Vaba eestlane , September 19, 1978

              Kanada naiskonnas võrKpaiiis
mängib Torontos elav eestlanna
Kai Heinar, kes on šooritanudl
käesolevaV aastal pikad ireisid ka
Hiinasse, ^ Jaapanisse; liõnria-Ko-reasse,
Ida-Euroopa riikidesse ja
N. Liitu, kus toimusid äsja paäll-mameištrivõislused
naisfte võrk-pallis:
Võistlused toimusid 23. au­gustist
kuni 7. septembrini neljas
linnas: Leningradist : Moskvas,-
Riias |a Minskis. Startisid maail'
ma 16 parin^at naiskonda^ Kanada
naiskond esines üldiselt võrdiennisl
lüästi kuigi ta ei Mmä medalile
ega esimeste hulka.
Kanada naiskond sõitis Euroo­passe
võistlusreisile juba juuli Iffis-kel.
Võisteldi Varnas ^Bulgaarias),
Oonltanzas (Rumeenias)^ Belgra­dis,
Münctois ja teistes Lääne-
Saksamaa linnades; Ida-Saksämaal
olid känadalaonadel võistlused
Chemnitzis (kominunistliku rezhii-mi
ajal Kari Marx Stadt). Sealt
sõKJeti tagasi Frankfurti, kust len-nutÄond
läks Moskvasse.
VarasuveE- viibis Kai 'Heinar^
koos i g^anada rähvusnaiskonnaga
seitsme nädala kestel võistlusirei-
•^sll Aasias.'
Naiskoiid tegi läbi 18 võistlust.
VõisteM l Ä o s , Soulis (Dõuna-
Koreas), Hiina linnades Pekingis,
Nankingis, Kantonis ja Shanghaiš
ning Hong Kongis. Pekingis võtsid
võistlustest osa kiiue riigi naiskon­nad
Hiiaa, Jaapani, L-Korba,
USA, Mehhiko jä Kanada. Hiinas
on võrkpall väga populaarne - ja
nende naiskonnad on kõrgel tase­mel.
Hiinlannad võitsid kõiki oma
vastaseid. , '
• Kai Heinar mainib,; et Pekingis
oli. taUe rõõmsaks üllatuseks
kohtumine Kalev-Estienne võim­lejatega
Torontost, kes seal sa­mal
ajal menukalt esinesid.
Hiinas oli vastuvõtt väga sõbralik
Jä hiinlased Ä ä s i d kanadalanna-dele
kõiki oma vaatamisväärsusi,
kaasaarvatud Hiina müür, Pekingi
endiiie keisripalee jne. Musta me­re
ääres Bulgaaria ja Rumeenia
linnades viibides avanes tütarlas-teil
isegi v^õimaius lühiajalissks su-vltüsmõnude
nautimiseks.
Suurem osa K
liikmetest on samuti nägu Kai Hei­nar
üliõpilased ja ^iva^^^^^Ä
ülikoolides.
Maailmameistriks naiste võrk-p^
lis tuli esmakordselt Kuuba, kes
lõi finaalis Jaapanit 15:6, 15:9 ja
15:10. Kolmandaks tuli N. Lüt või­tes
Löuaä-Koread 3:1. Kanada tuli
maailmamei^võistluštel • üldjär-jestuses
14-däks. -
Põikread: 1. Eesti ä
suurkiÄJu, 7, Mõistus, 8; Heledate
juustega inimene, 12. Mehenime
lühend, 13. Isiklik asesõna, 14. Sõi­musõna,
15. Paeluv, mitte igav,
17. Hädahüüe, 18. Pinna mõöt-iihik,
20. Eitav sõna prantsuse kee^
les, 23. Eessõna saksa keeles^ %
Rs^aühiku lühend, 26. Eesti riigi­mees,
28. Ontario peaminister, 29.
Looma kdmoša:, ••
Soomes käis sj
Pärnu kcolitüdiiik Silva Oja, kes
hüppas kaugust 6.28, ms on uueks
eesti naiste kaugushüppe rekor­diks.
See oli S. Ojalt juba seitsmes
rekord sel aastal; kõrgushüppes on
tä parandanud rekordi kolmel kor­ral,
kaugushüppes ja viievõistlu­sel
kahel korral.
:1.-^ Toorast, -2. Annus,
ports, S.Eostaim, 4. Aedvili, 5.
