Vaba eestlane , October 19, 1978

              /
Nr, 77 Nr. 77
xaaa
\de Isikyfe mm^
kes omcavcid"
snaksiideks
Käesolevaga tehakse teatavais, et vastavalt Assessment Actt'i
sektsioon r23-le on Toronto linna AssessmentCominfe and­nud
linnasekretärUe Clerk) nimekirja, saiilles on toodud
nende elanike nimed, kes oim õigustatud otsesteks
'kooli toetamise otstarbeks.
Mimicipal Aeti s*ts!oon-Š16 kolab osafl^^ järgmiselt:
„Eõlg| nende isikute ja kooli toetussummade
miseks, kelledele on määratud maksude kogujale nim<
koostamisel maksud, kasutab linnasekretär (Clerk) üsaks
EducationAcfi sektsioon 119 alusel antud nimestikuraama-
/ t u l e veel 'nimekirja, mis • on antud talle Ässessment Act-i
. sektsioon 23 aksel ja mis on j^vMeerltud ja tõestatud."
Ig^: isik VÕI; tema volinik võib apelleerida linnas^täri' (City
caerk) poole^ et lisada oma nim sinna nimekirja vÕi korrigee­rida
nimekirjas toodud informäteiooni kui selles leidub eksitusi.
Iga^ isik, kes apelleerib muudatustele nimekirjas esitatud kooli
toetusele, peab ettekirjutatud vomi kohaselt täitma allakirju­tatud
sooviavalduse, milles on toodud küllaldane informatsioon
apelleerija poolt või: apelleerija nõudmisel linnasekretäri
TEIE LAPSE ÕIGUS SURDUBA ILMA ÕPPEMAKSUTA SEL­LESSE
ALGKOOLI, MIDA TEJVÄLM VALITE, OLENEB TEIE
KOOLILE.
Kõik' isikud, kes ©n õigustatud k Ä ^ Ä maksudega,
kutsutakse siinjuures kontrollima nim^kiija ning astuma kohe-seid
samme eksimuste Ja väljajätmiste korngeeriEnlseks.
a ^ O r f s Office, €ity e a on nimekirjade revideerimiseks'
alates :^0. oktoobrist. kuM .2?, oktoobri, õhtuni,
kella 8 3 e J . kuni ketis 8 ^ p i
pi@¥ tobysfe ©sifcnnlstics ©ei
;e 367-'
l O Y V. HENBERSON
City Clerk
DD
o e 0
(Älgiss lk. 1)
ääres kah^-;. jä kölmekorruselised
erairiajad, mis sarnanevad Uus-
Inglismaa majadele ühendrMdes.
NeedImaksavad kuni 60 000 rubla,
S.O. umbes 90.000 daHarit ja suu­rem
osa neist ehitati pärast Teist
maailmasõda kui valitsus anciis
üksikisikutele ^jast purustatud
linnades laenu indivaduaaäelamüte
ehitamiseks.
Plakcitdid vähe kuid
M^skm kontroll
määral eesti keelt. „Neil on e^ti-pärased
nimed, kuid nad on sündi­nud
Venemaal ja nad on süa saa­detud
Venemaalt", Mnhitas üks
intellektuaal.
m pühapäeval toimus Eest! Maja noortemiimis
juhtide sopruspä«v,^mifflest võttis m 33 gaidy Koosviibi­mine
kestis kogu päeva Isoos ühise lõimasöögiga,niiUe kestel Im^^^
laliskõneleja Ly Krabi pidas, pikema ettekande ,,L(M)m!ng
sõnäs rõõm Ja
Eestlaste pm)lt eelistatud ja tradit^^^
ÄTUSEMAÄ
Sõpraspäeva avas Eesti
Maleva julit gaider Tiia Kütti. Sel-ele
järgnes gdj. Ingrid iüli teie-
'aat ,3<fissugust juliti soovifcsin
endaile?" ja inslkim. Lia Pikkoyi
; uhatTisel peetav sešsiiBar ja töö'-
imd „Sinii ©Seikitiivsus grupis",
ühise lõunasöögi a^jaä öli iküla-isfeõnelejiaks
vesitökirjaniiku Riin
Rivauöoleoia totud Ly Krabi,
kes pidas pikeana ettekande loo-mingulisitest
iküsimustest. Ta lei­dis,
et igale on juba sünnipära^
selt ikülgeisitutatud tahe või eoov
midagi luua. T a v a l i s Ä Ä te­gija
või looja oma loomingu 6n-nestaimlsest
rõõmu ja soiles sei­sabki
elumõte või sihit.
