1987-11-19-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1987 - thursday. mil •••••••••'imi"'
• \
POnCREAD: 1. Planeet, 4.
Tugev, äge, 8. Vorm sõnast tooma,
12. Koha määrsna, 13. Suur,
ruumikas, 14. Uha, ikka, 15.
Uus; . . — kommunistlik eesti
leht USA-s, 16. Antiikaja valitsejad,
18. . . . piiga — A. Saali
teos, 20. Sama mis 12, 21,
Koduloom, 24. Lehtpuumets, 28.
Paranes, 32. Kitsas tee, 33. Aina,
ikka, 34. Inglise mehenimi, 36.
Kolmik-konsonant, 37. Kehaosa,
39. Eralditrükis, osa teosest, 41.
Auraha, 43. Mõne aasta eest Saksamaal
surnud eesti kunstnik, 44.
Loodusnähtus, 46. Tööriist, 50.
Riik Ameerikas, 55. Aedvili, 56.
Mehe hüüdnimi, 57.
Õmblustarve, 58. Naisenimi, 59.
. . . Mann — vallatu jõmpsikas,
kõnekeeles, 60. Küla ja endine
vald Pärnumaal, 61. Nemad --
prantsuse keeles.
PÜSTREAD: 1. Teravili, 2.
Kombel, viisil (muusikas), 3.
Naisenimi, 4. Purunenud kiviehi-tise
jäänused, 5. Mehenimi, 6.
Vorm sõnast laduma, 7. Naiskirjanik
TruupõUu eesnimi, 8. Endisaegne
hõberaha, 9. Lille osa,
lÖ. Inin, 11. Isiklik asesõna; 17.
Kolm šania kaashäälikut, 19^
Lühend Vaimuliku nime ees, 22.
Hispaania naisenimi, 23. Omaaegne
eesti laskurmeister V 25.
Tükk, 26. Kuulus eesti võimlemispedagoog
(t)v 27.
saksa kedes, 28. Vangla,
Hüüatus, 30. Tuntud Kanada
eestlane, 31. . . . paja^^^^^^^-^
sepikoda, 35. Värvitu, „ p l a s s ' •,
38; Saksameelne, 40.^^
42. Tagus, peksis^ 45. Esimene
sõna häliilaukdes, 47: Petis,^
Esimese mõrva ohver, 49. Tera,
tükike, 50. Big . . : — kuulsa kanada
sportlase hüüdnimi, 51.
. . . mees — auaste sõjaväes, 52.
Naisenimi, 53. . . . väli —
uisutamiseks, 54. Tuulehoog.
RISTSÕNA NR. 1410
LAHENDUS
8. Ukraina, 9. Ravimid, 11. Risk,
13. Avang,'16. Kalk, 17. Rääbis,
18. Trotuaar, 19. Arhivaar, 20.
Ornaat, 21. Ämma, 22. Aberg,
26. Susi, 30. Vaiksed, 31. Maat-soo,
32. Martin Luther. .
PÜSTREAD: 1. Säras, 2. Urin,
3. Traav, 4. Korin, 5. Vive, 6.
Gamma, 7 . Suur Orjajärv, 10.
Dekoratsioon, 12. Kablima, 13.
Austama, 14. Astarte, 25. Rammu,
25. Unser, 28. Aset, 29.
Bach.
E L E K T R I K
Sisseseaded, uuendused ja p a r»
dused elümajad[es või ettevõtetes.
Litsents nr. E. 1044
ege kaks korda nädalas ilmuvat
- šisukaiii |a odavam eesti
ajaleht vabas maailmas!
Soonne ettevõte
SÄÜNÄ
Omanik V.
