST0-8(Hks.
Augustikuu viimasel nädalalõ­pul
andis Draajmateaiter Tallin-n
« kolm külaskaiguetendust An­ton
Tshehhovi„KoIme Hel­singi
Teatripidustuste raames.
Lavastus, mille esietaidus toimus
1973,' on olnud Drajamateatri re-petuaairis
juba viis hooaiega. Hel­singis
sai see publiku silmapaist­va
poolehoiu ja soome ajakirjan­duses
parima aryustuse osaliseks,
kuigi seda mängiti eesti keeles.
Lavastuses mängisid Meeli Sööt,
Ita; Ever, Mari Lill, Miikk Miki-verv
Juhan Vüdingj J t e
Alfred Mering,$alme|R^ Tõnis
Rätsep, Maüa Rästas, Aarne tÄ-kijla,
Einari Koppel, Rein Koitik^
Martin Veiman ja Rita Raave. La­vastaja
oli Aime Ünt, draama-turg
Karju Haa/n ja korraldaija
Kadri Tamberg.
Soome ja eesti näitekunstüine
temperament on niivõrd erinev,
et Buvudstadbladet n t o t a h eest­lasi
.„10xmamaalast8fes*'. ^
Poolaastas $18.
InsurancG
Ägeney
KINPLPi
23.WESTMORE Dr., Süite m
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tõom^as õpib Pärnu linnakutse-koolis
nr. 13, Reet Abja keskkoo-lijs.
Reedal tuli keset pilkast pime­dust
kange tahitniine õppida moo­torratast
juhtima. Nad peeti kin­ni
AbjarPaluojai. Mootorratta
Rohkesti uuit ja edasiviivat oli
kavandatud toa algavaiks õppeaas-
,,Javva'\rooais oli Reet; Toomas, tak^ Juba 1. sopt. korraldati toõi-oUesõpötsija
rollis, hoidis kõvas- toides õppegruppides Imn^
tr eesistujast kinni; iteemal,^Seltsimees L. L Brezhne-vt
raamatud ,,Väike maa." ja
Viljandi Metsaikombinaadis töö­tab
transporditööiisena Haigo
Ida-Ontarjos —
kohad, Torontos tööpmidus,
PõhjärOntarios — töölä>Iiad, Hä-mUton—
Niagara piirkonnas — ko-halik
omavaHtsus,.. Kesk-Ontariös
— piirkondlikud ja omavalitsuse
p-obleemid.
Ringküsimusele antui vastused
annavad kujukalt edasi rahva mee­leolu
ja seisukohti ning need ei ole
eriti oi^imistlikud ja julgustavad.
Inimesed muretsevad Kanada tu­leviku
pärasti mM rõhuto üh^ kas­vav
tööpuudus ning Ontario elani­kud
ei ole eriti huvitatud prantsuse
keelele anietliku staatuse andmi­kest
suuirestõpüaste väljalangemisest. Jooksja M toa nimi on
suurtest õppeajalkadudest, õpilas- Heino Ventsel, juhilubasid aga
te õigusritokumistest jm. pok Meile esitatud juhitunip
tus ja teekonnaleht kinnitasid,
et molis olöks pidanud, olema
Jaks Arus. Auto koormalks, olid
kompvöki- ja toüpsisetoastid ning
mitmesugused joogid. Olime fcõ-siselt
kimpus kahe joobnud mehe
ja vihma 'käes liguneva prääniku-koõrmaga.
Joobnud kaasasõitja
kinnitas lõpuks, ©t tema on Jaks
Arus,. kes 15 aastat viperusteta
aiitot juhtlnud.^^^^N^ te­ma
'küpsišekoormaga auto varas­tatud
ja ta e i tea, toes selle alatu
tembuga haibkama sai Kohe ta­bas
teda aga enesehaletsushõog
ja siis temale tulid meelde ka 6
last. Auto kuulus Viljeldi Tarbi­jate
Kooperatüvile. Meestel oli
aga tulnud pea|e kibe viinal^dä,
nad jütsid tooorma kaupluse vii­mata
ja haikikiasid napsitama."
19.—
HElPOStlGÄ
„Taassünd" kui „eredad ajalooli­sed
dokpneridid". Sellega siiski
Raudsepp. Tratotori. juhtimise öir ei lepitavat, ja lenmliktou tundi
gus on temalt joöbnudpäi tratoito- ei peeta sugugi fühefcofdse^^ Kut-rü
' töötaimise eest kahel korral | seikoolide kasvatustöös tahetakse
ära võetud. Niüüd peeti ta õhtul
pärast tööd^kinniViljandi-Pärnu
maanteel traktoriga ja jällegi
olid mehel kanged alkoholüõhnad
juiires. Praegu on veel selgusetu
kuidas sai napšumeeš tratotori-roöli,
kuhu sõideti ja mis ees-märgü:
Sellele peavad vastuse
andma Vüjandi Metsakombinaadi
ametimehed.
Tallinnas toimus augusti lõpul
pedagoogiline toõnverehts, tous
olid arutusel kutseikoolide töö ja
ülesanded. Olevat palju rõõmus­tamise
väärset, on antud kahe vü-mase
aasta jooksul riigüe 5000
oskustöölist. Ainult A. Grivtsovi
nimelises kutsekoolis polnud as­jad
just kiita, 23 jäid kevadel is;
tuima, suur pii suvetöö ja järel­eksami
saanud õpüaste arv. Pal­ju
esines puudulikke. Sama kool
' kõn©:. alla.,: kui': käsitleti
panna poori austama oma isade
võitlust ja tööd. Uus hoog tahe-tatos
© anda internatsionalistlikus
ja sõjalis-patriootÜises kasvatus-i-
s;
28.-
$58.
$30.^
$16.50
Kodumaal pii augustikuul liik-lüskuu,
mis puhul iteostati teedel
suuremat lükluskonitrolli, peami­selt
- j oobnud autojuhtide avasta­miseks,
t t e inspektor räägib
oma toontrollsõidust: „Vaevalt
jõudsime Suure-Jaiani, toul Pärnu
poolt lähenes tulodeta veoauto.
Korraks auto peatus, siis sõitis
edasi. Kontroilfc^ käitus juht
kummaliselt, vaevu lipsas suust
mõni Ä a . Tema kõrval istunud
mees oli aga purujoobnud. Asja
selgitamiseks palusime juhil tul­la
meie autosse. Vaevalt jõudsi-mo
auto juurde, kui mees pani
jooksu/ Võistlus liiklusinsi^to-
UENNUPOSTIGÄ
Aastas $0,--, poolaastas $343, veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus centi. Üksiknumbri hind 40 cM:
Kamada ladressMele palume mfirMda >OSTAL CODE" Ja
mA aadressidele ..^IPCODE^r
Pangatshökk või posti rahakaart kir;
f^ee EstoniaEH Pnbllshers nimde.
.nga-elaiiik
R. Salumäe kur­tis,
et ühel päeval ei saadetud Või­pere
kauplusse ainsatki leiba ega
saia. Kui tühja kõhuga ametivõi­mude
poole pöörduti, selgus et
Rakvere leivakombinaadi auto jäi
sellepärast tulemata, et leivaköm-binaadii
oli sel päeval ainult tiks
veok, too aga pani kogu laadungi
teistes kauplustes mäha^ Hooletu
suhtumise pärast vahejuhtumisse
vallandati oma tööülesannete hoo-j
t e l . : letü täitmise'pärast ei
/
VABA EiSTLANi^^: ;
tavalise / Wripostiga alates „ - - **
197 ...Tellimise kat
«- — o