Ta vaatles rohkem kunstilist,
loovtööd —-kirjutamist, mis ow
kõigile kergesti kättesaadav, kai­na
selleks pole vaja erilisi iEst-rumenteega
Ta. soovitas
katsetaks Mrjutamisega,
siinseile noortele on ülielfe
jkisseks eesti keeBe oskias..
ras-
Kmia meil pole noortele oma aja­kirju,
siis oleks lüiioks võimalu-
^etes ajakirjanduses noorte tööde
avaldamine. (Kuid noored võiksid
esialgul ikaitsetadia reportaazhiga,
midaon (kõigie M s a m kirjutada
ja seda. võiks (teba just oma orgar
nisart)siooni teateid vaJiendädes
või oma ümbrusest sündmusi kir-
Matusemaja m me 115. aasta teeniüM Metropolitan Tor^^
sama perekomia poolt väljakujuaeaud traditsioonidega
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeri
IdiUg^daselt parkimismHimi.
V^rikas teenimine
O M I S
T. L. MORRISON — Funeral D
Sherbonme S i , TmEto, Oit.
Telefon 024-1408
Selleks oii vaja vaid pabedfc ja
plüaitsit, et päihevilksatanüd mõt­teid
otsemaid paberile panna.
Kuigi ainet on igaüihei, pole sõna­de
rittaseadmine alati nii lihtne.
Kuigi romaani igaüks pole kir-juitanud,
on suurem osa inimesi
elus vahÄalt ikordiki kirjutanud
luuletuse mõne suurema emotsio­naalse
elamuse puhul. Ta soovi­tas
gaidijuhtidele, et nad selliseid
elamusi ikirja paneksid.
Ta rääkis oma kogemusist es­makordselt
itrükkipääsenuna koos
sielle rõõmude ja petjtumustega,
kuid pettumused ärgu heidutagu,
sest itöö ja visadus viivad sihile.
4«I2 YONGEipRECT^
t o So KANI
mLOWDALE
2214159
Ta seletas ajalehe sisulisi ele-m
^ : juhtkirja, intervjuusid,
kriitikat, joonealust ja vestet.
Ta ütles,, et Riiu Rivanoolelt on
eesti ajalehtedes ilmunud ligi
300 vöstet-Ja tunnistas, et veste-kirjanik
peab inimest armasta­ma,
peab olema
Ja mitte
362 Danfofth
Toronto, Ooi
Pealelõunat
yaiheldumisi lõbusa jä tõsisi^.
Ngdr. Leili Terts esitas^ näidend-mängu
,,Gaidimetsa Krõõt",
ngdr. Elda Käaiman juhatas lau-lutundi,
esitati lühifilm talvise
varjendi
ROWERS & GlfTS
T©1* 4|fcif 51 vSi 4 6ift-l502
Ja esmaklassilised lilled igaks simdm^
kinkideks: ehted, merevaik, nahktõöd, pnimiker-dused,
keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja
Vimases osas oli gdr. Saima
Varaaigu referaat „Suhtlemine"
ja sellele järgnev aruitlus teemal
„Ees(ti gaidilus Kanadas — kus me
oleme ja kuhu me läheme". Sel­les
puudutati kuut põhilist küsi-muBit
ülalnimetatud pealkirja all.