7 aROŠE ÄVENUE, WESTON, ONTARIO
PUUDEGÄKÖr
valmistanud üle 26 aasta. Paküm^^
ja parimat kvaliteeti, mis saada^^
ja kunstlikud jõulupuud #^^^^^S^
ia jõuludekoratsioone ^ JõulutäKed
DRIVEvBARRIE,0NT.L4h
„Küla-Kaja'' orkesler mängimas-Iaulmas sünnipäevaõiniiiiitlust
sel oieud jpmbilarile.
kahele E . Pc Klubi koosvlibimi-
Foto: H, Oja
Kultuurivarämu KomisjOE
soovitab Eesti ühisarhiivi
EKN ja Tarto orgaiilsatsioomd ariatovad
võimalusi
Möödunuid nädalal toimus Tartu College'is selle aasia
algul korraldatud kultuurivarämu konverentsil esitatud
mõtete kaalumiseks loodud Kultuurivarämu Komisjoni
koosolek, kus arutati jällegi eesti Kultuurimuuseumi ja arhiividega
seosesolevaid küsimusi.
Kevadisel nõupidamisel oli optimistlikke
hääli Toronto Eesti
Maja muutmiseks kõrgehituseks,
et eesti organisatsioonidel oleks
väh im üüri maksta hoones toimuva
tegevuse eest. Loodeti, et selle
suurprojekti teostamisega saaksid
Eesti Majja permanentse kodu ka
me e kultuurivarade koondamisega
v seosesolevad ettevõtted. A/S
Eesti Maja peakoosolek andis
juhatusele volituse kõrgehituse
küsimust edasi arendada ja siis
detailsem kava osanikkudele
esitada suure otsuse tegemiseks.
Vahepeal on aga meie ühishoones
hinnalisi muudatusi tehtud, mis ka
uue ehituse saamise lootusi on
tublisti vähendanud. Ä/S Eesti
Maja esimees Osvald Piil usub
siiski, et kõrgehitus kord tuleb,
kuid ruumi soovijad peaksid siiski
arvestama kõrgete^üüridegä, tõenäoliselt
10 dollarit ruutjalalt
aastass. Kulud on ju suured ja •
kusagilt peab raha tulema.
Kultuurivarämu Komisjoni esimees
Robert Kreem märkis aruannet
andes, et ta on palunud arhiivide
ühendamise küsiniust eestlaste
Kesknõukogu Kanadas ja Tartu
College'i ja sellega seotud Tartu
Instituudi, Eesti Õppetooli instantsides
arutusele võtta. EKN-ü
juhatus on jut)a põhimõtteliselt
jaatavale seisukohale asunud ning
oma põhilised seisukohad diskussiooniks
formuleerinud. Tartu
süsteemis algavad arutlused
tõenäoliselt detsembris. Kevadise
Kultuuri V aramu Komisj oni
soovitusel on Eesti Kunstide
Kesk us k o rr a 1 da n ud k ak s
'koosolekut kultuurimuuseumi as-jus,
milledest ka Eesti Etnograafilise
Ringi, Kul-tuuripäfandi
Klubi ja Eesti
Kunstnike Koondise esindajad osa
võtma olid palutud.
EKN-u Eesti Keskarhiivi juhataja
Richard Antik tõstis esile
Eesti Rahva Muuseumi kui eeskuju,
mille järele ka me siin võõrsil
oma kultuurivara peaks hoidma
ja korraldama, Kuigi see on ehk
ideaalne eesmärk, ön tegelikkuses
seda. mõtet
tasid Eesti Kultuuripärandi Klubi
esimees Kaljo Urbel, Ajaloo
Komisjoni esimees Ermi Soomet
ja teised. Kui aastaüür Eesti Majas
selleks otstarbeks tuleb
$100 000, kes seda tulevikus
tasub?
Tartu CoUege'! Nõukogu esimees
Elmar Tampõld ütles, et
kultuurivarämu konverents ja
selle järelkomisjon on ka tema
mõtte keerlema pannud korralike
arhiiviruumide saamiseks. Ta on
revideerinud Tartu College'i võimalusi
ja oleks nõus ehituses
olevaid kortereid vähendama
3000--4000 ruutjala ulatuses, et
arhiivile korralikke ruume saada.
See oleks mõeldav paari aasta
pärast.' Tuleb meeles pidada, et
korterite arvu vähendamine tähendab
Tartu College'i sissetulekute
kaunis suurt vähenemist ning me
peame tõsiselt vaagima, kuidas
dollarid või ruumid eestlust kõige
paremini teenida võiks.