Maailmajagu, 6. Mehenimi ja
prantsuse kirjanik, 8. Teatud heli,
10. Juurdekasv, 11. Riist vähkide
püüdmiseks, 16. Kaitseehitus, 19.
Enese, 21. Koha määrsõna, 22. Su­gulane,
24. Kaasana, 27. Kaksik-vokaal.
RISTSÕNA NR. 8^4 LAIENDUS
Põikread: 4. Pärnu, 7. Valus^ 9.
Droog, 11. H«oi, 12. Ivan, 13. Vend,
14. Ideaal, 16. Marta, 17. Star, 18.
Range, 20. Kera, 23. Bänte, 26.
Mardus, 29. Erie, 30. Kuus, 31.
Om, 32. Mss, 33. Kunas, 34. Eir
Pü^ead: 1. Käsi, 2. Andid, 3.
Vaher, 4. Pundar, 5. Urve, 6. Do-nat,
8. Lant, 10. Oaas, 13. Varem,
14. Ihnus, 15. Laste, 19. Eldeivus,
21. Rakud, 22. Arul, 24. Ären, 25.
Ninas, 27. Duse, Ut^id, ,31. Okas.
Omaaegse vene
kuulsuse V. Kutsi nimelisel mäles­tusvõistlustel
jooksis Hla Kukk
3000 m ajaga 9.24,9, mis oft temalt
sel suvel koliijias rekordiuuendus.
Samadel võislustel oli Enn Sellik
50(M) m distantsil ajaga 13.34,5 tei­ne.
Mõned päevad hiljem startis
Enn Sellik suurter rahvusvahelistel
võisthastel Zürichis, Ims ta jäi l p -
heksandale kohale ajaga 13.32,7,
kusjuures esimene koht kuulus
Henry Ronole ajaga 13.16,1.
ida-Saksamaal, Halles peetud
Jda-Saksa ja N. Liidu vahelisel
juunioride kergejõustikuvõistlustel
sai Silva Oja esikoha 100 m tõkke­jooksus
13,96-ga, Marina Surovtse-va
tegi Eesti kõigi aegade teise
tulemuse kõrgushüppes aga järjega
N. Liidu ulatusega motospordi-võistluste
lõppetapp peeti Viljandi
lähedal Vana-Võidu ringiga jal.
Eestlastest; oli edukam Lembit
Teesalu, kes sai meistritiitlid nii
250 kui ka 350 kuupsentüneetriliste
A4dassis. Ta on oma võistlustel
seni võitnud 10 kuldmedalit. ,
Samuti sai| esikoha möödunud
aastane Järvakandi võidusõitja
Tõnu Maro 175 kuupsentimeetrilis-tel.
Pronksmedalid said Tarmo
Tempe — Tiit Ruus •külgvankritega
mootorratastel ja Jüri Raudsik
350 kuupsentimeetriliste klassis
*
Soomes viibisid võistlusreisü k^-
levlašed Gennadi OrganoVj Veljo
Lumi ja Ramon Lindal. Esimeijej
jooksis 10O.m ajaga 10,4, teine hü;*
pas kõrgust 2.11 ja kolmas hüpfias
teivast 5.10.
Riias peetud karikavõistkstel
said Aüi Alliksoo ja Leli Lt^ik
kaksikvõidu 100 m tõkkejooksus,
ajad vastavalt 13,98 ja 14,09. Teise
kaksikvõidu said kuulitõukajad
Heino Süd ja. Ants Savest, taga­järjed
vastavalt 20.16 ja 18.60. Koi-mikhüppes
oli esimene Jaak Uud-mäe
taga järjega 16.34. Teistest tu­lemustest:
Helgi Parts kettaheites
60.56, Kalev Külvi 5952.
§ooiiie|ci Eestil
— Helsingis Töölb
Itoaosa raiamatukiogu^ Iteorraida-ÜM.
augustini Soooe---Eesti ühi­ne
fotonäitus. Selle pealkirjalks
oli ,,Inimene töös, ikoduš ja var
bai ajal". Väljapandud töödeks
piid eestlased ja soomlased kumb­ki
valinud 30 töödj mišJkogu näi
tusel olevate tööde hulgia tõstis
60-le. Pärast Töödös olnud näitusit
viiaikse siee Soomes ringreisüe ja
jõuab aasta lõpuiks Eestisse.
Näituse kioiiTaldaijaiks oh Eesti
Adiäikiitjainlk!© Liit ja Soome Poto-idubide
Liit. I^e^d ön juba aiaš-taid
feorraldanud sellešämaseid
näitusi, ikuš äuiiinnaitaikse fotosid
ja fotomehi feummastl^i maalt.