Sisukas päev lõppes gaidide
sõprusringiga.
kinnitab ka, et Ees­tis
on palju vähemal arvul n ^a
propagandaplakateid ja punaseid
l{»sungeid kiil teistes N. Liidu lin­nades
ning koinmunistliku partei
ebajumalale Leninile on püstita­tud
ainult üks tagasihoidlik kuju.
Vaatamata ligemale 38 aastat
kestnud N. I^jidu rezhümüe on
Eestis^ ikka ' v e e l domhieerivaks
keeleks eesti keel hf&gi Eestisse
toodud vene fihnid on varustatud
eestikeelsete allkirjadega mng
Isegi rieed'inimesed, kes oskavad
vene ^keelt, loevad filmide jälguni-sel
meelsamini neid allMrju kui
nad kuulavad vene keelset kõne-hist,-.:
•
Kuid süs Mnnitab aJaMrJanIk,
et 6hkki elu Eestis tundub pealt­näha
vabamana kui mujal H
üidus, on Eesti tugeva Moskva
kontrolli all.
Üks sellistest tegelastest on Es­tonia
kuulsa Tartu ülikooli rektor
Arnold Koop. Ülikoolis m olnud
vähemalt kaks suuremat üliõpilas­te
rahutust viimaste aastate kestd
ning valitsusvõimud on ilmselt ar­vamisel,
et ülikool moodustab oht-iku
haudumispaiga eesti rahvus-usele.
Koop on sündinud Le­ningradi
lähedal ning nunetati
rektori kohale 1970r aastal, mil
ülikoolis toimusid rahutused.
tüi näiteks keegi läheb
lahele purjetama, siis peab ta ole­ma
' yamstatud nõukogude rahvus­vahelise
| passiga ja eritoendiga,
mis kinnitab tema polütilišt usta­vust.
Eesti rannikut kontrollivad
ssõukogude pürivalvepaadid
miili ulatuses rannajoonest.
Eestlased väidavad, et Eestis on
kaunas pidev venestamise prot»
sesSv mille raamides Eesti Vaba­dussõja
% iseseisvusaja eitamine
moodustab ainult ühe ©sa. Kuna
Eestis on madalaim üv© kogu N
Liidus, siis tuuakse mujalt Vene­maa
osadest Eestisse pideval
slaavi pärrtduga rahvaid. Ku
1949. aastal eestlased mcodüstasic
88 protsenti rahvastikust, siis nüüc
pn eestlaste osatähtsus iangenuc
67 protsendile, kusjuures linnades
on see veelgi väiksem. Tallinnas
on ainult 57 protsenti elanikel
eestlased.) •
Suur osa Eestis tegutsevatest va
litsuse ja partei juhtivatest isiku­test
on j^õhüiselt eesti" päritohig.
Imid,. m d oskavad, vaid vähese
Moistreali Eesti Segakoor te-
! tas oma 1978/79. a. tegevu^eri-oodi
lauluharjutusega kesknäda­lal,
13. septembril. Pilku tegevus­kavale
heites on ilmne, et eelsei­sev
aasta ikujuneb esineoniste poo­lest
üheks rikkamaiks:
29, oktoobril laulab MES feoos
teiste Montreali lutariastega üsu-puhastuspüha
kontsertjiumalaitee
on katsunud probleemi la-liendada
kontrolli suurendamise­ga
iilikooli üle.
lääneriikide allikate andmetel oli
tema otseselt vastutav ülikooli
sotsbloogia laboratooriumi sulge­mise
ja selle direktori vallandami­se
^ ^ t . Nüüd on ta saadud and­mete
kohaselt ametis sellega, et
muuta Tartu ulik<M)li Kohkem vene
kui eesti aineid käsitavaks õppe-tsentrumiks.
,JCul see juhtub",
märgiti Ameerika ajÄjanikule,
„siis on kaks 'fcolmandikku Tartu
ülikooli üliõpilastest venelased
nmg see oldss sunn meie kultuuri­le
ja meie ülikoolile.*'
Kui Ä i s e osa need mässulised
Üõpilased moodustavad eesti r ^ -
Vusluse üldpildis, on vaieldav. Sa­mal
ajal kui mõned peatad ülikoo­li
ohtlikuks püssirohutünniks, m
teised '^amisei, et selle asja
ümber tehakse lihtsalt palju lärmi.