Uus Komisjoni liige. Eesti õppetooli
praegune külalisprofessor
dr. Hain Rebas rõhutas, et arhiivi-küsimust
peaks õieti lahendama
koostöös riigiga, nagu Rootsi riigiarhiivi
juures ön Balti Arhiiv,
mis oma ülesannet suurepäraselt
täidab. R. Kreem vastas^ et
Komisjon on juba kevadel seda
küsimiist uurinud. Ka siin on
selline võimalus olemas, kuid
meie rahvas ei ole üldiselt valmis
praegu oma kultuurivara käest ära
andma. Tartu arhiiv on siin teed
näidanud materjalide mikrofilmi-misega.
Kui ka Keskarhiiv sama
teeks, võiks kahe arhiivi mikrofilmid
paigutada väikesesse ruumi.
Ontario arhiiv on anriud mõista, et
provints ehk saaks mikrofilmimi-se
kulu kanda kui originaalid
nende kätte läheksid. Meie kultuurivara
on praegu tükeldatud.
Ühine hoolekogu peaks asuma
meie rahvuslikku vara haldama
ning selle korraldamiseks põhialused
Välja töötama. Kui meil ön
selline kogu olemas, siis on juba
selle ülesandeks edaspidisi samme
astuda koostöös Kanada selleko-
. haste asutustega. -.;,:
Lembitu Maleva
aastap^
toimub tänavu piduliku koondusena
laupäeva, 28t novembri
hommikul poiste tavalisel koondusel
ajal Peetri kiriku saalides.
Aastapäeva pidustus oli ette
nähtud järgmisel päeval, naguolj
teatatud üksuse töökalendri
ringkirjas, kuid kogudus vajab sel
ajal ruume oma ürituseks.
Piduliku koonduse kavas on kõik
see, mis on toimunud tavaliselt
aastapäeva pidul, kaasaarvatud
kohvilaud, mah|akaev poistele ja
suukõrvane. Kõik vanemad ja
skaudisõbrad on teretulnud Lembitu
Maleva pidulikule koondusele
laupäeva, I 28. novembri
hommikul Peetri kirikusse.
Koosolekul oli kõne all ka USA
Eesti Arhiivi töömeetod, kus
organisatsioonid on aidanud oma-alalist
materjali ühiskonnas leida
ja arhiivi paigutada. Selle tulemusena
on Lakewoodi arhiivis eriti
spordi ja sõjameeste osa tugev.
Praegu on meil palju vanu inimesi,
kes ka Keskarhiivi saaks aidata
arhiivimaterjalide korrastamisel,
nagu seda Tartu arhiivis tehakse.
Neid arutlusi arvesse võttes
avaldas Kultuurivarämu komisjon
oma seisukoha —
Eestluse üldhuvides tuleks
arhiivid Torontos ühendada ja
et kultuurimuuseumi projekt ei
võtaks oma tegevuskavasse
arhiivmaterjalide kogumist,
küll aga ühisarhüviga koos töötamist.
Kunstide Keskuse president
Stella Kerson märkis, et Vello
Hubel on valmistanud kultuuri-müuseumiks
Eesti Majas skitsi.
5500-de ruutjalaline ala jaguneks
vastuvõturuumiks, müügikohaks,
muuseumiruumiks, tööruumiksv
liikuva vaheseinaga kunstigaleriiks,
raamatukoguks, juhatuse
ruumiks ja kohvikuks. Kahjuks ei
ole projekti muud detail id sü ski
mitte selged ja puudub majan^us-plaan
sellise suure ruumala kulude
kandmiseks. Sellepärast soovitas
Komisjon Kunstide Keskust
koostöös teiste projektist huvitatud
organisatsioonide esindajatega
vastuseid leida projekti
realistlikuks teostamiseks. .
yiimaseks päevakorrapunktiks
oli küsimus millal Kultuurivarämu
Komisjon ise peaks likvideeruma,
sest ta mandaat on vaid olukordade
arutamine ja soovituste
tegemine üldühiskondlikušt seisukohast.
Leiti, et Komisjoni ei
tohiks siiski veel mi|te likvideerida.