Tänavu Olli näituse zhürli soom-lastest.
A
Zhürii auhhidas soconlasitest fo-tomehi
ja nende ifeõrval eestlasi,
kellest Harald Leppikson, Kun-nar
Allikvee, Edmond Kiho, Kal­ju
Suur, Vambola Salupuu ja
Arvo Lauirlmaa said auhindu, ku­na
näitle parimaiks fotomeiheiks
timnistati eestlane Hamld Lep-
Eim NõuVastoetl 5.
Aima Abmatova — Marie Ucder — Gi<&oMe]B 3.Sd
E M c h Ä ~ S l ^ ^ • 3.-
H. PchelsoQ -r- NMHTSobtöS radade! 4.SÖ
H. Büchelson - Eesä r a d a^
Eduard Krada Lnm^Ütlased (luulettiškogii) S.—
Jona Laaxnaa »• Mis need sip^a^
(hflilfituskogu) S.~
EstoBiaiiOfficl&lGsMd S.--
Paul Laan MõiMenS — Pttie Ja pesgeläoii 5.—
Karin Saarsen ^ LohengiM laikoi
Heitot &yiu Utoopb ja f a t ^^
Triiim" iiksikmimbreii 1,50
A. Eubja Eadanad M a d mal$siQS$<ä
A/Eubja MMestosiJH)dns^^ S.—
•IM
15
E. Uustalu ja E.Moora — SsomepMä
428 lk. +
1^0 Lümistd AlainuBis Andm^ —
line jutustus Idrjai^^
L. Luinisto — Atlandi aknal
L. Lumist® - l i U a d ^ M^
A. Vcmam ~ Elstsönadl
A. Vomm — RistsSniad H
A. Vomin - Ristsõnad M
A. Vomm Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mina hing (luuletusko®
E. Eerme — Snnind laevad Ja elavai
85
40
40
E. Eerme — Päevata päevad Ja ööta
S. Ekbaum ^ AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears p, Ersnnun
J. Piitka ~ Hajnsõlmed
A. Eäbin — vaim Jam^
Urve Earuks-^Eodakondor (luuletuskogu)
H. Oja — Eopntnsed eneses (luidetuskogu)
H. 0^ — Tunnete piirdel (luuletuskogu)
A.EUng>~ Riis tolmab Scra
E.Saiiden Mitme näo Ja nimega
ms
IM
4.-
4.-
4.-
5.-
2.^
14,-
40
IS
40
so
30
40
40
25
50
RAAMATUID MSTELEs
/^eta mind Ingema I — (õpp*» ja tööraamat
e^ooliealistele lastel© värvitrükis) 8.-
õpeta mind lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-
Eesti M e Eaiijutustik ^. ^.^
40
Sellest on nüüd möödunud 30 aastat kui 347 &Bsii põgenikku
bnsid vanal auralaeval ,>Walnut'il" 1948. aasta sügisel IKanadasse.
Üldsus pn šeli® dramaatilise ja riskantse reisi juba unustanud, kuii
selle kaasatefnud inimesed Mälestavai seiäa elavalt kogu oma eM-
••'aja-kesteL
,^Waliiuti" reisi eelmäiagu Ja raske teekonna iile Põhjamere ja
Atlandi ookeani on kirja paiinud oma mälestuste Ja päeviku põhjal
Torontos elav Saarmit, kelle detaüise i!dff|el(ä!ase
Irgnevaš. edasi «Vaba E©§tlase"liig©|aiteleo
.V Tõukeidi. Rootsist, ülemeremaa-dessö
edasi liilnmiiseks oli mit­meid,
olulisemaks neist oli siiski
poliitilistele põgenikkudele kindla­ma
staatuse saamine kaugemas tu­levikus.