„Tartu üliõpilasi on üliõpilas­põlves
radikaalselt häälestatud",
kinnitab üks vaatleja. „ICuid kel-saavad
hiljem partei liik­med?
Kes saavad rikkaks? Ja nad
unustavad oma ülifcoolipõlve."
nistusel. 3. detsembril ^Ineb koor
oma M k u s , 9/10. detsembril
teeb MIES vastuikülaskäigu Gan-tate
Dominiole Torontosse, kus
lauldakse laupäeval perekonna
õhtul ja pühapäeval Peetri kiri­kus,
24. detsembril laulab koor
jõulu-läupäeva hilisemal jumala­teenistusel,
23. jaanuianl kaunis­tab
koor Jaani koguduse 30. aas­tapäeva
jumalateenistust, veeb­ruaris
on ees laulmjne Vabarügi
61. aastapäeva alatusel Windšor
hoitellis ja sellele järgneval piiha-pä;
eval jumalatmiistusel oma ki­rikus,
samuti on kavas laulmine
ülestõusmise püha hommikul.
Teistkordselt sõidab MES Toron­tosse
nmi lõpus korraldatavale
110. a. laulufpeo juubel-$)idustuse-le,
juunis laujab koor Miiditami-se
aastapäeval Äntrealis ja VÖi-dupiihaaikftusel
Lättemäel.
Tingitud esinemisite laadi poo­lest,
on tegevusperioodi esimene
pool pühendatud peamiselt kiri­ku-
ja jõululauiudeie, perioodi
teise poole aga isamaalistele ja
ilmalikele lauludele.
Sel sügisel on jälle kooriga lii­tunud
uusi lauljaid. Teadagi bn
sel üsnagi itiivusitav mõju vana­dele
lauluveteranidele", kuna
lauljaite arv j a eriti hoolas harju­tustest
osavõtt on 'parimalks taga­tised
esinemiste. õnnestumiseks.
Nõukogude võimud ikinnitavad,
et nad ei taba hävitada eesti keelt
ja kultuuri mille tõendiks olevat
iga nelja aasta järele toünuvad
suured laulu- ja rahvatantsu pidus­tused.
sialistlik kultuur", kinnitab üks
eestlane. Eesti haritlased maini­vad,
et eesti kultuuri säilitamine
on võimatu kui E ^ t i iseseisvuse
aega mõnitatakse ja võltsitakse.
Mõned eestlastest katsuvad aja­loost
selget ülevaadet sellega, et
nad otsivad üles ja intervjueerivad
Vabadussõja veterane, kes alus­tasid
sissetungiva ptinaannee vas­tu
väitlust 28. novembril 1918. aas­tal.
1919. aasta veebruaris olid
eesti väed sissetungijad üle Vene­maa
p M .tagasi löönud ning aas­tapäevad
hiljem Mr Jutasid yenela-sed
Tartus alla rahulepingule, mil­les
nad ,,vabatahtllkuit ja igave­seks"
Itasid oma õigusi eesti ter­ritooriumile
ja eesti rahvale kii'-
jutab Dan Fisher.
Sellistest asjadest avalikult kõ-
Kuid paljude Eest! iBiHlektuaali- aeleda ; o l e b Ä ^ ^ ^ tufene-de
aidates on need peod aimilt P^tsetakse Eesü Vabadus-vaateakna
dekoratsic^niks. aa^vaeravusiliseU kodu­des
ja korterites amult käputäie
, Ä i e tänapäeva kultuur ei ole
enam-eesti tultuur väid - vene: sot-
Jyybelld Ptefri
Peetri kogudus Torontos pühit­seb
oma 30. sünnipäeva mitmete
iisitega ja
O. Puhm oma 30-ndiat tegevusiaas-ta;
t Peetri koguduse öopetajana. •
Sel puhul külastab p^iiskcgp |
Konrad VeemTorcoitot jä püha­päeval
29. cfetoobril kell^U hom­mikul
toimub Peetri kirikus pea-piiskoplik
jumalaibeenistus, _kus
peapiiskop teenib koos koguduse
õpetajaga. Laulab Cantate Domi^
no ning esineivad viiulil Nora-
Mall Kersqn, jharpsikordü Kaim^
Viinamäe ja orelil Inga Korjus.