Küsimuseks on kas kultuuri-varamute
ühendamise küsimused
liiguksid ilma vahemeheta.
i m
m I
1
f4
r- :v,I
1
5
i
l i i
m
Uue käsusona m
et te üksteist pea
nõnda nagu min<
et teiegi üksteist
Sellest tunnevad
kui teil on armaj
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871119 |
Description
| Title | 1987-11-19-08 |
| OCR text | Lk. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1987 - thursday. mil •••••••••'imi"' • \ POnCREAD: 1. Planeet, 4. Tugev, äge, 8. Vorm sõnast tooma, 12. Koha määrsna, 13. Suur, ruumikas, 14. Uha, ikka, 15. Uus; . . — kommunistlik eesti leht USA-s, 16. Antiikaja valitsejad, 18. . . . piiga — A. Saali teos, 20. Sama mis 12, 21, Koduloom, 24. Lehtpuumets, 28. Paranes, 32. Kitsas tee, 33. Aina, ikka, 34. Inglise mehenimi, 36. Kolmik-konsonant, 37. Kehaosa, 39. Eralditrükis, osa teosest, 41. Auraha, 43. Mõne aasta eest Saksamaal surnud eesti kunstnik, 44. Loodusnähtus, 46. Tööriist, 50. Riik Ameerikas, 55. Aedvili, 56. Mehe hüüdnimi, 57. Õmblustarve, 58. Naisenimi, 59. . . . Mann — vallatu jõmpsikas, kõnekeeles, 60. Küla ja endine vald Pärnumaal, 61. Nemad -- prantsuse keeles. PÜSTREAD: 1. Teravili, 2. Kombel, viisil (muusikas), 3. Naisenimi, 4. Purunenud kiviehi-tise jäänused, 5. Mehenimi, 6. Vorm sõnast laduma, 7. Naiskirjanik TruupõUu eesnimi, 8. Endisaegne hõberaha, 9. Lille osa, lÖ. Inin, 11. Isiklik asesõna; 17. Kolm šania kaashäälikut, 19^ Lühend Vaimuliku nime ees, 22. Hispaania naisenimi, 23. Omaaegne eesti laskurmeister V 25. Tükk, 26. Kuulus eesti võimlemispedagoog (t)v 27. saksa kedes, 28. Vangla, Hüüatus, 30. Tuntud Kanada eestlane, 31. . . . paja^^^^^^^-^ sepikoda, 35. Värvitu, „ p l a s s ' •, 38; Saksameelne, 40.^^ 42. Tagus, peksis^ 45. Esimene sõna häliilaukdes, 47: Petis,^ Esimese mõrva ohver, 49. Tera, tükike, 50. Big . . : — kuulsa kanada sportlase hüüdnimi, 51. . . . mees — auaste sõjaväes, 52. Naisenimi, 53. . . . väli — uisutamiseks, 54. Tuulehoog. RISTSÕNA NR. 1410 LAHENDUS 8. Ukraina, 9. Ravimid, 11. Risk, 13. Avang,'16. Kalk, 17. Rääbis, 18. Trotuaar, 19. Arhivaar, 20. Ornaat, 21. Ämma, 22. Aberg, 26. Susi, 30. Vaiksed, 31. Maat-soo, 32. Martin Luther. . PÜSTREAD: 1. Säras, 2. Urin, 3. Traav, 4. Korin, 5. Vive, 6. Gamma, 7 . Suur Orjajärv, 10. Dekoratsioon, 12. Kablima, 13. Austama, 14. Astarte, 25. Rammu, 25. Unser, 28. Aset, 29. Bach. E L E K T R I K Sisseseaded, uuendused ja p a r» dused elümajad[es või ettevõtetes. Litsents nr. E. 1044 ege kaks korda nädalas ilmuvat - šisukaiii |a odavam eesti ajaleht vabas maailmas! Soonne ettevõte SÄÜNÄ Omanik V. 7 aROŠE ÄVENUE, WESTON, ONTARIO PUUDEGÄKÖr valmistanud üle 26 aasta. Paküm^^ ja parimat kvaliteeti, mis saada^^ ja kunstlikud jõulupuud #^^^^^S^ ia jõuludekoratsioone ^ JõulutäKed DRIVEvBARRIE,0NT.L4h „Küla-Kaja'' orkesler mängimas-Iaulmas sünnipäevaõiniiiiitlust sel oieud jpmbilarile. kahele E . Pc Klubi koosvlibimi- Foto: H, Oja Kultuurivarämu KomisjOE soovitab Eesti ühisarhiivi EKN ja Tarto orgaiilsatsioomd ariatovad võimalusi Möödunuid nädalal toimus Tartu College'is