Siia liitusid veel Berliini
blokaad) sõjajutud, vastukäivad
poliitilised uudised, venelaste jär­jekordsed
kokkulepete rikkumised,
suurte v^ede koondamised oku­peeritud
maaaladele^ KGB agenti­de
tegevus Rootsis, mõnede eest­laste
Jäljetu kadumine, Eesti sõja^
meeste v^jaandmine venelastele
ja paljude põgenike lahkumine
llootsist Ammifca kontinendile^
Bäev algas ja lõppes ebakindluse
tundega, hirmu ja õudsuse juttu­dega
ning sellele lisais said paljud
eestlased kahjuks eitava vastuse
Kanada konsulaadist Kanadasse
emigreerumiseks. Väljarändamise
vad ,jErna'*,- .;,,Atla]ista", ',,öster-väg"
jä teised olid raskustega kuid
õmielikult ületanud Atlandi nmg
põgenikud aktsepteeriti tJhendrü-kides
ja Kanadas ehkki nad olid
saabunud illegaalselt:
10. septembril 1948. aastal moo­dustati
Göteborgis laeva ostmiseks
organisatsioon ja juhtkond, kelleks ^
valiti A. Kalbus, H. Suursööt, V.
Vares ja kapten A. Linde. Tingi­mused
laeva ostmiseks olid vastu­võetavad,
kuna sel juhul kui vasta­vat
summat laeva ostmiseks po­leks
laekunud, oleks sišsemaksetud
raha tagasi antud. Tuli kiiresti te­gutseda
ja organiseerida kaasa-sõitjaid,
et ostu-müügi tähtpäeva­dest
kinni pidada. Ehkki „Walnut"
oli sõjaolukorras ette nähtul 80-le
meremehele majutamiseks, tuli
nüüd arvestada neli korda suure­ma
inimeste paigutamisega. Kaa-sasõitjatel
oli ette teada,. et reisil
igasugused mugavused puuduvad^
kaasaarvatud isegi pesemise Või­malused.
Vaatamata sellele olid
sõitjad valmis maksma 250 dollarit
täiskasvanute ja 150 dollarit laste
piletite eest (arvestatud dollari
kursiga 1948. aastal).
lismaale üle kantud 225.000 krooni,
kuid osatähtMe eest on veel vaja
hankida 500 k w n i lisaraha, mida
loodetakse saada laeva müümisel
sihtkohas Minul puuduvad kahjuks
andmed 'kui palju osatähti müüdi
ja millitie summa nende müügist
kokku pandi.
,,Walriuti'* väljasõiduks määrati
oktoobrikuu lõpp. Vahepealne oote­aeg
kulus Rootsis sisseseatud elu-jäiie
iikvideerhniseks ja omapära­se
pika reisi jaoks varustuse mu­retsemiseks.
Keegi ei teadnud õie­ti,
mida oleks' pidanud kaasa või­ma
ja mille järele cli vajadus Ka­nadas
— kui laev üldse nii kaugele
niainiti, et^ee laev ei suuda ookea­ni
tugevale lainetusele vastu pan-
23. septembrü ilmus Rootsi aja-lehes
,,Espressen'is" teade kapten
E . P a s t i laeva jõudmisest Kana­dasse.
Ühtlasi mainiti, et reisijate­le
anti seal asüüli. Teatati ka, et
21 soomlast olid hukkunud ägedas
Atlandi tormis, mis pani paljudki
^,Walnuti" reisijad mõtlema. Aja­lehes
„Stockholms Tidningen" i l ­mus
Kanada saatkonnast saadetud
läkitus, milles hoiatati illegaalselt
Kanadasse sõitjaid. Hoiatused i l ­musid
ka A. Reilt, J . Poskalt, H.
Lareteilt ja teistelt. Avaldati ka ar-
Hikleid „Walnuti" kohta, milledes
na. " • :
Energilised algatajad eesotsas
H. Suursöödiga lahendasid paljud
raskused, muuseas ka valuuta üle­kandmise
Kanadasse kui seda veel
pärast piletite kiimunaksmist kel­legi!
oli. Laeva kindlustuse ja lipu-õigusesaamis^
a oli raskusi, kuna
kmdlustuse andmisel nõuti kaks
kolmandikku laeva hinnast garan­tiiks.
Asja lähendasuks eesti lae­vanduse
tegelane, kes muretses
Hondurase lipuõiguse ja kindlustu­sed.
Hüjem Kanadasse saabunult
aga selgus, et Hondurase valitsus
ei teadnud „Walnutist'' midagi.
• 0
fracileris
B2 DD
Jutud ,,teraslaevast H.M.S. Wal-nufist"
levisid 1948. aastal kiirestij
eriti aga nende eestlaste hulgas,
kellede lootused legaalsel teel Ka­nadasse
pääsemiseks olid purune­nud.
Teise maaUmasõja aegne 700
tonnine miinitraaler,,Walnut" oli
müügE 250.000 Rootsi ^krooni eest
(ca 63.000 dollarit). Kuileidus 250
reisijat, oli mõeldav seda laeva os­ta
ja kohandada vastavalt inimeste
1 vajalik iöpusipima laeva
eest veel tasumata oli, alustati ko­he
laeva sisemumide toberehita-misega.