Sama pühapäeva öhitul 29. ok-toobril
kell 0 toimub kirikus
fcootsert-jiuimfdaiteenlstus, kus kõ­neleb
peapilakop.
Kontserdil ©sinevad Noortefeoor
„Lootuis" RGsemarie-Lindau juha­tusel
jia Musica Divina ning Noor­tekoor
tõotuse ühendkoor, samu­ti
Musioa Viva orkester Lembit
Avessoni juhaitusel. Koorisolistiks
dn Irene Loosberg ja Avo Kittask.
Esiettökandel© (tuleb Lembit Aves­soni
feomposStsioon Psalm 100.
^ Inga Korjuse juhatusel esineb
Vaimuliku^ Orikestri instrumen-taal-
ansambel. Solistideks' on
Heidi Laike (flööt), Heidi Klamas
ja Inga Korjus
K®@f tähistceb
toosviibiinisegii
Juba 12. sept. pidas segakoor
Cantate Domino Peetri kiriku alu­mises
saalis oma aastapeakoosole-ku.
Kooril oli päevakorras uue ju­hatuse
valimine ja 20. juubelisünd-müse
tähistamine ning tuleviku te-geviise
kavandamine.
Uude juhatusse v Ä esimeheks
ühel hääleFtagasi senine kauaaeg­ne
esimees NeUy Lind. Abiesime-heks
. Paul . Rabisson, . koorivane­maks
Linda Tomirig, sekretär&s
Voldemar Tikerpuu, varahoidjaiks
Heldi Vastopä ja Linde Leis, nooti­de
korraldajaks Linda Koff.
Koori juhatab endiselt loori
. poolt. hinnatud ja armastatud
Charles'Kipper.;
Koori koosolekul nenditi suureks
rõõmuks, et Cantate Domino rida­desse
on käesoleval sügisel liitu­nud
terve rida uusi lauljaid; eriti
meeslauljaid, miUega koori häälite
vahekord oh muutunud tasakaalus-suunas
©aasimiö*
nes võib;-Cäbtat© D^ini)"^ tõesti
võimsalt laulda Jehoovale uut lau­lu,
nagu koori motos öMdud^
Seoses Peetri k i r i ^ 30. aasta
tegevuse juubeliga ja Cantate Do­mino
20. aasta juubeliga, on kooril
ees tihe programm, nagu selgus
koorijuhi C. Kipperi poolt koosta­tud
uue tööperioodi kavast. Tava
kohas^t laulab koor kord kuus
Peetri kirtes jumalateenistusel,
peale selle õn ette riäha kolm
kontserti enne kui 1979. a. kätte
jõuab. ;
Juba pühapäeval, 12. novembril
kell 4 p l on Cantate Domm^
EESTI SIHTKAPITAL
KANADA!^
Ämetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
aastapäeva kontsert, mida C. Kip­per
on kavandanud väga omapära­selt
ja huvitavalt Sellele järgneb
all Idriku saalis kohvilaud koorile
ja koori sõpradele mitmesuguse
eeskavaga^^/ ^-V^^
Koori juhatus kutsub oma jnnbe-lipäeva
puhul kõiki neid^ kes on
koos kooriga laulnud, tulla sel
puhul kas koori ridadesse või
iihineda kontserdil või pärast
koosvüMmiseL
Teiseks on 'jõulukontsert koos
i\lontreali segakooriga detsembri
alul Peetri kinküs. Eriline jõulu-kontsert
on aga pühapäeval, 17.