selle aasia algul korraldatud kultuurivarämu konverentsil esitatud mõtete kaalumiseks loodud Kultuurivarämu Komisjoni koosolek, kus arutati jällegi eesti Kultuurimuuseumi ja arhiividega seosesolevaid küsimusi. Kevadisel nõupidamisel oli optimistlikke hääli Toronto Eesti Maja muutmiseks kõrgehituseks, et eesti organisatsioonidel oleks väh im üüri maksta hoones toimuva tegevuse eest. Loodeti, et selle suurprojekti teostamisega saaksid Eesti Majja permanentse kodu ka me e kultuurivarade koondamisega v seosesolevad ettevõtted. A/S Eesti Maja peakoosolek andis juhatusele volituse kõrgehituse küsimust edasi arendada ja siis detailsem kava osanikkudele esitada suure otsuse tegemiseks. Vahepeal on aga meie ühishoones hinnalisi muudatusi tehtud, mis ka uue ehituse saamise lootusi on tublisti vähendanud. Ä/S Eesti Maja esimees Osvald Piil usub siiski, et kõrgehitus kord tuleb, kuid ruumi soovijad peaksid siiski arvestama kõrgete^üüridegä, tõenäoliselt 10 dollarit ruutjalalt aastass. Kulud on ju suured ja • kusagilt peab raha tulema. Kultuurivarämu Komisjoni esimees Robert Kreem märkis aruannet andes, et ta on palunud arhiivide ühendamise küsiniust eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Tartu College'i ja sellega seotud Tartu Instituudi, Eesti Õppetooli instantsides arutusele võtta. EKN-ü juhatus on jut)a põhimõtteliselt jaatavale seisukohale asunud ning oma põhilised seisukohad diskussiooniks formuleerinud. Tartu süsteemis algavad arutlused tõenäoliselt detsembris. Kevadise Kultuuri V aramu Komisj oni soovitusel on Eesti Kunstide Kesk us k o rr a 1 da n ud k ak s 'koosolekut kultuurimuuseumi as-jus, milledest ka Eesti Etnograafilise Ringi, Kul-tuuripäfandi Klubi ja Eesti Kunstnike Koondise esindajad osa võtma olid palutud. EKN-u Eesti Keskarhiivi juhataja Richard Antik tõstis esile Eesti Rahva Muuseumi kui eeskuju, mille järele ka me siin võõrsil oma kultuurivara peaks hoidma ja korraldama, Kuigi see on ehk ideaalne eesmärk, ön tegelikkuses seda. mõtet tasid Eesti Kultuuripärandi Klubi esimees Kaljo Urbel, Ajaloo Komisjoni esimees Ermi Soomet ja teised. Kui aastaüür Eesti Majas selleks otstarbeks tuleb $100 000, kes seda tulevikus tasub? Tartu CoUege'! Nõukogu esimees Elmar Tampõld ütles, et kultuurivarämu konverents ja selle järelkomisjon on ka tema mõtte keerlema pannud korralike arhiiviruumide saamiseks. Ta on revideerinud Tartu College'i võimalusi ja oleks nõus ehituses olevaid kortereid vähendama 3000--4000 ruutjala ulatuses, et arhiivile korralikke ruume saada. See oleks mõeldav paari aasta pärast.' Tuleb meeles pidada, et korterite arvu vähendamine tähendab Tartu College'i sissetulekute kaunis suurt vähenemist ning me peame tõsiselt vaagima, kuidas dollarid või ruumid eestlust kõige paremini teenida võiks. Uus Komisjoni liige. Eesti õppetooli praegune külalisprofessor dr. Hain Rebas rõhutas, et arhiivi-küsimust peaks õieti lahendama koostöös riigiga, nagu Rootsi riigiarhiivi juures ön Balti Arhiiv, mis oma ülesannet suurepäraselt täidab. R. Kreem vastas^ et Komisjon on