Kärje põhimõttel ehitati
plankudest kitsad vaheseintega na­rid,
'kuhu sai sisse pugeda 24x24
tolli avause kaudu. 16. septemb­ril
oli laekunud 150.000 krooni, kuid
puudus veel 100.000 ikrooni. Raha
aeglase laekumise põhjuseks oli
laeva vilets olukord'.
18. septembril toimus Stokhohnis
laeva juhtkonna koosolek, kus õn­nestus
veel juurde saada 50 kaasa-sõitjat.
19. detsembril teatas jüJit
.•on Ixig-katte
all Lyseki
Oktoobrikuu oli„Walnuti" reisi­jatele
murelik periood. Laeva väl­jumise
aega hoiti saladuses ja pi­nevus
reisijate hulgas tõusis pide­valt.
20. oktoobril saabus laeva ju­hatuselt
tähitud Mri instruktsiooni­dega,
kuid selles ei olnud mäi'gitud
väljasõidu aega. Eraviisilisolt sain
kirja, milles räägiti juhtkonna va
hei puhkenud tülidest. Mainiti,
laeva katlast olevat isegi aur väi
jä lastud. 27. oktoobrü tuü Rootsi
läänerannikul esunerie lumi. Oleks
hullumeelsus selliste ilmadegcv me­rele
minna — oli paljude ar\'ami-ne.
Oktoobri lõpul konraldati ka
Göteborgis koosolek, kus laeva-ühing
,4jennuk" muudeti seaduse­päraselt
Compania Maritlma s 's
Walnutiks. ,
Endine mibbistleJa,,Walnut", mille pardal 1948.
•Rootsist üle tormis© ÄtlaMS Kanadasse eestlast..
et
f
i
il-
Söfeiis, et Tarti
tab keemia
seega pcaaegii
kem kui Amoerl
Tekikis esimene
gused üihiskonc
mütovad, i k^
nimetatud naiste
On selge, et see
maasse. Oma dciis
ei leidnud, See o|
Amriinistöö.
Kohe itökkis tteiil
le ilcöhta mul m
andmeid. Kui tc
iOTna lõpetajaite
naisi, milcs ei pld
konnas Üliteginal
ega professorit?
oli olukord ka
neetika Instituuc
ühelt sektorijuliatl
polnud rohkem i|
mate teaduslike
giTupijuhtidena. S<]
kuidge, kas teie
si palkiaiksite?
Et näe, siin liac
ole viünased vj
edasi lUkimud.
ühel oli laps pikc
keskpäeval kliial
sissteosite tegemas]
mida sellele vastt
gu naine. Olukorij
ris huvitavaks, (kl
probleemide kom|
Vaadates lilhei
Icorra legaalset
likku seisundit
Ameerika ühendi
suuri erinevusi.
Püha Ihu güd, mi j
jandi Tallinnast
mõistes ametil
kus ka naised gill
kuulusid. Selle õiJ
sid keekaja löpij
kätte möödunud
Eestis anti nais
Ja võrdõigusUklj
seadusega (esii^
no par. 9.
N. Liidus anti nol
a. põhiseadusegu.|
limisöigUÄ 1920,
aga öllös 1972.
27). Need legaals
ritlemised on avd
niid Rahvaste Ori
hildirjas 1946. a.,
laratsioonis 1948.
tiliste õig-uste
1952. a. ja naiste
se lõpetamise
19Ö7. a.
Ameerika põhij
misel 'tekkis suui"!
õiguste osas. LÕI
et terve naišõij
tj põdiišeadusest;
kide otsustada,
esiimyasena hääleõ|
osariigis juba 18(
leõigus anti aga
Vördõigusiilcküs
. diskussiooni all
saadik. Vastu vi
kuid ei ole veol
poolt ratifitseorit|
te seaduse jõiigji.|
se määrused er:
osariiki, kuid on
lise ,/5ommon i-i
jäi abielus oleval]
koheldiaikse ülie
üks on mees. OIi
neb.
^ LRO-s on naisi
lebud juba organi
misesit alates. ' J |
mis võeti vastu l(
tatlid, et„Meie
kinnitame oma
mesibe
mese väärtusse
meesibe ja naisto
se."
Kiuia eksisteei
ebavõrdsused,