dets. fbell 12 j ^ v a l Harbourfront
muusikähallis. See kontsert aimab
Cantate Dominole võiiriäluse esi-,
nedä etnüisteletgrüppidete ja
päris kanadalastešt muusikasõpra-
Tuleval^^^^^ juba
Eesti Vabai'iigi aastapäeva, kan-iiat^
ösäjä ^ja^ T^e^!^3aiinemispüha
fconta^did,, Nä^^^ on teaida 'toimub
T ^ n i x ^ Sm maik^ P^ja-
Ameerika eestlaste laulupäev eesti
laulupidude 110. aastapäeva tähis­tamiseks.
Sellega ühenduses pn kooril ka­vatsus
ai^da ka vsüniuUk kont­sert
laulupeole järgneval püha­päeval
Torontos.
Viimase korraldaja organiseeri­ja
on koorHiige Kalju^^^^^K^^
lele koori juhatus ja kooriliikmed
tabavani aktüvÄ kaasa aidata,
lodes et sellhie suurüritus läheks
hästi korda. Koori ^lolev tööaasta
ön tegövuserohke, kuid lootes Tae­vaisa
abilel julgieb koor sellele vas­tu
minna palvega, et see kõik
võiks õnnestuda.
Mädke kaasa
00
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
Aktsia hind 13. okftoobril |7.6i
, M King W., Room
Torcflitö, Gat. M5H Ä
Telefon päeval 364-113!
õhtul 925-6812
cpastcipcieycil
janik Arved Viirlaid viibis 10.
oktoobril kutsutud - k ü l a l ^ To­rontos
Rahvusliku Hiina (Taiwa­ni)
vabarügi aastapäeva aktusel
ja sellele ^ n e n u d koosviibimi­sel
Sheraton hotellis. Aktusekõne-lejaks
riigi 67: aastapäeval oli On­tario
vanglate minister F.Drea,
kes 'oma kõnes eriti esile tõstis
Taiwani edusamme majanduslikul
alal hing võitlust oma iseseisvuse
saavutamise eest
Piiskoplikke
Eesti Evangeelse
peapiiskop Konrad
tuleval neljapäeval,|
I Torontosse.
27. oktjoobril kell
toimub EELK pa^
rents, kus assessor
peab ettekande „1
Piiblitöö" ja peapj
Veem ettekande „E|
Ettekandeile järgne
käsitletud teemadelj
Järgnevalt on ai
õpetajate kavatset
vad, mis on õp. He
. idee, kes on otsinuc
- leval aastal suvepä|
seks. •;
Lõpuks esitatakse
positiive pealkirja
retk kodumaa kiri
Mõned diapositiividi
riavusel Suvel.
28. oktoobril on EJ
ruimi plenaarkoosol
tavad osa peapiisl
piiskop K. Rau^epJ
dr. A. Vöõbus ja pj
Peapiiskop K. Vee
matsiooni konsistc
misest, möödunuc
' ku Instituudi teg(
päevadest EST0-8(
mis, piiskopliku nc
kiriku elu elustamiJ
duslikke probleeme.!
• • • • • • • • I
JAAN
Tel. 69<
Teeme uusi ja pi
nii linnas koi
Teie annetus
EESTI KUNStIDJ
ON
See ön teie
kultuuri
edaslpi
KAASMAi
Pnhastao keemilisi
ning) teie diivanil
bad seinast seina
oma kodus. —
447-98
aa
FINN
Teen kõiki mehai
(mitte kl
Panlorth Al
mSTOSAAl
OP T l C A L Sl
R.SCHMID,
Suur valik eurool
Zeiss, Rodensj
Spetsialiseerunudl
alj
1586 BLOOR ST.
pool Dundasj
TELEFOI
aaa
Heakli
eluaegne il
Suur vai
binnaaU
Ka rei
Saadaval U
inst
mm
HOUSE OF
553 Queen St.i
M5V2B6 a