juba kevadel seda küsimiist uurinud. Ka siin on selline võimalus olemas, kuid meie rahvas ei ole üldiselt valmis praegu oma kultuurivara käest ära andma. Tartu arhiiv on siin teed näidanud materjalide mikrofilmi-misega. Kui ka Keskarhiiv sama teeks, võiks kahe arhiivi mikrofilmid paigutada väikesesse ruumi. Ontario arhiiv on anriud mõista, et provints ehk saaks mikrofilmimi-se kulu kanda kui originaalid nende kätte läheksid. Meie kultuurivara on praegu tükeldatud. Ühine hoolekogu peaks asuma meie rahvuslikku vara haldama ning selle korraldamiseks põhialused Välja töötama. Kui meil ön selline kogu olemas, siis on juba selle ülesandeks edaspidisi samme astuda koostöös Kanada selleko- . haste asutustega. -.;,: Lembitu Maleva aastap^ toimub tänavu piduliku koondusena laupäeva, 28t novembri hommikul poiste tavalisel koondusel ajal Peetri kiriku saalides. Aastapäeva pidustus oli ette nähtud järgmisel päeval, naguolj teatatud üksuse töökalendri ringkirjas, kuid kogudus vajab sel ajal ruume oma ürituseks. Piduliku koonduse kavas on kõik see, mis on toimunud tavaliselt aastapäeva pidul, kaasaarvatud kohvilaud, mah|akaev poistele ja suukõrvane. Kõik vanemad ja skaudisõbrad on teretulnud Lembitu Maleva pidulikule koondusele laupäeva, I 28. novembri hommikul Peetri kirikusse. Koosolekul oli kõne all ka USA Eesti Arhiivi töömeetod, kus organisatsioonid on aidanud oma-alalist materjali ühiskonnas leida ja arhiivi paigutada. Selle tulemusena on Lakewoodi arhiivis eriti spordi ja sõjameeste osa tugev. Praegu on meil palju vanu inimesi, kes ka Keskarhiivi saaks aidata arhiivimaterjalide korrastamisel, nagu seda Tartu arhiivis tehakse. Neid arutlusi arvesse võttes avaldas Kultuurivarämu komisjon oma seisukoha — Eestluse üldhuvides tuleks arhiivid Torontos ühendada ja et kultuurimuuseumi projekt ei võtaks oma tegevuskavasse arhiivmaterjalide kogumist, küll aga ühisarhüviga koos töötamist. Kunstide Keskuse president Stella Kerson märkis, et Vello Hubel on valmistanud kultuuri-müuseumiks Eesti Majas skitsi. 5500-de ruutjalaline ala jaguneks vastuvõturuumiks, müügikohaks, muuseumiruumiks, tööruumiksv liikuva vaheseinaga kunstigaleriiks, raamatukoguks, juhatuse ruumiks ja kohvikuks. Kahjuks ei ole projekti muud detail id sü ski mitte selged ja puudub majan^us-plaan sellise suure ruumala kulude kandmiseks. Sellepärast soovitas Komisjon Kunstide Keskust koostöös teiste projektist huvitatud organisatsioonide esindajatega vastuseid leida projekti realistlikuks teostamiseks. . yiimaseks päevakorrapunktiks oli küsimus millal Kultuurivarämu Komisjon ise peaks likvideeruma, sest ta mandaat on vaid olukordade arutamine ja soovituste tegemine üldühiskondlikušt seisukohast. Leiti, et Komisjoni ei tohiks siiski veel mi|te likvideerida. Küsimuseks on kas kultuuri-varamute ühendamise küsimused liiguksid ilma vahemeheta. i m m I 1 f4 r- :v,I 1 5 i l i i m Uue käsusona m et te üksteist pea nõnda nagu min< et teiegi üksteist Sellest tunnevad kui teil on armaj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-19-08
